Tere, hea rahvateenrite kuulaja. Täna on teie ees koosseis Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime piiride taastekkimisest Euroopas. Saate lõpus ka massimõrvar Breiviki kohtuprotsessist võtame veel kord teemaks ka kapo aastaraamatu ümber toimuva toimuvat diskussiooni. Aga kõigepealt alustama erakondade toetusreitingutest. Eile saime teada, et sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus ei olnud juhus ja teist kuud järjest on nad kõige populaarsem erakond ning BNS-i tellitud TNS EMORi uuringu kohaselt on siis sotsiaaldemokraatide toetus langenud aprillis ühe protsendi võrra 29-le protsendile. Reformierakonna toetus on langenud kahe protsendi võrra, 27-le protsendile, Keskerakonna toetus on kahe võrra tõusnud. Olles siis aprillis 25 protsenti ja IRL-i toetus on aprillis tõusnud ühe protsendi võrra 13-le protsendile. Mida me võime siis öelda, et kõik see on sellise statistilise vea piires, aga, aga midagi see siiski räägib ja see räägib sellest, et sotsiaaldemokraatlik erakond on laineharjal ja eelmise kuu toetuse ei olnud juhus. Jah, et seda ta näitab, aga ta näitab ühtlasi ka veel seda, millele peaksite tõsist tähelepanu pöörama, et et väga palju on kasvanud nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et nemad et nende, et nemad ei tea, millist erakonda nad hetkel toetavad, et see on tervelt 36 protsenti, et umbes aasta aega tagasi oli selliseid inimesi, kui ma nüüd õigesti mäletan, umbes kolmandiku võrra vähem. Et see on kindlasti areng, mis peaks nagu kõikidele peavalu tekitama. Aga kas ei ole nii, et alati valimiste ajal on, on see, et inimesed teevad oma valiku ära ja siis nad on, on nagu võrdlemisi kindlad oma valikus. Aga siis, kui tekib jälle see vahel valimiste vahepealne aeg, siis osakaal hakkab jälle niikuinii kasvama, eks. No ma ei ole kindel, et ta saab nüüd seletada ainult sellega, et et, et aasta aega tagasi oli seal line otsustanud osakaal seetõttu suuremat, siis oliivid valimiste perioodil, kui me meenutame näiteks 2000 seitsmendat aastat, siis oli ka valimistes nagu mõni mõni aeg möödas ja ei olnud nagu näha, et et usaldus või siis niisugune mitte otsustanud osakaal oleks, oleks palju kasvanud. No sa oled 2007 muidugi on. Mis, millest kindlasti tuleval nädalal tuleb päris palju juttu, sellepärast et viis aastat löödud pronkssündmustest ja, ja see on mõjutanud nii protsess erakondade sees väga tugevalt kui kui, kui ka avalikku arvamust, eks. Ühesõnaga, ma ei tahtnud teda tuua välja niisuguse nagu positiivse näitena küll aga küll, aga ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma ei ole kindel, et siin on nagu ainult on süüdi see, et valimistest on mõni aeg möödas, et see pigem ikkagi on kõik need erinevad nagu skandaalid, mis on olnud IRLil. Ma arvan, et siin taga on ikkagi see, et inimesed nagu natuke on nüüd hakanud mõistma, et mis on see euroga ühinemise hind, mis oli nagu Reformierakonna niisugune nagu suur suur lipukiri, et me näeme, et et tegelikult, mis toodud kohustused sellega kaasnevad. Tänavu ilmselt peab Eesti maksma Eesti MI 60 miljonit eurot, et mis on peaaegu sama palju nagu nagu kuluks meile uue Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks. Pealt Külli-Riin inimesed ei mõtle selle peale, et me tahame ESM-i maksu inimesed mõtlevad selle peale, et oli üks selline loosung, et euro hinda ei tõsta ja siis nad lähevad poodi ja vaatad, palju asjad maksavad. No ma ei ole kindel, et nagu inimesed nüüd ainult selle peale mõtlevad, et, Ma siiski Külli Riinale tooks veel ühe numbri, nimelt 2010. aasta novembrikuus oli mitte otsustajad või nende seisukoht, kes ei teadnud, kuidas valimistele minna oli 35 protsenti. Et seega see valimiste jutt ei pruugi tõele vastata, et, et me, me näeme poliitikas ebastabiilseid aegu üsna tihti ja pidevalt on mingeid skandaali tõhus, see kahjuks käib eesti poliitika juurde ja mitte Õnneks mitte Eesti poliitika juurde, ainult vaid et see, see käibki poliitika juurde, et et kui nüüd natukene ikkagi analüüsida seda seisu, mis meile vastu vaatab, siis siis me oleme, me oleme väga palju rääkinud viimastes saadetes Keskerakonna teemadel ja Keskerakond on ise selleks põhjust andnud. Ka teised erakonnad on siin kaasa aidanud ja kaasa on aidanud siin viimaste nädalate jooksul ka kaitsepolitsei, kes on toonud rambivalgusesse mitmed Keskerakonna poliitikud, aga, aga, aga Keskerakonna puhul tuleb ikkagi välja tuua seda, et, et see jutt vastab tõele. Ehk siis, kui, kui Keskerakond rannas toimuvad mingid protsessid, mida mingi osa ühiskonnast kritiseerib, siis Keskerakond suudab ennast mobiliseerida, keerida ja oma toetust kasvatada. Nii palju on keskerakonnas seda sisemist ressurssi, seda sisemist meediavõimekust. Ja, ja tõenäoliselt ka ikkagi ennekõike seda lojaalsed valijad, kes, kes lähtub ikkagi sellest, mis on nende nende selge seisukoht ja veendumuse, et Keskerakond ajab õiget asja ja Keskerakond on vaatamata kõigele vaatamata sellele, et mitmed väga mõjukad Keskerakonna liikmed ja ikkagi kunagised Edgar Savisaare väga lähedased kaasvõitlejad on erakonnast lahkunud. Ja noh, kindlasti tuleb öelda, et Keskerakond on ju ikkagi kohtadel olnud võrdlemisi tugev ja ja kohalikus poliitikas, nagu me teame, ei ole tihtipeale nii, et nüüd see parteipilet niivõrd määrab, kuna inimesed tunnevad isiklikult ja, ja see kindlasti kahtlemata mõjutab, et külm, mõningates piirkondades nagu näiteks paljuräägitud Saaremaa oli ka siin nüüd tõsine ja suur probleem, aga see oli seotud ka ühe konkreetse inimesega, kes oli seal väga-väga-väga armastatud nende, nende inimeste seas, kes seal keskerakonnas on võib-olla mõnes piirkonnas veel, et kui siin näiteks Virumaal, kus paar väga mõjukat liiget erakonnast ikkagi ära läks Kui siin Külli-Riin eelnevalt mainis, üks veel täpsustus nende erakonna toetusreitingute kohta, et, et kui, kui siin IRLiga seoses räägiti, et kuidas IRL-i maine on väga tõsiselt saanud kannatada just erakonna erakonna sees toimuva pärast ja elamisloa äri pärast ja et seetõttu on IRL-i maine sellisesse vabalangusesse läinud vähemalt mingil ajal ja on siis nüüd ühe protsendi võrra tõusnud pärast seda, kui, kui skandaalidest enam nii palju ei räägita, aga, aga Keskerakonna puhul see, see asi ei tööta, et järelikult see skandaalide jutt ka ei vasta tõele. Kuigi osaliselt tuleb muidugi öelda, et IRL-i valija tõenäoliselt eeldaks oma erakonnalt ka pisut pisut teistsugust reageerimisskandaalidele, kui IRL on seda teinud. Ja ma olen sellest ka üsna kindel ja ma arvan, et, et kui ma arvan, et, et, et kui Keskerakond oleks millegi sellisega silma paistnud nagu IRL elamislubade puhul, et inimesed noh, Keskerakonna valijad oleksid selle andeks saanud võib-olla kergemini kui IRL-i valijad Aga ma küsiks siiski veel ühe asjadega, mida sotsid on teinud. Kuidas, kuidas te põhjendate ikkagi sotside jätkuvat populaarsust ja, ja tõusmist Eesti esierakonnaks vähemalt kahe kuu küsitluste lõikas? Ma arvan, et Külli-Riin mingil määral ju andis selle põhjenduse juba üsna selgelt siin saate alguses kätte ja ma olen sellega üsna ühte meelt, et, et see on mingis mõttes ka selline protestivalik. No sotsid ei ole teinud, ei ole teinud nagu midagi sellist, mis oleks inimesi valijaid neist nagu eemale peletanud, et see on nagu kindel, et IRL-i puhul olid ju elamisloa tulnud erakonna suured sisetülid. Reformierakonna puhul mulle tundub, on ikkagi ka teatav niisugune tüdimus või natuke niisugune pettumused, ütlesite, et me saame euro, et majandus hakkab kasvama, tulevad investeeringud, aga nüüd me näeme noh, oma rahakotina seda hinnatõusu näeme seda tohutut raha, mida Eesti peab väljaspoole panustama. Noh, keskon kuskil on, on, olen püsinud nagu stabiilselt oma niisuguste maine aine probleemidega pinnal. Aga sotsid ei ole ilmselt midagi niisugust teinud, mis oleks inimesi neist eemale peletanud, et siin võis muidugi näha seda, et kuidas, kui tuli see eelmine populaarsusreiting välja, kui sotsid olid väga silmapaistvad, et siis üritati nii-öelda nagu vahule kloppida seda teemat, et sotsid toovad kaasa maksutõusu. Aga nagu näha see ka ei ole, ei ole toetajaid aga palju ära viinud. Mis muidugi sotsiaaldemokraatliku erakonna positsiooni puudutab, siis see on väga huvitav, kui me vaatame, kuidas, kuidas nad ennast positsioneerivad, väga teravalt kritiseeritakse Reformierakonna tegevust, IRL-i tegevus on oluliselt väiksema kriitikatule all ja kui te vaatate, kuidas, kuidas sotsiaaldemokraatlik erakond on positsioneerinud ennast Keskerakonnaga seoses, siis keskerakonda ei üritata väga kritiseerida. Pigem üritatakse Keskerakonnast mööda minna ja, ja, ja siin siin võib küll näha seda, et sotsiaaldemokraatlik erakond soovib ikkagi väga selgelt sest osa Keskerakonna valijast üle lüüa ja ja seetõttu see, see tugev vastandumine praegu Keskerakonnaga nende hinnangul ei tööta. Sellega on tõenäoliselt põhjendatud ka see, miks sotsiaaldemokraatlik erakond suhtus nii leigelt ka sellesse Kõlvart umbusaldamise ettepanekusse, mis iseenesest on juba on juba küsitav, kuna kuna see on läbikukkumisele määratud, aga sellest me räägime tagapool. Aga, aga aga nii on, et, et on näha, et, et sotsiaaldemokraatlik erakond püüab vältida kõikvõimalikul moel sellist sõnasõda või ka või ka teravamalt konflikti Keskerakonnaga ja huvi on ikkagi selles, et et ilmselgelt, et võita ka noh, nii-öelda selles samas nišis valijate usaldust ja seeläbi tõmmata keskerakonnalt valijaid ära. Ja sotside retoorika on tõepoolest olnud nii-öelda justkui nagu selle mängu kõrvalt vaatamine. Et nad nad ise räägivad seda, et on olemas meil nii-öelda kaks poliitilist poolt, kes siis omavahel töötavad juba juba aastaid aastaid nii-öelda vastandumise meetodil ja see on isegi tegelikult Reformierakonna huvides, et Savisaar on Tallinnas niivõrd tugev, sellepärast et siis on võimalik jälle seda vastukaarti leida ja meie oleme naguniisugused nagu kuskil kuskil niimoodi kõrval, aga samal ajal nad selgelt nagu väga osavalt leidunud. Neid vastandumisi momente ju ka ise ka praegusele valitsuskoalitsioonile, eriti reformierakonnal. Saidid peavad inimesel selgelt ikkagi mõtlema ka seda, et kes saab olema nagu kaugemas tulevikus nende niisugune koostööpartnereid, seni kui nad on üritanud teha valitsust koos IRL-i või siis tema eelkäijaga või ei, Reformierakonnaga on nagu näha olnud, et nad on tegelikult oma, oma nägu seal kaotanud ja nad on vähendanud toetust, et meenutame seda, kuidas see oli aasta 99, kui nad said ka väga palju hääli valimistel ja pärast seda nende toetus ikkagi valitsuses olles, nagu drastiliselt langesid, nad said suure võimaluse toona. Et tundub, et võib-olla pikemat nihukest tulevikuperspektiivi silmas pidades nad näevad, et edaspidi võib-olla siis olla koos Keskerakonnaga, aga see peaks olema nii-öelda nagu Savisaar, Taarajärgne Keskerakond. Just ma tahaks öelda veel seda, et riigikogu valimised iseenesest on mägede taga üksteisest kõige suurematest mägedest on needsamad kohalikud valimised tuleva aasta oktoobris. Ja siin saab olema väga-väga oluline küsimus, mis juhtub Tallinnas ja kuidas need, kuidas need jõujooned järel hakkavad niimoodi omavahel omavahel jaotama. Siin võib tulla veel väga-väga suuri muudatusi pärast seda me selle selle mäe ületamist. Aga kui Külli-Riin siin eelnevalt mainis, et, et neid, kes ei oma seisukohta poliitiliste parteide osas ja kellel puudub poliitiline eelistus, et, et neid on, neid on pisut vähem kui kolmandik pisut pisut enam kui kolmandik, vabandust muidugi pisut enam kui kolmandik, siis, siis see on küll küsimus, mille üle võiksin siin tõsiselt aru pidada, sellepärast et kui ma siin lugesin. President Arnold Rüütli seisukoht eilses Päevalehest kes ütles, et, et praegune parteinimekirjade põhine valimissüsteem ei aita piisavalt ei aita siis piisavalt tugevate isikute tulekuks Eesti poliitikasse ja Arnold Rüütli hinnangul vajab korrigeerimist ja ta ütleb, et vaja oleks, et toimiks süsteem, kus valitakse ikkagi isiksused, mitte nii mõnisada häält kogunud inimene pääseb riigikogusse. Ja ta ütleb veel ka seda, et riigikogus peab olema rohkem teadlasi. Ehk siis seda, seda teemat on ka veel edasi arendatud ja siin on siin on leitud, et, et üksikkandidaatide nõue isikumandaat ringkonnast kätte saada, et see on, see on liiga kõrge ja seda võiks muuta ja seda väljendas siis viimastel valimistel üksikkandidaadina kandideerinud Mark Soosaar, et et see on väga huvitav arutelu, et, et võib-olla tõesti, me peaksime hakkama siinkohal arutlema ka pisut valimissüsteemi üle, et meil on valimisteni on veel pisut aega. Mul ei ole küll väga suurt usku, et seda, seda nüüd siin kohe hakatakse muutma, aga, aga arutelu koht on siin kindlasti. Et no ma tunnistan, et mina isiklikult olen olnud nagu põhimõtteliselt pikka aega nagu isikuvalimiste ja niisuguse isik isikuvalimiste printsiibi pigem vastu, et ma nagu me loeme kas või siin mingeid politolooge, et võib, võib lugeda, kuidas soosib niisugust sellist valija käitumist, mis ei lähtu võib-olla nagu niivõrd mingist terviklikust maailmavaatest, kuivõrd, et antakse hääl ühele või teisele meediastaarile ja nii edasi. Aga noh, ma tunnistan, et viimasel ajal oleme hakanud natukene ümber mõtlema, vaadates seda, mis Eesti poliitikas toimub, et kasvõi eile oli, oli sirbis väga hea artikkel Kaarel Tarandile, kes kirjutas, kuidas Eestis on, on saadikud, on riigikogus nagu muutunud. Kuidas ta ütleski lõvidest, lammas tekst, et et kes on täielikult siis oma erakonna ja niisuguse poliitmasina diktaadi all? Ja noh, mulle tundub, et võib-olla oleks isegi hea, kui, kui, kui natukene kohendada seda valimissüsteemi niimoodi, et, et indiviidil oleks, oleks natuke suurem kaal. Nende valimiste süsteemide üle on siin vaieldud, enne eelmisi valimisi arutati kõvasti, et kas see ikka on hea süsteem ja kas ikkagi see annab võimaluse inimestel valida ja, ja, ja, ja siis kandideerida neil, kes, kes, kes tahavad ja siis ka läbi murda sinna. Et ma ei tea, mulle tundub, mulle tundub küll pigem pigem nagu see, et see süsteem ei ole ennast ammendanud ja ma arvan seda, et ühiskonnas on selliseid seesmise jõude, mis nüüd ütleme eelmistel riigikogu valimistel ei avaldunud mingisuguse uue nii-öelda jõu jõu näol ja, ja, ja siin saates on ka palju kordi räägitud, tullakse jälle Res Publicat tegema ja see on mingisugune projekti värk ja nii edasi. Aga, aga ma arvan seda, et, et nüüd kasvõi sellekevadised sündmused Eesti ühiskonnas annavad tegelikult märku et see kodanikuühiskonna hääl nagu peaks nagu kuidagi jõudma ja suutma seda süsteemiga seesmiselt loksutada. Ma arvan, et ta suudab selle selle praeguse valimissüsteemi raames seda teha ja jälle taaskord ma tulen selle mäe juurde, mis meie ees seisab. Aasta pärast on need nii-öelda siis natuke rohkem kui aasta pärast siis kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ja seal me siis peaksime seda nägema, sest et on ju tekkinud juba ka üsna mitu sellist grupeeringud, kes võib-olla võivad valimisliidud, on seal lubatud ja kes võivad nii-öelda avaldada juba juba seal mõju. Kuulge sõbrad, aga tõe kriteerium on praktika ja vaatame nüüd ikkagi otse, et kuidas siis seis on mandaate jagatud riigikogu valimistel. Kui me oleme väga oluliseks pidanud seda, et kui palju mandaate on riigikogu puhul jagatud ringkondades ja kui palju üleriikliku nimekirja alusel siis midagi ei ole öelda. Viimased valimised on selles osas osas kõige kõige tähelepanuväärsemad, sellepärast et üle 80 protsendi mandaatidest on jagatud ringkonnas, ehk siis reaalselt ikkagi inimeste poolt valitud kandidaatide vahel ja üleriiklikus nimekirjast on sisse saanud ainult et 18 riigikogu liiget, kusjuures mõned on saanud üleriiklikus nimekirjas siis tänu oma kõrgele kohale, aga ka, aga suhteliselt heale tulemusele ka ringkonnas, aga kuna erakond ei ole võtnud ringkonnamandaati täis, siis on, siis on see läinud kompensatsioonimandaadi alla ja siin näiteks isegi Rannar Vassiljev Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast on 1960 häälega saanud ainult kompensatsioonimandaadi ja Vladimir Veldman üle 2000 sellega saanud kompensatsioonimandaadi. Nii et päris see jutt ka tõele ei vasta. Nüüd, mis jutt, ei vasta tõele, see jutt, et, et, et meil on, meil on selline suletud nimekiri, kust kust saab sisse, sest kui 80 80 protsenti mandaatidest jagatakse ringkondades on väga suur arv ja see näitab ikkagi seda, mida mina, et erakonna nimekirjas hea tulemuse saavutanud inimene võib, võib hea soorituse korral alati sisse saada ja, ja seda kinnitab ka näiteks Juku-Kalle Raidi näide, kes oli, kes oli nimekirjas, aga, aga kes ringkonnas sai hea tulemuse ja tänu sellele sai sisse. Täpselt ja ma tahtsingi seda väita, et kui need protsessid, mida praegu ühiskonnas on ilmselgelt näha, tugevnevad, siis me järjest enam näeme seda, kuidas, kuidas, kuidas tegelikult ta vastates president Rüütli siis mõttele, et, et ühesõnaga me saame teistsuguse riigikogu siis, kui me teistsuguse riigikogu valima Ja teisest küljest me ikkagi näeme seda, kuidas need noh, viimastel aastatel toimunud arengud ikkagi ei soosi kuigivõrd seda et mingid noh, väljaspool etableerunud parteisid olevad jõud või, või isikud nagu jõuaksid Riigikokku, et üksikkandidaatide šansid on ikka väga väikesed, ka väga hea häältesaagi korral Inimestes puudub nagu nagu seesmine usk, et, et see inimene võib ka valituks osutunud, kardavad oma hääle kaotsi minema. Ei ma toon näite, et näiteks Leo Kunnas tõi tegelikult päris hea tulemuse, aga ta jäi ikkagi ukse taha või siis teine asi, et noh, sellised Väige mitte väike, vaid ütleme, alustavad erakonnad, et nende tegevuse alustamine on muutunud palju raskemaks, kui see oli minevikus ja kogu selle erakondade rahastamise süsteemi pärast, et et kahjuks poliitiline süsteem on meil ikkagi pigem muutunud suletumaks, et kui te räägite, siis nii optimistlikud, et areneb kodanikuühiskond ja nii edasi, et et siis See meie süsteem kahjuks ei, ei soosi nii-öelda praegu niisuguste uute jõudude tulekut poliitikasse. Elame-näeme, siin on kuulda mitmeid seisukohti ja ideid selle kohta, kuidas juba kolme aasta pärast kohalikel valimistel me võime näha mitmeid uusi põnevaid tegijaid. No ma, ma, ma siiralt loodan siis, et me neid ka näeme, sellepärast et, et veksleid on juba juba tasapisi hakatud välja käima või vähemalt on mõned inimesed öelnud, et selline idee neil on ja siin siin neid neid sõpruskondi või, või ringkondi, kes nende teemadega tegelevad, neid on, neid on rohkem. Ei no ei saa öelda, et oleksid shansid võimatada, aga kindlasti on, on, on nii-öelda uutel tulijatel raskem kui oli kümmekond aastat tagasi. Seda kindlasti, aga see ei ole midagi võimatut, et kui me vaatame, et partei asutamiseks on vaja 1000 liigat, siis hea idee korral on võimalik ka 10000 inimest selle taha korjata, et see ei ole üleüldse probleem. Aga samas selles ei ole ka mitte midagi ebaloomulikku, et kui me vaatame siin, me ei saa võrrelda nende aegadega, mis seal olnud, et riik on arenenud ja täpselt nii nagu areneb iga organisatsiooni areneb, areneb ka riik ekssabades, soodes, mudelites ja mina, mina küll arvan seda, et see suletus ei ole nii absoluutne, kui sa. No ta ei ole muidugi absoluutne, aga ikkagi, et noh, 10 aastat tagasi nägi erakondade rahastamine hoopis teistmoodi välja, kui ta praegune Aga kas sa arvad, et see 10 aastat tagasi kehtinud erakondade rahastamisskeem oli parem kui praegu, kui kui erakondi rahastasid juriidilised isikud, sageli ei olnud näha kutse, raha tuli erakonnad tegelesid väga kummaliste asjadega, ega me päris täpselt ei teagi, millega toona võib-olla isegi ka 15 aastat tagasi, millega siis erakonnad tegelesid, sellepärast et kui siin kui siin, nüüd nagu ka sellesse aega tagasi vaadata, ega ma siis päris täpselt ei tea, et, et miks üks või teine poliitiline otsus langes või miks üks või üks või teine objekt erastamise käigus just nende inimeste kätte läks. No kui ma lähen nüüd tükk aega ajas tagasi, siis aastal 2003 mul oli isegi tahaks isiklikult oluline sündmus, sest ma kaitsesin magistritöö, mis rääkis muuhulgas valimiskampaaniate rahastamisest. Ja toona tõesti juba seal toona ma olin seisukohal, et see rahastamise süsteem ei ole päris õige, et valimistulemus sõltub ikkagi väga palju kulutatud rahast. Võisid, võisid kõikvõimalikud nii-öelda noh, piiramatut võidi põhimõtteliselt parteisid rahastada ja ma olin toona nagu päris seda meelde, et oleks õige, kui, kui erakondi rahastaks nagu riik, aga praegu võib näha ikkagi, et see süsteem ei ole päris hea, et see on toonud kaasa ja nagu teatud mõttes nagu parteide muutunud nagu asjaks iseeneses. Et nad saavad raha riigilt suurel määral. Nad. Nad on nii-öelda nagu lahti rakendatud teatud mõttes ühiskonnas. Et ma ei ole kindel, et see on hea. No mis rahastamise läbipaistvus puutub, siis loomulikult see on selge, et, et see peab nii olema, aga samal ajal minu meelest on jälle selline arenev meedia nii-öelda pakkunud, nüüd ütleme eriti just viimasel kümnendil järjest rohkem võimalusi suhteliselt väikese raha, aga heade ideedega ta olla pildis ja, ja siin näiteid kasvõi sedasama Indrek Tarandi kampaania. Kui tahad, et ma tahaks Külli Riinu siin küll toetada, et, et jah erakondade rahastamise osas kindlasti tuleks minna edasi ja üks küsimus on selles, et kuidas edasi minna ja mu meelest siin on ikkagi see erakondade võtame, see kontrollib komisjon oma seisukohtades küll välja toonud ühe väga olulise mõtte erakonnad korjake kokku, oma liikmemaksud, et tegelege rohkem oma liikmetega, kes kannavad seda teie maailmavaade, et sellepärast, et nemad on otseselt huvitatud selle erakonnaga selle käigus selle maailmavaate käekäigust ja, ja seetõttu oleks seega piisavalt põhjendanud, et kas nüüd riiklik toetus täielikult ära kaotada tõenäoliselt ei ole, seega mõistlik sellepärast et et meil on ikkagi vaja nagu, nagu erakondi, millel oleks ka piisavalt piisavalt mõõdet, ehk siis et seal peaks olema, seal peaks olema piisavalt tarku nõunikke, nii nagu Arnold Rüütel ütles, teadlasi, teadlasi on kindlasti vaja inimesi, kes suudavad protsessi analüüsida ja hinnata ja neid oleks, neil oleks ka piisavalt palju. Teadlased peaksid olema ka motiveeritud, aga üks põhjus, miks, miks ka teadlased ja üks väga peetud teadlane on mulle öelnud, miks, miks poliitika on, on talle probleemne, on see, et poliitikas saab liiga palju sõimata poliitikas isegi siis, kui sa lähed nagu mõistliku aruteluga inimeste ette, siis ühel hetkel tambitakse sind lihtsalt mutta ja, ja ta ühel hetkel esitab küsimus, aga milleks mul seda vaja on? Mul ei ole seda, mul ei ole seda, mul ei ole seda laussõimu tarvis. No Lauri, ma ütleks siinkohal, et mina ka kindlasti ei arva, et, et riigi toetus tullakse erakondadele nagu päris ära kaotades. Eesti peab jääma, aga iseküsimus on see, kas ta peab olema nii suur, nagu ta praegu on, et enne seda, kui erakonnad viidi riiklikule rahastamine, oli see suurusjärgus 20 miljonit krooni aastas, nüüd on see kroon lisamist umbes 100 miljonit krooni aastas, kui ma õigesti mäletan. Aga, aga üks, mida ta nagu tuleks kindlasti teha, oleks see, et ikkagi teada nagu mingisugused piirangud valimiskampaaniate mahtuda ära, et see ikkagi vähendaks vähendaks nii-öelda valimistulemuste sõltuvust teatud parteide rahast, see parandaks võib-olla ka uute tulijate šansse ja ma ei pea silmas, et see peaks olema piirang sellele, kui palju raha tohib üks partei valimiskampaaniale kulutada. Vaid piirang võiks olla võib, kas õppida mõnedest Euroopa liidu teistest maadest, kus või Saksamaast, kus on ette antud kindel arv, näiteks mitu teleklippi, üks partei tohib enne valimisi eetrisse anda ja millal? Et ma arvan, et see on väga mõistlik. Kui sa rääkisid siin Saksamaast ja raha, siis tahes-tahtmata tuli jälle meelde see, et riigikogu menetluses on ta demokraatia arendamise sihtasutuste eelnõu ja See, et, et see haakub ka tahes-tahtmata ka erakondade rahastamisega ja soovitan lugeda näiteks taksistage hiljaaegu selle kohta päris huvitava sellise analüüsini. Kuulge, vahetame teemat, hakkame rääkima perioodikast, vähemalt nii ma tean seda sellel nädalal hakatud nimetama eelmisena galal nimetati teda veel kaitsepolitseiameti aasta raamatuks 2011. aasta aastaraamatut ja see on tõesti on tekitanud ühiskonnas väga elava diskussiooni. Puudutab see mitmeid inimesi, aga kõige rohkem on diskussioon käinud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti üle ja, ja puudutab see siis Mihhail kõrva Kõlvarti tegevust, mida kaitsepolitsei aasta kaitsepolitsei aastaraamat nimetab siis väga tänaseks Venemaa kaasmaalaste poliitikale ja ja, ja Venemaa seostab seda siis ka Venemaa mõjutustegevusega, et see on küll nüüd väga huvitav olukord ja, ja, ja siin selle nädala areng on siis kindlasti see, et Mihhail Kõlvart on öelnud, et ta kaebab kaitsepolitsei kohtusse. See on nüüd küll üks väga-väga huvitav areng ja kindlasti kindlasti me me näeme, kui see asi kohtusse jõuab. Ka siin uut ja huvitavat informatsiooni. Neeme juba muigab. Ei, ma muigel jah, et minu meelest see kogu see arutelu on mingis mõttes läinud kohati ikka üsna rappa, et ma arvan, et selle käigus on esitatud palju väga õigeid küsimusi, aga aga kahtlemata oleks ka tähelepanuväärne, kui meie julgeoleku eksperdid täidaksid lehti suurte analüüsidega, sellest, milline on tegelikult selle asja sisu ehk siis näiteks räägiks nendest vabaühendustest, mida Venemaa riiklikul tasandil on paljudes nii-öelda lähieriti lähivälismaa riikides loonud. Et me räägime siin ühest isikust, aga noh, On selge ka, et mis kellelegi silmis on, plekid, on jälle ühe teise auditooriumi silmis aumärgid ja ajalugu on selliseid näiteid täis. Et no kui rääkida Kõlvartit tegevusest, mida see aastaraamat puudutab, siis on tegu on, eks ole, venekeelsete koolide üleminekuga eesti õppekeelele, et ma olen ka ajakirjanikuna selle teema vastu huvi tundnud, sellel teemal kirjutanud ja käinud ka vene koolides, nii Narvas kui ka Tallinnas, rääkinud seal nii õpilaste kui ka koolijuhtidega ja ma tunnistan, et ma esimest korda hakkasin selle teemaga tegelema tegelema 2010. aasta sügisel ja ma olin toona nagu veendunud, et kuidas see reform on, ei ole hästi ettevalmistatud, kuidas koolis see on ilmselt suur rahulolematus ja nii edasi ja siis ma käisin seal koolides, rääkisin õpetajatega, rääkisin õpilastega ka mitteformaalselt ja ma pidin enda vaateid nagu revideerima, et selles mõttes. Mulle jättis küll see väga hea mulje, võis näha, kuidas õpilased rääkisid väga hästi tegelikult eesti keelt, nii Narvas kui ka Tallinnas. Oli muidugi rahulolematuid hääli ka, aga põhimõtteliselt oli asi nagu palju parem, kui ma olin ette kujutanud. Ja noh, tundub, et see natukene, kuidas linnavalitsus on seda probleemi käsitlenud, et nad on võib-olla neid probleeme natuke nagu üle võimendanud. Mis vene koolides on. Et, et koolid ei jõua ette valmistuda, et õpetajaid pole koolitatud ja nii edasi tegelikult on, on minu arvesse ette valmistunud küll haridusministeeriumi poolt väga hea sellele reformile ja võib-olla Tallinna linnavalitsus on tõesti teatud põhjustel seda nagu võimendanud. Aga teisest küljest, kui ma nüüd vaatan seda kapo aastaraamat et seda ei saa küll kuidagi päris korrektseks pidada, mida seal on tehtud. Et no kui me vaatame just kasvõi sedasama pildirida siin, et kuidas on siis keegi on kuskil varjatult filminud, pildistanud, kuidas? Kõlvart õudust annab ühe saatkonna töötajale üle Eesti ajalooõpikud. See nagu naeruvääristav kahjuks meie kaitsepolitseid, et ma saaks aru, kui nad oleksid, pole maininud siin lihtsalt seda tegevust, mis on toimunud toimunud Tallinna Tallinnas ja vene koolide ülemineku kohta, aga nagu sellises vormis, noh, see on, see on karikatuur, see ei ole tõsiseltvõetav. No aga miks sa keskendud sellele pildile, et kui siin vaadata seda juttu siia juurde räägitakse Kõlvartiga korraldatud valgete lintide aktsioonist ei ole selle Selle pildi ja see on naeruväärne. Piltidest rääkida, okei, räägid. Rääkida ja meenutada 11, aastaraamatut, mis ka siin suurt tähelepanu äratas, kui riigikontroll tuli jälle oma aastaaruandega välja ja seal olid taas karikatuurid ja riigikogus räägiti põhiliselt nagu üks osa kriitikuid põhiliselt rääkiski karikatuuridest, et tegemist oli nagu sellise kunstilise analüüsiga, nagu pigem, et. Ma olen tegelikult Külli Reinuga, selles mõttes nõus, et, et see vormistuse küsimus on, on väga tähtis küsimus, aga ma olen täiesti veendunud, et need inimesed, kes seda raamatut koostavad, tegelikult analüüsivad väga selgelt ka läbi seda retseptsiooni, mis sellele nii-öelda osaks saab. Litseptsiooni on praegu näha, see mõjub naeruväärsena. Vabandust. Kas järgmisena ootame pildid pildiseeria sellest, kuidas keegi kapo pildistanud seda, et Tallinna linnavalitsuse esindaja annab üle vene saatkonna töötajale rahvariideid. Põhimõtteliselt me võime siia juurde lisada veel ju ka selle, meie ühe tuntuma euroskeptik professor Ivar Raigi pildi esinemise selles selles galeriis mis, mis ju ka tegelikult lülitub sellesse samasse konteksti. Kõigel sellel asjal on, on ka, on ka siiski üks muu kontekst ja see on see, millest ma tegelikult seda juttu alustasin. Et, et, et on asjad, millest, millest ei saa jätta rääkimata ja, ja ma arvan seda, et kui, kui on mingisuguseid vormilisi libastumisi ja, ja ma arvan, et ma arvan, et neid vormilise Imastumisi võib siin tõepoolest olla, siis tegelikult see seda üldist probleemi tegelikult ei, ei mata ja ma arvan, et siiski osutab nagu teatud teatud väga kindlatele probleemidele Aga mina juhin tähelepanu hoopis ühele teisele nüansile, et kui me näeme sellist pildirida ja mõtleme, millise templiga selline pildirida oli kindlasti veel veel kaks nädalat tagasi kaetud siis seal oli kindlasti märge, et see on salajane, sellepärast et selline materjal on kaitsepolitsei jaoks salajane. Nüüd nüüd on küsimus selles, et, et kuidas on see saajasuse nõue sellelt konkreetselt pildi pealt ära kaotatud ja tõenäoliselt on, siin on siin kaks teed, üks on kaitsepolitsei peadirektori peadirektori allkirjaga ja, ja on ka teine võimalus, et see lähebki nüüd poliitikasse ja seal on võimalused, et ka siseministri allkirjaga on võimalik riigisaladuse nõue ära võtta, milles ma küll kahtlen, aga, aga mis ei ole võimatu ja kui me nüüd võtame seda, et Mihhail Kõlvart on selles küsimuses pöördumas kohtusse siis kindlasti tuleb kohtus arutlusele ka just nimelt seesama punkt, et millise, millise konkreetse allkirja alusel on see riigisaladuse nõue või konkreetselt salajususe nõue sellelt konkreetselt billi realt ära võetud. See, see on kindlasti üks arutelu, mis, kui see lugu üldse kohtusse läheb läheb. Esiteks, kui see lugu üldse kohtusse läheb, enne seda jõuab veel meie teha. Mihhail Kõlvart on siin maininud, et tema läheb oja, neid avaldusi on sel nädalal ei jõua vene keeles. Vene keeles kõlab see kindlasti jõulisemalt jaapa, Tamm aga ka, aga, aga ta väljendas ka eesti keeles väga ilus, et ma lähen kohtusse, ehk siis see kõlab väga selgelt. Jah, aga sama selgelt ei ole kõlanud need argumendid, millega ta siis ikkagi kohtusse läheb ja jälle me räägime siin nendest nendest piltidest, aga seal sees oli ka terve rida fakte neid minu meelest, härra Kõlvart ei ole väga täpselt või vähemalt ammendavalt avalikkusele kommenteerinud ja nendest on, nendest on ta kõrvale libisenud, tema räägib ka nagu illustratsioonid. Need on tegelikult nagu enam-vähem üldteada fakti, nii või teisiti. Aga mis mulle küll ei meeldi, ainult abiga. No mulle meeldis see esituslaad, mis on niisugune Pilte, aga kui oleks olnud, kas siis oleks olnud olukord teistsugune? No võimalik, et siis oleks olukord parem, aga praeguse pildirida üritab jätta nagu muljet, et et toimumas on nagu midagi väga õudset ja kahtlaste. Kui me süvenemisse siis toimub, siis tegelikult kaks inimest kohtuvad täiesti legaalsed, nad, nad räägivad ajaloo õpikutest. See, see, see ei ole nagu soliidne minu arvates Kaitsepolitsei poolt niisugune illustratsioon ja selline esituslaad ja ma arvan, et see Ivar Raigi foto on ka väga imelik, et teda niimoodi esitatakse ja minu arust sööriga kummaline ausalt öeldes selline vahepealne kommentaar, et justkui Mihhail Kõlvart eksis, kuna ta nagu töötas vastu Eesti riigis kehtivatele seadustele, oleksin siinkohal päridasti Rein Ruutsooga, kes kirjutas, et et kõiki seadusi on Eesti kodanikel õigus debateerida ja nende üle arutleda, et see ei ole niimoodi, et seadused on midagi ülimuslik. Et jah, et me peame neid täitma, kui nad kehtivad, aga me võime alati esitada küsimusi. Kas seadus on sellisel kujul kõige otstarbekam parem või ei või ei ole, et see on täiesti normaalne. Absoluutselt loomulik muidugi võib esitada seaduste kohta küsimusi, aga me võime küsida ka näiteks selle kohta ja avalikkusel oleks õigus teada ka seda, et kui näiteks mõnel Eesti erakonna tipp-poliitikul on Moskvas näiteks mingisugused väga tähtsad kohtumised ja näiteks välisministeerium ei ole nendesse kaasatud. Ja aga andeks, siin tekib ka küsimus. Et võivad kõigiga kohtuda, seal selles seerias. Aga ma oleks tahtnud näha ka näiteks võib-olla siit pildiseeriad elamislubade vahendamise siit aastaraamatus, miks ma seda. Aga elamislubade küsimuses osas ju ka tegelikult kaitsepolitsei andis oma kommentaari. Kaitsepolitsei kindlasti panevad siin minu meelest tehakse nagu selles retsensioonis üks suur viga. Nad arvavad, et see kaitsepolitsei aastaraamat on nüüd mingisugune mingisugune tervik või koguteos. See ei ole koguteos. See on üks osa sellest, kaitseb. Aga nüüd ta juhtisime tähelepanu olulisele asjale ja antud juhul antud juhul see viib ikkagi diskussiooni pisut laiemale ringile, sellepärast et kui me vaatame, millega tegeleb kaitsepolitsei, siis laias laastus me saime noh, tal on tegevusi loomulikult rohkem aga laias laastus me saame Kaitsepolitsei tegevuse jagada kaheksa ühelt poolt ta tegeleb politseiliste tegevusega ja teiselt poolt ta tegeleb luuretegevusega ja, ja, ja kas ja, ja mitmed julgeolekueksperdid on, on viidanud sellele, et see on pisut skisofreeniline olukord, sellepärast et kui üks organisatsioon, mis peab nagu väga selgelt seisma oma oma maine ja sellise kerge salajasuse ja kõige eest, et ta peab olema ka kergelt varjus, aga samal ajal tema tegevus peab olema piisavalt jõuline ja teiselt poolt on, on seal sees seas teine struktuur, mis, mis toimib siiski avalikult korruptsioonivastases võitluses, mis peab iga kord oma tegevust piisavalt palju põhjendama, mis mis peab kohtu jaoks panema kirja piisavalt põhjalikult tõendid ja nii edasi. Et antud juhul kui me vaatame, et siin no loomulikult pikk ja põhjalik peatükk korruptsioonivastasest võitlusest ja kõigist nendest inimestest, kes on siis kohtuda, olla läinud ja kes on saanud karistuse, siis, siis antud juhul see ongi, see ongi see probleem, et ühelt poolt, kui me räägime luuretegevusest, siis siin ei mõisteta kedagi süüdi, aga kui me räägime nüüd teiselt poolt sellest ka korruptsioonivastasest tegevusest ja nii edasi, siis see on see koht, kus inimesed ikkagi väga selgelt lähevad kohtu ette ja kas siis mõistetakse õigeks või mõistetakse süüdi. Ja nüüd, kui pannakse need kõik ühte raamatusse kokku, siis loomulikult esitatakse küsimus, kes demagoogilised, kes täiesti teadlikult või kes teadmatult aga esitab küsimuse, aga miks on Kõlvarti nimi sees, et kus on siin süütuse presumptsioon? Ja et ma olen tegelikult väga nõus Lauri, selle sinu poolt väljatooduga, et needsamad lehe küladsin Kõlvarti kohta meenutab mulle natuke niisugust nagu tabloidmeedia lähenemist, kus on, kus on suur pealkiri kellelegi foto ja pealkirja lõpus on niisugune suur küsimärk, et. Näiteks kaitsepolitsei tegevus võib näiteks mõningate inimeste käsitluses, kellega ma olen rääkinud, näiteks ka tekitada kindlasti päris palju küsimusi näiteks Lääne-Euroopas. Aga samas samas ma samas ma tahaks selle juurde siiski tulla, et sa ütled, et, et skisofreeniline olukord. Jah, ma olen nõus, aga, aga ma siiski ütlen, et Eestil on siiski mingis mõttes ka hoopis geograafiline olukord nagu hoopis teistsugune, kui paljude teiste Mitte geograafiline olukord on, et see nagu seda, seda vähem peaks nagu üritama Kaitsepolitsei näida niisuguse nagu nõrga aja naeruväärsena, nagu ta. No vaata, vaata see on nüüd see, et, et see ongi see erinevatel vastuvõtjatel on nagu erinevates peades tekivad erinevad emotsioonid, eks ju. Aga, aga ma arvan seda, et, et, et see võib, võib töötada ka hoopis vastupidi ja võib töötada hoopis vastupidi. Ta näib vastupidi, hoopis nagu tugev. Ja vastupidi, ta võib siis näide nagu Rein ruutsoo ütles, et temale see meenutab ühte teist kontorit, kus ka omal ajal oli kombeks inimesi nagu sildistada, planeerida, nende kohta kuulujutte, levitada. Aga ma siiski ütlen seda, et, et need, need, need aspektid, need ei, ei kaota ära seda olukorda, mis, mis meil on. Me me oleme selles, me oleme selles olukorras ja, ja ma arvan siin, et näiteks meil siin poliitikutele, selles samas meie nii-öelda diplomaatilise välispoliitilises mõtlemises on palju tegelikult selgitamisruumi eksis. Neeme tahan öelda seda, et kaitsepolitsei aastaraamat tahab kirjutada Venemaa mõjutustegevusest Eestis ja toob toob välja ka isikud, kes, kes võivad olla seotud kas sellel on mingi preventiivne eesmärk või ei ole, aga ma juhiks Mihhail Kõlvarti seisukohtade muutumises või, või, või formeerumises või deformeerumise, see tähelepanu siiski ühele väga huvitavale seisukohale, nimelt et sellel nädalal Mihhail Kõlvart ütles, et, et see on väga huvitav, kaitsepolitsei ei ole temaga nendel teemadel rääkinud, mis puudutavad siis Venemaa mõjutustegevust ja tegevust vene koolidega seoses. Ja, ja samas vikerraadio saates Reporteritund ütles neljapäeval siis Kaitsepolitsei büroojuht Martin Arpo, et Mihhail Kõlvarti väide, nagu poleks Kaupo temaga vestelnud, ei vasta tõele. Siis vestlus toimus 19. septembril ja räägiti Martin Arpo sõnul just nendel samadel teemadel ja Kõlvart on sellele vastanud, et talle meenub, et möödunud aastal tõesti käis tema juures kaob ametnik. Aga see, millest ema rääkis, ei olnud kuidagi sellega seotud, mis oli kapo aastaraamatus kirjas. Ja see on nüüd väga huvitav küsimus, et mida siis Mihhail Kõlvart silmas pidada, et kas ta pidas silmas seda? Või pidas ta silmas seda laiemat konteksti, et see jääb nüüd nagu selliseks tõlgendamise küsimuseks, aga, aga see on väga huvitav fakt iseenesest. Mis puudutab muidugi kohtusse andmist, siis, siis antud juhul muidugi see, see saab olema huvitav käik, sellepärast et et kui see lugu läheb kohtusse, siis me võime öelda, et Kõlvart on kõvem mees kui Edgar Savisaar. Sellepärast, et kui te mäletate pärast idaraha skandaali ka Edgar Savisaare puhul arutleti sellel selle üle, et kas Edgar Savisaar läheb kohtusse või ei lähe ja, ja kuigi siis oleks, kui me vaatame toonaseid tekste, mida kaitsepolitsei avaldas, millest kirjutati, need olid ikkagi kraadi võrra kangemad kui need kõlvatuse tekstid siin seal olid ikkagi väga selgelt sildistamise draamistamised ja nii edasi, mille puhul oleks tõesti inimene ära ära ütle sildist, seal olid ikkagi faktid ja seal olid okei faktile, aga ütleme niimoodi ja kui me vaatame Edgar Savisaare retoorikast lähtuvalt ja, ja, ja seal olid ikka oluliselt oluliselt kangemad, kangemat kraami kirjas ja, ja ometigi Edgar Savisaar otsustas, et tema ei lähe kohtusse, nüüd Mihhail kõrval, Kõlvart läheb ja ja küsimus on muidugi selles, et mille alusel üldse Mihhail Kõlvart siis kaitsepolitsei vastu läheb, et see on väga huvitav küsimus, siin võiks ju pisut selle üle arutada, mina pakun, et, et ta saaks minna oma au ja väärikuse kaitseks. Mina pakun, et vahet ei ole, sellel kohtuprotsessil on hoopis teistsugune eesmärk ja, ja see on, on kummaline, et, et inimesed, kes süüdistavad kaitsepolitseid poliitika tegemises ise nagu justkui meelega toovadki selle asja kõik poliitikasse. Et ma tahaks öelda seda muidugi, et minust mulje, et kui mingisugusest ma ei tea politseiriigi kiitest, siis ma tahaks öelda seda, et, et selge on see, et, et mingisuguse on, on mingisugune balanss, kus hoiatamine läheb üle hirmutamiseks ja, ja ma, ma arvan seda, et, et eks need, need asjad on mingil määral siin õhukesel jääl, käimised, kalet, ka need vormiliselt küsimused ja, ja ma arvan, täiesti võimalik, et kaitsepolitsei kindlasti analüüsib seda retseptsiooni ka, mis sellel raamatul on tehtud ja võib-olla, et, et seal on ka mõned, mõned finantsilised asjad kus nad arvavad, et võinuks käituda nagu teisiti. Jääme siis huviga ootama arenguid, kindlasti kujuneb põnevaks päevaks ka esmaspäev, vaatame, kui mitu allkirja siis koguneb sellele Kõlvarti umbusaldusavalduse igal juhul sotsid on teatanud, et nemad, nemad seda ei toeta ja, ja sotsiaaldemokraatide Tallinna Liider Jaak Juske on ju päris huvitavalt öelnud, et kuna otsused sünnivad niikuinii linnapea kabinetis, siis ei ole mingisugust põhjust või, või vähemalt ei pea õigeks Kõlvarti umbusaldamist, et sellisel juhul tuleks tema hinnangul umbusaldada Savisaart. Juske on aastate jooksul öelnud Sõitsid nad, üks huvitav nüanss veel kogu selle kaapa teema lõpetuseks, et, et kui siin Aadu Must, Keskerakonna teenekas liige on öelnud, et kapo summutab sellega Kõlvarti siseKõlvarti juhtumiga oma siseskandaale, siis siis julgeolekuringkondades on on arutletud siseskandaalide teemaga pisut laiemalt. Et see Indrek Põdra jaa, dresseni juhtum siis on, on omamoodi omamoodi ka kapo sisese rivaalitsemise tulemus Aleksei dressionali, tema nimi jah, et, et see on, see on seotud sellega, et, et kuna üks üks töötas kapo ühes osakonnas ja, ja teine siis selle selle luurepoole pealt, siis kui alguses jäi vahele põdev, siis seeläbi järgmisena võeti vahele dressen ja vastastikku osakonnad, siis omavahel tegutsesid, aga Kaitsepolitsei esindajad on selle kuulujutte väga väga selgelt ümber lükanud. Et siinkohal ei ole, ei ole põhjust seda teemat edasi arendada. Nii, aga vahetame teemat. Külli-Riin tahtis rääkida piirid, et piirideta VÕIB piiridega Euroopast ja sellel nädalal me oleme saanud huvitavaid sõnumeid, nimelt kõigepealt selle kohta, et Šveits vähendas 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riigist pärit töötajatele väljaantavate töölubade arvu ja seda ligi kolm kolm korda ja see puudutab siis lisaks Eestile veel Lätit, Leedut, Slovakkia, Sloveenia, Poolat, Ungarit ja Tšehhi kodanikke, et väga huvitav, väga huvitav käik, et siin välispoliitika kõrge esindaja Euroopa liidus kehvinastan, on selle sammu juba hukka mõistnud, aga tõenäoliselt see ei muuda mitte midagi. No ma ei tea, elame-näeme, et vaatame siin ka tšehhid on, on saatnud juba niisuguse väga kriitilise kirja aga, aga veel huvitavam areng on, on ju, on ju veel see, et jätkab Prantsusmaa ja Saksa siseministrid on nüüd saatnud kirja Euroopa Liidu eesistujamaale, et oleks, et nad soovivad võimalust taastada piirikontrolli Schengeni ruumis. Et praegu on niimoodi, et, et Schengeni liikmesmaad võivad, et nagunii-öelda sulgeda piirid ja osade piirikontrolli viis kuni viis päeva järjest ja seda juhul, kui on terrorioht või toimub mingi suur üritus, näiteks mingisugune suur jalgpalli üritas aga nüüd nad soovivad siis teostada piirikontrolli 30 päeva ja põhjuseks võib olla ka näiteks see, et neil on tekkinud kahtlus, et et idapoolsed, liikmesriigid või siis lõunapoolsed ei suuda oma oma piire piisavalt hästi kontrollida või et kuskil on puhkenud kodusõda. Et see on nagu küllaltki huvitav areng, et siin, Saksamaal on juba mõned irooniliselt kommentaatorid märkinud, et noh, et see on niisugune tagasi käike, et kas siis järgmisena lähme üle systeem argale tagasi. Nojah, kes seda asja siis nagu kuidagi seesmiselt nii-öelda täpsemalt suudaks või raskemalt suudaks üle elada, kui inimesed, kes on ise nii-öelda nende piiride taga siin seisnud ja oodanud, et et mina olen veendunud, et just üks on see julgeoleku aspekt, teine on selline vabaduse aspekt, mis, mis on suunanud Eesti sellist üsna suurt toetust Euroopa Euroopa liidule ja ja, ja selline noh, meile tundub see ka noh, ilmselgelt nagu tagasikäik ja, ja ausalt öeldes sünge on üle üle selle õla vaadata, meenutades kuidas näiteks kas või kunagi Soome saatkonna mingis konsulaadis on seistud järjekorras või, või istutud mitu tundi siin kus, et selleks, et saada sissesõidu luba Saksamaale. Aga tõsi on see, et need teemad on üleval ja need teemad on üleval ka ju ka näiteks prantsuse riigipea valimistel, seal küll võib-olla natuke selle võib-olla oli repeni kampaanias kõige rohkem nii-öelda esile, aga, aga tõsi ta on, et Euroopas neid teemasid palju arutatakse ja ja eks me peame seda jälgima. Ja no see prantsuse ja saksa siseministrite ettepanek peaksid olema eeloleval neljapäeval kui arutlusele, kui kohtuvad Euroopa Liidu siseministrid, et. See on muidugi huvitav küsimus, et, et ühelt poolt ja Eesti välisminister loomulikult ei, ei hinda selliseid samme, millega siin Šveits on välja tulnud ja, ja kindlasti me kuulame kriitikat veel ka veel ka saksa, prantsuse siseministrite seisukohale, aga, aga pigem on ikkagi küsimus selles, et kuidas Eesti välispoliitikat selles küsimuses on ellu viidud ja kas, kas siin on ikkagi väga jõulist tegutsemist toimunud, selleks et me lõpuks vabaneksime sellest 2004. aastal liituja mainest, et anname endale aru, et kui me vaatame praegu Euroopas toimuvat, siis siis andke andeks, ega see, ega see Kreeka, kes on varem liitunud, ei ole kindlasti paremas seisus kui meie või samamoodi Hispaania, kus tööpuudus on 20 protsenti ja kus, kus probleemid on täpselt samamoodi suured. Et võib-olla siin Eesti välispoliitikas on, on tehtud üks möödalask, et ei ole piisavalt selgitatud, et võib-olla võiks siiski selle sildistamise, millest ka täna Postimehes muuseas kirjutab, et võib-olla võiks selle, selle ida-Kesk- ja Ida-Euroopa riikide sildistamise ühel hetkel ka Euroopa liidus ära lõpetada, et selles suunas me ei ole näinud nagu mingisugust tegevust või vähemalt mingisugust jõulist tegevust ja, ja sellepärast me oleme nüüd silmitsi, et kui ühel hetkel majandus on kehvemaks läinud, pinged on, on kasvanud, siis tulevad uuesti need vanad stereotüübid tagasi ja, ja see tuleb. Nad tulevad tagasi ka selle pärast, et me ei ole ise piisavalt teinud selleks, et, et nende tagasitulekut ära hoida. Siin tuleb muidugi märkida ka seda, et kui nüüd Eesti väga kõrged poliitikud osalesid siin ka nii-öelda elamislubade elamislubade nii-öelda müügis mis omakorda pälvis väga palju tähelepanu ka väljaspool Eestit, et ega see ka võib-olla heitnud kõige paremat valgust, et see võis olla kõik legaalne tegevus, aga ta kindlasti natukene ka nii-öelda tõi Eestile mõned miinuspunktid, et kuidas me täidame oma Schengeni Kohustes Šveits annab ka elamislubasid kindlasti venelastele, aga, aga nende sissetulekud peavad olema oluliselt oluliselt suuremad ja nemad tõenäoliselt Šveitsis elavad sellepärast, et, et seal on veel neil turvaline. Sel teemal me tegelikult ei pidanud rääkima, aga aga kui, kui sa juba selle välispoliitilise mõtlesin, tõid mängu, siis, siis ma ei saa ka ütlemata jätta seda, et et välispoliitilise mõtte arutelu Eestis minu arust ähvardab nagu tunduvalt kitsamaks jääda seoses sellega, et välisministeerium kavatseb nagu mina olen aru saanud välispoliitikat, poliitika instituudist loobuda, seda siis liites rahvusvahelise kaitseuuringute keskusega ja mina ei ole küll siin Ta selgitusi saanud selle kohta, et miks see, miks see protsess nagu niimoodi käib, aga, aga selleks, et nagu kogu sellesse võib-olla teemasse tuua üks positiivne noot, siis on see tänases Postimehes on Soome värske president Sauli Niinistö andnud intervjuu ja rääkinud Eesti tublist lõimumisest Põhjamaadega ja põhimõtteliselt ka veel lähemast lõimumisest. Ehk siis Põhjamaade nõukogu Et sedasama räägib taga muuseas ka tänapäeval Okei, okei, okei, ma sain aru, et tõenäoliselt piisavalt reklaamida, aga räägime Breiviki protsessist ka sellepärast, et kogu maailm on nüüd terve nädala hinge kinni pidades seda protsessi vaadanud? Ei peaasjalikult on esitatud ühtegi küsimust, kas kogu maailm peab ikkagi seda protsessi nägema. Jah, et see oli tegelikult norrakad, kindlasti väga julge otsus, tehase tehase tehase istung niimoodi avalikult, aga samas ma saan ka aru, miks nad ei saanud teha kinniste uste uste taga, et esiteks see puudutas paljude ohvrite lähedasi, et oleks nii või teisiti, oleks hakatud siis meedias rääkima ja võib-olla oleks hakatud andma veel palju vastu kaevama palju, palju kummalisemaid versioone. Ja teine asi on see, et ma olen ikka väga suure huviga jälginud seda nii-öelda seda prokuröride strateegiat ja siin on küll näha, et see on suunatud nagu sellele, et et nii-öelda nagu dekonstrueerida see kogu Breiviku nii-öelda maailmavaade, et, et ta ei, ei leiaks endale järgijaid, jäid näidata, et kogu see tema jutt templirüütlitest ja kõigest muust, et seal lihtsalt niisugune mania grandiosa ja väljamõeldis No minu meelest on see kogu see Breiviki juhtum ikkagi nagu tõend sellest, et me oleme selle kogu selle oma maailma riputanud ikkagi üsna hapra õlekõrre otsa. Ja siis ühel hetkel tuleb üks mees ja tegelikult murrab selle katki, et selles mõttes võib-olla ma olen, ma olen nõus aetud, seda olnuks raske teha, aga võib-olla saanuks siiski mõningaid meetodeid kasutades kogu seda protsessi nii-öelda avalikku käsitlust ikkagi paremini nagu, nagu suunata. Aga Eestis on olnud minu arust ka üsna ühepoolne käsitlus sellest tegelikult aega tilgutatakse uudiseid, kus siis jätavadki mulje nagu Breivik hiilgaks oleku. Ma ei tea, kui sa vaatad, mis, kas või seda, mis on Saksa meedias, siis seal tegelikult keskendutakse palju rohkem nagu prokuröride väga heale tööle kus preilikud nurka aetakse ja nuuskis juus. Jah, ja kui me toome siin nüüd väga laia paralleeli, siis, siis meenutame, et kõige suurem protsess massimõrvarite üle Nürnberg ei ironiseerinud kuidagi nats ja kuigi ka seda protsessi kajastati väga aktiivselt. Sellega tänane rahvateenrite saade lõpetab, stuudios olid Neeme Korv, Külli-Riin Tigasson ja Lauri Hussar.