Hallo hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade, see on Estonia seltsi, Kultuuriministeeriumi ja Eesti mereagentuuri Estma eestkostel toimub ülekannete sari seltsielu teemadel. Seltside ühingute liitude tegevuse tutvustamine, seon küsimine, kostmine, seltsidest, tippkultuurist, Edaidlusest. See on seltside ja ühingute ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel. Täna on meil koos Anija valla seltsielu edendajat. See on ka muusik, aga mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Täna musitseerib Swing kvartett Kalübeldruti juhatusel. Pärastlõunatundi, daamid ja härrad, meie seltside saates on täna üle mitme kuu koos maarahvas Anija valla esindajad kõnelda seltsielust vallas. Kunagi kirjutas Eduard Vilde sellest, kuidas Anija mehed tallid, kas käisid nüüd teemad? Ajad on muutunud. Täna tulid pealinna Anija valla naised. Saagem tuttavaks. Anija valla muinsuskaitse seltsi liige, Anija kooli mõtte algataja proua Urve Oiti. Nukuteatri Kehra nukk, lavastaja ja nukumeister, proual ja Žiguli. Kehra nuku kunstiline juht. Proua Sirje Põlendik Anija valla rahvamaja metoodik, muinsuskaitse seltsi liige proua Mare, Villem Soo ja aegne nukuteatri näitleja proua Aino Põlendik. Niisiis, daamid, alustame. Missugused on Anija vallas seltsielualused? Kõige põhilisem seltsielu on ikka muinsuskaitse, seltsielu on teisi seltsi ka, aga muinsuskaitse selts on nüüd kõige kauem kõige pikemat aega tegutsenud. Eks seal looja oli ka Anija vallavanem Ilse väli. Tema oli see, kes seda asja algatas, et jaa, oleme. Mida me oma seltsile eesmärgiks panime selle Anija muinsuskaitse seltsi, kui me ta lõime, et saaks taastada Anija algkooli, et seda on kohalikule rahvale väga vaja, et siis, kui on Anijal pool, tuleb ka kultuur Anijale tagasi. Sest need sovhooside aeg oli nii laastanud kõik ära. Inimestel oli immuunsus kadumas, ikk Ani oli praktiliselt rand rahva jaoks. Ja kõik, mis Anijal toodeti, oli piim, aga inimestele ja liha aga kindlasti mitte midagi tagasi pakutud, vähemalt koos ei leidnud mingit võimalust, et. Mingilgi moel pakkuda inimestele mingit vastuteenet selle töö eest, mis nad teevad. Ja siis hakkasime tasapisi oma muinsuskaitse seltsiga taastama, Haanja kool ikka niimoodi. Iga Kuu korra tuli meile kokku, tegime lõued. Tegime uued üleskutsed rahvale ja et me soovime taastada Anija kooli. Kirjutage meile allkirjad. Ja sööri 88. aastal, kui hakkasime pihta 89. aastal oma kamp, aga praeguse koolijuhataja Tiiu Triisbergi, tema hakkas neid asju meil päris ametlikult paberile panema ja ütlema, et ei niisama suusõnaliselt, et palvekorrast pöörduda ei saa mitte midagi, teemika nõudmised, hakkame asja niimoodi ajama, et et hakkame kirju igale poole kirjutama ja, ja tänu temale ka mingil määral on see asi selles mõttes hoogustunud ja, ja sai jalad alla. Ja hakkasime kohe survet avaldama Kehra sovhoosile, kes oli ka vastu sellele, et Anija mõisa sinna teisele korrusele väga lagunud korrusele, kuskile tuleb Anija kool, et see võtab nii palju raha ja sellel ei ole mõtet, käib buss ja kõik niuksed asjad, lapsed viiakse Kehra kooli, et milleks on vaja üldse nihukest asja, et ei õigusta ennast ära ja kas ikka lapsi nii palju on ja me oleme suutnud seda tõestada ja kolm kuud enne kooli avamist hakati siis lõpuks vihaga tööle, käisid lapsevanemad, käisid muinsuskaitse selts, käisin mina iga päev iga õhtu vaatamas, mis seal teha on vaja, pühkisin põranda ära, et hommepäev saaks jälle edasi teha, sest tegelikult see Anija kool tuli ka üsna suurte pingutustega ja tohutu vastuseis oli eriti just Kehra sovhoosi poolt. Nii et keegi eriti ei olnud sellest asjast huvitatud. Kogu aeg. No ja nüüd kool on, kool on juba kolmandat aastat ja, ja, ja tänu sellele, et pool siis köetakse pidevalt kalt saali ja varem ei lubatud isegi saali kütta, epitomat puud olema, kui me tahtsime oma jõulupidu teha. Et öeldi niimoodi, et puit küll ei saa, et vaadake ise, kuidas te hakkama saate nemad saali võtma, las ta annavad, aga nemad puid küll ei anna selleks, et et kütta ära jõulupeoks saal, lapsed saaksid esineda, kusjuures lapsed suured lapsed isegi tahtsid väga esineda. See suur laulmise aeg, kaheksanda, kaheksas laulev revolutsioon, lapsed tahtsid tohutult esineda ja õppisid suure innuga suured lapsed ja, ja see oli esimene pidu ja suur algustele Anija muinsuskaitse selts korraldas Anija lastele jõulupeo. Need lapsed, kes seal laulmas käisid, tahtsid ka tulla Anija kooli ja nende laste vanemad olid väga innustatud sellest, et tuleks Anija kool, sest need lapsed, kes laulmas käisid, nende vanemad nägid, et seda seltsielu ka lastele on sellisel määral vaja, et nad saaksid koos käia ja tulla sinna laulma ja esinema ja nüüd on kolmandat aastat Anija algkool ja laps on iga aasta juurde tulnud, kui alustasime, oli meid 10, järgmisel aastal lõpetasime, teise aasta kevadeks oli meid 19 ja praegu õpib Anija koolis 28 last. Tänu Anija muinsuskaitse seltsil on nüüd Anijale pool ja, ja, ja kõik seltsielu on tänu sellele seal. Kõik meie õmblusring töötab, naised käivad näputööd õppimas ja meil on näitering muinsuskaitse seltsis. On nüüd, et kuna me oleme oma kõige suurema eesmärgi täitnud Anija kool on olemas, siis nüüd seda vaimsust säilitada oleme Anija muinsuskaitse seltsiga teinud Anijades näiteringi. Anija vallas on küll mitu teatrit ja muinsuskaitse seltsi näiteringi juhendab Mare Villemson. Me oleme nüüd aasta vana, juba meil on. Praegu on 14 näitlejat, nojah, praktilised ja kõik on muinsuskaitseliikmed. Kõik on ja muidugi tahtjaid mängida, tahtjaid oli palju rohkem ja siis sellepärast me valisime etenduseks paunvere, kuna seal on kõige rohkem tegelasi. Aga ikkagi mõned jäid osadest ilma ja, ja sellest on muidugi kahju ka, aga see on nii nii tore ja tegelikult pärast alles saime aru, et me võtsime jube raske tüki. Aga kui valmis sai, siis oli, selgus isegi niimoodi. Mõned näitlejad mängivad lausa iseennast, niivõrd head head tüübid ja, ja jään kuidagi kuidagi juhtus niimoodi, et nii pidigi minema, et nendele inimestele oli vaja ennast väljendust või siin mõned siin Sirje ja kes on juba seda tükki Kehras näinud, nüüd tuleb teine kordusette, et me oleme vist juba kuus-seitse korda esinenud. Et oleksite rohkemgi esinenud, aga kuna nii palju on rahvast, siis on väga raske kokku saada, kuna igalühel on midagi jälle ees. Kas mõni juubelisünnipäev või on hoopis mingi väljasõit või? Aga no ikka oleme saanud mängida, transpordiga on ka muidugi raskusi, sama on nukuteatril ju ka, et käikse esineks rohkem ja, ja teeks rohkem, aga nüüd on see transport on nii kallis. Ja ega teda ei saa, ei jaksa üürida ja me teeme ju, kuna meil on lihtsalt muinsuskaitse seltsi näitering, me ei saa isegi piletihinda, lihtsalt süda ei luba kruvida hinda nii kõrgeks, et me saaksime omale siis ütleme, transporditasa teha või praegu käime oma masinatega ja noh, kuidagi ikka saab, katsume hästi lähedal käia, mängimisrõõm ja see kooskäimisi rõõmsalt. Nii vahva ja see juba tean, kuna ma olen nukuteatris ka, kuidas rahvas ja kuidas lapsed reageerivad, aga nüüd on mul selline elamus, kuidas täiskasvanud reageerivad ja see ongi hea tunne, tähendab, mina juba seda tunnet olen tundnud? Ma ei tea, muinsuskaitse, nendel näiteringi omadel on see jälle mingi uus tunne ja see kuidagi on meid liitnud rohkem. Varem algusaastatel oli seal muinsuskaitses niimoodi, mina olen küll Kehra inimene, aga seal on väga palju, Anijad, diad, Soodlast ja Kehrast on ka, et noh, ei tundnudki nagu kõiki nii hästi, nägupidi tead nimepidi võib-olla ka. Aga nüüd oled juba selle näiteringi kaudu saanud inimestega kuidagi tuttavamaks ja, ja tead, kellele sa võid rohkem loota, kes on abi valmim ja tegelikult nad on ise kõik väga tublid inimesed kohe lihtsalt vaata ja imesta ja ausalt öeldes ma olen kuidagi hakanud nagu neid rohkem veel isegi armastama või noh, seal on õige sõna ka tegelikult ja ja endale nii palju uusi sõpru juurde saanud, kuna mul nukuteatris on juba nii palju. Tegelikult me oleme ju kõik ikkagi sõbrad, hästi sobime ja ja, ja selles mõttes on hästi vahva, kui saad omale lihtsalt sõpru juurde. Ja kui Vello võta ka kellelegi abile võid ja ükskõik, igas asjas see muinsuskaitse selts on selles mõttes küll väga tore, et tema eesotsas on, jäigi nüüd ütlemata, see on baas meni Milvis meid ja tema abikaasaalas, meid on ka noh, nad on praktiliselt kahekesi, juhivad seda asja ja väga suured entusiastid ja nende eestvedamisel on see asi tõesti aga edasi läinud. Ma olen kuulnud, et muinsuskaitseseltsid siin ja seal jälle vajuvad Äravi kuidagi sured välja või soiku on jäänud see tegevus, aga meile Külli hirmsa hooga edasi, et Põhimõte, eks ju, miks meil sai see üldse näitering, sai üldse olema just sellepärast, et rahvas enam ei hakanud raha andma, noh, niisama, et et einele korjanduse selle teise jaoks me korjasime siin raha, et saime seal avada priske ausamba, aga siis vaatasin, et inimestel on ikka pea kasvavad need rahaprobleemid ja ja siis tuli Milvi smeid tuligi välja selle ideega, et kui teeks mingi näidendi ja pakuks inimestele midagi, et mille eest nemad maksavad? Õhtu tuluõhtuid jah, kuigi esialgu läksid kuluõhtuteks, aga hiljem tulid ka tuluõhtut selleks, et taastada Anija mõisa ümber seda müüri, mis meil on, tahtsin seda müüri taastuda ja meil ei ole raha enam kuskilt võtta, inimesed niisama ei anna ja siis me mõtlesime, et peab kuidagi koguma ja siis nüüd ongi meil see näiteringi, oleme sellega siis natukene tasapisikogumikes. Te kõik olete niisugused entusiastid paremini nimetatud seltsieluks, seda siis oli lihtsalt kultuuritöötaja või kultuuriinimene või ükskõik, kuidas seda nimetati. Sisuliselt on see puhas seltsielu. Te olete sellega kõik tegelenud. Kuidas maal on praegu inimesed tulevad kaasa, öeldakse, et ma olen väga raske praegu ja. Meie kandis küll vist ei ole raske, sellepärast et Urve teab rääkida küll Anija kohta minu kuuldud järgi tean, et Anijal käib küll kõvasti rahvast, ainult teepidu ja Kehras on samamoodi, meil on ainult see häda jah, et see Anija valla rahvamajas ei ole praegu seda kütet, kuna ta läks siis sovhoosi alt valla alla ja siis sovhoos võttis tega tagant ära. Et läbi raskuste ja õli ratikatega kütame enne enne etendust või enne mingisugust üritust ja seal meil on ju lukud KrK seal Anija valla rahvamajas, mis asub Kehra alevist ja seal on nukuteater, kui ta teeb oma üritusi või etendusi lastele. See ongi Kehra laste põhiline teatriskäimise koht. Palitud seljast ära ei või võtta, aga noh, peab tegema ei või lapsi ilma jätta teatrielamusest ja selles mõttes on natuke raske, aga rahvas käib küll väga hästi. Nad on nagu harjunud ja ma ütlen, et nukuteatri siin tänu lihale on meie Kehra rahvas, Kehra lapsed on nii harjunud käima teatris ja eriti nukuteatris. Et vahest küsitakse, miks te ei tee jälle midagi ja miks te ei tee, siis me oleme nüüd sellise kompromissi leidnud, et me käime lihtsalt lasteaias, kohe Kehras lasteaias ja, ja siis koolis esinemas ja seal on vähemalt köetud ruumid, aga oleme teinud ka klubis ka seal külmas õli radikat ütlevad natukene, need 10 kraadi saab ikka sisse. Aga mis edaspidi saab, eks siis paistab. Nonii all on ikka tegelikult ahjuküte suur eelis. Nojaa jaa, jaa. Ja rahval on täpselt samamoodi, meil muidugi lapsed ei nõua nukuteater etendusega, meil nõuavad täiskasvanud inimesed, et tahaks, kaks nädalat ei ole pidu olnud, miks sa ole pidu, rahvas tahab lõõgastuda ja neil on seda vaja. Nad tahavad, käivad tantsimas ja tavaliselt ikka 40 inimest on alati, ma pole kordagi oleks ütelnud, et nende jaoks on elu raske ja nad ootavad paremaid aegu, et ärme praegu pidusid korraldada või ärme tee puhkeõhtuid. Ja aeg on raske ütelda, tavaliselt on nii, et pidu hakkab õhtul kell kaheksa lõpeb hommikul kell kaheksa mitte inimene, pillimehed, ka need, kes on nõus mängima hommikuni ja kaks venda meil siin Jurnad, jorna Valter ja Jürna, Aivar, kes on siin meid alati toetanud oma muusikaga ja kes on muide ka nukuteatri näitlejad. Nii et läbi ja lõhki kest, kultuuriga tegelevad inimesed. Aga kes on need inimesed, kes käivad, kes tahavad pidu? Tähendab, mis ameteid nad peavad? Ta ei tohi lihtinimesed täitsa täiesti lihtinimesed, nad on praegu veel sovhoosi töötajad, osal osaliselt ja on ka vanemaid inimesi, kes on juba pensionärid ja ja neil on välja kujunenud kohe oma lauad ja, ja muidugi Anier on viia, kas keeld, tema on ka Kehrast tulnud, tal on seal väike maja Anijal ja on ka üsna suurpidude organiseerija ja rahvas pöördubki juba tema poole, et noh, kas ei saa, kaks alati on möödas, millal tuleb Anijal järgmine pidu? Meil on seda vaja, muidu Anijal on veel selline komme, et seal on nüüd viimasel ajal nii nagu vanasti ma olen kuulnud, mina olen noor inimene, aga ma olen kuulnud, et, et vanasti olid terve perega, käidi peol ja nüüd Anijal käivad ka, lapsed on ka hommikuni vanematega koos, nii et enam ei tehta vahet, kõik tahavad lõõgastuda. Nojah, lapsed vanuses ei no seda küll, aga ma ütlen, et nad kõik tahavad tantsida, lapsed ka tantsivad. Eks selle muidugi Kehras on parem. Sellepärast et Kehras on eraldi diskod ja selles mõttes on natuke, aga Anijal muidugi eraldi lastepidusid ei ole või ainult kooli omad, ma mõtlen. Aga kui on niimoodi mingi suur aastapäev või pidu, et teil on ikka kõik koos olnud. Need aastad on ikka niimoodi, kui aastapäeva pidu on, siis lapsed teevad eeskava ja nüüd on aeg seal, et ei jõua enam kedagi kutsuda, ei jõua minna mingisugusele tähtsale mehele, linna järgi ei jõua, kool ei ole seda kinni maksta ja lapsed teevad ise eeskava. Muidugi on seda alati teinud. Nii. Kauapanija on kool olnud, on alati igaks ürituseks ikka ees ka. Olgu siis vabariigi aastapäev emadele päev või jõulud, igaks korraks on Anija kool nüüd teinud oma eeskava. Ja viimased vabariigi aastapäeval oligi niimoodi, et oli Anija kool, tegi eeskava ja siis oli väike vaheaeg ja siis hakkas seltskondlik osa tulid mängima, jälle vennad, õrnad ja, ja pidu kestis hommikupoole üheksani. Nii et ei taha vara koju minna. Ei, Kehras on sama tavaline juba. Ja ikka tavaliselt on niimoodi, et pillimehed mängivad rahvasaalist välja. Pillimehed ei väsi kunagi ja need on juba Kehra nukukoolituseks kõvad. Kõvade pidude organiseerijad oli meie vanem, eks ju, festivalid ja mõtlen poti peal sealt saanud suure suure kogemuse, tähendab, et, et ei mängita ainult raha eest, vaid lihtsalt ta tahab mängida. Ükskõik kas ta tahab laval mängida nukkudega. Noh, see on ju ka meeste puhul haruldane, minu meelest meil nukuteatris on nii palju mehi ja üldse teatris, aga, aga just see, et mitte teha raha eest vaid lustist, lihtsalt jah. Kehva nukul on suured kogemused, nii et ma ei tea, võib-olla olete kõik välja kasvanud sealt kuivana. Kehra nukk on. Kehra nuku saab kolmekümneaastaseks 20. oktoobril et 30 aastat tegevust. Ja see on hästi pikk aeg ja see oli niisugune tore juhus oli, kui ma Jask umbes 30 aastat tagasi scart rongi pealt maha astusin, Kehra rahva, ma läksin, siis olid juba vanad draamaringi laiali läinud, draamaringi liikmed kohal ja moodustasimegi nukuringi esialgu nagu ikka see asi hakkas. Ja nendest on siinkohal praegu. Sirje Aino Sirje oli siis väike laps, käis vist esimeses klassis, oli niimoodi ja natuke rohkem ikka ja Laine oli muidugi jaa, Aino tuli terve oma perega lõpuks alul ei olnud terve peret, aga noh, siis oli vaja hele juurde ja siis ta tõi veel oma tütre juurde Sist ei, poja ja abikaasa vaatas ja ütles, mina nukkudega mängima ei hakka temale vana draamaringi näitlejaga, aga kui ta ühiskond meie etendust pidi jälgimisest lõigu järgmine kord midagi rulli on, siis ma tulen ka ikka, see on päris tore. Ja niimoodi terve nende pere on kogu aeg olnud nukuteatris ja kui meil ei ole muud kohta, kas olid klubis šeffid või oli klubi kinni, siis Aino korter õigem, nende maja on meil nukuteatri filiaal, nagu me oleme nimetanud nuia nukuringi ja nii ta siis peale hakkas, siis muidugi viis aastat läks mööda, siis oli veel tol ajal Guanti rahvateatri nimetus saime rahvateatriks. Ja nii me oleme siis tegutsenud ja vahepeal muidugi väga aktiivselt tegutsenud. Muide, siin on jälle seesama asi, millest just rääkisite, et ega raha ju selle eesti saadud Ja esialgu ei saanud minagi raha, mina olen elukutselt võimlemisõpetaja ja mina andsin võimlemise tunde ja andsin oma tunnid ära ja siis rutasin Kehrasse ja klubi juhataja ütles, mulle ka maksta ei saa, mõtlesin, aga kas mina olen teie käest raha küsinud? Mina ei taha üldse töö eest raha ja kui võtakse ana nüüd ma olen juba selle ameti peale, ma jätsin juba 15 aastat tagasi, me võime õpetajaameti maha ei ole ainult seal Kehra nuku juures töötan ja nii ma muidugi natuke jääb ikka raha tulema ja aga raha eest mitte keegi, sära nüüd ainult meie Sirjega raha, teised keegi ei saa siin administraator Ain on, meil on kes levitab piletid ja teeb kuulutusi ja, ja no täiesti asendamatu inimene, aga ta ei saa mitte midagi, ta ei ole ka mitte kunagi raha küsinud. Niiet kell inimesi iseloomustab kõik see, et nad, keegi ei sea esikohale kasu saamise, materiaalse kasu saamise vaid lihtsalt niisugune pahimneb kasu saamine. Tore on ju esineda ja meil on olnud väga toredaid näitlesid diaatri kuud, mis meil oli, meil oli isegi teatrikuul ükskord üle 50 etenduse, taevas oli, kuigi kuus on 30 päeva märtsis, aga meil oli mitu etendust päevas, meil käis igasuguseid külalisi, oli kohtumisi, käisime ise suurtel ring reisudel, nii et meil oli nii tihe ja mis ma pean ütlema veel, et kunagi keedis, kuidas rahvas jõuab, mõtlesin mida koormus suurem on, seda rohkem rahvas jõuab. Mida vähem on, seda loiumaks nad jäävad. Ja siis meil on olnud toredaid välisreise, oleme käinud naaberriikidesse nagu Leedus ja Lätis ja suurel Venemaal ei ole käinud. Soomes oleme käinud ja oli Soomes, oli ka meil väga tore siin neiut, kes meil Punamütsikest mängivad, käisime selle etendusega, soovisime kohvri etendus meil ja käisime kohvris, nukud on kohvris, dekoratsioonid on kõik kohvris, lööme kohvri lahti, hakkame mängima. Ja nüüd me lähemegi sellel nüüd minul endal on täitsa monoetendus jälle kohvris. Võtan kohvri näpuotsa ja seljakoti selga ja rändan mööda Tallinna lasteaedu, sest transport on kallis. Aga niimoodi me saame nii, me tuleme ilusti väljaots-otsaga kokku, nagu meil administraator ütleb, et meid ei kulustusin. Eestis oli neli, amatöörnukuteatrit oli ja siis me kutsume kõik Kehrasse kokku jõulupuule. Ja mulgid tuli tema mulgi kuubedes ja rahvariietes ja oli Melik rahvustoidud ja jääb, õhud olid nurgas ja, ja niisuguseid väga meeldejäävat. Selliseid kokkusaamise on olnud nende huviliste vahel, kes Eestimaal tegelevad nii tööga, kõrvalt nukkudega ja nüüd on kahjuks muidugi sidemed natuke nõrgenenud, mõnede amatöörteatris on nagu ära kadunud ja aga meie oma Kehra nukusisene töö läheb ikka täie hooga. Eile oli meil esietendus, kuigi ei olnud mitte oma klubis, sest meil on väga külm, aga olime sidesõlm, oli meil sponsoriks ja andis meile oma sooja ruumi. Ja kus siis toimus meil esietendus ja lapsi tuli palju, üllatavalt palju tuli kohale. Nii et nii meil tegevus läheb. Ma ei tea ühelgi rahvateatril, nagu meil on praegu, et võtame kohvrid näpuotsa ja, ja võime etendust teha. Teistel on ikka suuremad etendused, kus nõuavad suuremat transporti ja aga meie õnneks oleme läinud seda teed. Nii et meil on praegu ikkagi etendusi üsna tihedasti ja kutsutakse meid palju ja lapsed ootavad palju. Ega me pilet ka kallis pole, võrreldes teistega on meil ikka täiesti odav pilet ka. Te lubasite ka laulda. Laulame siis laulame, laulame, laulame punamütsikest. Seda esimest laulu. Olla seda, et olen ma punamütsike lõbusam, lauluke, võib-olla seda. Tulevad skaala malevad ära. Polanskit. Koogikovideetud mujalgi ärana kraanalal tranal Allanana traal olen. Oota mind, vanaema, geenipostid emale. Hea küll, teeme, laulame teise ka ära. Õnnituse lause algusesse või nii ei lähe, on siin tore jah. Et see on ka. Kas tal? Sulle soovile ja ei laula, oi-oi-oi laata. Aga niisugune vaba esinemine, eks nakatab kuulajad ka. Noh, jah, ikka jah, muidugi see punamütsike on nüüd ilma sirmikut laual laua taga, Me mängime seal, kõik on näha, siis me teeme seal. Ja sellepärast on see selles mõttes hea tükk, et iga kord sa saad midagi jälle midagi teistmoodi teha, natuke uut asja sisse tuua, nii et ta ei ole mingisugune raamides tükk täitsa noh, põhimõte on olemas, et hunt sööb ära selle ja siis tuleb välja, aga muu kõik sinna juurde saab iga kord erinevalt midagi teha. Sellepärast on see improviseerida, sellepärast on paljugi seda juba mänginud niidule ligi 200000, üle 100 etenduse. Kes on veel tore, see sobib ka täiskasvanutel mitu korda mänginud ka täiskasvanutel, siis vastavalt nad suudavad nii improviseerida, nii et see on nendel väga menukas lugu olnud, neid järjest palutakse siia-sinna esinema. Et siga ka täiskasvanutele. Läheb nii, et lõpuks vana emase hundi järele. Pilli ei mängi, aga nad leiavad seal iga. Mäletan, kui oli pesupulbri probleem, oli mina vaatan, korrastan aeg-ajalt nende asjus, mina teen nukud ja rekvisiidid ja vaata, nüüd huvitab pisikesed pesupulbri pakid. Ei no vanaemal oli peidetud pesupulbri pakid voodi alla, sest et tuli ju tagavara osta. Vaatavalt jah, probleemidele, mis on just ilmselt olme, mingil aktuaalsed on siin kohe kajastati nende nende kahe mäng väga hästi, nad sobivad kokku, nad suudavad improviseerida. Sirje, midagi vihjab, et ahah, ma pean kohe kaasa tulema, soome keeles on nad selle ära õppinud. Käisime soomemeelsed mängisite eesti, soome keeles, seda muidugi kõige vabama selle tekiga. Me oleme mänginud vanadega, kusjuures ka nii Soomes kui siin Eestis ka, et nemad reageerivad samamoodi nagu lapsed, aga nad reageerivad kuidagi vahetumalt. Vaata Soomes oli nii vahvalt, üks ratastoolis proua oli. Ta oli praktiliselt kantmeeter, oli vist vahet, oli siin ja kui me nukke välja võtsime ja näiteks tuli jahimees, ta ütles sellele. Kuule, oi kui ilus mees sa oled. Ja kuidagi niimoodi, et vahetan nii ootamatuid ütlemisi, laps ei ütle nii ootamatult. Oskad aimata ka, et just niisugune täiskasvanud ja ta vot hoopis teistmoodi ja siis sa pead jube reageerima nii ruttu. Noh, ajab naerma ka, et nad on nii hea meel, et ta niimoodi reageeriv. Tänu professor sibulale sai üldse meie soomiseid teoks. Tema oli seal, kuhu me sõitsime nimelt Kokolasse, tema oli seal keskhaigla juures oli seal tööl ja seal tuli siis muidugi juttu kuidagimoodi ja tema siis rääkis, et tema õde on Kehra, nuku juures on näitejuht ja, ja niimoodi see asi hakkas arenema ja, ja siis pärast tuligi niimoodi, et kutsuti meid sinna külla ja see oli tõesti väga-väga tore sõita. Ja eriline, mitte niuke tavaline jaajaa erile. Laasia vanadekodus ja. Siis ma ütleksin selle punamütsikese kohta veel nii palju, et seal on vanaema, laul on seal, kui hunt on selle vanaema ära söönud, juba siis soovitatakse talle, et sa pead ikka istuma ka sinna tugitooli nagu vanaema ja võtma sukavardad kätte. Kui punamütsike võta, siis siis näeb ikka, et vanaema istub tugitoolis ja siis sa pead ikka seda vanaema laulu ka laulma. Ja bussis hunt seda vanaema laulu laulab. No see on võrratu, lihtsalt sellele elavad lapsed nii kohutavalt kaasa. Ja siis oli niisugune aplaus ja niisugune naer, et see on kohe tore vaadata. Et hunt on siis tugitoolis Tugitoolis ja vala ema kõhus ja ja unts istub tugitoolis, kaverdada, käes, vanema tänu peas, prillid on ees ja nüüd laulab seda laulu ja mitte ei laula, vaid lõugab. Kandmine nukanud kui ka lapsele rõõmu muudkui droon, on väike majake. Voodi on mul ka mullandugitaalike sukavardad. Ženja, hoolitsen igavalt, ootan punamütsikest väga pala. Väga tore. Aga vaatame pisut tulevikku, ma mõtlen seda, et kuhu koondub nüüd vallas või maal kultuurielu Anija vallas, nii nagu ma aru sain, koondub nüüd kooli ümber. Anijal on küll ainult ainuke koht, kuhu kultuur tuvad, on koolimaja, kui see saab taris hoolimiseks, sest praegu ma ei ole seda koolimaja silti sinna maja peale veel pannud, sest seal on veel need Roosi kontori uksed ees, mis on nii koledad. Mina isiklikult sinna küll koolimaja silti panna veel ei tahaks ja muidugi sinna ei panda ka enne, kui see Safoosn sealt välja läinud ja sellel majal on ikka natuke koolimaja nägu ka. Praegu on ikka seal veel tunda seda tegematajätmist, mida koos on lasknud ikka hirmsasti laguneda ja see alumine korrus on ikka kohe ikka natuke nõukogude aja nägu veel ja kui see mina saab ilusamaks ja paremaks koolimajasildi sinna peale ja Anija rahvas käib kindlasti koolimajas. Ma usun, et Kehras jääb see kultuurimaja ja Anijal vallas on veel Alaveri kultuurimaja, kus tehakse jah väga tööd ja rahvas on seal palju kultuurilembelisemad võib öelda, kui on Kehras, ma arvan, et seal on vist päris pikad traditsioonid, sest seal käib ikka väga palju rahvast kõikidel üritustel ja eks neil on kolhoos olnud seal abiks ja, ja, ja natuke jõukam ja natuke teistmoodi ja natukene jõukamal järjel vist ja nad kutsuvad ja väga häid esinejaid endale sinna ja, ja teevad fantastilisi üritusi. Seal on niuksed, seal on hästi tore klubi juhataja niuke hästi noor peda lõpetas vist jah, Aet. Ja, ja seal on tõesti, seal on vist ka rahvatantsuringid ja no nagu varaliste bioloogile laius korralik kultuurimaja peab olema väga paljude ringidega, noh et aga seal on, noh, ta on hea juhe, head juhendajat ka kokku juhtunud ühte kohta. Mis te arvate, kuidas tulevikus on, kas ringide süsteem on nõukogude aegne või ka rohkem ringi, seda parem, aga võib ka teistmoodi olla. Eks ta mingil määral vanasti arvestati küll, mida rohkem ringe, seda suurem palk, klubi juhatajal, aga ma ei tea, kas nüüd ka need reeglid kehtivad, aga kuidas see vist ei kehti? Ei tule ette ka, kuidas vanasti vabariigi ajal nimetati neid eelnimetatud nagu ringi ringi ei olnud, minu arust see ringinimetus on pärit ikka sellest Stagna ajas, ütleme üks inimene oli seal keegi seda kultuuritöö ja tema juhendas kõiki asju, kui nii võtta, koori juhendas ja tegi seal tants või mis ta tegi, nii oli ju minu arust vanasti ja mul on suur taotluste nii-öelda sorkes ja mina mõtlen, et miks peaks samamoodi minema. Enam ei saa niimoodi, et klubis on sul viis, kuus töötajat, üks on seal selle sektori juht ja teine on selle sektori juht. Mina arvan, et peaks tulema niimoodi ka samamoodi, et kas on üks üks juht ees, kes suudab tõesti teha sul ikka mitut-mitut asja? Mitte nii, et eraldi klubi direktor, kes ei tee mitte midagi. Ta kirjutab, arvasite, paberid ja muud midagi teha ei oska, aga nii enam ei saa tegelikult minna, sest on vaja niisugust inimest, kes suudaks mitut asja klubis teha. See tõesti vajadusel tähendab rahvatantsu, ta oskab olla koori juhatada ka või, või, või mis sa oled, ma ei tea, mis asja natukene mingit pilli mängida ja sest jah, niisugune inimene, kes midagi ei teha, ei oska, see ei tohiks niuke skulptuuri tööd enam teha. Jah, et see klubi on ju kokkuhoid, eks ole, siit enam ei võeta nii palju tööle inimesi, et oleks sul klubitäis inimesi. Vähema inimestega peab selle, ütleme sellesama töö nagu ära tegema. Koolis ei ole ühtegi klubi lugejat ja meil on täielik seltsielu ja meil on Anija koolis see muusikaõpetaja Liivi sinu ema mängib klaverit, tema organiseerib meil kõik Need, neid üritusi ringi meil polegi, meil on üks näppude ring, kui me seda kutsume, see on ka täiesti niisugune proua meedi Nestor, tema on meil tegelikult ka talupidaja ja ka ilma igasuguse tasuta käib ja õpetab oma eriala, tan, õmbleja õpetab sedasama ja mida ta oskab, õpetab meile naistele, kes käivad seal koos ja seda on neile nii kohutavalt vaja. Kamisel, ant, õmblemist, õppi, seal kõike muud. Aga seda tehakse ka ainult vabast tahtest ja täiesti sellest, et ilma rahata seda on meile vaja. Kes need inimesed on, Talupidajad, te juba ütlesite või, või? Ja kõik on sellised, mõni kooliõpetaja ka sinna hulka ka, enamasti on kõik kohalikud naised, kes on taluperenaised ja ja kes tunnevad, et neil on seda vaja ja, ja eks ta tegelikult ole sihukene vaheldus kodutöödele ja, ja tavaliselt on ikka meil niimoodi, et meil on lapsed kaasas ja lapsed tulevad sinna oma sokivarrastega ja kavaest nukkude riideid õmblema ja neile näidatakse, aetakse ka teha ja nad käivad, alati on lapsed ka kaasas, kas või väiksed lapsed käivad lihtsalt mängimas seal. Neile kohe meeldib iga esmaspäev tulla meiega koos. Kuidas tulevikku ette kujutate maal ikka selle seltsielu külje pealt kes tekib uusi seltse, kas tahate midagi muud või kas inimesed tahavad midagi muud ja kui palju jääb inimestel aega selle jaoks ja kas nad tahavad selle jaoks aega kulutada? Muidugi tahavad mina, mina näiteks kujutaks ka tõesti niimoodi, et et lihtsalt, et vot nagu Sirje ütles, et on ainult üks inimene seal rahvamaja peal või või noh, kui on rahvamaja, Anija suhtes on praegu midagi muud, eks ja lihtsalt inimesed käivad koos ja näen küll, et ikka seltsielu peab olema. Ei, see seltsielu ei kao kuskile, inimesed inimesed teevad sulle tavaliselt tööd, seal, talu seal ikkagi. Ega see tantsu tahtmine ära ei kao mitte kellelegi, nad tahavad ikkagi tantsida, taotliku tahavad koos käia ja ikka kindlasti jäävad ütleme, need klubid väiksed või need seltsid kindlasti jäävad kohe püsima. Võib-olla tõesti tõesti teise nimetuse all ei ole seda klubi või ei ole seda veidi ringe, aga kindlasti inimesed käivad koos edasi. Ma ei usugi, hea, peab olema. Kui kaugelt inimesed koos käivad? Ikka üks, kaks kilomeetrit, kindlasti tuleb tulla. Randa jõudvad Kehras ka veel, Anier käivad Kehrat lähevad Anijale peole ju kuus kilomeetrit, on see vahe või Anijal, Kehra jalgrattal ja on ka niimoodi. Rahvas käib Anijal peol ja, ja Soodlast käivad ja paljuks ei peeta, kestis selle pärast nüüd tulemata jätta, veel piketiga tõesti tahab luulet, sellel ei ole vahemaad midagi. Muidugi, talvel on raskem, aga suvel tulete jala ja rattaga ja Tallinnas ka käivad ja kellel on ikka siin korra maigu suhu saanud, käivad kogu aeg, jah, eriti viimasel ajal on kuidagi hoogustunud, on näha, et inimesed on väsinud sellest poliitikast, et tahaks midagi vahelduseks ja siis sellepärast on tõesti kohe lausa nõuavad, et millal sa jälle teed piduja? Vaata, linnainimesed, kes tulevad alati, ütlevad, et siin maal on kuidagi õudsalt rahulikke kõikne linnas ei tehta ju niisuguseid pidusid, on põhiliselt iga diskod ja minnakse kuskile. Kõrts ka, et ilu alati ärritab. Või on siis niisugune pidu mingi õudselt väljapeetud või tohutu Küledas majas või suured elak, ütleme kindel ajaline piir ka, ütleme kella kaheksast, kella üheni. Aga inimene ei saa niimoodi, inimene tahab, kui ta tuleb peol. Ma tahan olla nii, kuidas ma vastu pean, aga maal saab olla niimoodi, et ta võib olla hommikuni peol, kui tahab, ta saab ennast välja lõpuni, tuleb välja elada niimoodi, et alguses ei saa vedama ja sadama. Ja seda tuleb arvestada, et kellel on eesotsas, läheb varem koju ja kellele, kes on tõesti noh, et ta tahab ikka tõesti ei tahagi, võib-olla kodus on seal jube kitsas ja vähe ruumi ja, ja läheb kellelegi tülli, ta ei tahagi sinna minna, ta tahab. Ma tahan tantsida, seal kasvõi võtan teise mehe pruuti, tantsin temaga, vaheldus. Vahva on hea, see on näha, et rahvas tahab käia, jutt levib ja tore pidu ja tuleb aina juurde, neid. Kelt üldises seltsielus on see pidu üks osa. Väga palju annab see ka, et suhtlemine, inimesel on vaja suhelda. Ükskõik, kas ta on igav päev nähtud nägu või täitsa võõras, vajalik on ta väga sellepärast, et tõesti inimene saab välja elada, kuidagi vabamalt ennast tunda ja ja tavaliselt ma olen tähele pannud, et ega seal pidudel niisukest rääkimist ei ole nagu igapäevane. Issand missugune kõik käib alla külon poes, kallis ja küll on seal nii ja naa ja et peol seda ei räägita, räägitakse hoopis muid jutte, palju paremaid jutte, et noh, meil on hoopis teine ja ta ikkagi ikkagi maandab pingeid ja see on minu meelest tähtis, et ja et sa saad, võid täitsa võhivõõras, inimene tundub sul ka vahest täitsa tuttav, räägid temaga kui vana tuttavaga, vahest inimene kuidagi lahti, see minu meelest see ongi tähtis just praegu. Kuna kõik on nii, nii stressis, pingest. On teil mõni südamesoov? Kehra nukk saks omaette maja, see on minu elusuurune. Minu soov oleks siis selline, et, et Ani oleks kunagi jälle sama kuulus kui siis, kui nad käisid linnas oma õigusi nõudma. Teatud koht, minul on nii üldine soov, et läbi selle kultuurieluinimesed saaksid paremaks, ei mõtleks nii palju halbu mõtteid ja et võib-olla siis kuna ma olen siis klubi töötajaid, ma natukene suudaks tõuget anda sinnapoole, et ei oleks broilutsemist, et nad oleks lihtsalt head, paremaid mõttekt oleks inimestel, siis, siis nad võtavad kõik vastu ka paremini. Et inimestel ei kaoks laululust ja tantsu lõppu. Kõigi selle raske töö ja selle murede kõrval. Aitäh teile, daamid, Nalandi, saime kena ülevaate, kuulsime laulu ja. Ja nüüd järgmine kord võtke siis ikka mehed ka kaasa. Ja neid on praegu raske kätte saada ja nad on nii laiali kõik. Veelkord aitäh. Kohvile. Ja nüüd veel mõni sõna sellest mida võime näha kuulda siin talveaias eeloleval nädalal. Homme, seitsmeteistkümnendal märtsil kell 18 30 on videotu. Anna koha nimiosas tonitsepti ooperis siiadi Lamber moor. Teerib Jüri Kruus. Neljapäeval ja reedel kell 17 30 on ohvenbaski operett pealkirja all number 66. See on konservatooriumi ooperis stuudio etendus. Laupäev päeval, 19. märtsil kell 15 on perekohvik. Teatrist räägib ja esinejaid tutvustab Aarne Mikk. Esmaspäeval kell 17 30 on Bergoleezi koomiline lühiooper teenija käskijanna. Ja täpselt nädala pärast samal kellaajal kõneleme siin emakeelest ja emakeele seltsist. See on meie kellaviietee eelviimane seltside saade. Raadiosaatekavas seltsielu tutvustaval sarjal enam kohta ei leitud. Seekord aga kohtumiseni ja jälle kuulmiseni.