Halloo, siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ühingute saade. See on Estonia Seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti muinsuskaitse seltsi ja vanalinna fondi eestkoste all toimub ülekannetes või igal teisipäeval sel samal kellaajal. See on seltside ühingute liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine, kostmine, seltsidest, tippkultuurist ja taidlusest. Seon seltsidega ja ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi, mu daamid ja härrad. Tänane Estonia talveaed on väga mehelik, kuigi meeste jutte ja tegemisi on tulnud ka pealt kuulama meie õrnem sugu. Sest kes siis ei tahaks teada, mida mehed oma suures ettevõtlikkuses. On küll kummaline, et on olemas meestelaulu selts, aga me ei ole kuulnud, et oleks ka naiste lauluselts. Mida mehed ise sellest asjast arvavad? Siinses laudkonnas on Eesti Meestelaulu Seltsi president või juhatuse esimees härra Heino Ross. Ma ei tea, kas ka härra Jüri Rent on meestelaulu seltsi algataja olnud Estonia ooperikoori dirigent Seltsi kirjastustegevuse eest vastutav härra Toivo Ojaveski. Miks siis ei ole naislaulu seltsi? Ma arvan, et naised ei ole asja võtnud lihtsalt kätemeeste selts on üldse niisugune organisatsiooniliselt tugevam asi, kui naiste selts võib olla muidugi ja nähtavasti olid siis omal ajal meeskooride hulgas enam erilisi mehi, kes tahtsid seltsi teha. No me teame, et jah, esimesed laulupeod olid juba ikka enamasti meeste päralt ja võib-olla ei olegi siis imestada, et mehed ka nüüd tänapäeval ühte seltsi kokku tulid. Kuigi samal ajal me teame, et see lauluosa laulusoon on rohkem rohkem nagu naiste ja emade osa olnud, sest hällilaule laulnud ikka ju meile kõigile vist nähtavasti emad. Nojah, aga esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal võtsid osa ainult meeskoorid ja pasunakoorid ja võib-olla sealt on ka see algus, et, et eesti meeskoorid on praegu väga tõsiselt organiseerunud oma seltsi ümber ja kuigi selts on suhteliselt noor, on, on temast kooridele siiski palju kasu olnud ja ta on liitnud kõik eesti meeskoorid väga monoliitsed tervikuks. Meeskoor ja üldse koor, kui on olemas, see on juba iseenesest omamoodi seltsi tegevus. Miks oli vaja nüüd neid mehi veel omakorda niisugusesse üleüldisesse seltsi kokku liita? Rahva hulgas on ka jäänud niisugune mulje, et vanasti olid meestelauluseltsid Tallinnas, Tartus ja Viljandis ja mujal ehki nad vahest nimetasid ennast helikunstiseltsides ja nii edasi. Aga need olid sisuliselt kõik koorid, tähendab Tallinna meestelaulu selts oli ainult koor, see ainukene koor ja Eesti kooriliikumise ajaloos on see esimene juhus, kus kõik koorid koonduvad ühte seltsi. Tähendab ei ole niisuguste meestelaulu seltsi ega naistelaulu seltsi varem üldse olnudki. Ilmselt arvatakse, et dirigendid teevad muusikalist tööd ja mõtlevad välja, mida nüüd edasi arenguks vaja on, aga see seltsielu pool, see tahab natuke koordineerimist ja kogu kooriliikumine tahab tuge nii kirjastuse kontsertreiside, ühtse ideoloog loogiagi välja mõtlemiseks ja mürtsu tegemiseks ja kõigiks, aga selleks on vaja nõguste ühtekoondumist ühte mõtet. Sellele küsimusele vastuseks ma loeksin ette Eesti meestelaulu seltsi põhikirja üldsätete esimese punkti, mis olla üht-teist selgitab. Eesti meestelaulu selts on vabatahtlik ühendus mis on ellu kutsutud meeste ja poiste laulu edendamiseks rahvusliku ühistunde ning seltskondliku tegevuse arendamiseks õige eesti mehe kasvatamiseks. Vaat see viimane oli omal ajal seltsi loomisel üks oluline moment. Kuna kui selts loodi, siis olime me uues ärkamisajas. Ja niisugune eetiline kriis, mis meid kõik oli tabanud ja mis kestab siiamaani selle kriisi pidurdamiseks või selle vähendamiseks. Meil tekkis mõte, et peaks rohkem nagu mehi moraalses mõttes hakkama aitama. Arvasime, et kui me ühendame meeskoorid laulu kaudu, siis me ka täidame seda eetilis Sealse kasvatuse üht olulist lõiku olulist osa. Meenutame siis täpselt, millal selts loodi. Selts loodi seitsmendal novembril 1988. aastal. Kahjuks rida seitsmes november, aga midagi parata. Vaba päev sel ajal, eks ja tulime muidu mõtlema, hakkasime seltsi loomisest juba pool aastat parem ja väga tõsiseks impulsiks. Seltsi loomisel sai Saaremaa meeste laulupäev samal aastal. Seal nagu me panime põhijooned maha ja ja ta võeti väga hästi vastu. Kasvõi sellepärast, et me ikka seal esimest korda laulsime hümni. Seal ma laulsin esimest korda Eesti lippu. Küll väike värin südames, ei teadnud, kuidas kõik lõpeb. Aga nagu näha, see risk ennast igatpidi õigustas. Ütleme, et seda eesti lippu õppisime veel Saaremaal. Me oleme erinevates kohtades majutatud aga kui rääkida veel nendest ühesooliste või ühetaoliste kooride seltsidest või ühendustest ega siis midagi uut ei ole maailmas meie kõrval riikides, kus laulukoorid on juba ammugi leidnud, et niisugune seltsiliikumine aitab asja edasi viia, ütleme Soome, Rootsi, Saksamaa ja nii edasi seal kõik need on, nii, on segakooride mees, naiskooride on kirikukooride, on dirigentide ühendused, kõik need enam olemas. Mida te siis kõigepealt tegite, missuguseid sihte esmalt seadsite, sest praegu me kõnelesime üldeesmärkidest. Kuid kui selts loodi, oli nendel oli seltsil kindlasti ka mõni konkreetne, kõige lähedasem ülesanne, ütleme nii. Ja esimene oli puht organisatsiooniline luua meeskoor ühendav organisatsioon, mille peaülesandeks oli meil esialgu repertuaari küsimuste lahendamine siis kirjastustegevus, kuna nuut ei olnud? Jaa, me ikka tahtsime, et kohalikud meeskooril hakkaksid ka kultuuri eestvedajateks. Konkreetses paikkonnas. Tähendab, kui rääkida üksikutest ettevõtmisse, siis näiteks üle 50 aasta ümmarguselt ei ole Eestis tähistatud emadepäeva ja seltsi leidis kohe, et meestel on üks sobivamaid asju selle asjaga hakata tegelema ja nii on see võetud nagu üheks niukseks läbivaks tegevuseks ja noh, isamaalisust üritustest on need üle Eestimaa 24. veebruari tähistamised. Koorijuhtidel ja muusikutel on meestelauluseltsis siiski olnud ka tuntav abi. Kõigepealt Eesti Meestelaulu Seltsi toimetatud on laulumehe viisi vara mis on leidnud väga laialdast laialdast levikut Eestis ja samuti ja taga on ilmunud esimene vihik ja, ja kohe tuleb müügile teine ja peatselt ka kolmas tähendamis täidab lünka meeskoori repertuaari kättesaadavuse osas. Samuti on väga hea meel, et et meil on soojad sõprussidemed Rootsi ja ja meeskooriliitudega meestelauluselts on korraldanud igal sügisel oma sügisseminari, kuhu tulevad kokku koorijuhid ja kooride presidendid üle Eesti ja kus arutatakse oma asju ja meil on olnud meeldivaks traditsiooniks, et nendele seminar, kui tal esinevad siis ka rootsi meeskooride või Soome meeskonda juhtivad dirigendid, kes tutvustavad antud maa repertuaar ja me oleme sealt väga palju saanud endale huvitavat lisarepertuaari. Praegu on meil siis ära kõneldud üldseisukohad, meestelaulu seltsile ka niisamuti ka esimesed konkreetsed tegemised nende aastate jooksul. Põhimine on aga nii nagu seltsi nimigi isegi ütleb. Ikkagi laulmine. Meestelaul on läbi aegade kõlanud, siin ei ole midagi imestada. Et me püüame meestelaulu ikka kõrgemale tasandile viia, siin laudkonnas on siis kaks dirigenti. Professor areng ja härra Ants Soots. Teie kanda on see kunstiline osa. Kas nüüd niisuguses ühenduses suures meestelaulu seltsis, mis haarab, et mehi üle terve Eesti on võimalik seda saavutada? Ma mõtlen nii, et tavaliselt tippkoorid on need eestvedajad, aga kuidas see suurmeeste mass, see võimas massisärgi tuleks? Toetuvad sellele laiale püramiidi alusele ja ma arvan, et meestelaulu seltsi peamiseks eesmärgiks on just see, et seda püramiidi alus tugevdada ta kindlalt seisaks, mille peal ka kogusid meestelaulumeestelaulu saaks nagu edasi viia ja puudele eesmärkidele lähemale tuua. No nagu, kui me räägime kunstilises tulemusest, siis muidugi meestelauluseltsi põhiline ülesanne on suurendada või organiseerida seda meeskooride noh, maksimaalselt meeskonna just laulupidudele ja ka laulupidude vaheaegadel leida nende ühisüritusi. Ja eks see olegi sümbol, hooned meestelauluselts, nagu idee sündis näiteks ka laulupeol, see oli 88. aastal Saaremaal, kus oli imeline meestelaulu päev. See oli tõesti tore pidu ja seal see idee tekkis. Tekkis nihukesest väga tugevast Bon, saan sellest niisugusest isamaalasest tundes, sest mul ei ole kunagi millest ära, et seal laulsime jällegi ülehulkade aastate esimest korda mu isamaa, mu õnn ja rõõm ja väikseks võitlusega südamesse, aga see oli niivõrd tore ja võimas ja kui siis praegune president Heinorust pakkus välja selle idee, siis olid kõik sellega nõus. Kui me räägime nüüd, vahepeal on üks laulupidu toimunud. Ja ma ei ütleks, et mehed seal halvasti laulsid. Küllap nad tegid oma töö hästi. Tähtis on see, et, et meiega laiendab meestega selts, ühendab koorijuhte ja kui meil on tarvis midagi kokku leppida või siis on see kahepoolne, tähendab, ühelt poolt ju tulevad ideed näiteks kas või kava koostamisel paned midagi paberile, aga selles olukorras vaja tagasisidet on, et kas kõik on sellega nõus. Ja minu arust selts ongi niisugune selgroog sellele, mis annab sealt tagasisideme, võib-olla mõned asjad hääletatakse maha, mõned ettepanekud tulevad, tähendab, see on niisugune nagu heas perekonnas, kus asjad otsustatakse ära, ilma eriliste pahandust ette ja ja ma arvan, et oleks vist rumaluse koorijuht, kes loodab, et vot mis majanduslikku kasu sellest seltsist saan aga sellega ühtekuuluvuse tunne ja kui meid ootab nüüd 94. aastal uus laulupidu siis ma olen täitsa veendunud selles, et meeste meeste laul kõlab seal samuti hästi ja just ühistöö tulemusena ühiste. Mõtetega liitumisel ja ühist ühiselt nihukse otsustuse tegemisel on, on seltsi igal juhul väga tugevaks abiks ka kavade koostamisel. Kui tugevad on sidemed meestelauluseltsil ja konservatooriumi, sest teie, härra Soots, olete ju konservatooriumi koorijuhtimise kateedri juhataja. Nii et teil peaks olema otseside meestelaulu seltsi. Teil on ülevaade, kuidas järelkasv on. Ja tõepoolest Viimasel ajal on see tendents jälle paranenud, et ka õpivad. Õpivad koorijuhid, tegelevad rohkem praktikaga, Nad juhatavad koore, see on tingitud ka võib-olla väga paljude kooride juurdetekkimisega ja annaks jumal, et see protsess kestaks edasi. Ja see on nüüd nii, umbes Tartu tagad, kaks kolmandikku neli viiendikku üliõpilastest töötab kooridega ja nende hulgas ka. Meie kateedrist on siis 10 üliõpilast, kes töötavad praegu kas poiste või meeskooridega. Ja meeskooridega töötab ka sugugi mitte vähe üliõpilasi. See on tervitatav. Kas see on õige meestelaulu selts on pannud välja ka, kuidas öelda stipendiume nendele, kes tahavad koorijuhtimisega tegeleda. Jah, on tõepoolest ma saan rääkida ainult koorijuhtimise kateedri koha pealt, seda teemat. Ja meeldiv on see, et viimasel korral oli nendele stipendiumide arvule, mida meestelauluselts suudab välja panna. Oli konkurss. Üks kahele. Need kandidaate, kes sellise stipendiumi statuudi vastaseid oli kaks korda rohkem ja me saime isegi juba võrrelda nende üliõpilaste suutlikkust ja panust oma erialasse töösse ja nii ma siis saime sel korral viiele üliõpilasele esitada maksmiseks. Nii et sellel poolaastal otsustas meestelauluseltsi juhatus maksta oma stipendiumi laureaat pile, kes on Teaduste Akadeemia meeskoori peadirigent Andres Lembale. Eesti Energia meeskoori dirigent Allan Aare Saar kes töötab Keila poistekoori juures Veiko Lehto, töötab Revalia poistekoori juures ja Sven Peterson, kes juhatab Türnpu meeskoori. Selle põhjal võib arvata, järelkasv tuleb tugev ja meestelaulu selts on siis konkreetne abistaja või käe siruta ja nendele noortele, kes ikkagi huvitatud on meeste laulust või üldse muusikast tervikuna. Kuidas Aga meestelauluselts kaasa aitab, nüüd võtame küsimuse alla järgmise tuleva üldlaulupeo. Ma tean, et selle põhiseisukohad ja kogu repertuaaripoliitika on juba meile, kuidas öelda, vastuvõetav meelega. Nojah, tähendab, ideed on olemas, kuidas? Muidugi, traditsioonilised oleks seal kahel päeval laulupidu. Kuna ta juubelil tublid ja samuti 125 aastat esimesest siis on mõte niimoodi, esimesel päeval oleks nagu, nagu tõsisemalt muusikat natukene. Ja teine päev oleksid nagu lõbusam või ja vastavalt nihukesed diviisid siis, et esimene Mu süda, ärka üles ja teised. Me oleme põhjamaa lapsed. Ja põhimõtteliselt siin juba suurem osa kava on koos tänu sellele, et detsembris oli meestelauluseltsi koorijuhtide ja kooride presidentide laager või seminar kus ka see probleem oli üheks päevakorra punktiks, mida arutati ja siin koorijuhid omavahel istusid koos ja mingil määral see kava on kokku pandud, see ei tähenda veel seda, et seal ei tule veel muuta muudatusi, sest. Ma arvan, et ei, ei pea nii jäigalt kinni pidama seda, mida pabelam pandud, vaid aeg teeb korrektuure. Võib-olla mõni kena lugu tuleb veel kuskilt mõne helilooja sulest ja tore on, et selle 94. aasta või laulupeo pool kuulutati välja ka gorillade võistlus ja sinna laekus küllaltki arvukas oopuste, arvuliselt 23 või neli lugu oli seal, millest kuskil neli, viis on täiesti sellised, arvestatavad allub ja kandidaadid meil siin tuleb veel natukene sõelud ja vaadata, kaaluda kuidas see kava kokku täpselt hakkab saama, see peaks olema lähema aja küsimus, kuid noh, ma arvan, et saame hakkama saamisega. Härra Ross juba ütles, et meestelaulu seltsil on tugev järelkasv, nii et ka poistekoorid kuuluvad meestelaulu seltsi liikmeskonda. See on täiesti loomulik. Ja ei ole ka midagi imestada, et täna on meestelaulu tulnud siia talveaeda esindama just nimelt seejärel, kas tulevik, poistekoor, vanalinna poistekoor, proua Lydia Rahula, juhatada näitusel? Ja nüüd mehed ja kõik, kes me siin oleme? Võime siis oma tulevikku kuulata. Palun teid, poisid. Aitäh teile, meestelaulu seltsi liikmed, nüüd me läheme jälle juttudega edasi. Me teame, et meestelaulu selts on oma õlgadele võtnud laulupeo tule organiseerimise. See on päris tuttav asi. Mäletame külgudes laulupeotuli läbi Eesti just meestelaulu seltsi liikmete organiseerimisel ja kätel. Laulupeopaika jõudis selle liikumise eestvedaja härra olek, Salundo. No mis te selle oma peale võtsite, mis teid sundis tegema, aga see ei ole ju nii, et käsed ja kohe teeb. Aga seminaril tekkis olukord, et oli vaja ju ühel mehel tõusta püsti, öelda, et teeme selle asja ära ja siis ma nii ma tegin. Mis ma sigimisküpse juures ikka külmetada. Niisiis, mis selle heaks kõike teha tuli, et see tuli liikuma saada ja see nõuab väga palju organisatsioonilist tööd, tähendab lauluga ei ole siin otseselt ju mitte midagi pistmist. Nojah ometigi ameti põhitöö tegid ära laulumehed ja meeskoorid ja sinna liitusid hobused ja vilja ühismajand ja oligi asi ühel pool. Nüüd olete mõelnud juba jälle uue laulupeo tule liikumise trassile liikumisele. Mis teil siis on nüüd otsustatud, võib-olla Reedate ka, mida laiem avalikkus veel ei tea? Ega vabaduste realist ei ole. Tähendab, eelmine kord põhiprobleem oligi see, et ettevalmistus jäi nagu küllaltki lühikeseks, ainult val vaevalt pool aastat. Aga seekord on meil juba tänase päeva seisuga, on põhikontseptsioon on valmis. Kui võrreldes eelmise tulega, siis teekond läheb eelmine kord 200 kilomeetrit läks Tallinnast või Tartust Tallinna, nüüd ta läheb, hakkab ka Tartus peale, aga läheb läbi väga ilusa Eestimaa. Ja teekonna pikkus on 397 kilomeetreid juba. Ja eelmine kord oli neli päeva, siis seekord on üheksa päeva. Ja kui nüüd suured juhid saavad asja ühele poole nii kaugele, et, et ütleksid ka et millal siis toimub midagi Tartus ja millal siis toimub midagi Tallinnas, siis siis meil oleks ka lihtsam, sellepärast et nii või teisiti, me peame olema selle kilometraaži ja selle päevade graafikus. Ja teada, Ankad hobusevõimetel on omad piirid. Läheme meestelaulu seltsi välissidemete juurde, härra Paul raud on neid asju siiamaani seadnud. Tavaliselt on iga koor ise püüdnud hoolitseda selle eest, et kuhugi sõita, kusagil kontsert, anda, kuhugi minna, kellegagi kohtuda ja nõnda edasi. Kas meestelaulu seltsi niisugune ja esialgsel pilgul juskui tsentraliseerimine asja ei muuda, jälle teistsuguseks, vana malli järgi olevaks? No seda ma kindlasti ei usu tähendab meie idee, kui ma räägin nüüd meestelaulu seltsi poole pealt, siis on, oli ta hoopis teistsugune, tähendab, et see, kuidas nüüd iga koor ja mis tingimustele, mis variantidel ta käib välissõitudel festivalidel ja konkurssidel või konkreetsel kombel kontserdimatkal, siis see ei ole, see on faktiliselt tema enda asi, aga seltsi ülesanne peaks olema hoopis midagi muud. Ja seda me oleme üritanud ka niimoodi teha, et tuua rohkem võimalikult infot seltsi liikmetele, sellest, mis toimub meie ümber vähemate naabrite juures ja, ja faktiliselt konkreetselt juba seal, kus ka meestelauluga väga palju tegeldakse. Väga lihtne oli muidugi võtta kõigepealt ühendust Soome maaga, kus meil oli need sidemed juba ammu olemas. Pähe võõras oli Rootsimaaga rootsimaaga need praegu tekkinud ka selline variant, et seal võib tekkida hoopis uus kvaliteet kogu sidemetele, sellepärast et just seltsi poole pealt on tekkinud otseselt Rootsi poole pealt see idee, et me võiksime vahetada kasvõi terve seltsi. Ühe maa ja teise maa vahel, nagu öeldakse, siis tervet Eesti naiskoorid saata rootsi ja tulla sealt ja rootsi meeskoorid tahavad tulla Eestisse. See läbirääkimine praegu käib ja ka ilmselt on ka seal konkreetne tulemus, samas lähemate aastate jooksul see ei ole ühe aasta teema, see on paari aasta teema, ilmselt ma arvan, et seega saab ka teoks. Praegu on probleem muidugi konkreetselt rahas, konkreetset laevadesse ja nii edasi ja nii edasi. Rootsi mehed tahavad Eestimaale laulma tulla. Meie mehed on ka nõus Eesti või Rootsimaale minema, aga noh, nendel on natukese taskusse seal harva pileti muretsemisega konkreetselt tavamuretsemisega. Aga Rootsi meestel on selle mure selles, et nende laev ei mahu ära sinna sadamasse, kus meil oleks olemas laululava, tähendab, see tuleb kõne alla kuskil Saaremaal või Tallinnas või võiks ka tulla kuskil võib-olla mujal, kus on vastav sadama kana, seda konkreetselt veel ei ole päris kindlasti paika pandud, aga see vahetus kindlasti toimub. Aga Me oleme veetnud pilguga muidugi Kesk-Euroopasse. On teada, et kõige suurem meeskooriühendus on olemas näiteks Saksamaal vita ainult et nad käivad koos õlut joomas, nad oskavad ka koos laulda, nii-öelda sinna kanti on ka pilgud heidetud ja, ja meie esimene kokkupuude tänu Eesti asuvale Saksa saatkonnale on juba toimunud. Ma usun, et see kontakt läheb ka edasi. Nii et selles suunas me püüaksime, nagu öeldakse endale suhteid luua ja just just selle kandi pealt, et oleks rohkem kogu Eestit haaravale ja, ja meeskoorilauluinfole lisatuge saavat mujalt maailmast, nii et, et ma usun, et meestelaulu seltsi on selleks ka päris tugevalt kaasa aidanud. Te puudutasite ühte teemat, millest me täna veel kõnelenud ei ole. See on see, et kui on mehed koos, laulavad aga see õlleteema, mis, mis Saksamaal väga moes on, kuidas meie meeste hulgas levinud on? Ta on levinud ma ütleksin normaalselt, nendes tingimustes, mis praegu on. No näiteks meil on alati, kui on meestelaulu päev või, või, või ka laulupidu, kus on mehed koos siis. Me oleme korraldanud meeskooridele niisuguse õllega koosviibimise sportlike mängude ja asjadega ja ma ütleksin, et need on väga hästi läinud korda üks Tartus, teine oli siin Tallinnas. Ja meil on muidugi plaanis siin jätkata kas või sama kirjastustegevuse kaudu, kuna nii kurb on, aga meie laua taga laulda ei oska. Eesti rahvas tuleb ka õllelaua taga laulma õpetada ja siin me läheme küll eestvedaja tulla. Nii et mitte ainult laul, see on päevselge. Teil on üsna suur missioon täita, tähendab see laulukultuur ei seisne ainult selles, et me laulukaare all seda teha oskame, vaid päris tavaline igapäevane elu seltsi suhtlemises ja nõnda edasi. No tingimata ja sellepärast on meil ka üks väikene plaan praegu anda välja varsti üks kassett just seda tüüpi lauludega. Ja seda missiooni Me hakkame täitma. Tähendab siia juurde, nagu oli teie Jutad, suur missioon on täita, ma kutsuksin üles juba antud juhul siis nagu Eesti kooriühingu poolt, et Eesti meestelaulu selts oli nagu esimene pääsukene jälle uuel organiseerimisastmel meie koore ja ka miks mitte orkestreid, et nad kõik oleksid samal tasemel, suudaksid ennast organiseeruda, nii nagu see on mujal maailmas, nii nagu see oli Eestimaal enne sõda. Et nii nagu alguses juttu oli mikspärast, mitte naiste lauluselts või ükskõik, kas naiste laulu, siit liit või ükskõik mis varianti ühendus, et need kõik need ühendused peaksid olema teretulnud, see viib meil asja lihtsalt edasi. Kui palju mehi seltsis on? Meil on Eestis 47 ilmaliku meeskoori ja meie struktuur on ehitatud nii üles, et mittekoor ei kuulu seltsi, vaid iga mees saab avaldada arvamust ja liikmeks astuda ja nii on meil astunud seltsi liikmeks erinevatel aastatel erinevad orvud. Sellel aastal ma julgen öelda, et üks, 2550 vastan neid seltsis liikmeid ja kogu aeg muutuv suurus, sest et see on täiesti vaba vabatahtlik tegevus. Kas, kui 47 meeskoori on täiskasvanute omad, siis seltsiga liitunud ka juba neli poistekoori, tähendab eesti poistekoor, poiste korrevaalia, siis vanalinna poistekoor ja Tamsalu poistekoor? Teised ei ole veel ära vormistanud, aga on jutt toonud nii mõnegi poistekooriga, nad võtaksid selle niisuguse liitumise ka ette, kusjuures meil on seltsi volikogu ja siis tuleb teemana arutlusele poistekooridele suvelaagri organiseerimine, mis on väga raske ja väga keeruline, aga siiski me praegu veel hellitame lootust, et me saame sellega hakkama, see tähendab poistekooride meeskooride sidumine ja lähendamine. Mis te arvate, kas teil igav ei ole, tee seltsis ei ole ju naisi. Üks on raamatupidaja. Tundub aga, et meestel on tegevust niipalju, et igav ei tohiks hakata. Mida seltsi ainukene daam kestab praegu, siin on seltsi raamatupidaja proua Kristel nelke seltsis, siis arvab sellest suurest meeste väest. Et tegelikult ei ole ma sugugi ainukene naisterahvas, kuna paljud meeskooride juhid on ka naised lihtsalt see juhtiv ja eetrida grupp nagu mehed ja kuna mina olen nagu palgaline töötaja, siis ma lihtsalt olen ka nendega seotud. Aga ma arvan, et selts on hästi organiseerunud. Ja, ja et nendest on palju kasu selline meeskoorilaulule ja meeskooriliikumisele Eestis. Kas te ise vahetevahel ka kaasa laulata, siis kui mehed näiteks hääle on lahti laulnud ja köhatanud ja siis vägeva laulu lahti löövad? Ei laulmist on küll väga vähe, kuna nad ei ole seotud laulmisega ja ka nendel juhatuse koosolekutel. Põhiliselt käib ikkagi jutu vestlemine, mitte laulmine. On teil mõni soov ka meestele nende seltsi tegevuses kaasa anda? Ei ole nagu selle peale mõelnud, aga ma arvan, et ma siiski vahetevahel püüan ka niimoodi oma arvamust öelda ja läbi naisterahva silmade, kui mingeid probleeme tekib, võib-olla teist poodi suunda kätte näidata. Kas meestel on aga meestele soove üle Eesti, kõikidele meestelauluseltsi liikmetele? Muusikaline soon on küll selline, et me oleme juba lähenemas uuele üldlaulupeole. Teatavasti 94. aastal toimub järjekordne Eesti suur üldlaulupidu ja 93. sel aastal võib-olla eesti meeskoorid või osa neist läheb Rootsi, et pidada ühist laulupidu rootsi meeskooridega. Nii et anname ka proovidele pihta ja repertuaar juba hakkab selguma, nii et laululiselt on meil tööd väga palju. Kes te tulite oma asju täna siia talveaeda, seletama, kõnelema Neist asjust kuulajaile ja ma usun, et sellest oli niivõrd palju kasu, et teiega kindlasti liituvad ka need ülejäänud Eesti laulumehed, kes siiamaani veel teie seltsi ei ole saanud kuuluda. Aitäh teile ja taaskohtumiseni.