Hallo hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade on Estonia Seltsi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti mereagentuuri s tema eestkostel toimub ülekannete sai kultuuri- ja seltsielu teemadel. Seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine, küsimine, kostmine seltsidel, tippkultuurist, haidlusest, seltside ja ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja täna tutvume Eesti Piibliseltsi tegevusega. See on ka muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Swing kvartett Kalev Veltkuti juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad, täna kõneleme Eesti piibliseltsist tema minevikust, olevikust ja tulevikust. Võime kindlalt öelda, et ega me piibliseltsist palju ei tea. Ühteteist oleme kuulnud. Aga lähemalt tema olemusest on meil kahjuks. Selle tõttu, et on 50 aastat tühjust vahepeal olnud, on meil väga vähe teada. Roos on Eesti piibliseltsi juhatuse esimees härra Tiit Salumäe. Peasekretär härra üllas Tankler. Abisekretär härra Jaan Berenson ja juhatuse liige härra Ingmar Kurg. Igalühel teil omad ülesanded, Eesti piibliseltsis. Tuletame siis meelde, kuidas Piibliselts nüüd uuesti Eestis tekkis. Piibli seitse sai nüüd alguse 91. aasta detsembris ja see on tõsi, et piibliseltsist Eesti piibliseltsist ei ole saanud nüüd kohe aastaga mingisugust massiorganisatsioon Nonii. Ja täna vaadates sellele tundub, et see asutamine või taasasutada tamine tegelikult jäi võib-olla pisut hiljaks isegi sellepärast, et jääb selline tunne. Ma usun paljudele inimestele, et et piibel jõudis meile enne kätte ja alles pärast seda tuli Piibliselts, sest tänu ühinenud piibliseltsidele tänu Soome piibliseltsile, eriti tänu paljudele inimestele välismaal meile toodi viimastel aastatel sisse üle 150000 eksemplari piibleid. Selle tõttu mõnigi inimene küsib, meil on piiblid olemas, milleks meile siis veel piibliselts? Raske on võib-olla mõista, et, et meil on nüüd aeg ikkagi iseseisvaks saada ka selles mõttes ja vastutus enda peale võtta, tähendab meie nüüd Eestimaal peame hakkama tundma muret eesti piibli pärast, eesti piiblileviku pärast ja mis sellest edasi saab. Aga ma tahaksin hea meelega sõna anda meie abisekretärile Jaan tarensonile, kes meile meelde tuletab, et tegelikult Eesti Piibliselts ei ole tänase ja eilse päeva nähtus, vaid see ulatub juba möödunud sajandi algusesse. Eesti Piibliselts pühitseb tänavu aastasaja kaheksakümnendat tegevusaastat kuigi päris pikk sõjajärgne periood ametlikult piibliselts lähevad. Eesti piibliselts ei ole tegutsenud, aga Meie algus on siis möödunud sajandi algusel. Aastal 1813 mil loodi Peterburi Piibliselts Selle loomise initsiaatorid teks olid aastal 1804 asutatud Briti ja välismaa piibliselts ja ilmselt palju vanema põlvkonna inimestele. Briti välis väljamaa piibliselts on väga tuttav, sest kõik sõjaeelsed eestikeelsed uue testamendi diapiiblid suuremas osas kannavad tite lähedal just selle väljaandja nime. Ja huvitav on öelda seda, et kui Briti ja välismaa piibliselts 1804 loodi siis väga ruttu juba paar aastat peale selle loomist on juba eestimaalt lähetatud Inglismaale kirju sooviga saada eesti ja lätikeelseid piibleid uusi testament. Nii et ka see arvamus, et balti kubermangude on olnud kuskil Euroopa äärealal ei kaema, selles osas ei pea paika, leiti väga ruttu üles koht, kust saaks piibleid. Ja kui 1813 Peterburis tollases Vene impeeriumi pealinnas asutati Vene piibliselts selle algatajaks või oraliseerijaks ole Inglismaalt lähetatud sir John Peterson kes muuseas on ka nii Soome ja Rootsi ja mitme teise põhjamaa viimiseltseede loomise juures olnud samal suvel nii Tartus kui Tallinnas loodi öelda piibliseltsi abiseltsid, mis said väga suure huvi osaliseks ja sellest tööst ei võtnud osa mitte ainult tolleaegsed, ütleme vaimulikud, vaid ka kõige tavalisemalt lihtsalt Eesti talumehed. Sest 19. algus me võime nimetada meie rahvusliku liikumise eel ajaks kuigi võiksime nimetada rahvusliku ärkamiseks juba ja 19. algul ka vennastekoguduse ärkamise vennastekoguduse liikumise raames. Ütleme oli selline eestlase kultuuriline ja vaimulik teadvus väga aktiivne ja siinjuures, kui vennastekogudus osas oli puhtamaid kiriklik tegevus, siis ütleme, vähemalt piibliselts andis võimaluse ka väljapoole minna ja kui me räägime, et eestlased armastavad ütleme, ühistegevust seltsi tegevust ja et sellel väga pikad traditsioonid, siis Eesti piibliselts huvitun, tolleaegse Peterburi Piibliselts oli üks esimesi, keda me võime siis nimetada, kes sellele meie seltsi kultuurile on aluse pannud. Muide, ma siin tahaksin just eriliselt rõhutada seda, et piibliseltside teke tõenäoliselt ei olnud mitte seotud ainult piibli levitamisega vaid tal oli ju hoopis laiem vaimne põhiinimeste juures. Siin. Ma läheksin ajaloos tagasi veel ühe sajandi 18-sse sajandisse piibli tõlkimise ja väljaandmise juurde, eks nagu me teame, siis kogu Eesti piim oleks aastal 1739 ilmus ja siis oli meie Eesti vennastekoguduse ola esimene suur ärkamine, kus me võiksime öelda, eestlane sai eestlaseks ja vot seal kasvas välja selline Eesti haridus, kultuur, mis seal ümber piibli. Sest eestlane piss lugema piibli kaudu. Ja ütleme, seal on meie rahvusliku hariduse algus ja ütleme selle tõttu, kui siis ütleme vähem kui sajand hiljem algas piibliseltsitegevus, siis see oli Eesti talumehele väga omane ja väga tuttav ja ta lülitus väga aktiivselt sellesse töösse, sest piiblit hinnati Eesti kodus talus. Kuigi ega igas talul ei olnud, sest selle 19. keskpaigani oli umbes igal kolmandast alusele ustestamete piip, mitte rohkem, aga seda hinnata, ja samas see oli ka üks väljund just aktiivselt ühiskonnaelus osalemises ütleme siis kõrgaadli ja vaimulike kõrval ka lihtne. Hästi talumees. Millel ajaloos niisugune aktiivne elu piibliseltsil algas? Missugused ajalooetapid oleksid eredad? No ma arvan, ilmselt need kõige esimesed aastat, sest 1813, kui need seltsid või abiseltsita ühes või teises Sis kihelkonnas tekkisid, siis oli ju tol ajal Aleksander esimese valitsemisaegne impeeriumis küllaltki vabad tuuled ja see aktiivsus oli talupoegade poolt väga suur, kui ütleme kogu ütleme siin kuskil 1817 18 19. Kui selle perioodi üle kogu Venemaa oli asutati üle 50 selliseid piibliharuseltsi, siis suurem osa nendest asutati Baltikumis. Et eestlased on olnud selle osas väga aktiivsed. Muidugi paraku kõik ju sõltub siiski tolleaegsetest valitsejatest. Kui progressiivne nimetatud tsaar Aleksander esimene lahkus areenilt asemele kurikuulus. Nikolai esimene, kes püüdis kogu Vene impeeriumi panna kasarmusse, siis paratamatult ka piibliseltsi tegevuses. Tuli ametlik lõpp, kuid meie, Eesti oludes siiski nad tegutsesid vaikselt edasi. Et nii kui 1850.-te aastatel tulid vähegi vabamad tuuled juba Aleksander teisega nii need varjusurmas olnud, piibliseltsid osakonnad, alustasid tegevust, kell jätkati seda tööd kogu möödunud sajandi jooksul, ütleme keerulisem periood oli ju esimene maailmasõda tulema siis vabadussõda kõik need, kus siis piirid olid kinni, paljud piiblilaod hävitati siin sõja käigus ja kui Eesti vabariik loodi, siis kaap, piibli, seltsid, Tõnu, siis mööduris nimetatud Piibliseltsid, kuna Briti ja välismaa piibliselts tegutses põhiliselt nii Tallinnas kui ka Lõuna-Eestis, aga kuna oli olemas ka veel Ameerika Piibliselts, kes tegutses põhiliselt siis nagu Põhja-Eestis, siis need piibliseltsid öelda jagasid oma töö ära, aga vabariigi algusajal sisuliselt ühinesid. Kuna ühed ja samad inimesed tegid mõlemas seltsis tööd ja kogu vabariigi aja oli Briti ja välismaa Piibliselts Eestis, kes siis kogu selle piibli levitamise ja sellega neid küsimusi käsitles. Me oleme jõudnudki peaaegu tänapäeva, välja arvatud see 50 aastat vahepeal, kas piibliseltsi varasematel aegadel või antud hetkel siis Eesti piibliselts on olnud massiorganisatsioon või on ta oma ideed levitanud, tähendab, see on laienenud väheste liikmete kaudu. Tähendab algusaastate kohta, tähendab ütleme siis 19. sajandi esimesed paarkümmend aastat Natel asutamist ta oli küllaltki massiline organisatsioon sest ikka mõnes mõnes kihelkonnas oli teada, kus kihelkonnas elati, oli kuskil umbes 5000 inimeste piibliseltsis aktiivselt osales kuskil poolteist 1000 inimest. Ja ütleme, 1832. aastal algas üks selline pikk-pikk traditsioon, enam piiblipühad. Kus siis tõesti kirikute juures peeti selliseid pidulikke piiblipäevi piiblipühasid esialgu noh, mõte oli selles, nagu tähistada nende piibliseltside piibliosakondade siis tähtpäevi, aga ütleme, nendest üritustest kasvasid välja piiblipühad, mis, mis seal siis kogu kihelkond haaratud, kus siis massiliselt korjati, ütleme, annetusi siin vanglate ja sõdurpoiste jaoks ütlemine, kes negrud näiteks Venemaa läks, et neile saada siis odava hinnaga või tasuta uusidestamente kaasa. Kui nad läksiteks tol ajal ju mind ju 25-ks aastaks armeesse. Väga massiline kuigi öelda peale uut tõusu, ütleme siis 19 sajandi 60.-test aastatest elavdama sellist massilist seltsi liikumist, kui sellist ei olnud noh siis meil on vaja arvestada ka, et lihtsalt tekkisid paljud uued, ütleme kirikuorganisatsioonid, mis organisatsioonid, mis ka ühe teise selle funktsiooni osas enda peale võttis. Pärast vabadussõda pärast Eesti iseseisvumist, missugust rolli mängis Piibliselts Ilmselt üks kõige olulisem roll peale vabadussõda, et Eesti iseseisvuse ajal, sest algaastatel oli see, et varustada rahvas jumala sõnaga ja ütleme Probleemiks oli siiski veel ka see, et väga palju oli trükitud Veldaks Lõuna-Eesti murdes ja ka noh, ütleme, me peame teiste vabariigi ajal ikkagi oli ikka lõplikult välja kujunenud, eks Eesti öelda põhikirjakeeles ikka põhipõhjaeesti murde baseeruv kirjakeel, ütleme siis kogusega Piiblite uut testamendist väljaandmine läks selle põhjaeesti kui meie praeguse nüüdisaegse kirjakeele peale ja selle tõttu see töö oli väga suur, aga noh, meie jaoks me teame, et Eesti vabariigi omad esimesed aastakümme 12 aastat oli äärmiselt vaene, peab ütlema, et siiski ka tolleaegne haridusministeerium ja mitmed ütleme valitsuse parlamendi liikmed leidsid siiski häid võimalusi ja kontakte just ka Briti välismaa piibliseltsi esindajatega. Need, ütleme ka need küsimused just esimestel aastatel lahendati ära, sest Eesti piibliseltsi kaudu peaks ju suurem osa vaimulikku kirjandust ka tolleaegse nõukogude Venemaal. Sest me oleme transiitpaik. Tuleme nüüd tänasesse päeva, mis on Eesti piibliseltsi jaoks nähtavasti uus aeg, uus aeg nii tegude mõtete poolest jätkates samal ajal vanu traditsioone ja ideid, kõnelesite sellest, et piibliselts tekkis hiljem, kui piibel uuesti Eestisse jõudis. Mis aga siiski sundis piibliseltsi looma kui üks funktsioon. Piibliseltsi revolutsioon oli juba täidetud, piibel oli Eestis juba olemas. Selleks oli õieti mitmeid põhjuseid. Eestis tegutseb juba mõnda aega Eesti kirikute nõu. Ja terve rida Lääne-Euroopa kirikuid olid mõelnud selle peale, kuidas eesti rahvale piiblit anda. Ja selleks vahelüliks oli määratud. Soome Piibliselts ja Soome piibliselts hakkas tõsiselt meie kiriku esindajatega läbi rääkima Eestis Piibliseltsi loomise vajadusest. Kuna poliitilised olud maailmas olid juba muutunud ja ka Moskvasse oli sündinud Venemaa Piibliselts. Ja kuna sel ajal Euroopa jaoks oli kaart üldises teadvuses siiski see, et Eesti on üks osa suurest Vene impeeriumist, siis küsiti meie käest, et kas meie tulevikus soovime oma asju ajada Venemaa piibliseltsi kaudu või kuidas me üldsegi oma suhted korraldame ühinenud piibliseltsidega. Ja algasid kaunis pikaleveninud läbirääkimised kirikute nõukogu liikmeskirikutega ja mind volitati ette valmistama Eesti piibliseltsi loomist. Läbirääkimised kestsid umbes aasta. Kui me saime kõikidest kirikutest vastused, kas nad leiavad sellise organisatsiooni vajaliku olevat, keda nad soovivad siin organisatsiooni delegeerida. Eesti piibliselts on selles mõttes mitte massi või rahvaorganisatsioon praegu vaid ta on koos kirikute poolt ametlikult volitatud esindajatest. Nii et kui me räägime siin oma juhatuse koosseisus erinevatest konfessioonidest nimetame kes on evangeelse luterliku kirikuinimene, kes on evangeeliumi kristlaste baptistide liidust metodisti kirikust Seitsmenda päeva adventistide hulgast õigeusu kirikust, roomakatoliku kirikust, siis meie kõikide juhatuse liikmete taga seisavad need konkreetsed kirikud. Ja see teeb ühest küljest meie töö küll stabiilseks, aga muudab meid ka otsustades ettevaatlikuks, sest me teame, et kui me midagi otsustame, siis meie otsuste taga peavad olema kõik meie liikmeskirikud. See puudutab ennekõike kõike Piiblite saabumise puhul näiteks nende poodide jagamist, kui palju üks või teine kirik saadetisest saab. See puudutab piiblitõlget, kus nüüd evangeelne luterlik kirik korraldas näiteks uue testamendi uue tõlkimise maksis selleks välja vajalikud honoraride ja nüüd on selle uue testamendi autoriõigus ka vastava taotluse põhjal antud Eesti piibliseltsile samuti Eesti ametlik siiani kõige rohkem levitada teatud niinimetatud 1968. aasta piiblitõlge millesse on tehtud nüüd uusi redaktsioonilisi parandusi mille omal ajal meie Konsistoorium tellis. Ja nüüd on need parandused tegelikult omandanud eesti Piibliselts. Ja läbirääkimised käivad ja on peaaegu lõpusirgel, et 1968. aasta piibli autoriõigus antakse üle Eesti piibliseltsile. Nii et piibliselts ei tegele mitte ainult raamatute jagamisega või nii, nagu me siiani rääkisime abi jagamisega, mis läänest tuli. Vaid see on kindlate juriidilist ülesannete organisatsioon, kes vastutab näiteks autoriõiguse eest ka selle eest et piiblit ei tsiteeritaks valesti, teda tsiteeritaks lubamatult, see on üks ka rahvusvaheliselt võttes piibliseltside ülesanne, nii et kui me vaatame siit mõnikümmend kilomeetrit põhja poole, siis Soome piibliselts just nimelt nende probleemidega tegeleb. Ja loomulikult ka abimaterjali väljaandmine piibli jaoks. Me oleme tõesti õnnelikus olukorras, nüüd mõni aasta peale Eesti ärkamisaega. Et kui varem öeldi, et igas kolmest alus oli piibel, siis nüüd tõesti Eestis inimene saab endale muretseda piiblit, see on täiesti võimalik, igalühel kättesaadav. Aga millest on tõsine puudus, on abimaterjal. Praeguseks on piibli seletavad ja üldistavad raamatud, kaunis suured haruldused. Sõnaraamatuid ei ole peaaegu ilmunud, üks katse sai tehtud uue testamendi mõistelise sõnaraamatu faksiimileväljaandmiseks. Aga näiteks atlas, kaardid, ilma milleta piibli lugemine tõsiselt on raske ja inimene ei saa aru, kus kohas ta liigub, kus need sündmused toimuvad. Selle nimel käib praegu töö, siin on ka kolleegil kirjastusest logos kindlasti midagi hea töö, millal siis meie, Eesti rahvas saab ka piibliatlase lisaks? Lile piibliatlas on tõepoolest vajalik raamat ilmselt kahes tähenduses. Esiteks, kui varematel aegadel inimene õppis piiblist lugema, nagu me kuulsime, piibel oli esimeseks Aabitsaks, siis tänapäeval on olemas aabitsat mille saab õppida lugema, aga nüüd tuleb õppida ka piiblit hiljem lugema. Sest karta on, et paljudel inimestel, kes on piibli saanud, on selle üle väga rõõmsad, aga mõnikord küsivad, kuidas ma peaksin sellega tööd tegema, et ma temast kasu saaksin. Ja selle tõttu on abimaterjalid hädavajalikud. Ja tuleb välja, et nüüd, kui on taas võimalus levitada trükkida kirjastada kristlikku kirjavara siis ilmneb, et eesti kultuuris on olemas ometi lüngad. Ja ei olegi minu teada ikkagi trükitud veel eestikeelset atlast piibli kohta. Et see oleks siis esimene katsetus. Et aidata inimesel piiblis orienteeruda. Ja tema teine tähendus Piibliatlase puhul loomulikult see, et ta peaks olema meie keelt ühtlustav teos ja meie keelt taastav teos kogu Eesti rahva jaoks, sest kuidas me ikkagi nimetame Jeruusalemma või, või teisi nimesid kokku leppida ja piibliatlase tegemisel õieti selle tõlkimisel meie käes on Taani piibliseltsi poolt välja töötatud kaasaegne heade viidetega piibliatlas ja selle tõlkimisel me siis jõuame kohe probleemi juurde, kuidas ühte või teist nime kirjutada. Jäätmekindlasti jõua lõplikule kokkuleppele, sest et on erinevad koolkonnad, aga me püüame leida selle kõige optimaalsem ja väga täname Eesti entsüklopeediakirjastust, kes aktiivselt võtavad, võttis osa tõlgete nimede õigekirja arutelul, nii et piiblil atlas oleks siis ka üks kultuurinähtus. Emal. Piibel on mitte ainult vaimult hariv, vaid ka eesti keelt harjub. Kui heas tõlkes heas eesti keeles on piibel välja antud. Niimoodi õpib ju eestlane tulevikus ka kõnelema. See on seesama piibli lugemise oskuse üks osa, mis samal ajal harib tema lugejat. Ja kui te need viitasite piibli atlasele, siis siiamaani me avastame, et maailmas kõik on justkui varem juba olnud, et aga tuleb välja, et ei ole. Ja mõned leheküljed on olemas küll piibli lõpus, mis on kaardistatud aga ma rõhutaksin veel ühte momenti selle juures, meie suhtumine piiblisse ju austav ja selle tõttu ta mõnikord meie austuse tõttu muutub meie jaoks nagu milleski eba ebareaalseks. Aga piibel tekkis ja tema tegelased kõndisid maa peal väga konkreetsed, väga konkreetsetes kohtades. Janadeljas elasid konkreetsel ajastul selle kaardistamine piibli tagasi meie aega meie juurde meie ellu ei, me oskame ise, võib liikuda ka piibli lehekülgedel selle tõttu paremini. Ja mis puudutab meie keelekasutust, siis piibli tõlkimine ei saa ka kunagi valmis, piiblit tuleb jälle uuesti tõlkida, kuna keel areneb, keel muutub ja meil tuleb oma piiblit lugeda emakeeles, vähemalt inimesel on õigus selleks ja selleks tuleb aidata ja töötada, nii nagu ka jumalaga tuleb rääkida oma emakeeles. Piibliseltsi tööd võiks jagada nagu põhitegevuseks ja lisategevuseks ja põhitegevus kahtlemata on esmalt piibli kättesaadavaks muutmine võimalikult paljudele inimestele, see on alus, see on põhi, see on kõige tähtsam, mida me peame tegema. Ja siin. Me võime öelda, et piiblil, võib-olla luksusväljaandeid, piiblil võib olla väga mitmesuguseid väljaandeid vastavalt inimeste maitsele ja võimalustele ja nii edasi. Aga ta peab olema kättesaadav võimalikult ka odavas variandis. Meil oli siin juttu sellest, kuidas inimeste huvi on praegu nagu nihkunud sellele, kuidas mõista piiblit ja tõepoolest siin neli-viis aastat enam tagasi oli inimeste põhiküsimuseks, kuidas saada endale piibel. Ja praegu on nüüd küsimus selles, kuidas seda piiblit mõista. Nüüd piibliseltside üks põhimõte on, see piibliseltsid ei tegeleb piiblit tõlgendamisega ja sellepärast näiteks ei maksa oodata seda, et piibliseltsid või ka Eesti Piibliselts annaks välja piibli kommentaare või õpetusi, kuidas mõista seda või teist kirja kohta. Nii et meie peamine ülesanne on jumala sõna kättesaadavaks muutmine ja sinna juurde siis piibliseltsid, abistavad piibliuurijaid. Sellise neutraalse abimaterjaliga sai nimetatud juba piibliatlast. Piibliseltsid annavad välja piiblit, teaduslikke väljaandeid, piiblit, originaalkeeltes väljaandeid, evangeeliumides sünopsis näiteks on üks selline materjal, mis aitab inimesi töötada piibliga piibli evangeeliumides, uues testamendis, kus on paralleelkirjakohad näidatud sõnaraamatuid, mis selgitavad mõisteid ja tähendusi ja nii edasi Piibli teksti redigeerimiseks oli juttu, see on töö, mis peab käima jätkuma kogu aeg, nii nagu keel areneb, peab piibli keel arenema. Üks moment, mida me seni nimetanud veel ei ole, on see, et kui me räägime siin Eesti piibliseltsis rahvuslikus piiblis me oleme väga nii-öelda eesti kesksed ja eesti keele kesksed tegelikult rahvuslik piibliselts peab tundma muret selle pärast, et ka teised rahvad, rahvusvähemused saaksid endale piibli. Oleme püüdnud kontakti võtta vähemusrahvuste esindajatega, küsides, millised on nende vajadused. See on nüüd meie mure, kuna meie sellel maal elame. Ja me oleme leidnud, et suur osa nendest vähemusrahvustest saavad endale emakeelse piibli oma rahvuslike kontaktide kaudu aga mitte ainult rahvuslikud piiblit, vaid näiteks ka sellised eripiiblid nagu piibel pimedatele. Praegu töötatakse uue testamendi väljaandmise kallal, mis on niinimetatud trelli kirjas. Selle töö on algatanud ameeriklased. Aga selle koordinaator, vahendaja meie jaoks on Stuttgarti piibli selts, Saksamaa Piibliselts, shut kartis. Ja temaga me peame kontakti ja siin on loota, et me saame uue testamendi pimedate kirjas. Nii et need on sellised põhitegevused sinna, ma usun, et põhitegevuse juurde võiks lisada veel seminarid, õppepäevad kristliku kirjanduse müügipunktid kusagil 30 müügipunkti ringis Eestis väljaõppe näiteks praegu me töötame selle kallal, kuidas saab. Ta üks piiblitõlkija stažeerima Amsterdami Ülikooli Hollandi piibliselts on pakkunud meile võimaluse üheks aastaks ja sinna juurde, kui öelda lisategevusest mõni sõna, siis lisategevuseks me peame näiteks seda, et meil on partnersuhted. Meil on partnersuhted näiteks Taanis oleva dialoogikeskusega dialoog, tsentret nimetavad nad seda seonorfoosi ülikooli juures tegutsev keskus, mille eesmärgiks on anda adekvaatset ja objektiivset informatsiooni Uuse võõrreligioonide kohta. See ei ole meie põhitegevus, aga me tahaksime lahendada seda informatsiooni, mida nemad siia toovad. Üks asi, mis meil ees seisab, sellel aastal, on tõeline suursündmus. Me loodame, et sellest saab suursündmus on maikuus tulemas rahvusvaheline draamafestival Pärnus. See on esimene selletaoline nähtus. Ja see on nüüd selline kristliku draama või piiblidraamafestival, mis näitab võimalusi, kuidas saab piibli sõnumit edasi anda. Näitlikult, kujundlikult nähtavat. Ja sellel on isegi oma praktiline tähendus. Ma toon näite Pärnust, kust mina pärit olen. Praegu oleme kontaktis Pärnu Kurtide Ühinguga. Ma hakkan seal piiblitunde pidama, need inimesed ise rääkida ei saa, aga nüüd see piibli sõnum, mida nad vastu võtavad, neil on oma pantomiimigrupp, näiteks. Nad panevad selle pantomiimi vormi. Et piibli sõnum jõuaks võimalikult paljude inimesteni, kõikide igasuguste inimesteni. See on meie eesmärk ja võib-olla, kui Pärnust oli jutt, siis siinkohal ma nimetaksin ära ka selle, et piibliseltsi aadress on Pärnu postkast üheksa Pärnu postkast üheksas on väga lihtne jääbas kõikidele meelde, kes tahavad kontakti võtta. Kas meil mujal Eestis on ka piibliseltsiosakondi või aktiivseid inimesi, kellel võiks olla ka oma postiaadress? Meie Tallinna aadressiks on vabaõhukooli tee kaheksa aga me ei ole tõelist sellist esinduspunkti Tallinnas veel avanud. Siin Jon Berenson teab öelda kõrvalt, et olid majad Tallinnas, mis kuulusid piibliseltsile ja me töötame selle kallal, et neid maju tagasi saada. Oleks tore, kui meil oleks piibliseltsi soliidne esindus Tallinnas. Nojah, seal meie lootus, aga praeguse situatsiooni, Ma võin anda lihtsalt ühe telefoninumbri, kust saab mind Tallinnas kätte saanud siis 513 null null viis. Ja kui mind alati ole, siis alati sa pead, infosekretär paneb kõik kirja ja kõik kontaktid on võimalik. Siis järgneva helistamisega ta kokku leppida ja saada. Siis saab samuti informatsiooni piibliseltsi ja samuti muu kristliku kirjanduse kohta kui helistada näiteks telefonil 55 74 16. See on konsistooriumi kirjastuse informatsiooni osakond ja hea meelega me ütleme, mis piibliseltsis toimub. Mis on meil plaanis, võin veel nimetada ühte asja, mis rõõmustab meie Eesti lapsi kõige lähemal ajal, nimelt koostöös Hollandi pühapäevakooliühendusega ilmub piiblilood lastele. Selle juures me oleme hulka aega tööd teinud. Pühapäevakoolide lapsed on kindlasti juba näinud diapiiblit, see on neli köidet diapositiive Piibli põhilised lood ja vormis esitate tatud. Selle juurde käib vastav tekstiraamat. Ja nüüd kõige lähemal ajal ilmub siis ka piiblilugude raamat, kes tunneb juba varem ilmunud Piiblilood raamatut, mida Eestis on hästi palju levitatud. See uus raamat erineb sellest. Lugusid ei ole nii palju, aga nad on hästi lastepäraselt välja antud. Ja üks lootus on veel, et võib-olla sama temaatikat ka samade kujunduselementidega anda välja video vormis. Ja kui see raamat nüüd ilmub, siis üks osa tema tiraažist on määratud ka eesti Piibliseltsi kaudu levitamiseks. Meie raamatupoodides üle Eesti võime kohata piibleid müügil. On olemas päri spetsiaalne lett Tallinnas Rahva raamatu raamatukaupluses, kus Eesti viibisid seltsiga. Koos võib oma raamatut ka kirjastus logos ja informatsiooni kirjas osakond Eesti luterliku kiriku konsistooriumi juures meie kontaktkirjastus logos aga kusjuures ka on plaanis alustada esimest piibli kommet staaride saared ja eesti keeles. Ja endisest asjast huvitatutele on kasulik helistada telefon 45 35 75. Meie kontor asub toompuiestee 23. Me oleme rääkinud piibli levitamisest, tema tähtsusest, aga piiblist konkreetselt enesest ei olegi kõnelnud, mis piibel siis tegelikult halb. Igalühel on temast tekkinud oma arusaam oma mõiste ja nähtavasti igaüks võib ka piiblit erinevalt lugeda. Selle kohta võime öelda väga lühidalt, et piibel on jumala sõna ja nii ka esimene eesti piibel algab, see on kõik see jumala sõna, mis alguses heebrea kreeka keeles kirjutatud ja nüüd lõpuks ka maakeeles välja. Nii on läbi sajandite väljendatud piibli olemust. Ja piibel ei ole mitte inimese mõtete arendamise raamat iseendast vaid piibel seletab iseennast ja sellepärast on piibel alati ka kiriku või koguduseraamat. Me loeme teda kui kõige olulisemat raamatut oma jumalateenistustel ja seletame teda. Ja tõesti nii nagu te nimetate, võidakse piiblit väga erinevalt lugeda. Mõni aeg tagasi olin alles koos inimesega, kes püüdis piiblist lugeda välja tänapäeva geograafilisi punkte ja ütelda, et see või teine tähendab nüüd täpselt seda kohta. Nii on ka piiblit loetud. Ja on otsitud sealt ennustusi tulevikupäevadeks. Ja ometi ütleb piibel oma lühikeses kuldses evangeeliumis piibli kõige sügavama olemusena, nii on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei pea hukka saama, vaid et tal peab igavene elu olema. Tähendab, piibel ei ole antud meile ei geograafia ega loodusteaduste õpikuks? Ei ennustuse raamatuks ei keele õpikuks viimselt vaid ta on antud meile meie isikliku jumalasuhte loomiseks, kus me õpime jumala südant tunduma. Nii et selles on tõesti piibli väga suur erinevus kõikidest muudest raamatu otsast ja seal viitab ka ju see sõna juba, mida me kasutame piibel või kirjutatu või raamatud. Ja õieti kujutabki piibel endast tervet raamatukogu läbi sajandite kirjutatud erinevate autorite poolt. Ja kui inimene niimoodi piiblit loeb, siis ta võib sellest tõesti targemaks saada. Selle nimel peab piibliselts oma tööd tegema, et see piibel oleks kättesaadav ka eriti nüüd, kus koolides toimub usuõpetus kus meie, Eesti kristlik rahvas võib jällegi selles mõttes oma pinna ja juured leida, mille juures me oleme olnud. Ja piibel õpetab meid selles maailmas õieti elama, kui me läheme ka vana testamendi juurde ja käskude juurde, mis on ju üks väga põhiline piibli osa tegelikult inimeseõpetus, kuidas ta siin maailmas elada või kuidas jumal oma rahva Iisraelist ära tõi, siis tahan siin meelde tuletada ühte väga huvitavat jutuajamist, mis mul oli juba mõni aeg tagasi ühe mõjuga ka politseijuhiga. Ja ta oli mures Eesti rahva moraali pärast kuritegevuse kasvu pärast. Ja ta oli lugenud kümmet käsku ja selle eellugusid ja tema eks kees või piibli seletus oli see, et kui Iisrael oli Egiptuses vangis, siis ei räägita, et neil oleks olnud 10 käsku. Nad olid vangid, nad elasid ühe vangi ja orjakorra järgi. Kui nad said vabaks, neid viiakse oma tõotatud maale, siis annab jumal neile 10 käsku. Kuidas vaba inimene tegelikult elama peab. Ja see vend politseist ütles, et kas me ei saaks ka Eesti rahvale nõndasamuti öelda, et orjus, aeg on orjus, aeg, aga see on nüüd möödas. Ja kui me vaba rahvana tahame elada ja ellu jääda siis on selleks võimalus võtta oma elu aluseks 10. Väga elav, väga huvitav lähenemine piiblile, nii et ei pruugi olla selleks sugugi õppinud teoloog. Et piiblist niisugust asja leida. Selleks võib-olla üks politseinik, kes otsib lahendusi oma probleemidele, mis tema ees seisavad ja nii nüüd lõikub väga selgelt piibel meie tegeliku Eesti olukorraga. Kuidas me ikkagi võime siin ellu jääda ja ka 11 ellu jätta. Ja veel, mida huvitavat on talveaias eeloleval nädalal. Reedel, viiendal märtsil kell 18 30 läheb väga menukas itaalia armastuslaulude õhtu. Laulab Aare Saal, klaveril Ülle Rebane. Õhtut juhib Viktoria Jagomägi. Pühapäeval, seitsmendal märtsil kell 18 30 on Putšiini lühiooperiõde Angeelika Tallinna konservatooriumi ooperis stuudio etendus. Nimiosas erili heinapuu ja Mare Väli lavastaja enamik muusikaline juht Ellen Maiste. Esmaspäeval, kaheksandal märtsil kell 18 30 on läbilõige Kalmani operetist Silva. Veel nädala pärast kõneleme siinsamas taimetoitlaste ega ja Eesti taimetoitlaste seltsist. Kohtumiseni ja jälle kuulmiseni.