Tere pühapäeva hommikust, head kuulajad. Alanud on jutusaade, mis laias laastus tähendab seda, et me veedame koos teiega ühe meeldiva tunnikese ja lisaks sellele on stuudios üks põnev ja huvitav inimene. Täna on selleks turismiedendaja Feliks Mägus, tere hommikust. Tere hommikust. Mina olen saatejuht Toomas Luhats. No enne kui me turismi edendamise juurde jõuame, siis oleks paslik võib-olla rääkida lugu sellest, kuidas Felix ta üldse turismi juurde jõudsite, aga te olete sellise aastakäigumees, et igasugused jõudmised peaksid jääma aega. Meil Pika Hermanni tornis veel mustvalge ei lehvinud. Seega ma küsingi, kuidas karjäär pärast sõjatehase Dvigatel maalri ametit edasi läks? Nojah, elu on. Tihtipeale täis juhuseid peale tehnikaülikooli lõpetamist, õigupoolest tõepoolest, sellele eelnes liigotellis maalri amet, kuna ülikooli peale keskkooli lõpetamist kahjuks sisse ei saanud, kohe jäi punkte pisut puudu. Ja tol hetkel oli siis juba tollal oli tiigatel üks nii-öelda selline sõjaväest pääsetee. Nii ka mina üritasin Tiigotelli kaudu saada aasta pikendust ja siis uuesti ülikooli sisse saada, kui see ei õnnestunud, meie poolt ehitatav Lasnamäe kaupluse ja valmis ja meid kutsuti sõjaväkke. Need kaks aastat sõjaväkke. Õnneks küll Viljandis mitte väga kaugele oma kodust pärit olen ma Tallinnast ja, ja siis heade sõprade soovitusel asusin õppima Tallinna polütehnilisse instituuti erialale, mille nimi oli ühiskondliku toitlustamise tehnoloogia ja organiseerimine. Küllaltki sarnane eriala sellele, millega ma täna tegelane viimased 23 aastat olen tegelenud, siis ma küll ei kujutanud ette, et mis siis minust tegelikult saab. Enamus lõpetajaid said tegelikult restorani direktoriteks. Aga aga sealt ja peale lõpetamist mõni aasta edasi jälle teatud juhuste tahtel sattusin ma tööle tollasesse Finest Hotell Grupi selle aasta 89 ja sealt alates oleme olnud kogu aeg hotellinduses ehk siis turismis. Kas sellest sõjaväest Viljandis on ka midagi toredat mida te olete nii-öelda eluteele kaasa võtnud, rääkisite kusagil intervjuus, ma lugesin, et, et seal oli kõvasti silmakirjalikkust. Jah, nii nagu Nõukogude Liidus tervikuna oli väga palju silmakirjalikkust. Ega sõjavägi ei erinenud kuidagimoodi. Üldisest korrast ja noh, võib-olla selline kõige suurem minu jaoks, edasise elu otsuse seisukohast kõige-kõige tähtsam, tähtsam otsus sai siis tehtud sõja ajal oli, oli oli see, et, et kui valmistuti 80. aasta olümpiamängudeks, siis meie väeosa, kuna see oli selline dessandi eriväeosa Meid valmistati ette siis Tallinnasse korra kaitsmiseks või korda kaitsma saatmiseks ja ja siis vahetult enne kui meeskond välja saadeti, jäeti siis Eesti poisid välja mind ja minu, minu hea sõber sõjale sõber ja toodi ettekäändeks, et olevat kuulanud Ameerika häält. Ja, ja siis mulle tundus sel hetkel, et, et see, see, see oli nagu siis selline silmakirjalikkuse tipp noh, palju muud ka, eksju sinna juurde ja, ja, ja ma tegin oma edasise õpingu edasiste õpingute valikud vastavalt siis sellele, et kui ma peale keskkooli tegelikult tahtsin juurat õppima minna siis tundus mulle, et et ei, et siin riigis õiguse ja õigluse eest ei ole võimalik juristina võidelda, et pigem tuleb õppida midagi pragmaatilisemad, midagi millega sa siis majanduselus ennast teostada. Võib-olla see, see selline nagu märgilise tähtsusega kogemus nõukogude sõjaväest Silmakirjalikkust on näiteks täna Eestis ja turismiäris vähem kui oli tol ajal. No ma usun küll, et turumajanduses tuleb ikkagi palju rohkem teha selliseid pragmaatilisi, ratsionaalseid otsuseid ja ja silmakirjalikkuse ka, me ei jõua kaugele. Ühiskond on ju ka palju läbipaistvam ja ja, ja väärtushinnangud on hoopis teistsugused, inimesed elavad rohkem kindlasti väärtushinnangud Ta järgi mitte mitte nii nagu nagu tol ajal, kui kui paljude inimeste elasidki sellist kahtre elu üks oli nagu selle avalik ametlik elu. Ja, ja teine see, mis siis oli, oli võib-olla väärtushinnangutest tulenev, aga, aga need asjad tihtipeale ei saanud kokku viia, eks ju. Kui võrdlete näiteks noh, seda nii-öelda siis veel vene aja lõpu te olite, lubas ka ja komsomolijuhi ametis, et kas, kas töö tol hetkel juhtivas ameteis oli midagi täiesti teistsugust, kui on täna töö näiteks hotellijuhina või ka hotelli hotellide nii-öelda hotelli ühendava üksuse juhina. Nojah, minu töö. Töömehe põli on tõesti sisaldanud igasuguseid naljakaid ameteid. Et olen ka tipi esimesel kursusel pool päeva töötanud trammipiletikontrolörina ja, ja Tammsaare pargis muru niitnud, et, et noh, teatud mõttes võib loomulikult silmakirjalikkus, eks pidada ka seda, et ma peale tippi lõpetamist kaks aastat töötasin, tehnik noh siis ütleme tollase TPI komsomolipalgalise komsomolisekretärina. Tänases mõttes oleks siis selle ameti nimetada tus, üliõpilasliidu juht. Ja, ja ka see lühikene kahekuuline sorus töötamisaeg. Jah, võib öelda ka, et, et miks sa nüüd siis räägib, eksju? Silmakirjalikkuse eest ja, ja vastuolust tollal olnud ühiskondliku korraga või, või poolpoliitilise teatud mõttes demagoogiaga populismiga. Et, et see, see, see Survos töötamise põhjus oli see, et et kuna see eriala, mida ma õppisin, oli selline väga majanduse ka seotud eriala ja, ja valmistati, et lisaks sellele, et et inimesed on võimelised töötama restoranidirektorina ka siis seda teist poolt, et oleks ka kontrollimehhanismid olemas ja ja, ja et oleks ka seal kompetentsid olemas. Arvo oli teatavasti majandus meie mõistusele majanduspolitsei. Just et paljud nooremad kuulajad ilmselt ei tea, millest räägid. Et üldsegi mitte nagu politiseeritud üksus või tegevus, vaid vaid majanduspolitsei aga, aga majandus või ütleme siis politseis töötamiseks peab olema ka teatud isikuomadused ja ja, ja, ja neid mul ei olnud, sellest ma sain suhteliselt kiiresti aru see politsei või miilitsaamet, et ameti ma vahetasin siis selle palgalise komsomolijuhi ameti vastu, ehk nagu ma ütlesin, üliõpilasliidu juhi ameti vastu ja nüüd siis tulles selle küsimuse juurde tagasi, et kas, kas oli erinev või, kas on erinevus tänasega võrreldes siis jah, jäi, et kui sa juhid inimesi, siis inimeste juhtimine, inimeste juhtimine, et et vaatamata sellele, et niisugune on ühiskonnakorda, Tehnikaülikoolis oli nii-öelda alluvaid ligikaudu 5000, kui nad epis õppis umbes nii palju üliõpilasi, kõige suurem organisatsioon, mida ma olen juhtinud peale seda siis nüüd juba uues, uue Eesti ajal turumajanduslikus olukorras on olnud organisatsioonid väiksemad, aga ka sadadesse inimestesse on töötajaid olnud nendes ettevõtetes ja ja eks kõik hakkab peale sellest, et, et eelkõige, kui sul just on tegemist äriühinguga millest me praegu räägime, et et inimeste valikuga inimeste jaoks või töötajate jaoks keskkonna loomisega, Nende motiveerimisega ja isikliku eeskujuga, nii et selles mõttes on nagu suhteliselt sarnane ikkagi inimeste juhtimine, inimeste juhtimine, loomulikult teatud majanduslikud eesmärgid, mida seatakse, on erinevate ühiskonnakordade ajal erinevad. Sellel varasemal perioodil oli loomulikult märksa rohkem ideoloogiat mida tihtipeale pidi ikkagi arvestama, aga nii nagu paljud teised tublid majandusjuhid täna alustasid venese teostamist tol ajal ikkagi kassis komsomoli kaudu või üliõpilasmaleva kaudu seda enne veel õpilasi õpilasmaleva kaudu, et, et noh, selles suhtes ei olnud nagu väga palju variant, ma ütleks, et ei olnud väga palju variante, võisid vastanduda, eks ju. Aga sellega kaugele poleks jõudnud. Ja, ja lõppkokkuvõttes ikkagi andke andeks, siis tollased dissidendid, eks ju, kellel loomulikult oli taasiseseisvumise mõttes ka oma kindel roll. Aga, aga kui kõik oleksid olnud dissidendid, siis ma arvan, et meie elu oleks olnud märksa kehvem. Turismivärisemist keeled võrdlemisi oluliselt. Kui ma küsin, mitme keele puudu mitme keeleoskusest, olete te puudust tundnud oma töö jooksul? Olen puudust tundnud kindlasti rootsi keeleoskusest kahel kahel põhjusel üks põhjus, see, et, et meil on ikkagi väga palju näinud lähiriikide kliente. Kui külastajaid Eestis ja Rootsi on kindlasti üks oluline sihtriik, tuleks kasuks. Teine, võib-olla selline väga konkreetne vajadus oli see, et, et ma olin kahe hotelliettevõte vahel siis kindlasti ja, ja Revali merekoolis töötamise vahel olin töölisi hilja lainis ja Silja Line oli väga rootsikeelne ettevõtte. Vaja võiks olla ka saksa keele oskus, aga nüüd need minu neli keelt, mida ma võin öelda, et ma, ma valdan lisaks emakeelele inglise, soome ja vene, et nendega ikkagi on olnud võimalik turismiäris edukalt hakkama saada. Aga alla sellega väga ei. Ei saak alla selle ka, et eks tänaste noorte häda on see, et soome keelt enam ei osata. Vene keelega on nii ja naa, eks ju. Ja, ja samas on jälle muidugi noortel täna väga head võimalused keeleõppeks, sest et keelekeskkonda on palju rohkem, kui oli tollal meie ajal, eelkõige me räägime võõrkeeltest, eks ju, et jättes siin nüüd siis vene keele väljagi Kui rääkida teie kolleegidega, siis nad ütlevad teie kohta, et te olete meeskonnamängija, mida see hotelliäris tähendab? No see tähendab, ma arvan, igas äris seda, kaasa arvatud hotelliäris, mis on väga inimeste äriinimesed osutavad teenuseid inimestele tähendab seda, et et meeskond peab olema või peab koosnema inimestest, kes jagavad samu väärtusi kes on valmis ühiste eesmärkide nimel pingutama. Kes on valmis 11 toetama nii arendamise mõttes kui ka teatud mõttes sellise kontrolli mõttes või nõrkuste väljatoomise mõttes. See tähendab ka seda, et meeskonna liikmed peavad olema üksteisele eeskujuks. Et meil, kui me räägime Nordikutel foorumis, siis on need põhimõtted olnud algusest peale väga olulised. Ja võib küll tõdeda, et oleme meeskonnal loomise, meeskonna hoidmise ja ja ühise eesmärgi nimel tööle panemise osas päris hästi õnnestunud hakkama saanud ja ja me nimetame ise, et meil on unistuste meeskond, rindi. Ja mulle tundub, et need meie inimestel on, on hea olla selles selles meeskonnas unistuste tiimis. Tihtipeale ka meie konkurendid ütlevad, et kuulge, mis teil viga, et teil on ju teile on ju selline selline meeskond. Näiteks see tõenäoliselt tähendab seda, et värbamise juures te olete võrdlemisi valivad võrdlemisi tähelepanelikud mingisugusele sellisele juhuslikkusele, et no ma ei tea tuleproovi või kaks päeva ja siis lähed minema või, või jääd meile, et sellist lihtsat värbamistee puhul ei saa olla. Jah, nii on, et me, me oleme küllaltki küllaltki põhjalikud ja ja, ja näeme pigem rohkem vaeva, kui et võtame juhuslikke inimesi, mis ei tähenda seda, et me ei anna inimestele võimalust tehagi need kaks päeva proovipäeva jälle erineval põhjusel ühest küljest sellepärast teeninduses hotellinduses sealhulgas on väga palju noori inimesi, kes tulevad oma esimesele töökohale, teadmata seda, et mida see tegelikult tähendab. Ja tuleb anda noorele võimalus näha seda majapidamisseestpoolt anda noorele võimalus selle tulemusena otsustada, et, et kas see tegelikult talle sobib ka või, või mitte ja noh, meie jaoks on, on tööandja jaoks on see samamoodi oluline, et et inimene ka annab endale ikkagi aru sellest, et kuhu ta siis tuleb ja kas tõesti tahab ka töötada või mitte. Oluline see valikute puhul on see, et, et, et, et need uued töötajad tõesti jagaksid meiega neid ühiseid väärtusi ja me oleme enda jaoks väärtused üles kirjutanud, need on lihtsad teeninduse jaoks väga olulised väärtused viisakus, positiivsus, hoolivus ja, ja korrektsus. Ja eks me nende intervjuudega siis katsume teada saada, et kas inimesed saavad nendest väärtustest ühtemoodi aru nii aru nagu meie saame aru. Ja kas nad on siis valmis? Valmis neid väärtusi kasutades nendele toetudes pingutama ühiselt ja karates edukas, edukas ettevõte saab ainult olla selline tööta, kus meeskonnatööd tehakse. Muide, kui kui nii-öelda kedagi vaata, siis alati on, on, on tööintervjuu juures inimesed räägivad tavaliselt, kuidas nad ongi kõige paremad ja naljalt mingisuguseid selliseid ebakohti nende juures leida ei ole. Mida reaalne elu näitab, mis, mis teie praktikas näiteks saab kõige sagedamini takistuseks töölevõtmisel. Nojah, mõned inimesed suudavad ära petta ka loomulikult aga tegelikult ikkagi intervjuu käigus saab aru, et kellega on tegemist. Ja eks me küsime ikkagi referentsi ja lisaks on tänapäeval muuhulgas ka sotsiaal meedia, kus siis inimesed ise riputavad enda kohta avalikke informatsiooni ja ja tihtipeale saab postitustest aru, kellega tegemist on, tihtipeale saab aru piltidest, mida üles riputatakse enda kohta, et et neid allikaid, mille kaudu saada inimestega vaata taustinformatsiooni lisaks intervjuule on ju tegelikult paljuga. Aga, ja kui kellelgi õnnestub ära petta intervjueerija, siis, siis kõige suuremad probleemid on ikkagi need, kui puudub suhtumine õige. Et oskusi on võimalik omandada. Kui suhtumine on vale, siis seda reeglina ei muuda. Ja need, kes siis tulevad vale suhtumisega tööle, Need jäävad varem või hiljem vahele ja, ja siis on kaks võimalust, et kas saadab tööandjana ära või siis saab tööd, ei saa aru, et ta on sattunud valesse kohta. Turismimessil kuulutati teid parimaks turismiedendaja jaoks, mis on iseenesest ju väga tore saavutus ja, ja meeldiv tunnustus. Aga mis nad muidu põhjenduseks tõid, miks nad selle teile andsid? Tõepoolest, 2010. aasta turismiedendaja kaks turismifirmade liit. Ta nimetas mind ja mul muidugi väga suur hea meel ja au au kanda seda tiitlit. Ma olen nagu juba jutuks oli nüüd siis tänaseks olnud 23 aastat hotellinduses ja kogu selle aja olnud väga aktiivne. Nii algul tööandja või siis töövõtjana, palgatöötajana, hotelli või hotellide juhina kui ka siis peale seda, kui alustasime oma ettevõtlusega. Aktiivne selles mõttes, et olnud seotud väga erinevate ühiskondlike tegevustega kaasa mõelnud kuidas on võimalik Eestit kui turismisihtkohta paremaks muuta, kuidas paremini turundada. Viimased aastad aktiivselt hotellide juhina tegelenud ka sellega, et hotellisektori, restoranisektor ja ettevõtluskeskkond oleks võimalikult hea. On olnud üks selline eestvedaja suhtlemisel turismifirmade liiduga ja ja, ja küllap kõik see siis on olnud piisavalt oluline, et turismifirmade liit sellise aunimetuse mulle andis ja ja, ja teatavasti on, on ka peale seda jätkunud väga aktiivne koostöö meil nii turismifirmade liidu kui ka teiste meie sõsarkatusorganisatsioonidega, et et olles ise nagu ettevõtjana sektoris, siis sa pead kogu aeg hea seisma ja võitlema selle eest, et et siin, Eesti riigis oleks võimalik selles sektoris ettevõtlusega tegeleda ja, ja siis seetõttu sa pead esiteks tegelema aktiivselt selle sektori erinevate osapooltega koostöös ja, ja, ja teisest küljest pead olema ikkagi nagu väga sellised Hans on inglisekeelne väljend küljelt käed küljes ja juht oma igapäevase töö juures või ettevõtte juhtimise juures. Üks asi võib-olla, miks teile see tiitel ka anti, on see, et te toetate Tallinn Music Weeki PÖFFi miks te seda teete? Ja selles mõttes, et see ju otseselt ei. Noh, ei too kasu Ei noh, see, see väide ei ole õiget, ei otseselt kasu, et ekskaudne kasu on lihtsalt nii suur. Et eks see ettevõtja ikkagi iga otsuse juures üritab mõelda ka nagu sellise majandusliku vratsionaalse tulemi peale ja aga see on rohkem selline missioonitöö. No ma ütleks, et nii ja naa, et, et kindlasti missioonitöö on väga oluline ja ja lihtne oleks ju öelda kõikidele ei jaa, ainult arvutada, eksju, eks sellel tabelis vaadata, et, et kuidas kuidas su tegevuse rentaablus kõige suurem on ja kel kuidas ta kõige suurem on. Noh, teisest küljest on, on see, et kultuur ja sport minu arvates ainult avaliku sektori toega või siis nende inimeste toega, kes selles valdkonnas tegutsevad, ei ole jätkusuutlik. Jätkusuutlik peab olema sellepärast, et, et Eesti riik ja Eesti rahvas oleks jätkusuutlik ja väga suured ilusad asjad ja ka väiksed asjad, eks, mis kultuuris spordis toimuvad, toimuvad teatud hulga fanaatikute toel ja, ja, ja noh, mulle nagu on alati meeldinud see, et, et on, on sellist kirge inimestes nendes noh, näiteks kas või sellesama tõsi või Music viigi või juu jääbi või neid on terve rida ettevõtmisi nende korraldajate seas. Aga aga siis on ka sellist kirge. Selliste fanaatilised ettevõtjate toetajad Nende seas, kes panevad oma õla alla ja täiesti lugemata raha või siis või siis arvestamata sellist otsest kasu, mis sa saad sellest, toetavad neid neid ettevõtmisi ja ja hoiavad jätkusuutlik, kuna, et et eks meie puhul on ka niimoodi, et mina ise olen lapsepõlvest saati tegelenud. Muusikaga olen peale seda ise olnud kultuuritarbija ja, ja, ja kui iseennast võta nüüd nagu, kas siis ettevõtjana või ettevõtte juhina olen alati ikkagi üritanud leida võimalust toetada ka selliseid projekte, kus me siis ka ise näeme ennast nagu sellise olulise osana. Samas muidugi vaadates ka seda, et, et missugused siis võimalikud kas siis lühema ajaliselt või pikemaajalised majanduslikud kasud võiksid meil ka sellest olla, et, et, et need on, eksju on ühest küljest väga tugev missioonitunne, teisest küljest, ettevõtjana sa pead ikkagi nagu alati tegema arvutused, et mis seal siis taga on. Aga, aga noh, igal juhul üks asi on siis ka see, see kirg nagu noh, ma julgen öelda, et, et mul endal ka on selline kirg teha täna seda Eesti asja või seda oma Eesti ettevõtet ja nendel kultuuriprojektide vedajatel jälle olgu nüüd olgu-olgu Tallinn Music Week või palju muid Õdede tali orkester, eks ju, et, et noh, seal on see kirg, eks ju. Ja ja, ja vaatamata igasugustele raskustele vähe neid asju teha mitte üks kord teha, vaid teha, teha kestvalt ja, ja see mulle meeldib ja ma arvan, et me oleme nagu selles suhtes natukene nagu sarnased nende nende projektide vedajatega. Head kuulajad, meie tänane külaline jutusaates on Felix Mägus hotelli- ja turismiettevõtja ja, ja me kuulame siia meie jutu vahele ühte Felixi lemmikansamblilt, mis kantali Music riigilt on tuule tiibadesse saanud. See on Ewert and The Two Dragons ja Goodman down. Kui me oleme tagasi, siis me räägime eesti hotelliturust turisminduses laiemalt. Head kuulajad olema tagasi ja tänase jutusaate külaline on Felix Mägus. Me räägime hotelliturust, milline see hotellituruseis täna on, aga päris palju tundub, on igasuguseid uusi hotellile tekkinud. Tänane hotelliturg on taas jälle ettevõtja poolt vaadatuna suhteliselt hea. Tulles tagasi või minnes tagasi mõni aasta aastasse 2007, kui avatega Nordikutel foorum siis too aasta oli tõesti väga suure kasvu aasta 21 protsenti, uusi hotellitube lisandus Tallinna hotelliturule ja sellele järgnes kohe suur majanduslik langus. Nii et uued hotellid, seitse tükki, kui ma õieti mäletan, mis avati 2007 sel järgmisel 2008, hotelli avamine 2009, kahe hotelli avamine, see kaasa tegelikult väga keerulise olukorra hotell ettevõtjatele ja Se kombinatsioone majanduslangusest ja uute hotelli avamisest hotellide avamisest tõi kaasa selle, et hotellide täituvusele keskmised hinnad langesid märkimisväärselt. Terve rida ettevõtteid sattus väga keerulisse olukorda. Ja nii mina kui ka mitmed teised ennustasid, et sellele järgnevad kindlasti pankrotid. Täna võib öelda seda, et kõik tegijad on elus. Kiiresti on taastanud nõudlus. Eelmisel aastal majutati Eestis rekordiline arv turiste. Ja hotellid on taas jälle võimelised tegelema nii tootearendusega kvaliteedi tõstmisega kui ka töötajate koolitamisega mis on eelduseks sellele, et, et nõudlus ka edaspidi kasvaks. Nüüd, kui ma ütlesin, et hotelliettevõtja jaoks on, on praegu hea aeg, siis tähendab muu hulgas seda. Ta ei avata, uusi hotelle, ei avata tänavu ühtegi ja, ja tõenäoliselt ka järgmisel aastal ega ülejärgmisel aastal. See aitab omakorda veelgi paremini taastuda, taastuda sellest, äsja lõppenud või lõppemas, lõppemas lõppevast masust, surutisest. Kui vaadata teistpoolt seda nõudluse poolt, siis nõudlus on kenasti kasvanud ja, ja ilmtingimata reisibürood ja need institutsioonid, kes siis korraldavad, kas siis üritusi, konverentse või muud, ei ole ilmtingimata õnnelikud selle üle, et Tallinnasse on juba mitmeid päevi aasta jooksul, kui kogu linn on kas siis päris välja müüdud või, või peaaegu välja müüdud, selliseid päevi, mil on neid, on juba päris palju jah, ja see teatud mõttes muutub ka juba takistuseks täiendavate kas siis ürituste konverentside korraldamisel või, või, või turistide vastuvõtmisel, nii et et eks see nõudluse ja pakkumise kas peab olema tasakaalus ja, ja praegu võib öelda, et mõnes mõttes, et et nüüdse pakkumise kasvu pool hakkab vähehaaval tasakaalust välja minema. Kui me räägime turistidest, siis me teame, et siin käib väga palju soomlasi, me teame, et on lisandunud päris palju venelasi, vene turiste aga, aga kes on need turistid, kellest me ei tea, kes on võib-olla need ülejäänud grupid, kes siin ka palju käivad? Tõepoolest, Eesti hotellide turg on hästi, Regia regionaalne peaasjalikult Soome-Eesti oma turg, Vene turg, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia. Kui aga vaadata näiteks suvist hotellide majutust siis või kliente, kes majutavad suvel, siis Eestis on kliente igalt poolt alates Jaapanist kuni kuni luuni välja ja vahepealse riigid ka kõik. Loomulikult, et ootab Eesti hotellimajandus ja turismimajandus rohkem turiste nendelt uutelt turgudelt. Teatavasti Aasia turud, Hiina, India, Jaapan kasvavad väga jõuliselt ja, ja Eesti turismisektor omalt poolt on ka juba üsna mitme aasta jooksul näinud vaeva sellega, et Eestit, et kui turismisihtkohta turundada nendel kauga Kaug-Ida turgudel. Ja, ja ma usun, et ekslinnapildis ka tegelikult järjest rohkem hakkab nägema Hiina ja, ja teiste teiste Aasia riikide turiste. Samas ei ole põhjust arvata, et osa Kaalud näiteks Aasia turistide osakaalud tõuseksid väga-väga kõrgeks. Eesti hotelliturg jääb igal juhul regionaalseks. Hotelliäri on mingis mõttes väga delikaatne ja mingis mõttes väga põnev selline valdkond mis on teie väga väärikas kogemuse juures võib-olla selliseid, kõige veidram, kõige põnevamad, kõige naljakamad lood, millega te olete kokku puutunud, tuleb teil mõni kohe praegu meelde? No on see siis, on see siis veel nõukogude ja lõpust või siit viimastest aastatest? Et neid asju, mis klientidega juhtunud, ei räägita, aga aga olgu siis üks lugu. Tõenäoliselt aastast 89 või võib-olla oli 90 hotellis palasse. Seal oli teatavasti restoran Margarita pitseerija, kus inimesed seisid ukse taga järjekorras esimestel aastatel ja ja, ja, ja sissepääsu pidi pikalt ootama. Ükskord me leidsime ühe menüü pealt kliendi poolt kirjutatud lakoonilise teksti, et et miks ma küll siin istun, sees mind keegi ei tunne ja väljast mind keegi ei näe, sellised tumedad klaasid olid, et keegi siis selline nostalgiline või siis selline natukene bladepresseerunud inimene, kes oli küll tunginud sisse sellist Lääne tarbijaühiskonna eest elu nautima, sest et noh, Palazz alguses oli ikkagi selline suhteliselt eksklusiivne, eksklusiivne ja, ja võib-olla sellisest üldisest kontekstist välja rebitud. Ja võib-olla et ei olnud ka sel kodanikul raha, et seda pitsat osta, aga ta oli saanud sinna sisse laua taha ja, ja tõesti, ta siis tundis muret, et klaasid tumedad väljapool kõndijate, kes võiks osata nagu kuidagimoodi seda väärtustada või mingit seisukohta võtta, et nemad ei näe teda läbi läbi klaasi. Aga eks siin elu jooksul on igasugusi selliseid lugusid juhtunud rohkem ja vähem kuulsate inimestega. Jätaksin need võib-olla võib-olla nimetamata või, rääkimata konfidentsiaalsuse nõudele toetudes. Aga seda peab ütlema küll, et jah, hotell töötab 24, seitse ja ja seal juhtub igasuguseid vahvaid asju ja ja, ja, ja üks päev või kaks päeva ei ole sarnased, et iga päev on, on erinev, nii et hotellinduses vahva töötades soovitan tulla. Tallinn 2011 kultuuripealinnaks olemine. Mida see neile andis hotelli poolt vaadatuna. Sündmus tõi olulise tõusu külastutavuses. Jah, lihtne oleks öelda küll nii, et kultuuripealinnaüritused tõid kaasa eelmisel aastal suure ööbimiste arvu kasvu. Mina arvan, et tegelikkus on see, et pikem on Tallinn 2000 11-l Pikamäe pikemaajaline mõju. Me saime väga palju meediakajastust tänu kultuuripealinnale väga erinevate riikide meediates. Kuid ma kipun arvama, et suhteliselt vähe inimesi külastajaid just nimelt tuli eelmisel aastal Tallinnasse tänu sellele, et, et meil oli kultuuripealinn. Aga tuntuse kasvu seisukohast oli väga oluline ja, ja olen täitsa kindel, et nii sel aastal toimuvad kas siis üksikkülastused või, või mingite kultuuriprojektide Eestis saabumised. Konverentsid võivad olla tingitud või tuleneda sellest, et eelmisel aastal räägiti sellest, et Eesti on kultuuripealinn. See on üks tore ja usaldusväärne reisisihtkoht. Siin asjad toimivad siin kultuursed inimesed ja et tänu sellele on tehtud otsuseid eelmise aasta suure arvu kasvu. Mõjurid on, on väga erinevad tõesti alates sellest, et kultuuripealinn oli, kuna kuni selleni välja, et venelastel on mitmekordsed Schengeni viisad. Vahepeal võib rääkida sellest, et on uued lennuühendused, on odavlennufirmad, kes lendavad Tallinnasse. Turismisektori, nii ettevõtjad kui ka avalik sektor EAS on teinud aastaid juba väga aktiivsed ja mitmekesiseid turundustegevusi sihtturgudel. Ja ühel päeval see kõik hakkab loodetavasti mõju ka andma ja lisaks meie meie turismi infrastruktuur on siiski üsna hea, hotellid on hea kvaliteediga ja ja, ja nii nii toote poolest kui ka teenuse kvaliteedi poolest ikkagi suhteliselt odavad. Nii et, et me peaksime olema jätkuvalt ikkagi konkurentsivõimeline sihtkoht. Aga mis seal, võib-olla see see nii-öelda noh, ala või, või ütleme, see, see koht, kus on meil kõvasti arenguruumi, sest hotellid ei seisa ju üksinda kuskil kesklinnas, et selleks, et nad inimesed sinna jõuaksid, peab olema hea transport, peab olema see infrastruktuur, tuur, et kus meil on siin kõige rohkem areneda nii-öelda toetavaiutas funktsioonides. Ja see on päris kindel, et külalised ei tule hotelli pärast Eestisse, eks nad tulevad ikka kas siis mingite sündmuste pärast vanalinna vaatama või konverentsile või kontserdile või, või, või ka äri ajama. Ja, ja selleks, et tuleksid, peaks olema infrastruktuur kvaliteetne vaatamata sellele, et on oluliselt viimastel aastatel paranenud lennuühendused on ikkagi meil lennuühendusi vähe ja eriti, kui me räägime suurtest konverentsidest siis konverentsi delegaatidele on siia ikkagi küllaltki keeruline saada. Lennuühenduste parandamine on üks prioriteetidest kindlasti? Jaa, jaa. Hea meel on mul, et riik on täna võtnud sellise initsiatiivi enda kätte, pidades silmas Estonian Airi enamusaktsiate ostmist. Teine oluline puudus, mis täna on ja, ja mis järjest rohkem, ma arvan, et hakkab kitsendusi seadma, on Tallinnas korraliku rahvusvahelisel tasemel oleva konverentsi kongressikeskuse puudumine ja kuigi aeg-ajalt räägitakse, et noh, et meil on Solarise kontserdisaal ja ja meil hotellides konverentsikeskused, siis tegelikult on ikkagi nii, et suuri konverents nendes pidada ei saa ja ja kui ka mõelda selle peale, et 2018 on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa 2018 on Eesti 100. juubel siis sellist konverentsikeskust oleks hädasti vaja. Ja turismiasjalised praegu selle ettevalmistamisega ka tegelevad. Aga ega väga selget struktuuri uuri veel kindlasti paigas ei ole, et kuidas võiks sündida ja, ja kelle kapitalile, kuidas, kuidas seda opereeritakse ja nii edasi, aga aga tahe, mulle tundub, vähemalt on olemas nii poliitiline kui ka siis erasektori poolne tahe ja toetus ka siia. Nüüd veel mõelda, mis turismi infrastruktuuri juures puudu on, siis. Siis ma nimetaksin ära kindlasti ka raudteeühendused Peterburi ja Tallinna vahel. Kui me võrdleme Helsingi Peterburi vahelist ühendust siis sealne kiirrong viib ju Helsingist Peterburgi kolme poole tunniga. Meil teatavasti nüüd kohe-kohe taastatav rongiühendus on jätkuvalt aeglane seal öörong ja väga ebamugav ja konkurentsivõimet neil kindlasti tõstaga. Ja üks asi veel, ma nimetaksin, mis sellist turismiatraktsioon tooni puudutab, et Tallinnas ei ole ühtegi korralikku Tivolit ja pereturismi seisukohast tivoli oleks küll väga-väga oluline, ma tean, et Tallinna linn on aastaid suurema ja väiksema eduga sellega tegelenud ja läbirääkimisi pidanud, aga minu teada täna ühtegi otsust ei ole, pole ka ausalt öeldes viimastel aastatel kuulda, et sellest oleks räägitud. Aga, aga sellist asja oleks kindlasti vaja. Nüüd õnneks Lottemaa on saanud, eksju, käigu sisse ja ja, ja Eesti jaoks selline oluline pereteemapark saab kindlasti teoks. Aga jah, ma ütleksin küll, et Tallinnas peaks olema üks korralik tivoli ka. Et need võib-olla sellise suuremad asjad, millest, millest nagu mille, mille tulek Tallinnasse kindlasti suurendaks meie konkurentsivõimet. Suurepärane, ma arvan, et siin on mõtteainet mitte ainult kuulajatele, vaid ka inimestele, kes otsustamise juures viibivad kuidas moodsa ninaga infrastruktuuritaristut siis parandada. Aga viimane küsimus, mis on teatud mõttes meie jutusaate selline kohustuslik küsimus, kuidas Felix Mägus veedab vabasid pühapäevi? Kui kui, kui neid vabu juhtub olema? No ikka ikka juhtub olema, et ma ikka üritan oma töise ja, ja, ja eraelu või siis vaba aja tasakaalus hoida. Kuigi, kuigi jah, minu kirurg hotellinduse vastu ja, ja, ja praegu nagu ettevõtjana hotellinduses olemine tähendab seda, et, et, et ma tean, et seal on kogu aeg tööl 24, seitse, aga aga olukorras, kus, kus mul on väga hea meeskond, keda ma usaldan, siis ma võin igal juhul lubada endale vaba nädalavahetuse, teinekord ka nädalavahetus algab neljapäeva õhtul ja ja, ja, ja tähendab seda, et, et ma sõidan Muhu saarele kus on, kus on üks hästi tore kogukond, võib öelda. Head head sõbrad, meri ja, ja aeg, kus sõna maa, kus ei saa, või saar, kus aeg teatud mõttes jääb seisma. Et saad tegeleda iseendaga, saab tegeleda oma mõtetega perega. Ja saad ennast. Sest et ükski püsse ei, ei toimi ainult ainult nii, et ainult lased. Vahepeal peab laadima ka, nii et et, et mu saar on olnud viimastel aastatel üks selline koht, kus laadimine õnnestub kõige paremini. Suur tänu, Felix Vägustena jutusaate külaline olemast, aitäh.