Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja teeb nüüd kokkuvõttepüha päevast, 22.-st aprillist, mina olen Margitta, otsmaa. Prantsusmaal peetakse presidendivalimisi. Teise vooruga pääsevad arvamusküsitluste põhjal praegune president Nicolas Sarkozy sotsialistide esindaja Francois Hollande'i. Võitu ennustatakse Hollandile, kellest on kujunemas ka protestikandidaat Sarkozy vastu. Eesti vanim tegutsev kino teater. Kino Sõprus tähistab taasavamist. Kinos opereeriv mittetulundusühing must käsi on hea näide sellest, kuidas tuua vaatajaid kinno ka siis, kui riiklik toetus on väike. Tartus toimusid üheteistkümnendat Supilinna päevad. Supilinna seltsi juhi Mart Hiiobi arvates võiks kultuurielu ja ennekõike ehitus ning planeerimistegevust tasakaalustavaid linnaosa selts olla Eesti linnades rohkemgi. Aastaid Debora ees tingimustes harjutanud haapsalu laskesportlastel on nüüd uus siselasketiir. Linna abistas sisseseadmisel kaitseliit, kes tasus poole ehituskulust. Paide kultuurikeskuses toimus ühis 30. juunil Tartus toimuva poptsjas rocki ühislaulmise tarvis. Hea ürituse nime veel otsitakse. Dalamusel anti näitleja Anne Paluveerile üle tänavune huumoriauhind. Ilm läheb vihmale. Selgemat taevast lubab ilmajaam homseks pärastlõunaks. Sooja tuleb öösel kolm kuni kaheksa, homme päeval kaheksa kuni 15 kraadi. Prantsusmaal toimub presidendivalimiste esimene voor enam kui 44-l miljonil korral prantsuse kodanikul tuleb valimiskasti ääres otsustada, kes valitseb nende riiki. Järgmised viis aastat teise vooru pääsevad arvamusküsitluste järgi ametisolev riigipea Nicolas Sarkozy ning sotsialistide kandidaat François Hollande'i. Esialgsed tulemused selguvad juba kell üheksa õhtul. Kadri Kukk jätkab. Viimased valimiseelsed arvamusuuringud avaldati reedel, eile, päev enne valimisi oli Prantsusmaal kampaaniakeeld. Esimeses voorus võib ametisoleva riigipea Nicolas Sarkozy ja sotsialistide kandidaadi Faso Hollande'i tulemus tulla tasavägine. Siis kõik ennustused näitavad, et teise vooru võidab kindlalt konsool saanud neile kahele ennustataksegi pääsemist teise vooru, mis toimub Prantsusmaal kahe nädala pärast? Uurisin Põhja-Prantsusmaa väikelinnas, näen pomondis, mis on valijate meelest neil valimistel kaalul plärninud üles Hossod. Osa osa udu, neegreid, mu fotokaalul on Prantsusmaa tulevik, ilma et ma teile avaldaks, kelle poolt ma hääletan, ootan ma muutusi, radikaalseid muutusi, sotsiaalset muutust ja ühiskonna muutumist inimnäolisemaks, kõneles Katrin. Oluline teema on tööpuudus, lõpetasin just õpingud, praegu olen tööl tähtajalise lepinguga, aga see ei ole õige asi. Noorte alla 25 aastaste inimeste tööpuudus on valimiskampaanias minu jaoks olulisim teema, ütles Lüdobit. Kui oma valimistel on tähtis osavõtt, mitte puudumine valida tuleb vastavalt oma veendumustele ja poliitilistele eelistustele rääkist jäär umbes veerand valijatest või c kordsetelt valimistelt kõrvale jääda. Põhjustest kõneleb Pariisi Ülikooli doktorant, läensaantoutanud kuu. Mõnel pole enam huvi poliitika vastu, nad on väsinud sellest, et on vaja valida jälle ja nende jaoks on kõik poliitikud sarnased, kas nad lähevad valima või mitte, ei muutu mitte midagi nende elus. See, et viis aastat tagasi oli osavõtt suurem kui 80 protsenti, oli ikkagi suur üllatus. Noh, mis võiks seletada, olid need uued näod, inimesed tahtsid osaleda? Valimisjaoskonnad suletakse kell seitse Eesti aja järgi ning esimesed ametlikud tulemused selguvad paar tundi hiljem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk Põhja-Prantsusmaa. Ja nüüd koduste asjade juurde Eesti vanim tegutsev kino teater, kino Sõprus tähistab taasavamist. Kaks aastat tagasi alustas Tallinnfilmist tühjaks jäänud kinoteatris tegevust mittetulundusühing must käsi, kellest praegu on saanud arvestatav tegija siinses kinolevis. Tõnu Karjatse räägib edasi. Eesti vanima Kinoteatri kino sõpruse käigushoidmine on mustale käeau küsimus, see on osa meie filmiajaloost ja oluline osa kultuurist. Musta käe poolt kinolevisse toodud filmid ei piirduge ainult kino sõprusega, neid on näidanud ka teised kinoteatrid ja filmiajakirjanike ühingu aasta levi filmi edetabelites on kahe aasta jooksul olnud vähemalt pooled just sõprusest tegutsev MTÜ poolt maale toodud linatööd. Vaated on samuti Sõpruse kino leidmas. Filmialase hariduse andmise on must käsi ka oma programmi auasjaks võtnud, räägib MTÜ must käsijuht Indrek Kasela. Kino Sõprus täiesti selge oma koguja programm olemas, et tahaks rohkem teha retrospektiiv, et nii-öelda kina hariduslikku elementi ka sinna sisse tuua ja selleks aastaks on programm ka enam-vähem paigas, et varsti on siis minek kanni filmifestivalile, kus siis saab kokkulepped, mis on varem juba tehtud, loodetavasti kõik paberile ja on väga suur lootus, et ka sel aastal näeb enamus kanni filmifestivali võistlusprogrammide filme juba sel aastal või siis vähemalt enne järgmise festivali tulekut juba Eesti kinodes. Kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp kinnitab, et musta käetegevust saab ainult kiita. See oli ka omaalgatuslikult alustatud kino ja teadupärast on see kohutavalt keeruline ülesanne üks kino käima lükata. Et kui näiteks Artise puhul ja ikkagi läheb aastaid aega, et sellega tegeleda siis seal on alati hästi teretulnud, kui tuleb nagu selline väljastpoolt algatus ka üks kilo nagu tööle panna ja seda väga huvitava programmiga nagu ka varustada see töö, mida nad teevad, on muidugi meeletu, sest et teadupärast nad ei ole kohvid ja seal turul nagunii kiirelt läbi lüüa saalid täis saada, et see on ainult imetlusväärne. Programmi toetuste jagamisel saab suurem osa siiski Tallinnfilmi poolt toimiv väärtfilmikino Artis Edith Sepa sõnul on põhjus Artise laiemas ja kauem ette valmistatud programmis. See on nagu aasta põhinjad, vaatame, kes järgmine aastal turule tulevad. Praegu me räägime ikkagi ainult Tallinna kesksetest kinodest et see väärtfilmikino või European Cinema peaks ikkagi laienema ka teistesse suurematesse keskustesse vähemalt. Artist pidava Tallinnfilmijuhi kohta on praegu vaba. Indrek Kasela kinnitas, et sellele kandideerida ta ei taha. Mingid plaanid tallaga on. Eks kino sõpruse algusaegadel ju meil olid pikad läbirääkimised Eesti filmi sihtasutuse Tallinnfilmiga just sel teemal, et äkki siiski teeks koos ja säilitaks siis nii-öelda kaks kino. Kahjuks see nagu väga vedu, no sel hetkel ja noh, me ei jätnud oma jonni, pidasime Tallinna kõige vanimat kino üleval, eks vaatame ja mõtleme, et kuidas siis Tallinnfilmi tulevik välja näeb. Kus on elujõulisena tegutsemas praegu kaks linnaosa seltsi Supilinna seltsi eestvedamisel toimusid sel nädalavahetusel üheteistkümnendat Supilinna päevad. Mirko ojakivi uuris, miks Tartus linnaosaselts on loodud ja millega nad tegelevad. Supilinna Seltsi ja selle nooremat venda Karlova Seltsi ühendab linnaosa inimeste soov säilitada võimalikult palju praeguseks väljakujunenud linnaosa miljööst ning arendada linnaosa sel viisil, et seal oleks hea elada. Viimased kuus, seitse aastat on seltside üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks ehitus ja planeerimisprotsessis linnaosa elanike nimel kõnelemine ja arendajate, odavate ja tihti ka koledate ehitussoovide takistamine. Supilinna Seltsi esimees Mart Hiiob möönab, et Eesti linnaosa seltside roll on suhteliselt tagasihoidlik. Mart Hiiob. Siiamaani on see roll olnud võrdlemisi piiratud, et esiteks ei ole neid seltsi väga palju olnud ja teiseks on neid ka võetud suhteliselt sellise segajana ja ei ole nende potentsiaali suudetud ära kasutada, aga just nimelt see potentsiaal, tegelikult on neil seltsidel väga suur. Selts on siiani olnud üsna tegus, välja antakse kord aastas ilmuvat ajalehte, aastaringselt toimib Supilinna välk postilist mis peamine seltsi arvamusega püüab arvestada ka Tartu linnavalitsus, kuid mitte alati. Mart Hiob. Ei saa öelda, et meid ei taheta kuulata, et kindlasti linnavalitsus on juba arvestanud, et supilinnas on olemas selts ja Supilinna seltsi arvamust küsitakse aeg-ajalt täiesti süstemaatiliselt, aga samast tuleb ette ka olukordi, kus üllatuslikult meie loeme asjadest ajalehest ja mis, mis oleks võinud väga hästi olla just seltsi teema ja seltsiga läbirääkimise teema. Karlova seltsi esimees Ahto külvet ütles, et ka nendega arvestab linnavalitsus aasta-aastalt üha rohkem, kuid alati võiks linn seltsi paremini kuulata. Ahto külvad. Prioriteedid, millest lähtub selts, kes on siis loodud oma teatud piirkonna miljööväärtuse kaitsma, siis ta ei saagi teha mingeid muid otseseid, kui seista miljööväärtuse eest. Linnal tihtipeale seal esimene mure. Teinekord on esimene see, et arendaja ehitaks mingi maja või teeks midagi korda ja see on nüüd küsimus selles kompromissi, et oleksid kõik rahul. Näib nii, et linn võib-olla ei suuda kõiki ehitajate arendajate või ei taha tegemisi nagu kontrollida, see selts on teinekord selline politsei või kes käib nagu, nagu jälgimas seda. Mart Hiiobi Ahto pilved soovitavad soojalt aktiivsetel eesti inimestel oma linnaosas selts rajada vähemasti korra aastas oleks siis linnaosa inimestel seltsi eestvedamisel kas Supilinna või Karlova päevade kombel põhjust kokku tulla ja kogukonna asja ajada. Mirko Ojakivi, Tartu. Haapsalus tegid koostööd linn ja kaitseliit, jagades pooleks uue siselasketiiru ehituskulu. Ivar Soopan räägib lähemalt. Haapsalus seni kasutusel olnud 25 meetri pikkune ja viie meetri laiune lasketiir oli ammu oma aja ära elanud, nüüd valmistanud lasketiir on kaks korda suurem ja venitab laskmistreenerilt suu kõrvuni. Haapsalu laskmistreener Matti sepi. Väga vinge värk on, ausalt öeldes 50 meetri oma laiustan kahvlit meetrit saab panna 10 laskurit ametlikult tegelikult on võimalik ka rohkem panna püstolilaskmises meil tahes-tahtmata peame ikkagi kasutama rohkem radasid ehk 12 või 15 vastavalt olukorrale ja see tiir on need siis saanud valmis isegi usuks. Vana lasketiir asus Haapsalu kolledži keldris, oli umbkitsas. Kui eelmine nädal me siin tegime firma spordivõistlus 86 laskurit, oli järgmine päev poistega läksime oma vanasse tiiru, siis mõtlesin, et kuhu mutiurgu me sattunud oleme, küll. Uus laskmiskoht on suurepäraselt ventileeritud korralike relva hoiu ja abiruumidega, millest osa on avalikuks kasutuseks ja osa kaitseliidu käsutuses. Kaitseliit soovib seesuguseid lasketiirud teha kõikidesse maakondadesse. Praegu on kaitseliidul siselasketiir Lääne-Harju, Hiiu, Pärnu, Rapla, Saare ja Tartumaal. Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Arnold juhatas. Kes siis veel oleks pidanud toetama lasketiiru, kui mitte kaitseliit, kas need kaitseliidu laiem poliitikat mujal Eestis ka samamoodi teha? Kindlasti kaitseliit püüdleb selle poole ja on ka kaitseliidu prioriteetides kirjas, et tegelikult sisselasketiir peaks olema igal malevat, kas on kaitseliidule kulukas ettevõtmine selliseid projekti toetada, et noh, kindlasti on projekt kulukas, aga on see, et ta tasub ennast ära. Lasketiir ei jää pelgalt ainult lasketiiruga, temast peab kujunema maleva tõmbekeskus ja ka Haapsalu malevkonna staabihoone. Lasketiiru ehitus läks maksma ligi 500000 eurot, millest 255000 eurot tasus kaitseliit ja ülejäänu Haapsalu linn. Kui kaitseliit poleks appi tulnud, kas siis oleks linn suutnud lasketiiruga üks ehitada? Haapsalu linnapea Urmas Sukles. No 99 protsenti tõenäosusega lähemate aastate jooksul kindlasti mitte selleks et praegultki linna omaosalus rasket aega arvestades on märkimisväärne ja kui seda kaitseliidu poolt ei oleks, siis pea võimatu. Maal asuva lasketiiru peale peaks kunagi kerkima kergejõustikuhall, aga selle ehitamist takistab rahapuudus. Ivar Soopan, Haapsalu. Paide kultuurikeskuses toimus ühisproov 30. juunil Tartus toimuva poptsjas rocki ühislaulmise tarvis. Ürituse nime veel otsitakse, Olev Kenkaga ajas juttu koorijuht Aarne Saluveeriga. Imeline laulupidu see õieti on, milleks te proovi teete? No see on ikka seinale laulupidu, kus lauldakse eesti muusikat. Ja sedapuhku on siis võetud kavva suur hulk sellist. No võiks öelda 70.-test algava Eesti sellise Tšassi, Popi kohati roki paremik, aga kui me räägime, et, et seal on ka Saaremaa valss ka paigas, siis ta on üldiselt need laulud, mis peaaegu kõikidel meie ka vanaisadel vanaemadel nagu tuttavad on ja üritatakse siis läbi minna just sellise noorema inimeste hulgaga. Kuna näiteks silmas pean, siis paljud neist on võib-olla kuulnud kuskil mingitelt kuldsetelt kogumikelt, et 70.-te 80 muusika on aga kuskilt seda ikka teadma peaksid. Mõned neist on sattunud kooliõpikutes, aga, aga see, see varaait on ka päris suur. Ja nüüd kus on selline koosseis, et Estonian Dream Big Band ja ka meie nooremad solistid, kõik nagu kaasa haaratud Ja Jõgevamaal Palamuse rahvamajas anti täna näitlejanna Anne Paluveerile üle tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia. Paluveri sõnul hindab ta head nalja, kuid näitlejana ei ole ta Lutsu loominguga eriti kokku puutunud. Võib-olla vist ainukene tükk, mida ma laval olen mänginud tagahoovist, nii et ei ole ma raja Teele. Ega, ega keegi, teine ja nali. Tavaliselt ma arvan, et õnnestuks, siis kui hakata nalja tegema, inimesed on niivõrd erinevalt, ega siis ei pea ju ainult selleks näitleja olevat nalja teha, üks oskab anekdooti rääkida, üks oskab komenteerida, teine ei oska. See on ikka ütleme nii kaasa antud, aga, aga mis puutub east välja, mulle üldiselt meeldib nisugune peenem huumor natukene noh, ühesõnaga kõik, mis on inimlik, kui ta on poendiga, kui ta on hästi esitatud, mõni seisab, ütle ühtegi sõna ja naljakas juba. Päästeameti teatel on Tallinnas ennelõunal Pirital ringi liikunud karuotsingud praeguseks lõpetatud, sealkandis liikuvad inimesed peaksid aga olema endiselt ettevaatlikud, manitseb päästeamet. Linna sattunud karu nähti viimati enne keskpäeva Pirital mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti pole tulnud ka rohkem teateid hädaabinumbrile. Päästeameti teatel jääb Piritale siiski patrullima politsei, kes on valmis kohe reageerima, kui tuleb uusi teateid linna sattunud karust. Ja nüüd pikemalt ilmast. Täna õhtul ja öö hakul on Eesti lääne- ja lõunaosas oodata äikest. Tuul on äikesepilvede all puhanguline. Öö tuleb pilves ja vihmane, saartel võib hommikul udu olla. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on öösel kolm kuni kaheksa kraadi. Ennelõunal püsib pilves ja vihmane, pärastlõunal on lõuna poolt alates selgimisi ning sadu harvemaks. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, põhjarannikul ida- ja kirdetuul kolm kuni üheksa, ennelõunal puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja tuleb kaheksa kuni 15, tuulele avatud rannikul viis kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.