Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetustes kokkuvõte 19.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena rahvastiku vananemise ning põlvkondadevahelise koostöö küsimusi. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas, et kaebab Kaitsepolitsei kohtusse. Eestis linapalgalõhe 27 protsenti ja Euroopa Liidu riikide seas on see näitaja suurim. Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel võrdse palga vaeval, et sooline palgalõhe on probleem. Ent samas pole Eestis sellisel tasemel statistikat, et võiks ära seletada, milles tuleneb välismaalt. ÜRO ja Süüria esindajad allkirjastasid kokkuleppe vaatlejate tegutsemise kohta. ÜRO peasekretäri arvates tuleks vaatlejate arvu Süürias suurendada 300-ni. Rahvusvahelise valuutafondi globaalses majandusprognoosis märgitakse, et viimaste kuude jooksul on maailma majandus stabiliseerunud ennekõike tänu olukorra paranemisele Euroopas. Ent Euroopa pangandus on jätkuvalt haavatav. Tänasest laupäevani Tartu taas see paiku süüdistatakse uut põllumajandus- ja metsatehnikat ning vajadusel sõlmitakse lepinguid. Alanud on 20. maamess. Väike-Maarja rahvamajas peetud keele päeval räägiti eesti keele teadusliku uurimise ühe rajaja Ferdinand Johann Wiedemanni pärandist. Keeleb aukülaline oli tänavune Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mari Tarand. Ilmast. Öösel pilvisus tiheneb, vihmasadu levib lõunast põhja poole, kohati on sadu tugev. Paiguti tuleb ka lörtsi. Õhutemperatuur on üks kuni kuus kraadi. Homme päeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Õhutemperatuur on viis kuni 12 kraadi. Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlvkondadevahelise solidaarsuse teemat. Ülevaate teeb Uku Toom. Nagu Liisa Pakosta selle arutelu Eesti keelde tõlkis vanemate ja nooremate inimeste omavahelises suhtlemises ja üksteisest hoolimise son peidus kasulik iva. Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis riigi aktiivse vananemise strateegia ettevalmistamisest ja tõi välja selles käsitletavad põhiteemad. Esiteks tööhõive teiseks elukestev õpe, kolmandaks teenused ja neljandaks kaasatus ning vabatahtlik töö. Vabatahtlikkuse kohta arvas aga keskerakondlane Viktor Vassiljev. Sotsiaalteenused, mis süsteemina töötavad teistes Euroopa riikides, sotsiaalteenuste hulgas on suur osa just nimelt vabatahtlikul tööl, mis meil Eestis praktiliselt puudub, mitte sellepärast, et me oleksime laisad või rumalad, aga sellepärast, et lihtsalt ei jätku aega teha mingit vabatahtlikku tööd. Inimestel on mure, et oma igapäevase leivateenimisega, kui sul endal ei jätku, no mida sa lähed siis teistele jagama, olgu see siis töö või mingisugusel muul viisil panustamine. Reformierakondlane Maret Maripuu Traditsiooniliselt oleme harjunud sellega, et vanavanemad hoolitsevad lastelaste eest. Tänases Eestis on see jätkuva oluline roll. Samas on paljudele tänastele lapsevanematele tuttav kord, kus vanavanemal on pidevalt kiire. Ta käib tööl, ta on ühiskondlikult aktiivne. Mida enam eakad tööl käivad, seda vähem kipub neil aega jääma klassikalises mõttes lapsehoidmisele. Ka siin on vaja leida tasakaal. Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Liisa Pakosta lähenes aga samale probleemile, teisest küljest. Kui töötab vanaema või vanaisa, tahaks aidata oma tööl käivat tütart või poega haige lapselapsehoidmisel siis saavad täna vanavanemad teha seda ainult oma töövälisel ajal või siis ennast palgata puhkusele võttes. Sest haigeks jäänud last hooldada tohib tööaja arvelt ainult noorem inimene seaduse järgi tema vanem tundub ebaloogiline. Piirang ongi ebaloogiline. Piirang ongi põlvkondadevaheline üks paljudest barjääridest, mida me oleme ise seadusandlikult tekitanud. Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tuletas taas meelde erakonna seisukohta, et vaja oleks läheneda pensioni eale ja pensionile minekus paindlikult. Kui 81 protsenti eestlastest arvab, et inimene peab saama töötada ka peale ametlikku pensioniiga, tuleb seda senist praktikat igati soosida. 66 protsenti eestlastest on seisukohal, et ei peaks üldse olema kindlaks määratud kohustusliku pensioniga. See tähendab, et tuleb hakata tõsisemalt kaaluma pensioni le siirdumise paindlikumaid võimalusi. Nagu öeldud, on valitsuses ettevalmistamisel aktiivse vananemise strateegia. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas, et kaebab Kaitsepolitsei kohtusse. Uku toom jätkab sel teemal. Mihhail Kõlvart leiab, et tema suhtes on käitutud ebaõiglaselt, kui kapo aastaraamatus samastati ta tegevus venekeelse koolihariduse kaitsmisel Venemaa kaasmaalaste poliitikaga, mis on ohuks Eesti julgeolekule. Mina isegi saade jälle täpselt öelda, kas ma annan halduskohtusse või tsiviilkohtusse, sest neid ettepanekuid teevad juba maleadvokaadid ja tegin põhimõttelisse, võtsime vastu põhimõtteliselt põhimõttelise otsuse, mina annan KAPO'd kohtusse. Eile ütles Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil, et kui ta nii kahtlane on, miks pole kapo ametnikud teda välja kutsunud. Tänases vikerraadio reporteritunni saates kinnitas kaitsepolitsei ülemkomissar Martin Arpo, et Kõlvartiga vesteldud Mihhail Kõlvartiga on kohtutud, ma võin öelda ka selle kuupäevas on 19. september 2011. Me ei avalikusta kindlasti ühegi kohtumise sellist detailset sisu, aga need teemad olid needsamad, millest, millest on aastaraamatus juttu. Need teemad on siis seesama Venemaa mõjutustegevus, täpsemalt siis ohud. Eesti julgeoleku ohud, mis kaasnevad vastutegevusega õppekeele üleminekule. Samas vestlusringis arutleti ka teemal, kui õigustatud on selle teema kapo aastaraamatus käsitlemine. Julgeoleku nõunik Eerik-Niiles Kross. On loomulikult keeruline vastata küsimusele, kuidas adekvaatselt peab riik tegutsema vastu vaenulikule, mõjutustegevusele, et ega siin ei ole ka mingisugust ühest ja selget vastust. Aga antud juhul on valitud selline poolkõva meetod, mis on osaliselt ennetav ja mis peaks toimima. Seal on esiteks signaal venelastele, et me teame, mis te siin teete. Tõmmake tagasi ja teiseks on see signaal meie poliitikutele. Endine riigikogu liige ja kapo komisjoni esimees Jaanus Rahumägi oli mõnevõrra teisel seisukohal Minu meelest tähendab, see hoiatusmehhanisme ei peaks käima läbi nii-öelda sellise nuia, eks ole, mis on see aastaraamat vaid see võiks olla läbi peenemalt läbi ajakirjanduse läbi mistahes mingisuguste muude meetoditega, eks ehk täpselt sama efekt saavutatakse nii-öelda pehmemate meetoditega ja luureasutus ei satuks löögi alla. Minu arusaamist mööda on, kui luureasutus on sellises pidevas nii-öelda fookuses tähelepanu all ta temast saab nagu omaette mingisugune suurus ühiskonnas. Kõlvart ise teatas eile, et kapo poolne ennetav meede ei mõjutanud teda. Ta ei loobu oma poliitilistest veendumustest ega plaani peatada poliitilist tegevust. Linnavolikogu Reformierakonna ja IRL-i fraktsioonid taotlevad linnapea Edgar Savisaarelt Kõlvarti ametist vabastamist, kuna ta tegeleb venekeelse koolihariduse küsimustega ega ole tulnud toime oma haldusalas olevate probleemidega. Sotsiaaldemokraadid teatasid, et on Kõlvarti ametialase tegevuse suhtes kriitilised kuid KAPO aastaraamatuga seoses aktsepteerivad deba selgitusi. Eestis on sooline palgalõhe 27 protsenti ja Euroopa Liidu riikide seas on see näitaja suurim. Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel võrdse palga päeval, et sooline palgalõhe on probleem. Samas pole Eestis sellisel tasemel statistikat, et võiks ära seletada, milles lõhe tuleneb jätkab Tõnu Karjatse. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel on 27 protsendi suurune palgalõhe naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu riikidest suurim. Euroliidu keskmine on 17 protsenti. Keskmisest väiksem on palgalõhe vaid Itaalias, Lätis, samas ei teame, milliste statistiliste mõõdikute järgi on see tulemus saavutatud. Alustada tuleks kõigepealt probleemi teadvustamisest ja järgmisena statistilise materjali kogumisest. Meil ei ole meeste ja naiste palgatulude statistika kogumine sellel tasemel, et me võiksime ära seletada selle, millest taoline palgalõhe tuleneb. Meil on tehtud kaks arvestatavat uuringut ühe uuringu järgi. Alla viie protsendi sellest palgalõhest õnnestus ära seletada erinevate põhjustega ja teise uuringu järgi on ära seletatud 15 protsendi ulatuses palgalõhe tekkimine, aga 85 protsendi ulatuses on ta seletamata. See osutab mitte ainult palgastatistika puudumisele, mille kogumine katkestati masu tõttu, vaid ka vajadusele suhtumist muuta. Praegu on sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel uus palgastatistika kogumise kontseptsioon. Valitsusel on ka riigikogu otsusega pandud ülesanne töötada välja palgalõhe vähendamise tegevuskava, mida on teinud aga sotsiaalministeerium. Ministeeriumi sotsiaalse võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter. Me oleme otsinud erinevaid finantsvahendeid, ka välisfondidest, meil on olnud juba mitmeid aastaid Euroopa sotsiaalfondist vahendit, mille alt me oleme teinud siis erinevaid tegevusi ka neid teavitusüritusi sooviksime tõsta inimeste teadlikkust ka juba ülikoolis, näiteks õpetajateks õppijate hulgas või siis ka üldise õppekava raamis, viia siis soolise võrdõiguslikkuse teemat kuni selleni välja, et tõepoolest siis reaalselt pakkuda naistele mentorlusprogramme, et nad jõuaksid ka juhtivatele töökohtadele. Palgalõhe on ainult nähtava mõõdetav osa kogu probleemist. Suhtumise muutmist vajab ka tõsiasi, et töölevõtmisele helistavad ettevõtjad siiski mehi ja lapsepuhkuselt on naistel tööturule väga raske naasta. Ettevõtlike naiste assotsiatsioon püüab oma kampaaniatega koolitustega murrangut läbi viia seestpoolt. Evelin Karu Veskioja. Tahaksime julgustada naisi ja neid koolitada, neid juhendada, et nad endale teadvustaksid, et mis tegelikult sellega kaasneb, kui nende palk on väiksem ja kindlasti me sooviksime, et tööandjad ka hetkeks peatuksid ja mõtleksid, et kas, kas palgasüsteem nende ettevõttes on läbipaistev palkadest rääkimine, rahast rääkimine ei ole tabuteema. Ja me ei peaks nagu selle juures liiga tagasihoidlikud olema. Välisuudistest teeb need kokkuvõte Kai Vare. ÜRO ja Süüria allkirjastasid kokkuleppe relvarahu vaatlejate tegevuse tingimuste kohta. ÜRO ja Araabia liiga rahuvahendaja Kofi Annani esindaja sõnul on dokumendis kirjas nii vaatlejate ülesanded kui ka Süüria valitsuse kohustused. Vaatlejate tegevust on arutatud ka Süüria opositsiooni esindajatega, öeldi Annani kantseleist. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul ei ole Süüria täitnud oma kohustust viia oma väed ja rasketehnika linnadest välja. Julgeolekunõukogule saadetud kirjas kutsus Ban Ki-moon üles suurendama praegust vaatlejate missiooni 300 inimeseni. Rahuvahendaja Kofi Annani asetäitja ütles julgeolekunõukogule, et Süüriasse tuleb vaatlejaid juurde saada. Ta vaatamata ohtudele ja vägivale jätkumisele. Tema hinnangul võib suure arvu relvastamata vaatlejate kohalolek muuta ka riigi poliitikat. Norra massimõrvar Anders Breivik teatas kohtus, et plaanis rünnaku käigus korraldada rohkem autopommiplahvatusi kui ühe sihtmärgiks valitsushoone. Tüübart Te ei, peakontor ja kuningaloss samas lisas ta. Kuningaperele ta kahju teha ei soovinud. Enda sõnul kaalus Breivik ka meediaväljaannete ründamist. Kirjanduski on süüdi islami võimu kasvamisest. Lõpuks otsustas Breivik siiski ühe plahvatuse kasuks, kuna tema sõnul osutus pommide ehitamine keerulisemaks, kui ta oli arvanud. Seejärel tuligi ta mõttele korraldada rünnakut tööja saarel. Norra politsei pidas täna kohtuhoone juures kinni ühe Breiviki toetaja. Mees oli politseile juba tuttav oma Uusnatsistlike vaadete tõttu. Washingtonis algavad homme rahvusvahelise valuutafondi ja maailma iga aastakoosolekud. Nende eel avaldatud rahvusvahelise valuutafondi globaalses majandusprognoosis märgitakse, et viimaste kuude jooksul on maailma majandus stabiliseerunud ennekõike tänu olukorra pärast paneme selle Euroopas. Ent majandusolud ei ole veel sellised, mis tagaksid pikaajalise kasvu ja Euroopa pangandus on jätkuvalt haavatav. Tänu Euroopa otsustavatele sammudele Kreeka abistamisel ning Euroopa päästefondi loomisele tulevate kriiside puhuks ei kujuta eurotsoon rahvusvahelise valuutafondi IMF-i hinnangul enam sellist muret maailma majandusele kui veel mõne kuu eest. Ent kõik saavutatu on väga habras, jätkab House finals IMF-i rahandus ja kapitaliturgude osakonna juhataja. Tants suhteliselt lüliti. Liiga vara on öelda, et oleme kriisist väljunud, sest kestev finantsstabiilsus ei ole veel tagatud ning meile tuletatakse pidevalt meelde, et meeleolud võivad muutuda ja uued finantspinget tekkida pannes paljud pangad otsekui nõiaringi, ütles finals. Erakordselt haavatavaks jääb just Euroopa pangandus. Euroopa pankade vara võib tuleva kahe aasta jooksul kahaneda enam kui kahe triljoni dollari võrra, mis jätab neile vähem raha laenude andmiseks ning see omakorda võib Euroopa majanduskasvu pidurdada. Euroopa pankadel on vaja suurendada kapitali. Winals kutsus Euroopa liidreid üles looma, nagu ütles tugevamat ja paremat Euroopat, kus seitsmeteistkümneliikmelise eurotsooni integratsioon oleks senisest märgatavalt suurem. Poliitiliselt on Euroopa senisest tugevam liitmine kahtlemata keeruline, kuid finantsstabiilsuse seisukohalt hädavajalik. Kui praeguseid poliitilisi lubadusi ellu ei viida ja finantspinged taas intensiivistuvad, võib ulatusliku ja ühtaegu toimuva languse oht kahjustada majandustegevus nii Euroopas kui ka selle piiride taga, märkis IMF-i rahandus ja kapitaliturgude osakonna juhataja Washingtonis antud pressikonverentsilt. Rääkides USA-st maailma suurimast majandusest Jaapanis, märkis finals, et mõlemas riigis on vaja poliitilist konsensust valitsuskulutuste vähendamiseks, sest mõlema maa suured võlakoormad ohustavad maailma majanduse arengut. Ameerikas tuleb otsustavalt tegeleda ka leibkondade suure võlakoormaga rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Tänasest laupäevani on Tartud AC paiku süüdistatakse põllumajandus- ja metsatehnikat ning vajadusel sõlmitakse lepinguid. Alanud on 20. maamess. Messil saab muuhulgas ka ülevaate põllumajanduslikust väiketootmisest Eestis, teatab Tartust Toomas Kelt. Klassikalise põllumajandusega alustamine nõuab praegusel ajal väga palju ressursse. Ilmselt on see üks põhjusi, miks maal otsitakse järjest rohkem niinimetatud alternatiivseid tegevusalasid ja vahel muutub turunõudlus, nii et mingi põllumajandussaaduse senine kasutusala väheneb. Siis tuleb sellele leida uus võimalus. Nii näiteks on läinud linaga Mooste kant, Põlvamaal oli varasemalt tuntud kui kiulinakasvatuspaik, nüüd aga tuleb keskenduda linaseemnetel, räägib Kalju Paalmann osaühingust linaga. Kahjuks ta nii on, et kiul pole momendil turgu ja põllumees kasvataks aga ei ole ümbertöötlevat tööstust ja siis põllumees peab seda kasutama, millest nagu turu peal lahti saab ja siis linaseemnetest saadakse lahti ja linaseemnetest on võimalik õli pressida oli, ja ehkki on väga mitmekesiselt võimalik kasutada söödaks, toiduks ja õli, saab tehniliseks otstarbeks kasutada puidukaitsevahendina. Kuid Eestimaal on ka paiku, kus toode on juba olemas, kuid seda tuleb tutvustada ja müüa. Näiteks Peipsi-äärne piirkond on kuulus oma köögiviljade ja eriti sibulaga. See on kvaliteedimärk, kinnitab mittetulundusühingu Peipsimaa turism juhataja Kaja allile. Ender. Nii palju kui mina olen nende sibulakasvatajatega rääkinud, põhimure on muidugi see, et inimesed jäävad vanemaks ja sibulakasvatajad on võrreldes 10 20 aasta tagusega palju vähemaks jäänud. Aga seda, et Peipsimaa sibulat ei taheta, see jutt ei vasta tõele. Tegelikult on probleem vastupidi, et väga sageli pannakse suvalisele sibulale ka poolas toodule külge Peipsi sibul siis ei maitse hästi, öeldakse, mis teie sibulaga lahti on, sest Peipsi sibul on niisugune tõeline kvaliteedimärk, aga tegelikult ta tavaliselt saab juba kevadeks. Üldiselt on Peipsi sibul otsast. Kuid on ka tooteid, mida tasub enne müümist töödelda näiteks astelpaju, millest toodetakse mahla, siirupit, jahu ja veel palju teisi tooteid. Töödeldud saaduste müümine on aga hoopis teiste reeglite järgi käiv kui esmase saaduse müük. Palju on räägitud sellest, et igasugused nõuded ja eeskirjad muudavad väiketootja elu raskeks. Põhimõtteliselt on sellega nõus ka astelpaju kasvataja Ain Marran Võrumaalt. Ma arvan, et nad võiks olla lihtsamad, Me oleme ju talutootjad ja noh, tähendab ei, ei pressi mingi suurtootmise peale, eks ta on ju selline missitoode väikse tootja käest nõuda sama, mis suurte tööstuste käest ei ole nagu noh, minu meelest eriti õiglane. Aga noh, loomulikult teatud nõuded tuleb täita ja puhtus tuleb hoida, midagi teha. Väiketootmisest räägitakse meile järjest rohkem ja tootjaid lisandub küll aga tasub enne alustamist kõik hoolega läbi kalkuleerida ja mitte minna kaasa ülisuurte lubadustega. Lisa pain Marran näiteks toote aasta taguse astelpajuhullustuse, millest villaku talu kõrvale hoidis jama istanduse. Hoopis hiljem rajas Toomas Kelt Tartu. Väike-Maarja rahvamajas peetud keele päeval räägiti eesti keele teadusliku uurimise ühe rajaja Ferdinand Johann Wiedemanni pärandist keele päev. Aukülaline oli tänavuse Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mari Tarand, kes rääkis sellest, kuidas murded on teda mõjutanud. Keele päeval käis Olev Kenk. Mari tarandi meelest on kätte jõudnud eesti murrete uus ärkamisaeg, mille üks väljund on rahvusringhäälingus. Kõlavad mulgi, võru ja kihnukeelsed saated. Murdeid uuritakse, üteldakse nii taastada, mõnel puhul isegi ambitsiooni on neid omaette keelt kujundada ja mis minu arvates rõhutan, minu arvates tänapäeval ei ole vajalik ega võimalik, sest murdelisus on seotud vaimsusega ja tänapäeval on inimesed mobiilset nii liikumis- kui suhtlemisvahendite poolest ja võimatu. Aga murdeid harrastada, uurida, imetleda, nendega tegeleda, see on väga tänuväärne. Keeleteadlane Tartu Ülikooli dotsent Heli Laanekask ütleb, et eesti keel oli nõukogude ajal paljudele inimestele viimane kindlus, kuhu taganeti, et oma iseolemist kaitsta. Laanekask lisab, et eesti keele puhtuse pärast pole põhjust liiga murelik olla ka praegu sest keel areneb oma loomulikku rada. Me peame ainult meeles pidama seda, et on kohti, kus me kasutame standardkeelt, on kohti, kus ma kasutan oma kodukeelt, on kohti, kus me kasutame selle seltskonna keelt, kelle hulgas oli parajasti oleme iga asi omal kohal. Heli Laanekask ütles Väike-Maarja keele päeval, et eesti keele teadusliku uurimise vundamendi ühe rajaja Ferdinand Johann Wiedemanni teadvus pärandit tuleks senisest rohkem hinnata tema uurimust, et ta ei saa hakkama ka ükski praegune keeleuurija. Ta kirjutas kõigepealt suure sõnaraamatu, kuhu ta koondas Eesti kõigi murrete sõnavara ja mida me siiamaani kasutame. Teiseks, ta kirjutas sellesama grammatika, millest täna juttu oli ja kolmandaks ta kirjeldas ka eestlaste kombeid ja uskumusi ja harjumusi. Ja siis neljas asi veel, mida ta, mida ta tegi, ta kirjutas eraldi Võru murde grammatika. Väike-Maarja Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Kätlin Kaare uurimus sellest, kuidas tema koolikaaslased mõistavad kõnekäände tõi välja mõnegi ootamatu tulemuse. Pole vahet, kas on tegemist algklassi õpilasega või gümnaasiumiõpilasega kõnekäänd jäeti täpselt sama moodi, et see on tegelikult veidi hirmutav, et siis kui arengut ei ole üldse olnud, aga samas noh, gümnaasiumiklassides ei tegeleda eriti kõnegendadega. Kõigest sellest oli juttu Väike-Maarja keele päeval, mida jääb meenutama mari tarandi poolt keeletammikusse istutatud puu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Ja nüüd ilmast. Öösel pilvisus tiheneb, vihmasadu levib lõunast põhja poole, kohati on sadu tugev. Paiguti tuleb ka lörtsi. Ida ja kirdetuul tugevneb seitsme kuni 12, puhanguti 15 kuni 17, rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur On üks kuni kuus kraadi. Homme päeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on viis kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.