Tere õhtust, minu nimi on Barbi Pilvre ja minu külaliseks siin stuudios on Mati Unt, kirjanik ja lavastaja Mati Unt. Teil on teatris praegu teoksil mitu tööd ja võib-olla alustasimegi sellest, et räägiksite, mis te teatris teete? Mul on üks suu ja mitu väikest projekti praegu suurtesse suhtun ma nii, et noh, võib-olla ma ei pruugi olla ja ütleme üle kümne-viieteistkümne aasta noh, väga valmis, ma võin muutuda Seneelseks, seda keegi ei pruugi ütlema tulla selliselt monumentaarsemad, maniakk varasemad projektid, noh nagu meister jamaga viita või kirsiaed mõtlesid või need ma püüan nüüd ära teha, sest siis mine tea, vanas eas ei viitsi eriti joosta mööda lava ja siis võiks teha mingeid sihukesi pisikesi psühholoogilisi nikerdusi, nii et kõik, mis vähegi niisugune jah, monument, aruanne on ette võtnud ja see puudutab just Tartu meistrit temaga üritanud aga siis väiksemad pojektisin samal ajal käigus siin Kadrioru lossis teenvaheli sihukesest noobliku tükki, kus, kus kontrabass mängib ja Viire Valdma ja Guido Kangur räägivad niisugust meetilist Konist tekstiruumist kastist sahtlist nurgas pööningust Käldest ja kus siis noh, pilet on küllalt kallis vist ja kuhu iga niisugune endast lugupidav inimene võiks, arvatavasti peab vajalikuks tulla ja ega ta poole pealt mina ei lähe, kui ta raha maksnud päris palju. Nii et see selleks ja siis ma teen veel pääst Vanemuises seda suurt supermeistrit temaga viita, teen koduteates Eesti rahva kunagi seal ja praeguse arvatavasti lemmiknäidend teekonna Valleti kadunud poja, siis miskit näidendit pole eesti rahvas, nii palju hammas tal tehku jah, nii et miks nad ei võiks seda vahelduseks selle saada, niisugused tööd on mul pooleli, praegu. Need teed kuidagi tunduvad olevat nii eri ooperist et kuidas te jõudsite näiteks Meistri ja Margarita juurde, mis on niisugune väga keeruline tükk lavale tuua, milleks just see, milleks niisugune jõupingutused, kas lihtsamalt ei saa? Elasele instseneeringu tegemine oli küll mingi jõupingutus ta tuli hästi teha või? Tähendab noh, nagu suvel tuleb instseneeringu talveks valmis teha, noh nagu jah, tõesti nagu nagu nagu sila, et siis oleks talvel hea võtta, teos ise on muidugi läbinähtamatu tal läbinähtamatu sellepärast et autosumma eelkiuga Küütides on seal igasugust noh, kaebusi läbi lasknud ja ta ise ka ei teadnud, mis ta mis ta öelda tahab. Aga mis ta ikka ju hullu, noh, aastaid ja aastakümneid on see laetud ja miks teda siis ka mitte teha, ma ei usu, et siin midagi nii väga koledat saaks olla. Aga miks just see, kas, mis selles nüüd inspireerib või kas siin on mingi tänapäevane sõnum või on seal ikkagi tegemist suguse klassikaga, mida tasub tuua jälle uuesti lavale? Veiko sõnumi kaasaeg ja seda küll, aga üldse märkame teatud aeg, kus oli veel 10 või 15 aastat tagasi, räägiti palju teatisimiootikast ja märkidest ja mis kõik tähendavad ja siis meelselt jutustasid teoreetikud sellest, kuidas, kuidas dekodeerida vaatajaid egodeerib Belgia ja nii edasi. Aga nüüd me oleme nagu pikkamööda jõudnud sinna vajalikkust, tähenduse mõiste hakkab nagu kaduma ja kus noh, võtame kasvõi lavakujundust ei jäägi, eks ole, lavakujundused ei tähenda enam midagi, nad ei kujuta reaalselt ruumi, mingit sümboolikat, ei ole enam niisuguseid asju, et Püvokaadi tuba kujutab hiiglaslik kuivatusboss või. Loom on lihtsalt niivõrd lihtsalt kunsti muumia mitmetähenduslik ja nii on ka etendused, tähendab arvatavasti ei ole mõtet etendustest otsida enam mingisugust sõnastatav poliseeritavad sisu. Vaatajad on sageli teie poolt pakutud pidanudki keeruliseks, et kas ei ole nagu kutsunud teid tegema midagi lihtsat Lagakes, kes see on, kes nii keeruliseks no kriitikud nagu on leidnud võib-olla, et on segane, aga. Tähendab, ega minagi kriitika loll ega, ega mina siis ei ole, aga ma arvan, et sa ei ole ju ometi pidanud liiga keeruliseks. Ei no mina, mina mitte, aga ma mõtlen, et ikka on olemas mingisugune lai vaataja, kellele võiks orienteerida mingeid tükke, et siin näiteks lõppmäng ju oli kindlasti hästi-hästi niisugune nagu rahvakauged. Ega ma ei tea, mis seal ikka rahva kaugelt tuli ütlema, et mees ja naine kuskil keldris tülitsevad, räägivad, aga ühisköökides. Tihti räägitakse nii, ma arvan, et ma ei ole eriti keeruline, aga miskipärast on oletatud, et küllap ma geoline olen. Ma olen lihtne, parajasti siis oletatakse, et siis seal peab midagi veel olema. Tegelikult ma olen hästi primitiivne inimene, tähendab, minu impulsid on küllaltki nagu ikka, niisugusel egotsentrilisel inimesel segu reaalsusest ja küünilisuse, seda, kes mu etendusi vaatab, näeb, et nad koosnevad ju väga lihtsatest asjadest, tähendab kaks inimest tükk tükk aega räägivad, no umbes niuke uinutav publik jääb nagu magama. Kas mingi pauk kostab vali muusikas, kõik ärkavad nagu saali süles kõlaks, siis jälle hakkab keegi midagi targutama ja räägib, räägib no nii, et asi on väga lihtne, et ma ei näe selleks mingit saladust. Et võib-olla seal tõesti mingisugune niisugune imago, mis on tekitatud, et Mati Unt on nagunii intellektuaalne, intellektuaalne, võrdub enam-vähem keerulisusega, mis tähendab, et rahval ei ole nagu, ütleme selle inimesel tänavalt ei ole nagu võib-olla lihtne saada kontakti Mati Undi lavastusega. Et see mõte nagu läks mu siit lahti No, ma ei tea peaaegu midagi, ma küll tunnitasu alusel professor näitekunstikoolis, kohutav vaev on loenguid pidada, sest ma tähendab ma enda jaoks ma ise tean küll, kust ma mingisuguse fakti taastada, ütleme torkan sõrme huupi kuskile tõi ta sisse, võtad suvalise lause, noh ja nii edasi, aga kui näiteks midagi süstemaatilist peaks esitama, siis, siis on mul suurtes raskustes. Sest ma tegelengi ainult niisuguste kombinatsioonide vabastamise sihukese suli tempoga. Ja noh, teate see on ka nii, et alguses kriitika poolt üldiselt nagu halva kohtlemise osaliseks saavad, sest alguses arvati, et noh, et keegi ei ole õieti vaadanud, mis tükkides. On nad alguses, vaata halvasti, ma olen kirjanik, et ei oska lavastada, siis nad kuidagi leiutasid jalatki vaadates juurde, et ju ta ei oska siis tähendab kuidagi oli noh, teate küll Epla kujutava kunstiga natukene tegelenud, aga kunstikoolis pole käinud ja siis kõiki mu lavakujundusi vaadati ka läbi selle pilgu, et noh, ta ei ole kunstikoolis käinud, et ju ta lavakujundused halvad. Ja, ja noh, neid ka nagu leitakse, et ega ta niisama ikka lihtsalt ei saa, et Jutan veel midagi tahtnud talla või jää kahtlustatakse, otsitakse mingist ka seda, mis praktiliselt mul seda nad ei vaatagi suurt, ikka ainult seda oma eelarvamust. Et kriitik otsib nagu mingit tohutut tagamõtet, mida teil on kunagi pannud sellesse Jah, eks pai vajalik asi on mingi Undilikus, tähendab, see on umbes see, ma enne saadet rääkisime seal huvitav küsimus, mis öeldakse, kui ei oska midagi öelda. Huldilik midagi oli Undiliku sellest aru saanud, mis see tähendab, seda ei oska keegi seletada, mulle ka, kas ennast kriitika niuke lemmik lemmik tõmmi, mis seal presidendilossis siis need täpsemalt hakkab, et hakkab toimuma Viire Valdma. Ja kui ta kangu ja, ja veel Lea-Liisbet Peterson, eriti kurva muusika ansambli, seda presidendiloss kunstimuuseum seal enam-vähem samas Ma ei tea, kas president tuleb ehk ka vaatama, üldiselt ma tükke vaatamas käinud, aga läks seekord tuleb lähedal tulla. Ja, ja see, see on, ta ei ole pikka, ta on alla kahe tunni ja kahe öö ja pill, ilusad riided ja häma pääle kaunist tekst sahtli tookad taevas. Kas see on kuidagipidi inspireeritud basseraarist või lase? Tähendab praktiliselt on ta, kas ta õmy poeetika instseneeringu, noh mul õnnestus selle teosega tutvuda seitsmekümnendatel juba ja, ja ta on mulle väga suurt mõju avaldanud, võib-olla sellepärast vaat ma ei olnudki midagi taolist, hakkavad lugenud prantslased filosoofiat sellise seesugust polnudki ja siiamaani on tal meeles ja, ja kui nüüd oli vaja Kadrioru lossis midagi teha, õieti meil endal tekkis see mõte ja siis ma mõtlesin, et teeks midagi. Näiteks hammas luiskajat selles Kadrioru lossis kunagi mängitud lumma eskonna Schleppe oleks tagaetendusel ja kui ta oli nagu austusest temale meeldivad peenemat sorti inimesi mängida ja ta oleks hea meelega, kas saad esitanud, aga siis ma mõtlesin omaette. No pole mulle kunagi eriti istunud ja näidend ka sammas, luisk kui väljaspool biograafilisest pole tal mingit erilist mõtet. Ja siis kuna lass kinni pandud ja Meelis näitlejad ka siis ma mõtlesin, et mis teed ja siis keetsin kiiresti uue näidendi. Et need on nagu erinevad ruumid inspireerinud, et ma ei tea teist aastat, kes Eestis oleks niimodi ruumidega eksperimenteerinud ja neist saanud inspiratsiooni, et kas see on nüüd mingi niisugune järjekindel, läbimõeldud või juhuslike kriitiku poolt tähele pandud asi. No vaevalt ma olen, kes kõige rohkem olla näiteks Pedajas on ju ka teinud Stassinud pöördlaval inimesed ja nii edasi. Aga see on kahtlemata sensuaalne, leitud ruum või, või noh, jah, just nimelt leitud ruum, kui, kui sotsialistide deemonit kasutada. See on kahtlemata niisugune vasid uuema ajateates, tähendab, kastlavad ja pläpuksid, ei kao kuhugi. Aga, aga just see, et ükskõik kuskohas mängida, kusjuures ruumis ei tähendagi midagi, vaid lihtsalt on imelik või ütleme, mõnel juhul nagu tähendab kurat teab, mis ta tähendab näiteks need mahajäetud ja see, mis nagu ei tähenda muud kui niisugust üleüldise allakäigu võluvat ärakasutamist, need moodustavad kindlasti pooleli tuleva sajandi teatest. Olgu, kuulsest tänava teate mul õieti ei meeldi, mulle ei meeldi ka, kui tänaval keegi kisendab ja mind nõhelist veel tohib. Ja samal ajal, kui ma teaks, et see on teater, hoiatatakse. Aga noh, ma ei usu, et see Kadrioru loss, nüüd see kõige parem koht on ka, aga seda kodu lähedal esiteks ja seal jäähallis juba teinud ühe äsja muide seal ümber äkki leiab veel mõelizzurka. Aga näiteks see ruum, see vana elektrijaama masinaruum, kus lõppmäng toimus, oli äärmiselt inspireeriv. Me oleme seda mänginud veel ka mujal, rääkisime seda rakveres baltlastega randal jääl mängisime vanas vene üks sõjaväe garaazis, mis kuulus kaitseliidule küll nüüd kuskil seal linna külje all siis ketas, ja siis siis siis me mängisime seda Tartus füüsika vaja keldris need ja seda tüki me võime ka mängida, kui mingisugune peenem koht on, kus peene võsas käib siis säält kesta, mängida algest asjadega meelde villa ja nagin. Ma tean, mis kohad need olla peenem ähvastajad. Et, et seda on nagu võimalik tuua ühest ruumist teise Teine lavastus tähendab kindlus antud juhul peen oleks. Et see ei olegi nagu keti seal ei senigi kunst, vaid ongi nagu õige tekst on väga-väga-väga sisukas, aga vorm on noh, tähendab intellekt, Kentne vestlusi, ütleme been inimene aastast, arvab, et intelligentne vestlus on midagi niisugust, mis kuulub tema juurde, võiks kuuluda, siis ta läheb selle õnge ja tähendab, kuulaksin. Tähendab, kuna ta lasekski, küünlad põlevad ilusti riidesse, siis ta sunnitud ka teksti omaks võtta. See projekt, mis, mis esialgu viibib, et ma ikkagi teeksin sellest juttu. Adolf Hitleri-teemaline lavastus pidi sündima anatoomikumis Tartus, et kuidas, nagu selline teatritegemise koht. Tartlased otsivad ka kogu aeg uusi uusi kohti ja püüavad silla too juurde blackboxi teha ja ja, ja noh, ega siin lase minut, vaat ei olnudki nii anatoomikumi tüki pakkus välja Vanemuine, noh, kes on nagu teiseks teataksime meelselt, võtsin selle vastu. Mis objektiivsete subjektiivsete asjaolude kokkulangemise tõttu ta on praegu nagu noh, ma ei oska öelda, millal ta tuleb, küllap ta kunagi ikka tuleb, aga see nagu mulle päris põhimõtteline asi, tähendab, no noh, natuke mind, see huvitas, sest Enski mõõdukas anarhism, mõõdukas just mulle sobib ka ja ütleme, niisugust etendust, mis on natukene nagu rahvast solvata või midagi nagu õhku pahandust tuua ja ja ma olen, selle vastu, poleks ka midagi. Iseendast ehki, semu, mu peatee, ole provotseerida. Aga ma ei taha eriti, jah, mulle ei meeldi ka, näiteks kui ma ise olen, teatas, et keegi mind käpib ja tähendab Ma tahtsin just selleni jõuda, et teadus ei ole tegelikult vist olnud sellist nagu publiku kiskumist lavale ja sellist, mida tegelikult nõks tavaline teatrikülastaja, nagu kõige rohkem kardab. Igaks kaedaks tegelikult muidugi niisugust asja ei saa üldse teha sellises laia profiiliga või seinast seinateates. Tähendab Mul on niisugune tropp, kellel on see maine, et seal pekstakse vaatajaid ja ja, ja ennegi kiusatakse ja pilatakse siis siis selge see, et kui nagu ja ta siis sinna kogunebki vaatajaskonna, kellele see meeldib. Aga üldrahvaliku teatis või see, kes reklaamib ennast laiakujuliselt, seal ei tohi inimest kiusata, sest teda ei ole ette hoiatatud. Probleem tekkis juba seitsmekümnendatel aastatel, kui esimest korda vist seal juhtus Ossa vis, kui ühe jaapani trupi näitleja hõikus vaataja õide tagasi kaebas ta siis oli ka üldse tähendab moodsa teatri väelasse, kus ollakse 72, kolm moodsa teatri ajaloos esimene kord, kus vaataja nagu protestis selle vastu juriidiliselt teateid vägivallatseda kallal. Nii et aga jah, vägivallatseda võib teatri kallal, aga siis peavad olema lastele vastavad ma solistid kogunenud sugusises. Kes juba tulevad teatrisse, ootavad seda, et nendega seal kurja tehtaks. Teie tegevus nagu teatris on nii intensiivne, et võiks ju küsida, et miks ei valmi mingit suurt romaani, selle asemel, et teha neid teatrilavastusi, et võib-olla nüüd on just niisugune küps aeg käes, kus oleks aeg valmis teha, ma ei tea midagi niisugust tõde ja õigust või midagi. Mul puudub vähimgi huvi, niukseid romaane küll kirjutada oleks normaaloleku poolel ja kas ma aeg-ajalt vaatan teda ja mõtlen, misasja, kuidas ikkagi ütlen ma võiks ju midagi teha, võib-olla ma isegi vajataks mingisugust mõõdukat tähelepanu, aga milleks kohutav vaev tegelikult selle romaani kirjutamine tähendab pingutus, ma pean siis ta kuidagi hea ka tegema ja see on ka vaevarikas. Ja noh, ma arvan, et, et noh, praegu on kirjandus omandanud selliseid veidraid vorme, ütleme see, kui Kender ja Lõhmus hakkavad Püanssess enesesse süvenema seal üritud talus sisse, siis tähendab, ega sellega ei ole mõtet. Ei, ei minul ei ütle veel, kes meil on, veel, mõtlen realist, ütleme Raasikul või muideks Villem krossilve nagu mõtet üldse võistlema hakata, seepärast, et lasse kihaldas alla siis nii, et pankurid teevad ühe romaani, las siis sel aastal ollagi nii. Sest ega seda niikuinii üle ei löö, ükskõik mis, mis sa kirjutad mõttes üle pädevat, huvitavat huvitavuses ikka lisadena, mis sa lisad mõne nende teosid kummakkumi nagu enne eriti lugenud või noh, jõuab ikka lugeda, aga ma oletan, et see on kindlasti huvitav ja äratab kohta tähelepanu, lahk, isegi teda ei pea lugema, et seda võib ta vaata et isegi mitte melu kirjanikenderitele luga. Ei, ma olen ikka sirvinud, aga ei jõua. Tähendab, ma ei ole ammu tegelikult asi ei olegi endaga siis ma ei ole ammu ilukirjandusse viitsinud süveneda. Noh, võib olla. Ja küsimus ei taha lihtsalt nagu romaane lugeda või, või jutte või. Aga võib olla ka, paljud on rääkinud seda, et tegelikult tõesti ühelt poolt räägitakse, et miks Eestis pole tegelikult väga paljud inimesed tunnevad, ei taha seda kuradi ilukirjandust nagu lugeda, nii et tegelikult ei ole tahtmist kirjutada. Ütleme, kui aastas korra jah, kindel, kindel ja Lõhmus midagi seal skribeeriksid hüventsest, no las ta siis alla lasi. Selle ümber tehakse surnud ja kindlasti on seal mingeid huvitavaid lauseid ja identse. Jah, las võtlas allagi. Nii. See, et ilukirjandus tundub igav, on võib-olla see, et elu on nii huvitav või millest selline asi võiks olla või kas kas kuidagi kirjandusel ning kaugenenud elust või Aireeri. Või ei ole juba tehtud, mis ei tea, ei ole vist asi sellest lihtsalt. Noh, ma ei tea, kui võtad õhtul raamatu kätte, ilukirjandust ma ainult õhtuti voodis lugemamäega kohe magama, noh pillan, pillan ta maha ja isegi Charliega inimesed, kes oli vanasti mu lemmikkeel, ei viitsi ka lugeda, ei ole palju lehekülgi häb, et aru saada, kes on üldse, kes kõik on ära peidetud. Igav on, naised ei armastasin väga igavaid asju kirjutada ka teiste teiste enda vigadest ka ei viitsi lugeda. Mingisugusedki, kui ta küll, kes mulle nagu meeldinud, aga mõtlen, nende nimed pole ma peaaegu meeles. Kirjeldas on kaater kirjaniku jaoks tähtsus ja, aga ma olengi juba aastaid olnud lavastaja, tegelikult olen ligi 80 lavastust teinud, olen rida aastakümneid peamiselt ainult seda teinud, nii et see nihvene kunagine müüt, kirjanikust, noh, seda on raske nagu välja suretada ja kas on mõtetki, aga, aga ma olen ikka põhitöö on olnud juba paarkümmend aastat mujal. Miksteater kuidagi igavaks muutunud, et seal on tegelikult ka, ütleme need lood, mis on juba olnud, ütleme nii, sihukses süžeed, mis on ammu juba teada, et mis seal nagu veel siis huvitavat. Ma arvan, et see on põhimõtte küsimus, tähendab küsimus energiavahetusest, energeetikas, kirjaniku töö selles mõttes mõttetu, et sa ütled mingisse musta auku või on see siis arvuti või kirjutusmasin või ja noh, täiesti mõttetu tegevus ja läheb sinna nagu tagasiteel, sest mitte midagi. Üldiselt nad köitikas saatke pääste sõimata, öeldakse tund alla käinud ju midagi, see ole, see jäi nii ja siis ikka noh, on halb ja Iisriaad ei tule sellest midagi. Aga ta teatas, pead küll palju ja tead ka välja andma, aga teiselt poolt saab heal juhul näitlejate käest energiat vastu ka toimub energeetiline vahetus, mis jõle nii masendav nagu kirjelduse tegemine ei ole nii, et seltsis segasem, mitte, mitte nii, aga ikkagi midagi seal vastu ka tähendab, sa püüad ise olla inimlikke, näed teist ka inimesena, aga no masina või paberiga ei saanud suhet olla. Kas mõni näitleja nüüd otseselt inspireerinud Kadeid mingis viimases töös, et mõni asi on just sellepärast lavale toodud, et on olemas mingi näitleja? Mis ta maja nii ei julge öelda, sest mul on küll olnud aastaid küll pikkamööda muutuvad ja noh, sellised lemmikud. Ja see õng ei olegi nii hirmus väike Ena, sinna mahub oma paarkümmend inimest, võib-olla see muutub. Ma ei ole enam nii idealist, et mul oleks imelemmikud, keda ma spetsiaalselt välja tõstan, teiste hulgast pean lõputult paremaks kui teisi. Aga eks ma kogu aeg kaotan ja, ja saan neid juurde või noh, tüüpiline näide on sellest näiteks see, et mul oli väga kallis näitlejanna, Tartus oli linnahõlma siis linnateatri näitleja sammul võttistamalt, aga ega ma ei saa ju näitlejanna eraellu sekkuda, tähendab et ära mine või sellele või tähendab, eks ole, lahus. Rääkisime lillega nagu külm alati kallistavad jälle töötame koos, ei tööta või midagi, mis läinud, see läinud, aga Tartusse lähen, siis on mul kaks uut uut neiut, kes lõpetasid Ingo Normeti koosluse, nii et pole ma midagi ilma. Kes need neiud, neiud, alge, Kersti Heinloo ja Katrin Pärn, Kersti Heinloo, mängibki Margaritat, aga siis vanemad neiu näiteks Viire Valdma on ju nagu Mati Undi klassika. Nojah, aga mul on ja, aga ma ei tahaks teda kuidagi spetsiaalselt eraldi välja tõsta. Kõiki neid nimesid mina ei nimetakski, vaat ma tahtsingi öelda ja teised, aga ma sõidan siis nimetama nimesid, mis tähendab seda, et ma oleks viis, seitse nime jätnud, ütlemata seda kuulates sügavalt solvuksid. Mõelda kõik need nimed on mul ei, ma olen, see piir on ähmane, tähendakse tiival igapäevane debatt isikuid, kes on piiri peal ja seetõttu tähendab ei tea kus teised. Panna kas need laada Mati Undi jaoks on olemas ka mingid sellised näitlejad eesti teatris, kellega kindlasti kohe koostööd ei tee. Et lihtsalt ei ole võimalik. Nende nimesid ometi ei, nojaa, aga ma ütlesin. Muidugi teatri juhtkonnale ja salajas on üldiselt teada, sest lavastajat tihti ja anname omavahel, teeme eriti kui on, tegemist on palgatõusu või, või koosseisu või lepingute asjadega, et noh, kes tahabki, et me oleme tavaliselt jaotanud need asjad siis nagu kolmeks umbes nii et noh, ütleme nii, et mina või teised, mina ütlen nii, et sellega väga tahan, eks ole, selle puhul on mul ükstapuha, kui keegi tahab, siis ta mõne puhul nagu noh teatele vaat see oli vajalik ja ilmselt ja, aga ma ei taha teda niisugusel hulka, siin ei olegi üldse mingit põhjust. Ma tunnen ise ka, tähendab kui ma saan aru, et näitleja mind ei salli. Ma ei tea, miks ta tuju olla, võib-olla peaks ta südame võitma kuidagi teda ümber kirjutama, aga aga ma ei viitsi nagu seda teha, kui, kui häälestus on juba, et no hea küll, noh või mis, mis sa ikka tuled või siis ma mõtlen just inimeste tahagi õieti teeb siis ta ehitab enda ümber. Alba no vat ja, ja lastelastele rohkem kahju kui kasu. Nii et manist hoian nagu kõrvale. Aga millised mulle meeldivad, ega ma seda ei, ei saa, seda ei saagi ühe nimetaja alla panna, mõni võiks ütleme mulle ette heita, et on rida klassikalisi iludus, näitleja elasid, lakesin suhteliselt okkad ja aga noh, isegi rahva lemmikud, aga kes mulle mingisugust huvi ei paku, lihtsalt ei pakkuvat aedad. Tublid, aga ei viitsi. Omal ajal ei saa mulle ka seda öelda, et mind huvitaks mind väärastunud veidrikud tüübid, tähendab ma olen küll kunagi seda sõnastanud. Nii et ega mulle lähete, kuna ma ise olen maalt pärit. Et ega mulle ei meeldi niisugused tugevad, palume mäed, mulle meeldivad just seda ma ise maalt ja matsis. Mulle meeldivad tegelikult diisikus, haiged mõisapreilid. Midagi sekelisetest, mitte midagi siukest. Et noh, kui vastand meeldib massi asi, no ikka meeldib sihuke dekadentsi rohkem kui tublit löövet. Aga ometi olete lavale tooma seega ralletit koos rahvalikke karakteritega, et nii või on tegemist mingisuguse väga erilise lavastuskontseptsioonis? Ela ja ta on eriline, ei ole, ta peaks uurivad, et kindlasti ma olen seal ümber kirjutanud ja seda ma küll ei ole. Ma ei tea, võib-olla viimases hädas neis viimasel ööl peab äkki midagi ümber kirjutama, seal riskantne asi küll, aga üldiselt mulle seal midagi muuta. Ja noh, tegemist on sellise labasepoolse Velmeid play ikka niisuguse salongi melodraamaga, kus nad poliitikat on suhteliselt vähe. Kaunis võigas näidend, aga hästi kirjutatud ja kui Draamateatri esiseinal oleks suures kirjas no Tegale vannet kadunud poeg, siis tähendab see kindlasti see avaldaks mingeid mulje, et ma ma arvan, et niikuinii ta ütles rahvuslikele isamaalastele ei meeldiks. Kommunistidele ammugi mitte. Ehkki ma seal midagi mõnitada ei tahaks, ma tahaks nagu noh, natuke Recost vaielda seda. Ei tähendab ma, ma ei taha taastada selle annetaja mängulaadi, see nagu mõttetu kestetism, eks ole, kuidagi inimest, noh inimesed mängisid kammid tõsiselt, nad võtsid selliseid asju ja ja kuulge, kas ikka mängiti sähvas küll vaimustuses ja midagi sellest tahaks nagu öelda. Et mingi ülemus sellesse lava ja mingist sügavusest autod, sügavuti minev mäng ja niisugust kaunid kammid, näitlejad, vana kool. Et kuidas, kuidas te suudate seda tõsiselt teha, et kui niukesed karmi ralletit tuua lõpu tõsiseid ravime, noh, tähendab eino meil vaata tagavara väljapääsu tähendama, kui meil see välja ei tule, kui me tunneme metsa, läheme, küll ma siis midagi välja mõtlema, aga esialgu läheneme talle, noh, on eesti rahval hammastatud näidend. Näidendit kuuldavasti viies teate selle maaelu mängitud kadunud poega mängiti ka 350. teatis 400. teatis. Et see on nagu bessermani tegelikult. Ja noh, see on hea hea näitaja tegelikult Jubalkuga. Nojah, aga jäle on küll, aga mis siis, kas digiinspireerivaid ikkagi nagu naisnäitlejad põhiliselt või on ka mõni meesnäitleja, kes keda nagu tahaks näha järjekordsetes rollides uuest? No seal ka raske öelda tähendabki, tegelikult mõtlesin küll nagu naistele rohkem kui ma otsin. Noh, kui ma mõtlen, mis tüki teha parajasti ei tea, või siis ma lähen, siis ma mõtlen küll nagu rohkem naiste pääl, aga tegelikult on ikka päris palju meest, dramaturgiat, mida ei saa välistada. Ja lähme siis tuleb see nagu iseenesest, aga sinu pele nimesid mainima, mida ma ei tahaks, tähendab, ma arvan küll, et nad Tallinnas, ma, ma arvan seal hulka inimesi, kellele ma tahaks tööd leida. Ma mäletan neid mehi võib-olla oma seitse, kaheksa või 10. Aga noh, tehtaks Tartus, kui mul siin tuleb nagu mõte Tartu peale läheb, siis kindlasti seal palju toredaid inimesi, aga mul tuleb nagu silma ette Hannes Kaljujärv. Keda ma siis nagu arvestaks küll iga niisuguse tõsisema või suurema ambitsioonika oma projekti juures igal juhul? Aga mehe tüüp ikkagi siis ei pea olema niisugune diisikus haigusest. Hannes Kaljujärv, nüüd tüübina on kindlasti vastupidine igasugusele nihukesele dekadendina. Laiaga mulle meeldib ka Taavi Eelma näiteks väga. Et ta ei, meeste suhtes olen ma sallivam, nende puhul ma luban mitmesuguseid variante. Jah, jah, siukest mad, Achi need mind ei huvita, tähendab ma ei tea, miks see on tõesti vist mingisugune. Vaat seal midagi deka tehtliku alla käivad, selles on, et mulle niisugusest elujõust pakatavad naised lähedalt suhtuma teinud hirmuga. Võib-olla siin oleks mingi psühhoanalüütiline tõlgendus? Jah, kindlasti. Oled sa mõelnud, mis siin taga võiks olla, mingi, ütleme kui kuidagi distikus haige mõisapreili, mis me enne rääkisime, kui siin hädaga saab, ütleme Avdjuško on maru saaks sinna kuidagi mahutada, ega siis nagu Viire Valdma täiesti sinna läheks, aga ikkagi minu jaoks ta on ka kindlasti natuke imelik. Missugune on Mati Unt väljaspool teatrit ja kirjandust siin kuidagipidi enne intervjuud selgus, et seda nagu ei olegi. Olemas heinata, milleks liiga olemas olla mälestus Tiia lausel, tähendab, mõned inimesed tegelevad ainult sellega, et kuidagi nagu olemas olla või iga hetk tõestada maailmale endale, et nad on olemas nagu ja võtavad ette endiselt aktsioone või käivad kuskil. Muidugi võiks peaaegu öelda, et me oleme nagu raatiaseks seal olema raadios midagi vähem ega midagi siin tõestada või tähendab, et kas oleme järelikult oleme olemas. Aga põhimõtteliselt ega see mind nii väga küll ei huvitama. Ma arvan, et ma saan eksisteerida näiteks nende etenduste kaudu ka tähendab ma ei tea veel kuidagi eraldi eksisteerima klubis või tänaval. Silma torkama. Tähendab, võib-olla peaks, aga ma ei viitsi. Vaevarikas, või siis sa tahad ära laval näiteks väga läbi lüües, sa pead ju kohutavalt palju kodu sellel vaeva nägema. Et kas loomingu kaudu on nagu lihtsam läbi lüüa, ei, mitte läbi lüüa, vaid tähendab märki maha ei ka mitte mitte mullikat üldse märki maha panna, muljet avaldada, vaid lihtsalt eksisteerida. Kreekas ei tähenda niivõrd seda sellele eksistentsile nippe tähelepanu pöörata. Ise eksisteerid loomingus. Kogu aeg sale, süsteeritki ei pea minema, avame akna päeval ennast näitama, kisendavad, ma olen siin, ma ei oska seda põnevat võrdlust tuua, mäletab sellest küll, kui ma etendustes kehastuda. Meil on kodus diivanil ka üksi kehastuda, lugedes teie käest lugejaks sellega ka rahul või siis kassi silitades kehastuv kassi silitajaks, eks ole. Ma tegelikult ei tahakski olla kõmulehtede, ma ei käi õieti neil vastuvõttudel ka vanasti saadeti mulle kutsuda, kuna ma õieti kuskile ei läinud, siis nüüd enam ei saadeta. Aga ega ma ei sast, väsitab mapis, seal peaks kuidagi ennast lahkuma tähele panema ja vaatama, kust poolt pildistatakse siis ta. Noh. Aga ma olen, ma olen esteet, kas vaata, kui koledad need pildid on neist inimestest, kes kuskilt vastuvõttudel õnneks heledad punased, vanad paksud inetute köidesse on jää ja selline olla, tähendab siis peaks olema kohutavalt valima ennast silmitsema ja kammima ja ja noh esteetiliselt ennast viimistlema, umbes nagu sõber Villu Tamme, noh, kes ei saa ju välja minna, tal on imidž selline, siis ta alati ta jääb hiljaks, ta peab hommikune värvima, eks ole, et kuidas sa muidu välja lähed ühiskonda? Ta on midagi lahti, eks ole. Ja siis alati ütleb, et ma võin ravini, ma ei saanud tulla ja noh, niisama peaks siis kamina Oled juba ennast näitama hakanud, siis sa pead kogu aeg, kus igal pool olema, eks ole. Oled tulnud siia, küsitakse, et kus ta. Jälle ei ole noh, allakäinud vä? Aga kas sellisesse seltskonnaajakirjandusse nagu sisseimbumine ei ole teid nagu selles mõttes huvitanud, et seal puhtaks võib-olla mingeid uue kangelasi või mingeid selliseid inspireerivaid? Tüüpe ei, nagu ma loen nende sõnavate mulle aitab sellest küll, ma mõtlen ylejäänu juurde. Paneme Mihkel Mutiga kunagi nagu kembelnud või noh, tähendab Polaviseerinud vastandanud oma vaateid Mihkel alati reklaaminud ennast kui impess. Stahli tähendab, et tema tahab käia välismaal, näha huvitavaid kohti, huvitavaid asju, tutvuda huvitavate inimestega ja elada läbi huvitavaid elamusi. Seal on tegelikult vastupidi, ma olen kohutavalt laisk, tähendab, ma ei taha reisida, ei taha huvitavaid elamusi ja salliga tutvumist uute, huvitavate inimestega väsitavat ahlako, energeetiliselt kuidagi vampiirid tähendab huvitav inimene on nii pealetükkiv, tähendab saadast asjast lahti ka, räägib küll ta silmad säravad ja pilon tal mõtteid ja ma ei tahagi sihukesi. Nii et selles mõttes need. Sa ütlesid uue elu. Leinaga aitab, kui pilti vaatad. Ülejäänu ütleb juurde. Aga võib-olla neist võiks sündida mingisugune oluline näidend või mingi niisugune teatri teatrikompositsioon, et noh, ütleme, et ikkagi. Ma ma ei usu seda, et kirjanik nagu täiesti tahaks isoleeruda elust, et ainult mingite juba klassikaks muutunud tekstidega mängida, teil on kindlasti huvi elu vastu, ma seda lihtsalt ei usu, et seda ei ole, sest see ilmneb kõikidest nendest kolumitest ja. Näidend on pikk ja ma ei viitsi teda kirjutada, näidendeid kirjutada, meil on ju küll, noh, las las Andrus Kivirähki, Jaan Tätte ja las nad kirjutavad, need näidendid. Ma arvan, et kui ma teen mingit meistrit temaga, ma teen seda absoluutselt kaasaegselt või noh, tähendab moleke absoluutselt kaasaegne. Aga, aga niisuguseid tekste, noh, mina neid vihtuda ei viitsi, tähendab, ma arvan, et selleks on umbes rahvast, nooremad mehed, kel on nendest innukust tekste kokku hoida. Nad kirjutavad neid, mina küll ei viitsiks mingit teksti kirjutada sellist, kus oleks peategelaseks näiteks mingi uue aja tegija. Ei ma viitsi, tähendab, aga laval, et et Andrus on neid teinud ja ta hästi teinud, ta võib need mõned veel. Aga kui kõigi näiteks telliks, ütleme, mingi tegija või magnaat telliks olulise teatriteksti endast. No ma ei tea, kui tellimus käiks mulle vastu, nojah, jagamiseks kõvasti makstaks, me oleme ju kohutavalt alla makstud, külvata ette, meile on tõestatud, et meie spiiker saab neli korda vähem kui Soomes, spiiker, mina saan lavastajale 10 korda vähem kui saksa kolleeg saab 10 korda vähem, on ikka päris palju. Ühesõnaga mulle makstaks, noh, seal üks, 50000 100000 lahku ja oleks niuke mingi ettepanekuid makstaks, mitte nii, et et pärast selgub, et ei maksta ja tähendab siis ma teeks, siis saaks aasta elada või? Mis see mulk oleksite? Kas see nagu inspireeri see mõte, et, et tõesti mingisugune mingisugune tegija pakuks oma elu ja seiklused ja kus oleks tõesti võimalik nagu mõtestada? Ei, ma tegelikult ma ei viitsi teistesse inimestesse sisse elada, tähendab ma olen kaunis egotsentriline näiteks meil üle tee seal Kadeos üle diagonaalis üle tänava elab üks mees, niisugune ta räägib eesti keelt tõstjale, venelane, ukrainlane, mingi kasakas tal niukseid, uhke hoiakuga, vuntsidega siis ta, noh, enamasti on ta povi, siis ta püüab mind tänaval kinni. Kaiugmaati Matti. Rääkisin sulle oma elust. Ei tea, kas ta oli, ma ei saanud aru, kas tal on nii punane valge olnud või tähendab staabi jutustada tema jutusteks. Akendest põhjenevast huvitab nii väga, teise inimese eludele mulle ja ma olen iseendale piisavalt huvitav. Kujuta ette, et kuulaks, noh, terve õhtu, võtaksime pudeli viina kindlasti, eks ole. Köögis siis vana kasakas, jutustas mulle oma lahingumälestusi. Ei, nad testis on teiste asi, see väewitz. Et tegelikult, kas neid inimesi on palju, kes on tahtnud nagu kirjandusse jõuda, nagu pakkuda lasknud, kui huvitavat inimestelt järsku kajastuda. Aga ikka on olnud, aga ma ei ole, tähendab, mul ei ole ka seda mainet valk realist ega mulle väga ei tulda tal üks päev küll üks ilma kirjutas mulle, et tal on midagi painajalikumistida, bailatu tahaksite minuga jagada, aga ta andis mulle oma telefoni. Jäid küll, tähendab, ei mina jumal teab mis Paidlejatel pean medalit kuulma, tähendab, päästis magada ja ei tähendab ei teinud teist nägugi või ei vastanud. Noh, võib-olla on, Taedab painajad, aga võib-olla siuksed jäävadki ennast ka painimas. Kuule. Kas selles mõttes on tekstide maailm inspireeriva või ma tean, et tegelikult ka paljud paljud kuulajad kindlasti teavad, et neid on peetud ka niisuguseks nagu kirjandusest, tekstidest, inspireeruvaks, kirjanikuks, et kas ohutum nendega tegeleda või on see, et nad on nii kontsentreeritud, et sealt saab kohe kätte, et ei pea huvitava inimesega nagu. Tunded huvitav inimese puhul ju ei tea, mis sealt tuleb, eks ole, Hamleti puhul ju teada umbes mis on huvitav inimene võib olla huvitav, lubab, et on huvitava pärast selgub, et ei ole. Aga muidugi on see kõik nagu sekundaalne, ma olen küll nõus, aga ma ei usu, et ma kui me räägime nüüd tekstidest kitsamas mõttes, tähendab pahtlust verbaalsest tekstist siis ma ei usugi, et mani hirmsasti armastaksin rahastust või, või noh vähki kitsamas mõttes teksti tähendab võib-olla tekst üldisemas mõttes, mis siis oleks juba pigem nagu mingi müüt või lugu või võib-olla need huvitavad rohkem nii sihuksed nagu vanad arhediidsed lood vist küll see oleks kuidagi kõlab natuke uhkelt, et mind huvitavad tüüpsed, laod, ehkki meelselt kirjutatakse alla, sest noh, keegi, kes ei tahaks olla selline, keda huvitavad asjad. Aga jah, rahe tüüp ongi vist õige sõna antud juhul ta peab olema kuidagi üldtöötavam, mitte noh, mitte väga lokaalne, väga juhuslik asi. Ja mis päästma nüüd olen valinud näiteks selle Meistri ja Margarita ja ütleme siis alla läheb ka see kadunud poeg ja miks ma siis tuleval sügisel tahan Vanemuises kirsiaeda, ma arvan, et kuulsad teosed, mis mõttes Kuusat, kas heas või halvas mõttes vita jäätmetes kadunud poega halvas mõttes on iseendast juba, noh, tähendab, see muudab need mütilisteks, lase tüüpilistest, mitte nende sisu niivõrd ja on seal tüüpiline, aga nende maine on iseendast juba. Tee peab tähtsaks, nii et juba sellepärast tekib mul nende vastu huvi sellesse riita. Muidugi loogiliselt käib ka see Adolf Hitleri tekst laia jah, seal ja nagu kurjus ise võib-olla äkki mina ei taha seda õhutada, mind huvitaks antud juhul lihtsalt, kuidas üks mees, Ma tahan näitleja oma nimel räägiks publikust. Lähedased nagu näitleja ongi äkki nagu pööranud, nii et ma mingisugused vuntse ega midagi niisugust ei tahaks üldse kasutada, aga selleni jah, paraku aega ei tea, millal, mul on veel igasuguseid asju, suvel ma kavatsen minna ühte või kavatsevad, on kutsutud. Ega ma ise ei tohi rekka tükkida, kus pilte. Pajahoidjatest. Mati Undile on ka, ma ei tea, mured on pahaks pannud, aga teised on leidnud, et, et see on hea, et ta truu püsinud kogu aeg nii-öelda noortepärasena. Et noored nagu teadid oma kultusautoriks või et kuidas, kuidas see on saavutatud ja mis selle, mis selle taga võiks olla. No tähendab, ega ma ei ole nüüd mingi iginoor ka enam, tähendab, eks ole, kandid laksuvad ja selg valutab, ega, ega tähendab, ega ma ei ole miski nisukene, aga aga see on, ilmselt kuulub mu juurde. Ma, ma ei ole mingit püüdlust mul olnud olla. No ma lihtsalt lihtsalt olen seda terve, saan sellest siis aru, kui ma vaatan, et minu põlvkond kirjandusest kõik kuidagi jah, natuke ära vajunud, tähendab võib-olla ma olen ka vajunud, tähendab, kes ütlema tuleb või on nii, tähendab, eks ole, selja taga võib olla vilgutatakse silma ja lahetme, vaata missugune ta on, aga, aga ma ise küll, et ma näen kuidagi vaimselt ja kui majakaaslased, aga see tuleb arvatavasti lihtsalt sellest, et ma olen kogu aeg nagu aktiivset elu heleda, mitte sportilived aktiivset kunsti tegemist lavastanud, tähendab, ma olen kõva aktsioonis, seetõttu võib-olla ma ei ole, ta võib olla ka tüübi asi peab olema olegi mõeldud vaikselt, igavesti säravaks. Kas selle niisukese triendikkuse taga ei ole siis ütleme salajane ööklubide külastamine või mingisugune niuke, et näed trendi inimestega salaja kohtuda, et võib-olla see avalik imago, niisugune Mati Unt, kes ei, ei otsi huvitavaid inimesi, aga salajane Mati Unt tegelikult on Klubi loom ja vaikselt kuskil tutvub. Ei ole, ta ei ole, ei ole, aga ma mäletan kuskil lehes vist maininud, et kui ma olin Tartus viimati lavastama, siis Vanemuise draamajuht Ain Mäe sisendas mulle, et lähme ööklubisse, mõtteid on vaja minna. Seda viimasena, lähme ainult. Oleme elust maha, et me peame kätt aja pulsil hoidma, molkas ka muret. Noh, kui Ainil on juba mure, ain nagu noormees, et luuletajal pole kätt aja pulsil, et äkki mul on ka midagi viga tekkima siis me ikka plaanitsesime ööklubisse lehma ja tegelikult ma hommikuinimene küsib, kus ööklubi minek aeglases tegelikult unine ja ma ei viitsi sinna iial minna, jäigi ööklubis käimata, aga sellest majast kinno vabalt 15 aastat kinos käinud ma laiunud diivani peal videosid vaatama, issand kui huvitav oli kilo sõja ajal ja värvid ja ma olen tõeline elamus. Nüüd ma ei pea paar aastat kinos käima. San tark oli ka mu lemmikkangelanna võimeline montaaž nagu nuiaga pähe. Pehmed toolid. Aga võib-olla tasuks siis niisuguseid välismaailmast võib-olla rohkem inspireerida, võib-olla tasuks madja Ameerikas olla kaks kuud ja ja vaadata? Tal on olnud alati kuskil nõmetega mull raha üle kahe nädala küll ei ole olnud, aga ma ei viitsi ühes kohas kaua olla või tähendab ma tahaks koju ahju pääle jälle. Kaua sa ikka seal Ameerikas ole, et ma olen introvertne selles mõttes, et ega ma päris kokku ma olen ikka kuidagi, ma ei tunne ennast mugavalt aine küll noh, kõndida umbes nii nagu teised, aga ei, ei suudame sulada kuhugi ja ikka mõtlen vaikselt koju. Nii et noh, üle kahe nädala ma ei viitsikski kuskil. Sellega meie õhtune vestlus lõpule jõudmas, tänan kuulajaid ja tänan stuudiokülalist Mati Unti. Ja minu nimi on Barbi Pilvre.