Hallo hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee, algab seltside ja ühingutega. See oli Estonia seltsi, Kultuuriministeeriumi, Lääne-Eesti Panga ja Eesti agentuuri Hestma eestkostel toimub ülekannete sari meie kultuuri ja seltsielu teemadel. Seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. See oli intelligentsi kokkusaamise koht. See on ka uute ideede ja plaan Nende väljapakkumise paik. See on küsimine, kostmine, seltsidest, tipultuuriste taidlusest, seltside ja ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. Kindel põhitemaatika igal kella viie teel. Ja ka muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Täna musitseerib, eks siling kvartett Kalev Veltkute juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad. Ka täna on päev otsa paistnud päike, nii nagu nädal tagasi, kui me eelmine kord siin talveaias videviku pidasime. Täna on siia kogunenud Eestirootslaste kultuuriseltsi inimesed. Ja teie olete sattunud väikesele tähtpäevale täna meie seltside saatesarja, mis läheb pealkirja all kella viie tee Estonia talveaias 50. ülekanne. Niisiis poolesajas saade. Me teame, et Eestis tegutseb praegu 2000 seltsi ja ühingut. Suured, teised väiksemad on väike osa ennast siin talveaias tutvustanud. Arengumaa meie seltside saatel oleks veel üsna suur. Ent alustame teist eestirootslastest. Te olete kokku sõitnud siia Haapsalust ja Noarootsist, loodan, et see vaev tasub end ära. Võib-olla alustab Eestirootslaste kultuuri seltsi esimees härra Ervin Johannes Etmann, kes te olete Noarootsist pärit. Miks ja millal tekkis eestirootslaste kultuuriselts? Kultuuriselts tekkis teedema, sünniks tekkis 1987, tuleks luua üks selline seltsi, siis, mis ühendaks siis eestirootslasi, nende järglasi ja asjast huvitatuid, kes ei pruugigi eestirootslased olla. Mina alguses suhtusin asjasse väga skeptiliselt töö, kuna ma juba olin tundnud seda nõukogude korda üsna heast küljest, Stalini ajal omal ajal 25 aastat vanglakaristust saanud, millest sellepärast, et mul 99 protsenti sugulastest viibis Rootsis ja ma julgesin seda avalikult öelda ja tudengina, kas järsku oleks võimalik tee nendega ühineda, kontakte nendega hoida ja võib-olla ka sinna ümber asuda. Tollane Eesti NSV sõja prokuratuur määraski 25 aastat karistust tuli mul olla seal ainult kuus ja pool aastat. Floushovi ajal, siis oli mul võimalik pöörduda tagasi ja, ja kui lahti lasta, siis öeldi nii et me ei tea, mille pärast seistunud oled. Mina ütlesin, et ma ise ka ei tea teps mitte, millepärast ma suhtlesin jah, esialgu küllaltki skeptiliselt sellesse seltsi loomisideesse. Aga kuna oli küllalt Ki aktiivseid mehi, ma arvan, siin teisel pool lauda istub Ain Sarv oli üks täiesti eestvedajatest veebruaris 1988. Veebruari lõpus ja loodigi Eestirootslaste kultuuriselts. Haapsalus loodi see ja esimesel päeval kohe tuli meeskonda ja umbes 300 liiget ja see oli niivõrd suur üllatus, tus. Sest mina ei tea küll, et eestirootslasi nii palju on või nendest huvitatuid üldsegi. Esimesed neli aastat oli ainsa armil seltsi esimeheks ja sellise noore energilise mehe järgi võtta vastu sellisi kohustusi nagu üks seltsi ja mis on kasvanud juba üle 600 liikmeliseks. Küllaltki riskantne. Ta põtmine, esimesed loomisaastad olid niisugused uuestisünniaastad üldse Eesti mõtlemises ja tegutsemises küllaltki optimistlikult. Nüüd võib-olla pisut on igapäevased majanduslikud ja teinekord ka moraalsed raskused pude teie kõnepruugis on väga mõnus laulev Rootsi aktsent rootslaste hulgas, ma olen rootslane, eestlaste hulgas olen ma eestlane, nimelt-l on nii eesti kui rootsi verd, õieti küll rootsi ja hiiu verd, sest ega hiidlane Bone inimene ja kadakas pole puu. Aga minu vanaema ema poolt oli ja hiidlane ja möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Nad tulid Rootsi elama Hiiumaalt Suuresadama kandist sääre külast ka hiidlased ju laulavad pisut, aga rootsi keel on ju üldse niisugune laulev keel ja et kodune keel oli meil nii üks kui teine. Niikaua kui mu isa ema elas veel tema elas meiega koos, siis oli meie kodus enamlevinud rootsi keel. Hiljem, kui tema suri, siis suhtlemine läks intensiivsemaks just ise, vanaema, aga kelle kodune keel oli eesti keel nii, meie lapsed. Kasvasime üles. Rannas on Eestirootslaste kultuuriseltsi juhatuse liikmed seltsi vanematekogu, Holderman, härra Kullo Remme muidu Olde Hermann. Mida see täpselt tähendab? Vanas Roomas oli kaks konsulit, siis oli vist niisugune ütlemine, et vaadaku konsulid, et rahvaasjale kahju ei sünniks ja ütlen, et see paralleel on võib-olla õigustatud. Meil on ka kaks Oldermanni, nii et nemad, nende ülesanne on siis ka vaadata seltsi asjale. Kahju ei sünniks. Juhatuse liige, te olete naissaarest pärit nii nagu mul Öelge proua Svea saarlo. Oli seal rootslasi, büroots, eestlasi. Kui ma seal ikka rootslasi kui eestlasi, siis jälle Lugaks kooli oli eesti kooli rootsi korraga rootsi pooleli suur kodune keel oli okasperes ikka peaaegu kõik rootsikeelne. Ainult kui mina lõpetasin naise algkool ja kui ma siis linna saksin, koolis käib, käisin ikka naissaarel suveti seal ja siis eestikeelsesse nisa kastika riielt, kas saidi oska rääkida vaktok eesti mehe, ma mõtlen ikka omale, mis siis, et millal see oli, kui ta ütles, et 34. aastal lõpetasin naissäral kooli? Ja teie loete või arvate, et siis Naissaar 34. aastal oli päris rootsi isa? Siis ma võin öelda, sest Rootsi õpilasi oli rohkem koolis, kui oli eesti õpilasi. Suguseltsist läks kõik 99 protsenti ainult minema panen siia, et mul eestlasega abiellus? Ei, ma ei kahetse, aga mu mees arreteeriti, ema ootasime, ta ikka tuleb koju tagasi ja ma sellest ei olnudki nii väga. Ma juba sain hakata Rootsis käima, siin siis ma tundsin, et need vanemad inimesed, nendel oli usku natukene kade meel, et sul on kodumaa, aga meil ei ole. Ja sellest ma sain ka jõudu ja peetud. Ja edasi on meil seltsi ajalehe toimetaja härra Ain Sarv. Nii et neil on oma ajaleht olla ees siin. Kuigi ma hääldasin kohe esimese jutiga valesti seda lehte. Eestirootslaste kultuuriseltsi poolt välja antud runor fondis Ni Ronoria, Rauno rammeerid. Seltsi ajaleht ja see nimi iseenesest ei tähenda ju otseselt midagi, see on lihtsalt üks ilus sõna, siis on eest ja tagant lugeda sama. Aga ta meenutab meile natukene ruunikirja ja viikingiaega, sellepärast viikingiajast või vahetult pärast seda on eestirootslased pärit ja ta sisaldab ka eestirootsi. Põhiliste alade algustähti. Leht on kahes keeles eesti keel ja rootsi keel paralleelselt ja seda me oleme püüdnud kogu aeg hoida, et teda saaks kasutada nii Rootsis eesti keele õppimiseks, aga põhiliselt küll Eestis rootsi keele õppimiseks. Ta ilmub nüüd. Varsti saab viis aastat täis. Esimene number ilmus viiendal mail 1988. Meie laudkonna viies härra on Ivar Rüütli, Noarootsi Gümnaasiumi Ajalooõpetaja ja seltsi raamatukogu juhataja või hoida või kuidas ennast nimetada? Ma nimetaks ennast rohkem siiski hoidjaks, esialgu raamatukoguhoidja, sellepärast Raamatukogu on väga paljus veel pooleli, see tuleb lõpuni viia ja siin on veel väga palju muresid ruumidega ja kasutamisvõimalustega ja nii edasi ja nii edasi. Ja seltsi raamatukogu on meil olemas. Meil on üks põhieesmärke seltsi tegevuses põhikirjaline eesmärk olnud, et luua Kazis ammendav kirjanduslik vahas Rootsi elanike kohta ajaloost, kultuurist, keelest, kommetest ja nii edasi. Et kui mõnel inimesel tekiks tõesti huvi, kes ise ei ole päritki nendelt aladelt eestirootsi kultuuri vastu, saab kirjanduse kohapeal kätte. Ma lähtun sellest, et see kultuur elava kultuurina kadunud tänapäeval on vist väga raske, kui mitte võimatu taastada. Ja meie ülesanne on ainult hoida alles seda, mis veel on. Ja üks tegevussuund on sealjuures kaadisse uurimister, vastav uurimistöö, vastav kirjanduslik teatmebaas selle uurimistöö teostamiseks. Märgil me oleme saanud Rootsi välisabiorganitelt ka toetust vastava kirjanduse muretsemiseks. Minu praegune arvamus on, et põhimõtteline baasraamatukogu jaoks on olemas, tähendab, on olemas alus, millest edasi minna. On olemas bibliograafiabaas on olemas tähtsamad teatmeteosed ja edasi tuleb lihtsalt otsida, kust saab veel midagi antikvariaati täiesti eraisikutelt või kusagilt mujalt. Aga ma ütleksin, et põhimõttelist tööd saab juba teha. Kui palju on veel üldse neid inimesi meie saartel ja läänepoolsetes osades on elanud ja ennast rootslasteks peavad. Rootslane, kes on eluaeg Eestis elanud, peab ennast eesti rootslaseks oskab mitut. Kült ega eestirootslane ennast varasemal ajal eesti rootslasega ei pidanud. Ta nimetas ennast oma kodupaiga järgi ta liigas ruhnlane või, või Vormslane või naissaarlane. Nii et sellist mõistet eestirootslased näiteks möödunud sajandil ei tuntud nende enda poolt ja kui öelda neid pidada nüüd silmas neid rootslasi, kes on tõesti põlised eestirootslased harjunud nimetama nendeks neid, kes on rootsikeelses keskkonnas üles kasvanud ja Rootsi koolis käinud. Neid on Eestis ehk umbes 100 järelmel. Aga rootslaseks võib ennast nimetada ka võivat nimetada nende lapsed ja lapselapsed. Nad on ju seda, kuigi väga paljud neist rootsi keelt ei oska või vähemalt ei osanud sel ajal, kui me seltsi asutasime. Aga nüüd on rootsi keeleoskuse poolest asi oluliselt paremaks läinud. Nii et praegu ma julgeks öelda juba, et suurem osa seltsi liikmetest oskab vähem või rohkem rootsi keelt. Perekonnast ma võin ka nii-öelda, et kui seltsi asutasime, siis oimina oma perekonnas ainukene, kes rääkis rootsi keelt ja seda ka ainult toda. Ma usun, et ei keelt Noarootsi keelt. Samal ajal seoses niisuse hub'i kasvuga eestirootslaste ja Rootsi vastu üldse tekkis ka mul perekonnas selline asi, et noorem poeg, tema abikaasa ja isegi lapsed on pisut pinud rootsi keelt ja, ja praegu näit. Eks mu nimi ja isegi õpetab siin rootsi keelekursustel rootsi keelt. Nii et sead on nende mõne aasta jooksul perekonnas muutunud ja samuti minu lähemas ringkonnas samuti, samuti olen ma ise saanud küllaltki tugeva, oli vahepeal rootsi keelega, olen nüüd neli aastat õpetanud rootsi keelt. Minu käe alt on läbi käinud oma kolm-nelisada õpilast, need on siis kõige väiksemad eelkooliealised esimese klassist peale kuni 70 aastani välja ja, ja praegu mul on hea meel, et seitse minu õpilased õpivad edasi Soomes või Rootsis rootsi keelt ja rootsi kultuuri. Nii et Tallinnas on juba ka palju rootsi keelekursuseid ja paljudes koolides on rootsi keel sisse viidud samuti Noarootsi kool näiteks on ju kohe tiitliga, et rootsi gümnaasium selles suhtes sead on tõesti arenenud väga kaugele, mida mina ei julgenud küll oma vaimusilma ees viis aastat tagasi näha. On olemas Noarootsi gümnaasium, mida laiem eesti inimene Võib-olla ei teagi, on olemas selline kool küll, kuulan, ammu olemas, juba tuleb, kolmas tegevusaasta algab. Ja sel aastal lõpetab esimene lend, gümnaasiumiõpilasi gümnaasium on komplekteeritud siis õpilastest üle kogu Eesti. Ja ta on mõnes mõttes eriline, kuna spetsiaalsuunitlus selles koolis on pandud just rootsi keelele. Ja paralleelselt rootsi keelega hakatakse ka õpetama Arolsi kultuuriga seotud laineid. No siinkohal võib nimetada Põhjamaade kirjandus, mis tuleb võib-olla samuti kunstiajalugu võib-olla muusika, nii üldine ajalugu, võib-olla midagi veel ja põhiline eesmärk meil oleks olnud valmistada õpilane ette sellisena ametile kus on rootsi keelt väga vaja. Ma arvan, et Eestis sellised ametid on. Ma arvan ka seda, et üks inimene, kui ta rootsi keelt oskab Eestis ta on palju eeliseid võrreldes sellega, kes ei oska. Tal on ka võib-olla mõni eelis minna edasi õppima kohe Põhjamaade kas rahvaülikoolidesse või päris ülikoolidesse kõrgkoolidesse. Vähemalt selles suhtes ta keelt valdab. Võib-olla ma ütleksin veel, et see kool, et seoses meie seltsi tegevusega oma teatud erilist osa, kuna kool on siiski asunud vanal eestirootslaste alal kool olnud sellel kesksel kohal, kus asus enne sõda ka eestile otsast põllutöö kool ja rahvaülikool. Ja tahaks väga, et kool jätkaks neid traditsioone sellise vaimse keskusena, et koolis tuleks ka inimesi, kes suudavad sellise Rannarootsi asjaga edasi tegeleda. Minu praktikast. Ma võin öelda, et selliseid inimesi on tulemas kindlasti kohe. Ja see on võib-olla kõige tähtsam meie seisukohalt. Aga no Eesti, Eesti kui terviku seisukoha pealt on see siiski kahtlemata vajalik asutus. Ivar Rüütli juba nimetas, et Noarootsis tähendab püksis asus rahvaülikool rootsi rapo ülikooli ja põllumajanduskool üheaastase kursusega. Lähemal ajal me stardime või taastame selle kooli nähtavasti samas kohas, kuna endises püksimõisas praegu käivad restaureerimistööd ja nähtavasti peale selle seal saavad gümnaasiumiklassid olema ja aga meil on võimalus nähtavasti ühtteist noorutsi mõisa kasutada, seda vene piirivalvurid välja läksid alles hilja praegu leidsime üsna sobiv aeg on startida rapo ülikooliga, olgugi et väga raske majanduslikult on tänapäeval seda läbi viia. Meil on läbirääkimised v2 rapo ülikooliga, Soome, Rootsi, see on Svenska Ööster, potens folk Academy ja teine Rootsis Angermann landis Põhja-Rootsis. Kuula rahva üli oli ka, kusjuures meid hakkab ühendama üks õppeprogramm, see tähendab Põhjamaade kultuur kuulge ja suunitlusega Eestile. Nähtavasti seltsi eesmärk on ka kindlasti selle, ma ei tea, kas ma ütlen õigesti selle rahvakillu eneseteadvuse tõstmine. Enne sõda oli meil ligemale 10 tuha, kellel nüüd isikutunnistuses veel on rootsi rappus 300 ringis, võib-olla võib-olla on neli ja 500 ka, kes te ise olete rootslased või eestlased? Mina olen rannarootslane. Kodune keel on ka vahel rootsi keelt, sest mu tütar valdab ja tütrepojal valdad rootsi keelt ja, ja me peame ennast rannarootslasteks. Eestirootslaste kultuuriseltsi tähendab ka teatud mentaliteeti või suhtumist olemist. Eestirootslased ei samastanud ennast nagu sugugi Rootsi riigiga või Rootsi rahvusega, nad olid selles mõttes ikkagi Eestimaa, oli nende kodumaa. Ja nad olid samasugused kalamehed ja põllumehed nagu, nagu naabrid eestlased võib-olla üks väikene väikene vahe oli sees, mis tulenes sellest, et et neil mõnes paigas oli jäänud. Aga, aga varem oli neil kõigil olnud isiklik vabadus, nad ei olnud pärisorjuses. Mida eestlased Eestimaa rahvas oli suures jaos pärisorjuses. On see väike vahe, mis on neid hoidnud, aga nad ei ole ennast vastandanud kunagi selles mõttes või püüdnud püüdnud üle olla eestlastest. Nad on olnud Eestimaal ja kuulunud Eestimaaga kokku. Selles mõttes vaadata. Ta on nüüd, et, et eestirootslased peaksid olema nüüd kõige lääneliku. See nagu ei ole lääne pool. Nojah, läänepoolsem saarlased on ülejäänud rohkem häälev lääne pool, hiidlased samuti, Hiiumaa on oma rootsaluse kaotanud peaaegu lõpuni. Aga mis küll on meie seltsi eesmärk siis olnud, nii palju, kui me oleme nüüd suutnud seda teha? Et arendada eestirootsialasid kultuuriliselt ja üldse elu elu edendada eestirootsi aladel see nagu kuulub otseselt ikkagi meie ülesande hulka enne oli jutt, et me oleme küllalt optimistlikud ja küllalt optimistlikult tegutsenud, noh eriti alguses aegadel, kui seda ühistegevust, mida oli aastakümneid keelatud, kui see paisu tagant lahti pääses, siis oli ka küllalt kerge seda teatud sängi juhtida ja teatud ülesannete hääle, nii me korraldasime suuri kokkutulekuid, nii meil õnnestus ka üsna suuri asju ära teha. Ma pean näiteks silmas ka Vormsi kiriku taastamist. Ma pean Noarootsi vabadussõja ausamba taastamist ja, ja mitmeid muid selliseid asju. Nüüd seisab me, me oleme võtnud veel ühe väga suure töö ette ja, ja kuivõrd suur vahe on nüüd praegu seda ajada võrreldes sellega, mis oli ajaga neli-viis aastat tagasi. See väga suur töö on Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ja kiriku taastamine. Võib-olla siin Haapsalu mehed vaidlustavad, aga mina ütleksin, et Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, mis asub Rüütli tänaval, mida tuntakse raskejõustikumajana praegu enamiku tallinlaste hulgas, seal on kaks ruumi, tähendab mis on nagu noh, nad on koguduse omad, aga nad on ühtlasi ka seltsi omad, nii et mina ütleksin, et see on ainukene pind, mida selts täielikult omab. Mis on ainukene peavari siin on nagu harjutud seda eestirootslast siduma provintsiga, mis oli ka kõige suurem kogukond enne sõda. Ja siis muidugi Noarootsiga, kus nimi rootsi sees on juba ka väga vähesed teavad, et Tallinnas näiteks saudi kogukond koguduses oli 1000 seda inimest. Enne 1944. aastal Rootsi koguduses tegutses Rootsi kool oli Rootsi seltsi kontor oli siin, anti välja ajakirjakest, pun just siinsamas Tallinnas, peale selle siin sammas Tallinnas Padise vallas olid ka põlised Rootsi asutused. Rääkimata sellest, et Naissaar Saar on üldse omaette staatuses, seal räägiti nagu soome rootsi keelt. Pakri saared olid puht rootsi saared ja Padise vallas elas ka küllalt palju rootslasi, Kurkse oli seal kõige siinsamas Tallinna lähedal, eks ole, oli kõige rootsilikum küla, Vihterpalus oli samuti rootslasi ja tuleme tagasi Tallinna juurde, tähendab, Rootsi-Mihkli kirik oli siin 1733.-st vastast eestirootsi, kirik. Enne seda oli Mihkli kirik, mis praegu on issanda muutmise kirik, see oli mihkli kloostri kirik. See oli nagu eestirootsi kirik. Pärast põhjasõda anti see üle kannissonile. Rootslased, kui niisugune kaotanud rahvas ütleme, nemad löödi sealt välja ja siis nad pidid endale otsima uue peavarju. Siis oli siin, Tallinnas oli üks niisugune rüütlit, Päeval oli Johannese seek või Jaani seek, mis oli nagu oma otstarbega otanud, kasutati vilja aidanud siis ehitati see maja ümber ja sellest sai siis uus Rootsi-Mihkli kirik ja seda ülesannet siis teenisse kirikuni 1944. vastani. Pärast suurt pommitamist hävides küll seal kogudusemaja, samuti Rootsi kool, kirik õnnekombel terveks. Kahjuks sai ta oma otstarvet täita ainult mõne kuu, sellepärast septembris lahkust 80 protsenti koguduse liikmetest, 200 inimest järele, nad ei suutnud enam. No need olid vanad inimesed. Vot, meil on just just see moment, et just vanad inimesed jäid järele, tähendab, kellel nagu ei olnud jõudu. Vaata, siin on nagu kodumaalt lahkuda, kelle kodu oli kallis ja need olid kõik vanad inimesed. Sellepärast võib-olla see Eesti loodus hääbus ka mõningal määral Tallinnas sama lugu ja üldse usule vaadata, siin niimoodi usk on oopium ja nii edasi. Ja siis maja anti tartlastele. Jumal tänatud, võib-olla muidu oleks ta muutunud mingisuguseks laoks või ei tea, milleks oleks päris käest ära läinud, sportlased on teda nüüd hoidnud ikka ligi 50 aastat. Ja nüüd on siis võetud jah, niisugune peadpööritav eesmärke, et ükskord sinna jälle jumalakoda ajada ja mitte üksi jumalakoda, vaid ma ütleksin, et eestirootsi ja rootsi ja skandina ja Põhjamaade nisugune kultuurikeskus, mis Tallinnas on, saame siin tuge Rootsi saatkonnalt, esialgu reaalselt, sellepärast Rootsis on ka praegu rasked ajad, nagu lubati meile igasugust abi, noh, sellega ei ole siiamaani tulnud, ehk tuleb, hooldus on väike, kirik on suur, aga tahtmine on ka suur. Me oleme. Muidugi oma Rootsi ja Soome sõprus piirkondades, samuti meie sõsarseltsidelt Rootsis, Svenska Uudlingest, Venneritelt või Soomes, siis Svenska Fords Holansveneritel saanud küll väga suurt moraalseti ka majanduslikku toetust, ilma selleta oleks meil nähtavasti paljudki asjad jäänud teostamata. Buddy, meie raamatukogu on ju täienenud just eriti Rootsi-poolse abiga. Samuti oleme saanud õppematerjali koolidele ja kursustele. Me oleme üks suuremaid selts üldse, meil on praegu 670 liiget ja ja sellise seltsi asjaajamine juba ise nõuab kulutusi. Muide, ega teil ei ole vist liikmekaarte või midagi, kuidas tema liikmeskonda loeta. Liikmekaarti ei ole, noh, kõik on liikmeks astumise avalduse kirjutanud ja liikuvaks on liikmemaks on ja see otsustatakse igal aastakoosolekul uuesti. Praegu on liikmemaks kord aastas maksta vähemalt üks protsenti ühe kuu sissetulekust aga keegi ei keela rohkem maksta ja ja selts on väga palju tegutsenud just vabatahtlike annetuste toel ja oma need suured. Näiteks, kui mõelda seda Noarootsi au sammastki, siis, siis sinna olid väga suured korjanduse inimesed. Heal meelel andsid selleks raha, mitte ainult inimesed, meil on olnud ka ettevõtteid, kes meid on toetanud põhiliselt need ettevõtted, kellel on suvemaju eestirootsi aladel rääkida veel meie välissidemetest, siis soomerootslased neid peab kohe lausa. Muidugi eestirootslaste ühing Rootsis on nagu esmane meie koostööpartner, aga soomerootslased on võtnud selle omale südameasjaks meid aidata. Ja nad ütlesid väga ilusasti, et pärast sõda aitasid rootslased meid. Nüüd on meie kord aidata teid. Ja, ja see mõte mulle väga meeldib. Soome haridusministeerium on näiteks finantseerinud õpetaja virve, kuula kolmeaastast tööd Noarootsi gümnaasiumis. Rootslased on asutanud isegi eraldi organisatsiooni meie aitamiseks ja toetamiseks. Selle ühingu nimi on Estland fänna. Eestimaa sõbrad ja üks organisatsioon veel Rootsis, keda ma väga tahaksin tänada ja keda tahaksin ära nimetada, see on riiksfereningens väri kontakt, see on ühing, mis on oma ees märgiks võtnud, toetada ja kaitsta rootslust välismaal, tähendab väljaspool Rootsit. Kasutati sajandi algul just eestirootslastest saadud idee või tõuke najal. Wilhelm Lonsträmmali selle asutaja ja nende praegune tegevussekretäri Lennart Linbergi juhtimisel on meid nemad andmeid väga palju toetanud ja nemad on väga sisuliselt toetab näiteks meie õpilastest pendiume on nad maksnud, aga nad on aidanud korraldada rootsi keele õpetust siin küll õpetajatega, küll kursustega, küll õppematerjalidega ja ka Svenska instituut, et nemad on nagu Rootsis väljaspool eestirootslasi olnud meie niisugused väga suured toetajad. Reaalset toetaja teadvustada ära, et on elanud väikesed rahvad ka Eestis teiste. Koosnev mitte ainult ühest suurest eesti rahvast, vaid ka väga palju on väikesed rahvad olnud ja et me peame võtma üle ka see, mis sealtpoolt on tulnud mitte ainult see, mis praegult tuleb lääne poolt hoidvat, mis varem oli tulnud ja kes olid varem siin elanud, mitte need, kes on tulnud siia viimastel aastatel, vaid need, kes siin võib-olla see on kõige tähtsam ja see läheb ka üldjoontes kokku teiste kultuuriseltside eesmärk. Ega ma pean silmas nende vähemusrahvuste seltse, kes on Eestis rajatud samuti viimastel aastatel. Võib-olla see oleks kõige tähtsam ikkagi teha selgeks, et, et me ei ole ainukesed siin maal Ma tõmbaks niisuguse paralleeli, on öeldud ka folkloori kohta, et folkloor ütleme näiteks rahvale Paul on elavast käibest kadunud, aga ta ei ole sellega kadunud meie rahva pärandist sellest mis annab meie rahvale aluse kultuurilise aluse. Niisamuti võib öelda, et et tegelikult on ju rootsi vähemus Eestis kadunud viimase sõjaga kaotas Eesti praktiliselt kõik oma vähemused juudi vähemuse, baltisaksa oma vene kogukonna ja, ja rootslased siis taastada ju praktiliselt ei ole võimalik. Eesti rootslus moodustab niivõrd olulise osa Eesti kultuuripärandist et jättes selle kõrvale. Me lihtsalt vaesestame omaenda kultuuripärandit omaenda kultuuripilti ja selle läbi ka oma kultuuri tulevikku. Kuidas te näete oma seltsid tuleviku andril, mõningaid soove oma seltsi liikmetele? Kui me alguses saime korraldada seltsi tööd üle-eestiliselt, tulla kokku, see oli majanduslikult võimalik, siis nüüd see enam ei ole. Ja mida väga sooviks, et kohapealne tegutsemine läheks aktiivsemaks, kõike ei saa keskelt või ülevalt poolt või juhatuse poolt ette kirjutada, mida ja kuidas teha kui suudaks selle inimeste enda aktiivsuse, nende enda tarbel nende vajadus kultuuri järele, kui selle saaks äratada siis oleks see, mida soovida. Kuidas mõningad mõtted praegu rootsi keeles edasi anda? Ther männissa inte riik, et ma sooviksin, et Eestist saaks jälle maa kus kõige väärtuslikum on inimene, mitte riik. Ja lõpuks nii nagu ikka, tutvustab talveaia perenaine proua Viktoria Jagomägi pidajad. Talveaed pakub järgmise teisipäevani. Homme kolmapäeval, 10. kell 18 30, meil on läbilõige operetist Silva piletit kahjuks on seal küll täiesti läbi müüdud. Neljapäeval 11. kell 17 30 on meil Bergoleezi koomiline ooper teenija käskijanna seon tore lühiooper ja üldiselt hästi külastatud ka laupäeval kell 12. Ja pühapäeval kell 17 on Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistluse esimene ja teine. Ja veel tahaks toonitada, et lauluvõistlus nii ühel kui teisel päeval on, tuli Meile külastajaile tasuta. Esmaspäeval melgaabergolisi teine käskijanna etendus, aga see reserveeritud ooperis suunas suures saalis ka tingimata neljapäeval Emilia päeva jõle etendust andma Noon reedel siis 12.. See on jälle pidulik sündmus Estonia teatris, siis ta on järjekordne esietendus. Seekord siis onu Willi ja Holmi ballett, armastuse muinasjutt. Imekaunis romantiline ballett, tuntud süžee Anderseni tinasõdurist ja baleriinist tsiviiliks armastuse lugu. Päeval, 13. on armujook, algus on siin kell 12 ja paluti tuletada meelde, et väga oodatud on siin meie pensionärid, sest see on nii-öelda neile ja vastavalt on arvestatud ka piletihinnaga. Pühapäeval 14 10. kaks etendust päevas, kell 12 Pipi Pikksukk siis ja õhtul armastuse nuiasid kell 19 ning esmaspäeval 15. krahvinna Maarit seal kõik on väga teretulnud, vaid. Ent veel korraks tähelepanu kõikide seltside ja ühingute ees seisused. Nagu nüüd on selgunud, ei mahu meie seltsi, kella viie tee Eesti Ringhäälingu uudi saatekava, mis hakkab kehtima alates esimesest aprillist. See tähendab kella viie teed toimuvad veel veel Kari ja märtsikuu. Palun andke endast kiiresti teada, missugused seltsid ühingud soovivad veel kella 15. P. Null üks 100 Tallinn, Gonsiori 21, Eesti raadiokella, viie tee või telefonil 43 44 40 või telefonil 43 44 40. Nädala pärast on siin koos genioloogia seltsi ehk suguvõsauurijad. Seltsi inimesed, seega kohtumiseni ja jälle kuulmiseni.