Kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku 2006. mai olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku toom. Just praegu algas valitsuskabineti erakorraline istung, aga mingeid sisulisi otsuseid teha ei saa, sest põhimõttelised kokkulepped eelarvestrateegia kokku koju osas on erakondadel tegemata. Juuni lõpul toimuval tippu kohtumisel alustavad Euroopa Liit ja Venemaa kõnelusi uue partnerlus ja koostööleppe üle. Täna kiitsid Euroopa Liidu välisministrid heaks vastava mandaadi Gruusias parlamendivalimiste tulemuste tühistamist nõudnud opositsiooni meeleavaldust. Tbilisi keskväljakul lõppes rahumeelselt. Opositsiooni liidrid on aga lubanud meie meeleavaldusi korraldada iga päev seni, kuni võimud kuulutavad välja kordusvalimised. President Saakašvili Enda sõnul valmis dialoogiks opositsiooniga. Rootsi tegid ettepaneku Euroopa Liidu idapartnerluse loomiseks. See aitaks endistel Nõukogude Liidu koosseisus olnud riikidel valmistuda liituma Euroopa Liiduga. Eelkõige peetakse siin silmas Ukrainat, Moldovat, Gruusiat ja Aserbaidžaani. Allkirjastati lepingud sõiduehitamiseks lisaks tee rekonstrueerimisele väheneb Tallinna-Tartu vahemaa enamik kui poole kilomeetri võrra. Eesti vanima ja ihaldatuma kunsti. Neeme ja Kristjan Raua nimelise aastapreemia said Sirje Helme ja Irma ning Anu Põder ja Nora Raba. Tänavune muuseum. Rott on Adamson-Ericu muuseum oma väljapanekuga iluraam raami ilu otsustama saksa kunstimuuseumi puhul tavatu teema ehk kunstiteose vormistamine, samuti väljapaneku põhjalikkus. Virumaal räägiti ettevõtlikkust, koolist ja ettevõtlikkuse kasvatamisest koolis, Vihterpalu tulekahju kontrolli all. Politsei kutsub teatama inimestest, kes võisid selle tulekahju põhjustada. Ilm püsib vähese pilvisusega ja kohatise hoovihmadega öösel öökülmaga, homme on ilm jahedam kui täna. Alustame sellest, et just praegu algas valitsuse erakorraline kabinetiistung, on teada, et valitsus peab ju eelarvestrateegias sellel nädalal ära kinnitama ning sain veidi enne istungit telefonile rahandusminister Ivari Padari ning küsisin, kui kaugele loodetakse täna tööga jõuda. Jah, need tegelikult on tõesti nii, et riigieelarvestrateegia peab vastavalt seadusele sellel nädalal paika saama ja seda, milline ta tuleb siis ja milline, millise meda siis kinnitame neljapäevane, eks me seda siis ka valitsuskabineti erakorralisel istungil ka arutame ja mida ma ütlen kohe ette, on see, et me küll kinnitame praegu esialgsete ära riigieelarvestrateegia, aga, aga väga selge klausliga, et ta muutub jooksult. Tänasel juhul on nii, et oma töö töö jätkab ka veel see riigikogu liikmetest koosnev komisjon, kelle teema on siis võimalike kuluga, et ja tulu muudatuste tegemise ettepanekute tegemine ja selge, et enne kui ei tule siis suuri põhimõttelisi poliitilisi otsuseid ei saa me ju ka midagi kinnitada, sellepärast et kui me räägime täna, siis riigieelarve kuludest järgmisel aastal ehk siis 96-st miljardist kroonist räägime sellest, et sellise 96 miljardilise kroonise eelarvega oleks meil riigieelarve tasakaalus, siis selle nimel tuleb meil leida lahendus ligi 10 miljardi krooni kulude pealt, millega on praegu arvestatud. Nii et meil on ikkagi küsimärk 10 miljardit krooni selgelt üleval ja sellele on vaja rahulik ja tasakaalukaid otsuseid. Tänane kabinetiistungi ju tegelikult sisuliselt ei saagi midagi otsustada. Ja tänane kabinetiistung on tegelikult, see on TÖÖ istung, tähendab seda, et me lihtsalt arutame riigi eelarvestrateegia koostamise käiku. Siia juurde võib lisada, et erakondade poliitikutest ehk siis koalitsiooni liikmetest koosnev komisjon peab oma ettepanekud esitama kolmapäeval. Euroopa Liidu välisministrid kiitsid täna heaks radikõnelusteks Venemaa uue partnerlus ja koostööleppe sõlmimise üle. Vaidlused läbirääkimiste üle kestsid poolteist aastat. Alul oli nende vastu Poola, viimati Leedu, kes heitis Venemaaleht selle energiapoliitikat ja naabrite kohtlemist. Täna siis saadi kokkuleppe ja küsisime kommentaari välisminister Urmas paadilt. Tänane arutelu Euroopa Liidu vene Alati osas oli väga lühike, sest sisuliselt juba eelmisel nädalal jõuti kokkuleppele selle mandaadi andmises, et need kõnelused saaksid alata. Nii et täna eesistuja teatas, et see kokkulepe on saavutatud, küsis, kas kellelgi on veel midagi öelda ja ja ei olnud, siis siis see otsus tuli täna kiiresti, nii et siis juuni lõpus Euroopa Liidu-Vene tippkohtumisel kõnelused uue raamlepingu üle Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, siis saavad alata. Kas mingi eeltöö on ka riikide poolt veel tulemas? No eeltöö on suuresti tehtud selle sama mandaadi ettevalmistamise ajal, kuid eks kindlasti jooksvalt on igal riigil oma huvisid. Ta tuleb ette valmistada, sest kui läbirääkimised algavad, siis kindlasti läbirääkimiste käiku, kõik jälgivad ju ju tähelepanelikult ja, ja vajadusel siis sellesse sekkuvad. Et olla siis võimalikult operatiivne, enne kui mingites asjades lõplikult kokkuleppele jõutakse, juba siis kõnelustel, nii et kindlasti see puudutab ka Eestit ja meie huve, et me oleme ka pannud ju kirja omaga sellised spetsiifilised huvid, mida me soovime, et nendel kõnelustel käsitleti ja eks me siis ka jälgima ja vajadusel reageerime. Kas sellel arutelul veel mingeid olulisi küsimusi oli? Praeguseks, mis kindlasti on oluline, on see, et gruusia arutelu on lõppenud ja Gruusia olukorra osas ka Euroopa Liidu välisministrid võtsid vastu lõppjäreldused. Siin hinnatakse parlamendivalimiste toimumist, seda, et Gruusia selle testi läbis ja, ja viis parlamendivalimised korralikult läbi räägitakse viisalihtsustuskõneluste ja vabakaubanduslepingukõneluste alustamisest Gruusiaga. Siis samuti rõhutatakse veel kord toetust Gruusia territoriaalset terviklikkusele ja, ja siis sellele, et igasugused provokatsioonid on hukkamõistetavad. Nii et Euroopa Liit tänaste arutelude tulemusel veel kord Sis väljendas Gruusiale selget toetust ja valmisolekut siis ka edaspidi Gruusiaga tihedalt koos tegutseda. Nüüd tänased olulisemad välisuudised Margitta otsmaalt ja sellest esmalt, mis siis Gruusias endastena toimusid? Gruusia opositsiooni meeleavaldus möödus täna rahumeelselt, umbes 10000 inimest marssisid täna hommikul Tbilisi spordipalee juurest Rostaveeli prospektile. Rajal toimus seal iseseisvusaastapäeva puhul sõjaväe paraad. Sellega seoses oli kesklinna koondatud hulgaliselt märulipolitseinikke koos veekahuritega. Kohal olid ka tuletõrje ja kiirabiautod. Ühinenud opositsiooniliider On ka teisilaadse, lubas parlamendiesisel väljakul pärast raadi peetud kõnes, et protestiaktsioonid jätkuvad iga päev seni, kuni võimud kuulutavad välja kordusvalimised. Gruusia president Mihhail Saakašvili rõhutas täna, et on valmis dialoogiks opositsiooniga, kuid ei hakka täitma ultimatiivseid ja põhjendamatuid nõudmisi, kuna valimistele tulemuste teatavakstegemine oli plaanitud. Täna pärastlõunaks kutsus opositsioon oma poolehoidjaid ka keskvalimiskomisjoni juurde, et nõuda valimistulemuste tühistamist. Kui selgus, et tulemusi mina välja ei kuulutata, läksid meeleavaldajad laiali. Keskvalimiskomisjoni teatel ei ole nad jõudnud kõiki hääletuse käigus esitatud kaebusi läbi vaadata. Uus parlament peaks kogunema avaistungile 10. juunil. Poola ja Rootsi tegi täna ettepaneku Euroopa Liidu idapartnerluse loomiseks, et aidata kunagi Nõukogude Liidu koosseisus olnud riikidel koostöös rockiga ja omavahel valmistuda tulevaseks liikmelisuseks. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele esitatud ühisettepanek ei maini liikmelisuse väljavaadet, kuna lääneriigid on sellele vastu. Küll aga leiab, et kõigile idapartneritele tuleks pakkuda sügavamat integratsiooni Euroopa Liiduga. Ettepanek puudutab eelkõige Ukrainat, Moldovat, Gruusiat ja Aserbaidžaani. Mainitud riike seob praegu Brüsseliga Euroopa naabruspoliitika, mis pakub riikidele paremaid võimalusi kaubavahetuseks, majandusabiks ja viisarezhiimi kuningad võtavad omaks Euroopa Liidu standardid. Rootsi välisminister Carl Bildt keset kõnealune regioon on Euroopale strateegiliselt tähtis. Saksamaa sotsiaaldemokraadid esitasid oma kandidaadiliidu presidendi tseremoniaalses kohale, eirates sellega konservatiivide leeris. Kõlanud, hoiatas, et see võib kaasa tuua kantsler Angela Merkeli juhitava laiapõhjalise koalitsiooni lagunemise. SPD kandidaadiks ongi Zhaan, kes jäi 2004. aasta valimistel napilt alla praegusele riigipeale Horst küllerile. Tagasivalimist taotlev algMülleril on nii Merkeli kristlike demokraatide kui viimaste Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu CSU toetus. Mõnede Tsee suujuhid peavad Schavani kandidatuuri esitamist vaenulikuks sammuks, mis võib kuulutada suure koalitsiooni lõppu. Eestisse tagasi keskpäeval Mäos allkirjastatud lepingud käivitavad Tallinn-Tartu maantee, Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehitustööd, mille kogumaksumus on 493 miljonit krooni. Lepingu kohaselt valmib Mäo möödasõit 2010. aasta septembris. Nii teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk, jätkab. Seitse kuud väldanud riigihankekonkursi tulemusel sõlmiti projekteerimise ja ehituse töövõtu leping aktsiaseltsidega asby Eesti Ehitus ja e-areng. Ehitusjärelevalvet hakkavad tegema Ramboll, Eesti Ramboll Finland ja fin Rõud. Vastavalt lepingule ehitatakse Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee teelõik 85.-st kuni 91. kilomeetrini uuele trassile, millega Tallinna Tartu vaheline tee väheneb 600 meetri võrra ja sõiduaeg pooleteistminuti võrra. Uus 1,4 kilomeetrine teelõik ehitatakse neljarajaliseks esimese klassi maanteeks koos eraldusribaga. Samuti rekonstrueeritakse ehitatava teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee see 2,3 kilomeetri pikkune teelõik. Mäo möödasõiduristmikud ehitatakse eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitatakse sild üle Vodja jõe jalakäijatele ja jalgratturitele 2,8 kilomeetrit. Kergliiklusteid tatakse 2,7 kilomeetrit müratõkkeid ja paigaldatakse 12 kilomeetri ulatuses maanteevalgustust. Mida tee-ehituslik suur projekt tähendab kohalikule majandusele, selgitab Paide vallavanem Mart Mäemets. See projekteerimine kogu see eeltöö ongi juba avaldanud sellele piirkonnale mõju. Seoses sellega on Mäo maad ju Järvamaa kallimat maad arendustegevuseks ja see annab kindlasti veel suurema tõuke selle piirkonna arenguks. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus ütles, et kuigi maaküsimuste lahendamine on kuue kinnistu omanikuga veel pooleli, võivad ehitustööd alata. Objekt on eriline mitmeski mõttes. Esmakordselt siis asfaltbetoonkihtide all kasutame mitte enam paekivikillustikuga Tarkivi killustiku graniitkillustikku, et siin on liikluskoormused ja kooslused on sellised. Et eeldab, et paekivikillustik viie-kuue aasta jooksul jälle hakkab purunema. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et praegune valitsusliit on nõuks võtnud oma valitsemisajal ehitada esimese klassi neljarajaline Tallinna-Tartu maantee välja kuni mäeni. Mis saab edasi, on kindlasti noh mis on ka valitsusliidu programmis minna veel sellel aastal tulla hankega välja, Aruvalla Kose, me tahame sellega välja tulla lihtsalt kuna ehitusturg on suhteliselt soodne teede ehituseks ja me väga loodame, et veel enne sügist saame selle pakkumise nii-öelda ehitajatele välja pakkuda. Mäo möödasõidutööprojekti koostamist alustatakse juunis ja ehitustööd lähevad lahti augustis. Olev Kenk paidest. Edasi Ida-Virumaale aga Kaškovi lugu on eestlaste ettevõtlikkusest. Ettevõtluse arendamise sihtasutus on loonud suisa programme, mille nimi on ettevõtlik kool ja selle eesmärk on arendada noortes inimestes ettevõtlikkust, kuna väidetavalt on eestlased Euroopa kõige vähem ettevõtlik rahvas. Kuidas koolis tundub, kas Eesti noored on vähete võtlikud põgendalversonaator Kiviõli esimeses keskkoolis ülikõrval? Õpetaja ise peab olema väga suur entusiast, ta peab endale tegema eesmärgi selgeks. Kui meie seda teame ja suudame seda lastele selgeks teha, siis ka nemad saavad kõigest, no ja tulevad kaasa. Ja nendele meeldib toppida teistmoodi, kui õppimine käib, meil on väga erinevaid projekte tehtud, näiteks Singaala ürituselgi, esitame algklasside projekti valik elukutseid, kus me uurisime lastega, milliseid ilukutseid siis meie laste vanemad peavad, oleme läbi viinud foorumi, kus siis oli õpilasel võimalik rääkida kaasa Kivilinna arengust. Kahepeale siiski eriline vaatasin, mida nad teevad ja mis kohtadesse. Ma uurisin, millega tegeleb müügijuht, mis firma juht agent seltsi, ta peab inimestele seletama, kuidas prügi sorteeritakse konteinerisse, mis prügi läheb. Kolmanda klassi õpilane Laura põld, mis asja sa tahaksid arendada, tahaksin arendada kiveri linna ja kuidas, mis suunas, milline peaks sinu arust Kiviõli linn välja nägema, ilus väike armas, kus ta praegu ei ole, seda mitte eriti uudis on vähe. Palju. Kui inimesi Baya, siis kõik ju arendavad kiivri linna Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt. Ettevõtlikkus on hoiak ja hoiakud kujunevad inimesel väga väikese seas. Selle pärast arvame, et kõik inimesed on ettevõtlikud, sõltumata päritolust, haridustasemest ja midagi vähem neid hoiakuid võrdlema hakatakse, seda kergem on inimestel hiljem elus hakkama saada. Ma arvan, et üle Eesti koolid õpetavad ettevõtlikkust, aga seda tehakse tükati ja ei teadvustata, et see ongi ettevõtlikkus, millega tegeletakse, et see tegevus ei ole süsteemne. Me püüame bruto veerida sõda, et see asi peaks olema süsteemne, toetama kooli, et koolil oleks kergem seda asja edasi viia, sest ettevõtlikud inimesed on vajalikud kogu ühiskonnale. Jätkame kultuuri teemadega Tallinna raekojas anti kätte Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemiad. Raekojas käis Riina Eentalu. Tervitati Tallinna raekojas Kristjan Raua nimelise kunsti Ja aastapreemia laureaate Eesti vanim ja ihaldatud kunstipreemia pole alates 1973.-st aastast oma sära kaotanud, pigem vastupidi, sellest on kujunenud kvaliteet, preemia nagu täna ütles zürii esimeeskunstnike liidu president Jaan Elken. Anti neli võrdset auhinda. Sirje Helme sai auhinna kumu käivitamise ja vedamise eest. Kumu on hästi käivitunud, seda kinnitab ka äsjane Euroopa aasta muuseumi tiitel. Jaan Elken. Sirje Helme kumu direktorina tõeliselt särab ja on kindlasti rahvusvaheliselt PR-väga hästi peente, rääkimata majasisesest tööst. Kui sa pärjad, siis tundub, et ahaa, et nüüd on kõik korras. Aga me oleme ühe etapi juskui läbinud, see kõik on õigel teel, aga ma julgen ka seda öelda, et vähemalt kumu suhteliselt meil on veel väga palju kasutamata ressurssi. Nii ütles Sirje Helme ise. Ilmar Kruusamäe sai auhinnaportreede sarja Ilmari inimesed eest Tartu kunstimuuseumis. Need hüperrealistlikke portreid on ta ju maalinud minu arvestuste järgi üle 10 aasta nende selline ja selle liini eest siis see preemia tuli. Skulptor Anu Põder jäi tähelepanu orbiiti osalemisega skulptuuri ülevaatenäitusel ja esiknäitusega super. Superjanäitus Kuugaleriisa. Kõik, mis mind ümbritseb, sellest ei saa üle ega ümber, ütles Anu Põder. Ja see ongi nii pidepunkt kui ka uute vormi lahenduste allikas. Ma mõtlesin, et saab ka hästi lihtsalt hästi kergetest materjalidest, minule käepärast, minule jõugahestest materjalidest teha oma ideed nähtavaks tuntavaks. Põhimõte on selline, mida ideest nõuab, mida sisu nõuab. See kontseptsioon on kõige olulisem. Noore raba metallikunstnikust skulptor sai auhinnanäituse värvides on väge eest selle näituse rahvusvärvides seinaplaadid olid pronksiööšokist inspireeritud. Tema isiknäitus värvides on väge, oli tegelikult installatsiooni näitus ja, ja on sellises tsoonis, mis on siis kujutava kunsti ja disaini ja, ja ehtekunstiobjekti, kunsti ja ja metallikunsti ja mis iganes vahepealses tsoonis. Ijate Nora Rabanäitus oli üllatus paljudele ja tõi ka palju poolthääli. Kristjan Raua nimelist kunstipreemiat annavad välja Kunstnike liit ja Tallinna linnavalitsus. Tänavune muuseumirott on Adamson, Eriku muuseum oma väljapanekuga iluraam raami ilu. Marta Grauberg küsis žüriiliikmelt Kultuuriministeeriumi muuseuminõunikult Peeter Moverilt, mis otsuse langetamisel määravaks sai. See näitus üllatas oma teemaga, et kui me oleme harjunud kunstimuuseumid, ootamiski, kunstiteemad, siis tegelikult tuldi välja esmapilgul nagu kunstikauge teemaga tegelikult oluliselt seonduva teemaga, nimelt kunstiteoste vormistamisega ja see näitus avas väga korrektselt kõik need aspektid, ajastute raamid, kuidas nad mängivad kaasa selle töö endaga, selle stiiliga, ja teine pool on siis see, et kuidas tänapäeval eri ajastute pilte eksponeerida, nii et see kõik kaduma ei läheks, samal ajal olemas. Rahalist preemiat muuseumiroti auhind kaasa ei too. Eesmärk on antud juhul teine, tunnustada ja väärtustada näitusetegevust ning seeläbi ka muuseumi laiemalt tutvustada. Ja midagi veel õhutada muuseume omavahel diskuteerima näituste tegemise üle ja mitte ainult näituste, vaid üldse, kuidas suhelda publikuga, sest selles konkursil me ei hinda muuseumil, kollektsioone, tööd, kollektsioonidega või olukorda, nende muuseumi hoidlates ega teadustööd, vaid me hindame, kuidas kõik see tegevus, mida muuseum teeb, näitusel kajastatud saab, kuidas ta jõuab publikuni ja kuidas ta suhtleb publikuga. Võistlus kõrvale jätta siis üles üldiselt Eesti muuseumidesse olukord on, et kas neid häid väljapanekuid on meil palju või vähe. Ma arvan, et meil on suhteliselt hea. Loomulikult kõik ideed ei realiseeru sajaprotsendiliselt. Aga see töö, mida muuseumitöötajad teevad, täitsa oleksid head, huvitavat tekitaksid, poleemikat, küsimusi, annaksid vastuseid, et see on väga heal tasemel. Muuseumikülastuste arv ületas Eestis mullu kahe miljoni piiri, mis on Peeter Maueriga hinnangul väga hea näitaja. Muuseum on Eestis kokku umbes. Poolsada ja me ei ole Eestis sellist piiritletud väga konkreetset reeglistikku kehtestanud, kes on siis see muuseum? Muuseumiseadus ütleb, et muuseum on see, kes kõiki neid tingimusi täidab, tahab täita ja arvab, et ta tahab tegeleda sellise tegevusega. Sellele on meil ka väga palju selliseid väikseid entusiasmist tekkinud muuseume väikestesse muuseumist, asja inimesed jõuavad üha enam jõuavad kohale, sest et kui ka Eestis ringi sõita, siis minu jaoks näiteks muuseum on, on selline koht selles külas, alevikus, kus uksed on lahti, neid oodatakse, öeldakse, Derek tulid. Et ei pea lihtsalt vuhinal läbi sõitma, vaid vaid rahvalt aja maha võtta, küsida, et mis te siin teete. Muuseumiroti nime sai auhind neli aastat tagasi nimevõistlusel. Peeter Maueri sõnul ei ole see pelutav, sest rott on uhke loom. Me rõhutame seda Roti poolel ta kogumiskirge, mis on muuseumides ka olemas ja seda eneseväärikust, mis karotiline olemas. Kui Vihterpalu metsatulekahju teema oli täna hommikul veel meie esiuudis, siis nüüd on ta taandunud uudiste lõpusest. Tulekahju areng on saadud täielikult päästjate kontrolli alla. Territoorium alates pühapäeva hommikust suurenenud ja lahtise leegiga tulekolded puuduvad. Praeguste ilmastikuolude püsimisel loodetakse põleng lõplikult kustutada nädala kuni 10 päeva jooksul. Politsei palub lühinumbril 110 ühendust võtta kõigil, kes viibisid 24. mail Padise vallas Vihterpalu kandis, omavad informatsiooni sellest, kuidas metsatulekahju alguse võis saada. Ning ilm on meil öösel vahelduva pilvisusega. Kohati võib sadada veidi hoovihma ja puhub läänekaare tuul üks kuni seitse, mis pöördub hommikul loodesse ja põhja ja puhub kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kolm kuni kaheksa kraadi. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loodetuul neli kuni 10, saartel ja läänerannikul õhtupoole puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ning sooja on 10 kuni 16 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.