Hallo hallo siin Estonia talveaeda algab kellaviietee. Algab seltside ühingutega saade. See on Estonia Seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti muinsuskaitse seltsi ja vanalinna fondi eestkoste all toimuv ülekannete sari igal teisipäeval sel samal kellaajal. See on seltside, ühingute liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine, ostmine, seltsidest, tippkultuurist ja taidlusest. See on seltside, ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika ja igal kella viie teel. Muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad, oleme taas jälle koos siin Estonia talveaias, siin õdusas ruumis, päeva tee on juba pikem ja õhtuvalgus paistab läbi talveaia klaaskatusega siia palmide, jalgade ja muude niisuguste taimede keskele. Täna tuleb meil juttu meretagusest asjast, nii nagu Jüri Tuulik on kenasti parte probleeme käsitlenud. Tänan koos hiidlaste seltsi, muhulaste seltsi ja saarlaste seltsi esindajad. Ei ole midagi imestada, et nüüd seltsiliikumise hoogustumise ajal sel ajal, et luuakse uusi seltse. Ja need inimesed, kes on oma sünnikodust eemale tulnud uue kodu suurel maal leidnud, on loonud oma seltsid. Nii on need loodud üle maailma. Ka siis, kui Eestist pidid inimesed ära sõitma, lõid oma uues paigas seltse, et hoida eesti vaimu üleval. Kuid täna nähtavasti siis ka hiidlased, saarlased, muhulased tahavad hoida oma vaimu üleval siin Tallinnas ja et teid on täna nii palju siia kokku tulnud, see näitab seda, et et oma saare ehk saared olete maha jätnud ja tulnud siis mandriinimeste keskele elama. Siinses laudkonnas on hiidlased. No miks siis nii, et Hiiumaa on maha jäetud? Saame siis kõigepealt tuttavaks illesse seltsi. Esimeestel on esimees, eks ole. Härra Lembit Türnpu on Pedagoogilise Ülikooli professor. Siin on proua hilja, Taukon, koolmeister ja härra Erik Heinsoo. Nagu mulle öeldi, Käina vallastest emast Emmaste vallast pärit praegu küll pensionär, aga kaubandusmees vist varem, jah. Nii, kuidas siis selts sündis, ega see sündis päris spontaanselt juba kolm aastat tagasi, kuidagi lihtsalt mõte, et tuleks korra kokku tulla, vaatas, kui palju meid on ja kes me oleme ja ja nii edasi ja esimese ajalehekuulutuse peale tuli selleaegse pedagoogilise instituudi aula umbselt rahvast täis. Kas neid on nii palju? Hiiumaa ju küll väike? Jah, aga järgne aeg tõi ikka väga paljud küll õppimisega ja paljud ka lihtsalt kolhoosikorra eest lihtsalt mandrile raha eest tööd tegema ja, ja need inimesed on küllalt palju ja ka meil ei olegi päris selget ülevaadet, kui palju neid on meile seltsi löövad praegu kaasa siiski eakamad inimesed, noored on jäänud nagu kuidagi kõrval asjast. Aga siiski kolme aasta vältel on ei ole veel üksteisest ära tüdinenud ja on veel üks teile midagi rääkida ja teha ja koos käia. Ja just arutasime, et peaks hakkama kuidagi eestseisuse verd natuke vahetama ja uusi inimesi juurde tooma, siis hakkame juba ennast kuidagi ammendama. Teie ütlesite vahele, hiinlasi on palju. Ja neid on mitut sorti odratolgused ja kohvile Gret jamanud, Raio jaapatage hiidlased, jobu, et aidata teil need kaasa, palju neid rahvaste termos. Aga noh, meil praegu kirjas seltsis on umbes 680 inimest, me oleme ka väikest arvestust pidanud. Eks esimene suur kukkus, mõni oligi suure registreerimisega ja nõndanimetatud arvele võtmisega. Ja me oleme teinud andmestikust hiljem analüüsi, et kes see rahvas siis on. Enamasti nad on praegu, noh, nii 50 60 aastased inimesed kes pärast seda ikkagi ära tulid. Ja kui me vaatasime äratuleku põhjuse, siis kõige sagedasem põhimõtteliselt õppima tulek. Jah, selle rajal tundus nii, et et nii palju kui on võimalik õppida. Aga eks muidugi, kõigi nende suurte muudatuste eest inimesed tulid ära ja nii edasi ja me oleme ka valdade kaupa analüüsi tegijad, kes me siis praegu oleme ja kes me oleme olnud ja tuleb välja, et üsna palju ülemusi on siin Eestimaal saanud nendest hiinlastest ja juhtivtöötajad ja just see peab olema haka rahvas, kes seal liikuma hakkab, aga muidugi igal inimesel on mingi niisugune kuldne ajastu südames ja mis meid on kokku toonud, eks ole siis tagasivaatamine minevikku, oma õueväravast jälle uuesti sisse ja ja niisugune nostalgilise meeleoluga see kokkusaamine, aga enamasti on see kokkusaamine meil olnud iga kuu ja ta on niisuguse kultuuriloolise taustaga, aga oleme rääkinud Hiiumaa geoloogilisest kujunemisest ja arhitektuurist ja ja poliitikast ja, ja nii et mitut juttu olnud vanemale seltskonnale ka ravitaimedest nende kasutamisest, nii et kultuurilooline maik on asjal juures ja praegu inimesed käivad üsna agaralt koos ja nõuavad, et saaks. Ja kokku teieni kenasti rääkisite nüüd oma hiinlastest, kes nüüd siin Tallinnas uue kodu leidnud nagu ütlesite, et kõrgetel kohtadel ja, ja, ja oma oma paiga leidnud ka, kas Hiiumaalt vale, kisub teid veel midagi, näiteks lähete hoopis Hiiumaale tagasi, siia tulite õppima, aga jäitegi siia ka Hiiumaale paljas siis niimoodi nagu Hiiumaa paljaks jää, olgugi et osa sealt ära tuli. Aga ta ütles, et ka Hiiumaa tõmbab tagasi ja tõmbamiseks on natuke hiljaks jäänud meiesugustele. Sest kui inimene on juba 60 või natuke alla, seda siis siis juba ikka juured nii kõvasti siin kinni. Ja olgugi et noorus on seal veedetud, aga iga Hiiumaa ei ole vist meile ühelgi unustatud, sest suvel, kes käib 10 korda seal, kes käib 20 korda ja kes kaks, kolm korda. Vähemalt me kõik käime seal, sest meie kodu on seal me elame siin, aga kodu on seal. Et seal, kus tahad ikka tunda ennast Niukest kodurahu ja sidet nagu esivanematega, siis saad selle ikka olles seal nendes, nendes ruumides, kus kunagi isa-emaga koos olid ja lapsepõlves ringi jooksid. Aga siin on, siin on jah loodud oma kätega, kellel Mil, milline kodu. Ühel üks elab üürimajas, teine oma majas, aga igaühel on ikka midagi olemas, sest süüdlane on juba Niukest sort, et inimene, et iga tema ikka paadi all ei tal ei meeldi elada. Praegu istute siin talveaias ka oma naabritega, Ma mõtlen. Naabrid on teil tegelikult ju saarlased ja muhulased pesi teid lahutab, siin lahutab lihtsalt vahetee eraldi laudkondades ülesse naabritega läbi saate saarlaste hästi, saame läbi. Me oleme nendega pidevas kontaktis ja isegi paar päris lõbusat õhtut nendega üheskoos veetnud, arvame, et, et see ühine tegevus meil kindlasti jätkub. See toob natuke värsket verd, aitab meil leida, leida ühiseid tugipunkte ja ma arvan seda vanematelt vendadelt, saarlastele palju õppida, sest nad on mitmes suhtes ees. Meie selts on rohkem informaalsed. Meil ei ole isegi põhikirja veel ja meil ei ole liikmel liikmemaksuga kaartega midagi. Olen endale need kõik olemas ja peale selle nad on hakanud üsna tõsiselt tegelema kultuuriloolise tegevusega. On juba koguteos, Saaremaa on oma varsti katusele saamas ja, ja nii edasi, noh endale lihtsalt jõud on ka rohkem ja potentsiaal on suurem, aga küllaltki palju nende käest õppida. Tavaliselt vähemalt mandriinimene teab, et hiidlased ja saarlased omavahel ikka veavad vägikaigast. Uju, kuidas öelda, kemplevad pisut paljude asjadega. Nüüd tuleb välja tee hoopis hakati saarlasi siin kiitma ja jätate ennast oma saare pisut tahaplaanile. See on siis nüüd. Joon hiidlaste see pole miskit ursioon, sest maakaardi peale. Me oleme paika tükk maad kõrgemale. Jah, seal siin ei ole midagi mingeid probleeme lahendada, allpool on ikka tükk maad olnud ja me oleme selle arusaamisega asjasse tuh. Ja teiseks, hiidlased alati saarlastest hästi suhtunud, kui vanasti toodi Saaremaalt suilised, siis ikes huvilised said ikka, tüdrukud kui tagasi läksid, said ikka lapse kaasa tasuta. Nii et ega me ei ole kadett, poisid olnud kunagi. Aga Muhumaa, mismoodi teie muhu maasse suhtute, ta on ju õige väike koduküla muhule viiendal ja, ja noh, lapsepõlves sai õngel käidud Muhu rannas alatasa. Ja ma arvan seda vaatajatega muhulastega läbisaamine on üsna tore olnud ja seltsiga oleme pidevalt ka praktilises olnud, nii et ma olen ka seda meelt, et küllap meil siin on veel edaspidi palju palju tegemist, aga, aga noh, eks iirlane jääb liitlaseks ja oma oma muheda naljaga ja paraja nõgamisega jääb ta ikka selleks, et lõppude lõpuks me oleme kõik ühte tõugu. Ma olen jälginud nendes murrakut ja ma olen tähele pannud seda Sõrve murrak on täpselt sama, mis Hiiumaa lõuna rünnakusin Sõru murrak. Ega saarlased Rimetatudgannast Sõru rahaseks. Et küllap hiidlased on selle kandipidiselt üle Soela väina tulnud. Ja, ja murrak on ka sama ainuke vahe, mis on nüüd, ma olen järginud tähthiidlane, ütleb selle päriselt, Väljasaarlane katsub järgi ahvidega, aga ei ole seda pilvisem Tal õnnestunud. Öelda seda, et ei ole mina kade olnud, mitte, et minu saunas oleks muhulaste pestud ja seda on tehtud. Selle lause ütles vahele Arvi Soomets. Aga muhulased ennast valmis seadnud muhulased on tulnud siia maa folklooriansambliga mille nimeks on Munuksed ilusas Muhu riietuses rahvariietes. See on kõikjal mandriinimestele hästi tuntud ja, ja teada. Me laulame vanu Muhu laula ja meite ansambli nimi omonuks, et kes tahab teada, mis tähendab, see võib muhulaste käest küsida. Ja esimene laul, mis me laulame, selle meitele õpetan võim. Ta linti laulnud suuremõisast kõue lina ja Tarjakis sedaviisi. Et kui ta vanaemal noor Tüdrik ühes talus, siis seal on veel üks teenija koha noor tüdruk ja siis nad keedan ja Sõnna juure, laulan ühte siukest laulu päeva läbi ja olled sedasi, et lõpetan, eakatan. Ja see oli siis umbes sedaviisi. Te käskisite küsida, mida tähendab see ansambli nimetus Munukesed? Nähmunuk sihuke kena inimene, ta sihuke kena ja tubli ja armas ja. Kallis ka. Te olete täna tulnud siia naisperega kaasa võtnud väga vähe mehi, miks. Nehemja meestele jõu laulma, laskem siia, mitte sellepärast, et Muhumeestel on nii hirmus pikad laulud. Nii jäävadki siia laulma. Sest oma 100 või 200 sarmi, kes sõda jõuab kuulata. Niikaua kui te mõtlete oma järgmise lühikese laulu peale püüangi paari Muhu mehega, kellede julgesite kaasa võtta Muhuseltsist pisut lähemalt kõnelda. Seega siis siin on kaks härrat, Rein alasi on trammi ja trollikoondisest ja härra Johanna naaber on jurist ja proua. Kummel Elga kommele te olete, mina olen pensionär, kõnelemis pidud muhu seltsist, millega muhu selts tegeleb ja miks mehi siia talveaeda nii vähe tulnud on. Kui iirlased ütlesid, et nemad tulid kokku ja tegid kolm aastat tagasi oma seltsi ära, siis muhulased ei saanud mitte kehvemad olla. Kui me seda lehest kuulsime, siis kuu-poolteist peale seda. Ja kui päris täpselt olla, siis kahe nädala pärast saab tõepoolest täpselt kolm aastat sellest päevast, kui Tallinnas ja Tallinna ümbruses elavad muhulased esmakordselt raadiomaja valges saalis kokku tulid. Tahtsime omakandi rahvast siin ka Tallinna linnas rohkem koos näha ja eks vahel ilmselt ka kodukant rohkem jutuks tuleb ja kodukandi mured. Ja loomulikult ka soov, nii palju, kui see võimalik on sellele väikesele Muhu saarele kaasa aidata igapäeva muredest. Kui palju teie seltsis inimesi on? Viliikmeid? Viimased andmed ütlevad, et natuke peale 300, aga see arv on väga kõikuv, nii et võime lugeda 300 ja natuke peale. No ma küll ei ole kursis, kui palju Muhusega üldse inimesi on. Üle 2000 peaks olema praegu ja see on ka võrdlemisi stabiilne. Seal anna sadadest oli esimese või natuke üle selle esimese jaanuari seisuga. Nii et neid on päris palju siin Muhu saarelt ära tulnud, siia pealinna teha, eks elu ole selline olnud. Aga kui te saate teie kaasa aidata, et Muhu saare elu, kelle ettemaks muutub, sest eks ta on ka nii nagu kogu eesti maagid räsitud olnud. No ega seda otseselt vist ei olegi meil õige minna sinna praegu näpuga näitama ega midagi tegema, sest seltsid nad kõik on loodud niuksed murrangulised ajal. Ja, ja süsteemi muutus, jagunemine uue asemele tulemine on niivõrd kiire olnud, et, et siin on targem lihtsalt minu arvates yhel natuke kõrvalt vaadata, kuidas inimesed kodus ise oma elu korraldavad ja siis üritada jõu ja nõuga abiks olla. Ühteteiste olete ju teinud, vähemalt te omakeskis hoiate alles seda muhu vaimu, aga mis on see muhu vaim siis tegelikult on? Vaimu peab endas kandma, seda ei oskagi öelda täpselt, mis ta on, aga eks ta ole meile ikka juurtega kaasa antud ja võib-olla praegusel ajal, kus kõik on nii keeruline ja raske ümber olnud, hoiavad kokku rahvad ja võib-olla see pisike saar ka ja meie kokkutulemine on ka nagu sellega olnud seotud ja me tahame nägu Nende juurteni jõuda ja tahame niimoodi, et et ka meie lapsed ja lapselapsed kannaksid ikka seda vaimu edasi, sest minule see on ikkagi, mille üle uhke olla. Ega ilmaaegu ütle, et on meil lahked laulud ja rõõmus meel ja kõige selgem eesti keel. Aga lisaks sellele on ju Muhus ka ikka veel see käsitöö. Ja meie oleme just võtnud omale niisuguse suuna. See meie, see ühendab nii umbes 30, muhu neidu, noorikud pensionäri, no ütleme kõiki. Et seda käsitöökultuuri edasi viia. Me tulime kokku siis, kui see selts loodisele seltsi helmes oleme me nüüd töötanud, me oleme ühe kena ja armsa kooli tiiva all, 20. keskkool on meid võtnud oma juurde ja seal töötab siis muhu naiste käsitööklubi kapet. Et klubi sellepärast kõik seal on vabatahtlikult. Ja üldse ei saagi niisuguses kohas kinni pidada inimest käsu ja keeluga. Meid on ka umbes pooled ära jäänud, aga üks osa on ikka alles teine pool. Ja need teeme seal käsitööd. Kui me alustasime, mõtlesime, et seda ilusat, mis meie esiemad on teinud, püüame järele teha ja ma ei uskunud, et me nii palju sellega nii hästi sellega toime tuleb. Sest meil on kaks suunda, üks üldine käsitöö, mis maailma käsitöö võiks öelda, aga teine on muhulaste käsitöö, Muhu rahvariided. Ja selles osas ma pean oma naisi vägagi kiitma. Me oleme koos käinud täpselt 78 korda igal teisipäeval selle viimaste aastate jooksul. Ja meil on tervel real juba täiskomplekt rahvariideid tehtud oma kätega. Ma ei taha kiita, aga ma ei arva, et oleks palju muhulasi noori inimesi, kes oleksid ise need endale valmis teinud ja tegemine jätkudes. Muide, kas needsamad rahvariided, mis noorikutel seljas on ka kõik omatehtud Siin on vähemalt kaks niisugust komplekti, kolm, mis on tõesti selle käsitööringi naised. Inimesed on siin ja seal. Aga neid on tegelikult ikka hulka rohkem. Neid on vist 17 komplekti valmis saamas. Kus on vana muhu rahvariie, mida kõike ei tea, kabinet tumedat seelikut? Need ei ole ju, need on seitsmeteistkümnenda 18. sajandi reie. Ja nii et nad on ikka võrdlemisi tublid, aga ega me teeme seal kõike muud ka veel peale rahvariide. Meie sahistame, me teeme poliitikat, juhtub ka seda, et me poliitika pärast töö jääb tegemata, läheme ära, oleme pisut kurvad, aga südamed on rahul, et saime ära öelda üksteisele omavahel. Tähendab sahistati. Vanasti oli sellel jutul natuke teine nimi nagu. Ma ei, ma ei oskagi sulle päris hästi ütelda, aga noh, ega see kuul jutt ka ei ole, aga üks käib Muhus, teab muhu uudiseid, sellega ikka uudiste rääkida, küllap ta on. Nii nagu seda praegu Eesti Ekspressis ütleb, härra Luik, et sahistamine käib. Ei meil kas ahistamine käib, aga see on muide iseenesest sideme pidamine Muhuga, see ei ole mitte ainult nali, me saame ikkagi teada, mis seal toimub, mis seal huvitavat on, saame teada nendest vanadest inimestest veel küllalt palju, oleme uurinud selliseid asju, mida me enne üldse ei osanud küsidagi osanud Teie praegu kahetseme, et kõik õigel ajal ole küsinud. Nii et selles ahistamine käib ka. Aga muidugi me teeme ka teises, näiteks täna õhtu on meil täna õhtul meil klubiõhtu ja kahekümnendas koolis kell kuuest algab ühe uue käsitööraamatu Hernaljas metsa heegelpitsid arutelu autoriga koos järgmine näiteks on meil lilleseaded hoopis käsitööst, teine, aga ikkagi ta on naistele niisugune huvitav. Ja ikka Muhu moodi humaadi. Aga mida siis mehed teevad, kui naised teevad käsitöö tööd ja käivad koos ja laulavad, meestel teil oma laulukoori ei ole või, või temaadlete või kuidas? Ja ma pidin seda ütlema, et me oleme härra reporteri ühele küsimusele jätnud vastuse võlgu. Miks on nii vähe mehi ja miks on elamus muhulaste esindamas naised? Vaadake, küsimus on selles, et kogu elu on Muhus elu juhtinud naised. Mehed on olnud merel kala püüdmas või kui seda tööd pole olnud, siis on küla peal olnud juttu puhumas või trüppama siia. Naised on pidanud majapidamise korras ja teinud muid asju ja me arvasime, et tänane kokkusaamine siin on niivõrd tähtis asi, et seda ei saa mitte meeste hooleks jätta, tuleb nimelt välja naised, kes väärikalt vastu seisavad meie naabritele, hiidlastele ja poolst. Aga muidu mehed tegutsevad ka ja ei ole päris väga vigagi. Hakkavad uuesti merele minema tagasi ja küll see elu läheb jälle käima. Kena, et te siit vähemalt muhu mehed siin Tallinnas sellele kaasa aitavat, teisiti vist ei saagi see olla. Ega vist nii palju, kui jõudu ja oskust on. Nüüd aga pöördumees ansambli juurde tagasi, kes on siin ka juba omad jutud maha pidanud arutanud ja nüüd tuleb tegelikult siis see teine laul. Nii nagu mehed praegu just ütlesid, et Muhumaal on kogu elu käinud läbi läbi naiste kätte ja, ja suu, nemad on need peamised, kes seda Muhu vaimuga siis siin Tallinnas üleval hoiavad, paistab see olevat. Mehega meestel muud üle ju pea ja, ja see lauloogid nüüd sellest natuke soojem laul. Muus olla sihuke muhedad, poisid käisid tüdrukute juures külas ja see lauloogid sellest, kuidas üks Muhu Tüdrik ootab poissi laupäeva õhta ja paneb ennast sealjuures vihku riided. Vihkuse tähendab nii tugevas treide Henryk PÖFF-i pea ja valge särk, siis toodi Kersnast nurgas tärklis taadi kirstus nurgas lihtsalt puhtaks meestunud virgast, mis oli puhtaks pestud. Virnas. Hüdri karnadu paasi tööd Ricarra tuuba tõi säält lambarasva saapa, lõid lambarasva saama selle, aga otra töötas tuure. Süütas toone lasso, jääkambri jälle liider sui Rambri jälle. Reedame nüüd ka, kes oli eeslaulja ja kõneleja Oh, mul on nii hull nimi, et Naptoi seda üteldagi. Muulased panevad sihukesi nimesid pahaks, aga maaleraegne. Aitäh teile. Nüüd läheme teie konkurentide juurde. Kui muhulased tulid suure naisteväega, siis saarlased kui väga suure saareriigi esindajad on kohal enamasti meeste väega ja ainult üks daam on teie seltskonnas siin. Proua Heli Lääts, tere tulemast õhtust. Ja siis härrad, saarlaste seltsi esimees, termofüüsika ja elektrofüüsika instituudi direktor härra Paul Tamkivi Eesti kalandusliidu peaehitaja härra Sulev Metsmaa ja ammune kolleeg, praeguses linnavalitsuse pressišeff. Agaasika reporter, edasi, härra porismik. Kuidas saarlased siis nüüd teiste saarte esindajatele vastama hakkavad? Kuidas selts tuli, võib-olla daamid alustavad. Tulime kokku ja ja otsustasime, et kaua me siin saarlased ikka sedamoodi mööda manner ringi uitama ükshaaval paneme parem kõik seltsi kokku ja ja siis siis on nagu seltsis segasem. Kui palju praegu teie seltsis inimesi on ja mida te olete seadnud oma põhieesmärgiks? Esimese hooga tuli kokku seal asutamise koosolekule üle 800 inimesi kes registreerisid, aga varastasin kuini, asi läks ametlikuks ja hakkasime seni liikmekaarte välja andma ja, ja makse koguma ja nii edasi, siis eilse õhtu seisuga on 331 inimest nii-ütelda hingekirjas, aga neid tuleb pidevalt juurde. Ja ma mõtlen, et kaks niisugust põhieesmärki võiks nimetada üks ehk oleks, et et püüda nii kaasa aidata selle saarluse hinge säilumisele ja üldse selleks, et, et Saaremaa jääks Saaremaaks. Et säiluks selle eripära ja teine asi, mis siin on nagu välja tulnud selle paari aastase tegevuse juures. Nähtavasti inimestel on teatud suhtlemise vajadus lihtsalt vahetevahel kokku saada ja ja, ja juttu ajada, siin ühiseid üritusi korraldada ja nii edasi. Ehk siis neid kahte mõlemad siin püüame, püüame rahuldada. Eks me oleme siin teatud määral migrandid või emigrandid siin võõral maal. Ja, ja eks selle tõttu siin selle asja juures on ka teatud annus niiütelda nostalgiat. Paratamatult hiidlased kõrvalt lauast ja ütlesite, et mitte väga palju edasi läinud, palju rohkem, kui hiidlased olete oma kogumikke välja andnud ja, ja nõnda edasi tähendab oma seltsi ajalugu või õieti saare ajalugu on teil enamasti? Või varsti juba kaante vahel praegu jah, käib niisugune tegevus, tähendab, see oli teatud määral ühine üritus siin saarte instituudiga ja veel mitmete teiste organisatsioonidega käib koguteose Saaremaa koostamine, mis omal ajal ilmus siin 35. aastal, aga sellest ajast on palju, palju aega mööda läinud ja nüüd on uued uued olud ja ja, ja see asi on võetud päris tõsiselt kätte. Ja mis puutub nüüd Saaremaa ajaloos, siis see on väga-väga ulatuslik ja, ja meie saare ühenduse liikmed püüavad ka jõudumööda kaasa aidata, et Uurides Saaremaa aja Lugusesse ulatuv kuskil viis, 6000 aastat tagasi juba eile me just Voldemar Milleriga kohtusime, kus ta rääkis üksikasjalikult selles, kuidas Saaremaal esimesed külad tekkisid, see oli kuskil neli ja pool 1000 aastat tagasi ja meil on väga palju dokumentaalset materjali kui ka geoloogia arhitektuurist. Võime tuua andmeid, et saarlased on olnud küllalt Ki ees rindiku rahvas juba aastasadu tagasi ja mul on tav veel meenutada, et kui eesti rahvas võitles saksa ordurüütlite vastu siis 1224. 22. aastal ma täpselt ei mäleta andsid saarlased mandrimeestele ülem joonised kiviheitmise masina loomiseks ja see tehniline progress, mis sai alguse juba 13. sajandil, see ei ole jätnud meid maha ja sellepärast ongi saarlaste tahe minna kaasa kogu maailma rahvastega, sest mul on hästi meeles, kui ma kohtusin Juhan Smuuli iga, kui talle anti üle kõrge tunnustus oma raamat ees kuskil 62. aastal ja ta ütles niimoodi, kõikides sadamates võeti meid vastu pidulikult, aga nende hulgas oli kindlasti üks Saarale. Ja sellepärast ma tahaksin öelda niimoodi, et Saaremaa on jäänud mereriigiks ja ma loodan, et meie edaspidi anname ka oma osal selleks, et Eesti vabariik laias plaanis kitsamas mõttes ka areneks edasi, nii nagu me kunagi vanasti seda tegime. Ja on väga oluline ka veel see, et säiliks saarlast identiteet, sest praegu on niisugune olukord tekkinud, et meie noorem põlvkond ei taju veel hästi seda, et saarlased on eriliselt oma rahvuse säilitamise v rahvusliku identiteedi säilitamise huvides väljas kogu aeg ja meie ühenduse üks eesmärk on ühendada kõik need jõud ja nii saarlased esimesena tõstsime üles küsimuse tühjendada kõik saarlased maailmas ja esmakordselt saarlased tulid kokku Kuressaare ja, ja sellele järgnesid ka kuulsad virulased ja vurukad ja nii edasi, nii et selles osas on meil kõigil palju teha, et eesti rahvas koos oma väikeste rahvustega jääks, säiliks. Mida te lisaksite juurde saarlaste iseloomustamiseks, nende iseloomustamiseks, kes saarelt on ära tulnud, noh, ütleme, kuidas te iseloomustate iseennast Singesteni suurel maal olete suurema kombed üleval. No mis sõna ütleks selle kohta niimoodi, et olles ise küll ehitaja ehitamisest võiks palju rääkida, aga, aga ma räägiksin paravikeses seltsiliinist siin Tallinnas. Nagu härra Paul Tamkivi siin ütles, meie eesmärkidest härra porismit põleva, samuti. Saarlased on teatavasti kõik laulurahvas ja pillirahvas ja vaatamata raskustele lõbujanuline. Ja ilmaasjata ei öelda, et kes, kes raskel ajal suudab oma häda üle naerda, see rahvas on tugev rahvas. Ja selle jutu nagu sisuks oleks võtet. Meie seltsitegevusliin on ka olnud korraldada selliseid pidusid, ütleme otse välja saarlaste, Tallinna saarlaste pidusid ja need on alati kuidagi päris mõnusalt mööda läinud ja on seal olnud lusti ja tralli ja, ja laulu ja ja seal kindlasti üks, üks näitaja, mis näitab ikkagi rahva kokkukuuluvusest ka ja see toob rahvast kokku kõige rohkem vast siiski. Ma tahaksin täiendada väljad, meie hulgas on siin Heli Läätse, kes käis vahepeal kaladas ja viis meie saarlaste kunstiga edasi saarlaste klubi 35. aastapäeva puhul. Nojah, tegelikult see ei ole mitte saarlaste klubi, vaid seal torante saarest ühing. Tegime saarlaste ühing Torontos, Niinad nimetavad ennast ja see ühing on tegelikult juba väga vana on 35 aastat kestnud ja püsinud väga tugevalt ning aina tugevamini juuri ajanud, seal saarlased on ühesõnaga väga visa rahas, nagu te teate, nii nagu kadakas oma juurtega igale poole rajab juured. Nemad on tegelikult süüdi süüdi selles, et Torontos on praegu Eesti maja. Nemad olid need, kes selle maja mõtte üles tõstsid. Ja kui siis väga vähe oli neid, kes tahtsid kaasa lüüa selle Eesti maja ehitamisel või õigemini selle selle asutamisel nii-öelda siis saarlased ütlesid, et ei ole midagit. Kui ei taha teised eestlased mittegi seltsis tulla, siis me võtame kätt, teeme selle maja ise valmis. Ja, ja seda nad jätsid eest ja siis tõmbas teised ka kaasa ja, ja nüüd see maja on, on nõnda tore üldse kogu kõigi eestlaste kokkutuleku paik, nende kunstiedasikandja, nende soovide edasikandja, seal on Eesti ajalehtede kirjastused ja, ja kõik, kõik, mis üldse Eesti elusse puutub. Nii-öelda isegi meie aukonsul Heinsoo on pesapaiga leidnud selles majas, nii et ühesõnaga saarlased on selle asja nii-öelda käima pannud, õllele selle pärmi sisse pannud ja see käib kõvasti, on kange nagu Saare õlu. Aga tuleme Kanadast Euroopasse tagasi ja ka silt suurelt Maalt mandrilt läheme uuesti Saaremaale tagasi. Millest tuleb see, kui ma olen kuulnud, kui Heli Lääts Saaremaal laulab, siis ta laulab pisut teisiti. Tema laul on tunduvalt kodusem. Ma ei tea, kas need inimesed seal ümber nii palju aitavad või särasilmselt vaatavad otsa, et peab teisiti olema. No ma ei tea, eks laulmisega pole ka nagu spordiga koduseinad kaitsevad, koduseinad innustavad koduseinad annavad jõudu ja Ma pean ütlema, et oma kõige südamlikumad ja kõige meeldejäävamad ja kõige liigutavamad kontserdid, mis minule endale on meelde jäänud, olen ma teinud oma kodukooli seinte vahel oma kodukooli õpilastega kohtudes. Need on noh, need on pisarateni liigutavad kohtumised olnud, see on üks süda ja üks hing ja see on, see on see on mingi seletamatu tunne ja see on mingi mingi hingus, mis sõnaga ühendab minu põlvkonda ja seda üsna üsna elu alul ja elu lävel seisvat põlvkonda. Seda ei oskagi sõnadesse panna, seda peab lihtsalt tunnetama. See on, see on tõeline üheks saamise tunne. Ja enda andmise ja vastuvõtmise tunne seda sõnades võimatu seletada. Aga ma pean ka ütlema seda, et näiteks Torontos oma soolokontserti laulsin. Siis ma tunnetasin seal ka midagi taolist, umbes. Sest et saalis olid ju kõik minu eakaaslased enamasti vanemad. Ja, ja minu klassiõdesid ja vendi, kes läksid ära sõjakeerises siit, kellega koos me kuuenda klassi lõpetasime. See oli taas mingi selline hoovus ja hingus, mis kandis meid kõiki kuskile lapsepõlvemaadele ja meie kodusaarele ja, ja tema kivisele pinnale ja, ja. Pärast need kohtumised ja kõik. Vot see on see, mis inimestel annab jõudu elamiseks, see on see, mis annab jõudu olemiseks ja see on see, mis annab jõudu tulevikuks. Ja ma tean, et kõik need saarlased, kes on Torontos, kes on seal ümbruses ja seal näiteks ma võiksin võiksin näiteks tuua üht vägevat meest, kes on Toronto saarlaste ühingu esimees olnud aastaid, see on helilooja, ärni, käärid. Südamesõber, kui nii võiks nimetada klassivend, minu venna klassivend, minu vanema venna klassivend porismiku koolivend ja nii edasi ja nii edasi. See mees on oma pesapaiga ehitanud seedriorgu Torontost. Kas 60 miili vist umbes väljas või nihukesest vägevatest maakividest maja, mis on tõesti igavene, lihtsalt nii nagu Tootsi uus lehmalaut, mis ta esiteks. Maakividest. Aga mida ma tunnen, tema juured on ikkagi Saaremaapinnast kinni ja kõvasti on kinni ja see nostalgia, see igatsus Saaremaa järele ja kõik. Ja nüüd ongi niisugune kummaline lugu, et varsti on ESTO päevad New Yorgist teatavasti sel aastal. Aga suur osa saarlasi ütlevad meie sinna ei lähe. Lähme Saaremaale. No mis sa kostad? Nad ei taha minna sinna, nad tahavad Saaremaale, nad tahavad oma kodupinda. Võib-olla see pole õige, aga ma saan sellest suurepäraselt aru. Aitäh teile, aitäh nii hiidlastele, muhulastele kui saarlastele, nende kenade mõtete ja, ja sõnade eest omavahel ja saarte rahva kiituseks. Ja need mõtted on selle tõttu hästi toredad, et nad aitavad ka mandri inimesel võib olla ennast leida, leida selles tänases kiires ja Rutukas. Ja vabandust küll, aga päris tobedas päevas. Ja kui ma tohiksin lõpetuseks ühe fraasi laulda Valter Ojakääru, kes ei ole saarlane Aira Kaalu sõnadele loodud laulust lahkumine Saaremaalt, siis see ütleb tegelikult kõik ära. Ma sööda tilgu err, kui lahku kodusaarelt niimoodi. Seega tänaseks kõik meie trio lõpetab olemise siin talveaias.