Tere, kallid raadiokuulajad, käes on pühapäev ja seega sobiv aeg uurida ja uuristada natukene kõikvõimalike põnevate teemade salalaekas. Algav saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on mees, keda on nimetatud geeniusest leiduriks ja köögi füüsikuks. Ise tituleerib ta end interdistsiplinaarne Tiidakt Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer. Andekas amatöörteadlane, kellel suurepärane võime teadusteemasid lihtsalt ja värvikalt edasi anda. Aarebaumer on Eesti teadus tutvustate hulgas omaette nähtus. Tema särav, karismaatiline isiksus ja entusiasm ei jäta külmaks ühtki vaatajat-kuulajat katsetajat. Tema käe all on valminud kümneid ja kümneid teadust, populariseerivaid, interaktiivseid, näitusi, teadusteatriprogramme ka näiteks virtuaalne planetaarium, põnevad ekspositsioonid elektrist, energiast, evolutsioonist, robotitest. Ta on teinud meeleolukaid, teadust, populariseerivaid telesaateid ning tema esinemised on alati oodatud ja tekitavad erilist elevust noorte seas, sest et tal on võime illustreerida oma jutt, too kõikvõimalikke kokku kombineeritud leiutistega. Tänases saates räägime Arbameriga Aga miimidest ja teema valista, inspireerituna mainekas teadusajakirjas Neitšer 29. märtsil avaldatud teadustööst meemide vaheline võistlus inimesele suunatud tähelepanu piires. Me on idee, tavakujund või mõni muu selline infokogum, mis inimkultuurikeskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb, leerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud, nähtused, meemide, näiteks põsed ja legendi, naljad ja vanasõnad, religioonid, vandenõuteooriad, õnn, teadvus, levinud mõisted, vabadus, egoism, altruism, filmid ja moevoolud ja palju palju muud. Neemian piltlikult nimetatud ka mõistuse viiruseks, mis kordab ja paljundab end kultuuris ning mõjutab inimeste käitumist. Enne aga, kui asume selle suuremeenibaja kallale, üks mõnus muusika, palav haldjaid, muinasjutu tegelase iirise kauaoodatud debüütalbum The matšid, kihvt box on üks huvitav retk tema maagilisse muusikamaailma ning kuulame sealt lugu. Klime ring. Tänase saate külaliseks on Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer. Tere are tere. Sinder nimetatud geeniusest leiduriks, köögi füüsikuks, amatöörteadlaseks, teaduse populariseerija, eks. Ja sa ise oled enda kohta öelnud, et oled interdistsiplinaarne tytact. Nojah, sa isegi öeldakse autodi takt, eks ole, et siis et interdistsiplinaarne, tead, selle ma töötasin välja kuskil pärast seda, kui mõned aastad olid energiakeskuses tööl olnud, sest ma vaatasin ikka, mind materdatakse üsna kõvasti teadlaste poolt ja mina, kes ma nagu küljelt sisse tulnud, et inglise keeles on selline termin olemas nagu Leimen. Et ehk siis selline ma ei oskagi eestikeelsed ümber panna, et noh, tal ei ole nagu päris see, eks ole, ta on ja nagu ei ole, et noh, umbes nii, et teadlased teevad tõsist tööd, eks ole, siis tuleb mingi mees külje pealt kuskilt, tungib süsteemi sisse või sellesse struktuuri ja hakkab ka seal tegema midagi ja siis kõik teevad tõsist tööd, aga tema just nagu Neid, eks ole. Alles hiljem hakkasin aru saama, tegemist on täiesti sellise mustriga, et kuidas, kuidas süsteemi sisse saab sellesse ja, ja noh, siis tuli välja töötada mingi selline kaitse, niisugune psühholoogiline kaitses, ma nimetasin ennast teadlaseks vahel aga see on sellepärast, et usas oli olemas kohe niisugune nõukogu, ütleme selline jah, jah, saajeti, eks ole, või, või selline ühing, amatöörteadlaste ühing, kus siis kõik rõõmsalt koos käisid, praegu ta on natukese teise nime all uuesti santslike märikalist tagasi. Vahepeal ta oli täiesti iseseisev ja, ja siis ma kirjutasin sinna ka mõned artiklid, need olid isegi väga huvitav, vot seal avaldati nii et mul on lausa välispublikatsioone kolm tükki, eks ole. Mis puudutab üks oli eriti dramaatiline, et see tekkis hiljem, et noh, kui niikuiniimoodi detailidesse laskuda, siis, siis tuli mulle hästi geniaalne mõte kasutada tuletõrje signaali süsteemi Ameriitsiumi. Mis on see väike pisikene radioaktiivne osakene seal ütleme seal üleval tuletõrje, selles anduris, kasutada seda ja vaadata, mismoodi see kiirgab siis alfaosakesi välja ja siis ma kasutasin ühte kaamerat ja minu arust oli see täiesti hea lahendus, mõtlesin veel koolidele hakata eksponaate tegema, aga siis kirjutasin artikli ja, ja ütleme, et USA pool valitses umbes nädal aega, täielik vaikus, siis tuli email, et seda kõike on kontrollitud, ühesõnaga et nad nii võib niisugusel tasandil teha õppevahendit. Ja minust nad vahepeal mingisugune hiinlane hakkas. Ma vahepeal lausa, et see oli, see oli nii loll, eks ole, et vot see ongi see, et, et nagu suur teadlane nii-öelda käib ringi pool, kusjuures tal endal on seesama andur, eks ole, aga see on nagu tohutult kallis noh, ruutmeetrite suurune. Ja, ja siis ta loss alamose laboris ja ta teab, et need asjad maksavad nagu röögatut rahasadu tuhandeid dollareid. Ja siis ta mingi mees metsast ja ütleb, et okidoki, et kaheksa dollari eest ma saan selle kolme dollari eest, selle panen kokku 20 eest ja vaadake terviseks. Et meil oli hästi lõbus pärast, ühesõnaga et aga, aga artikkel on kenasti olemas ja kuidas vaadata alfaosakeste kiirgumist ja nende langemist, siis selle kristalli peale. Aga amatöörteaduse osa jah, on, on mujal maailmas väga levinud, et pigem ma arvan, et meil ei, ta ei ole hästi levinud selle pärast, just et meil lihtsalt liiga vähe inimesi, et siin on see referentsgrupi küsimuseks, kuskohast peaksid nad tulema. Ja see eeldab, et sa teed ikkagi nagu allud teaduslikule meetodile, kui sama tööd teed. Et, et see ei ole selline asi, et mina arvan ainult, eks ole, et sa pead ikkagi katseseeriad läbi viima. Mul on siin veel mõned reservis mõned head head katsed, üks on näiteks jah, mikrolainete uurimine ja ja üks on väga ja selline asi, mis ma jätan ilmselt niimoodi maiuspalaks, võib-olla aasta-kahe pärast teen ära, et see on, see on selatiinist valmistada patud, optika, uurimine. Et sellest saab mõnusa katsed ja veel kukrut juurde panna, siis saab pärast ära süüa. Kas sind vahel häirib ka, et sul pole korralikku akadeemilist haridust, millega ennast siis tõsiteadlaste sekka sättida, või on see pigem sinu eelis? Tead mul tekkis esimene kahtlus sellest, et millele oma aeg suunata tekkis siis, kui meie keskuse nõukogus oli väga auväärne akadeemik Engelbrecht, Jüri Engelbrecht, kui ma ei eksi. Ja siis ühel hetkel, kui oli vaja oma niisugune oma töökene ette näidata või noh, ütleme seletada, et mida siis nagu nõukogud vaatab, et mida siis nagu uus mees teeb siis selleks ma valisin oma katse. Katserobotkoera, mis ma mäletan, et oli hästi lihtsalt tehtud, aga aga mille juurde käis siis jutt atraktoritest ja, ja ise võnkuvates süsteemidest ja nende koosmõjust. Ja siis, kui see koer seal Lomberdas mööda seda kabinetti ringi siis ja kui ma seda rääkisin, et, et me põhimõtteliselt ehitame nüüd robotnäitust, mis baseerub siis atraktoritel ja ise ossileeruvatel süsteemidel, siis vähemasti meie juhataja ütles, et pärast olevat öelnud Engelbrecht, et et jah, et temal pole seal koolis midagi teha, et las ta siis linnakerdab edasi. Et ja viimane on see, et jah, et ma olen siin tundnud huvi küll, et kas siis võtaks TTÜs midagi või, või siis läheks, ütleme siis nii-öelda Tallinna ülikooli, aga, aga esiteks läheb kohutavalt palju aega ja ma olen ikkagi päris vana inimene, et eks ole 59 sündinud, et ma praegu oma aja ikka kulutan kogu selle tegevuse peale, mis ma teen. Ta pigem ma allun sõna otseses mõttes oma töödesse, allu nii-öelda teaduslikule meetodile, arendan seda kõike edasi, millega, mis mind tähendab, aga ajaliselt ma arvan, et ma praegu jään natukene hätta. Sellepärast et see hulk asju, millega ma olen tegelenud ja mida ma nii öelda võin vabalt nii-öelda oma c5 või niisugune paberi peale panna, on lihtsalt juba nii palju, et sinna enam enam akadeemilise kraadi hankimine ei mahu enam ära, lihtsalt et üks film, eks ole, teist mat teen vähemasti ühe heliplaadi jagu muusikat tehtud, noh selles mõttes phuh kümned ja kümned ja kümned ekspositsioonid, eks ole, sajad eksponaadid, tähendab, sinna ei mahu enam vahele lihtsalt inimesel, kes siin on praegu, kui ma teen praegu Häädemeeste ranna Niilust filmi seal loodusfilm, see ei ole ufofilm. See on loodusfilm ja selle vaatepunkt on nüüd teisenenud läbi nende aastate. Et algselt oli mul kavatsus nii-öelda projektipõhiselt hankida siis ka rahalisi ressursse ja teha selline nagu niisugune loodusfilm. Aga ta hakkas ajapikku oma, praeguseks on ta siis selline film, mis jälgib aasta läbi rannaniitu just sedasama ühte rannaniitu kahe torni vahel. Väga ilus koht, ehk siis täiesti lage põld. Et kuidas teha kolmveerandtunnist filmi täiesti lagedad põllud, eks ole, nii-öelda rannaniite rannakarjamaa öeldakse tema kohta, et see on hetkel on kuskil 38 minutit koos selle aasta sügiseks nüüd võtted tehtud lõplikud, aga see on iga paari kuu tagant käid seal, saad jälle mingi kaks, kolm minutit juurde ja see jälgib siis seda, seda rannakarjamaad, jah, läbi aasta ja nii ilusad võtted, kui kätte saab, ehk siis ma, ma rõhun nagu selles mõttes disaini peale väga palju, et ta kõikseks loodusvaated ja ja ühtlasi ikkagi jälgime seda, mis seal rannaniidul toimub läbi sel aastal. Kui oluliseks sinu kui teadlase amatöörteadlase jaoks on, on üldse disain ilu, et kui sa teed oma eksponaate Loodmeid kõikvõimalikest kätte juhtuvatest esemetest või või mingitest alternatiivsetest vahenditest ka tihtipeale, et kui palju sa jälgid seal seda nagu esteetikat, vormi. Nojah, vot selle esteetikaga on niisugune lugu, et võiks öelda, et et inimeste eest eetikas enamus asju taandub ressursile ehk siis sa pead mõtlema seda, et sa teed mingi asja valmis, ma mäletan, olid mingid aastad, mis olid tõesti sellised vaesed aastad, kus raha jagatud ei olnud mingeid fonde ega mitte midagi, kõik tahtsid sealt raha saada, siis ma mäletan, et noh, ikka üks roboti näituse ehitati sõna otseses mõttes mingi krepp, kräppi näitus täiesti jube oli, et ma mäletan, et selle juhtus selline naljakas lugu, et pressiga peale pakkis ennast üks kas mingi ühelehe toimetaja pildistaja, kes tuli kohale ja siis ta ei saanudki sealt peaaegu midagi kätte, sellepärast et seal üsna üsna karm. Aga samas nagu, kui ma ütlen roboti ehitaja seisukohalt oli see väga hea, sellepärast et noh, kõik, mis me seal tegime, oli, oli seotud just nimelt selliste ise organiseeruvate süsteemidega. Et, et see sõltub ikkagi vaatenurgast. Et meil on siiamaani veel noh, vaevalt ta nüüd ära kaob, on ikkagi selline noh, nagu ütleme, et inimesed on dresseeritud informatsiooni saama fenomen põhiselt mitte mitte keskkonnapõhiselt. Mis tähendab siis seda, et fenomen põhineb, et mängitakse välja mingi fenomen ja selle peale siis arvatakse, et noh, inimesed tulevad, eks ole, samas kui keskkonnapõhine selline noh, ütleme ka külastus, eks ole, oleks tegelikult ju märksa rahulikum arendada, sellepärast et sul on lihtsalt keskkond, inimesed teavad, tunnevad ennast piisavalt hästi, seal liiguvad ringi. Aga fenomen põhine eeldav nagu seda, et tullakse näiteks noh, jutumärkides kell kaks näidatakse neljapäeval elevanti, eks ole, pool tundi pärast ei näita, et see ei ole demokraatlik, see ei, ei vii tegelikult ma arvan, kuskile, Lähme natuke ajas tagasi sinu lapsepõlve, et kas sinu teadushuvi sai alguse juba siis, kui said päris väike, et ma lugenud ühte su intervjuud, kus rääkis, et sa juba väiksena leiutasid kõigest kõike. Jah, aga ega ma päris hull leiutaja ei olnud, et ma olen tagasi kerinud ja loonud endale sellise sellise kuvandi oma ajus, mis on paika jäänud ja noh, võib-olla ma teinekord esitan seda liiga tugevalt, aga aga ma mäletan lemmi ühte filmi, mida, et ega siis nii-öelda nõuka telekas lapsepõlves, kus siis kosmonaudid sõitsid ringi, seal sõidavad veenusel, eks ole, ja siis seal on mingid hullud robotid ja mingisugused igasugused karglevat väiksed pisikesed putukad ja selle nimi on surnud planeet sõnaga mille süžee on lühidalt see, et, et kõik tunguusi, meteoriit ja, ja veenus ja mingisugused tsivilisatsioonid on siis kõik humal puntrasse pandud lemmil ja hiljem ta muidugi enam sellistesse pahandustesse ei laskunud. Aga, aga siis seal on toimunud tuumasõda. Ühesõnaga, kõik on kuum, eks ole, kogu see praegune teenuse olukord ongi just nagu selle tuumasõja tulemus. Ja siis, kui ma seda filmi vaatasin, arvan, et see mõjutas päris tugevalt, sellepärast et see on mulle meelde jäänud, kuidas nad seal karglevad, nii et kui ma ükskord selle filmi sain, siis ma vaatasin, siis tuli nii tuttavad kohad, et ma arvan, et eks ta ta tekitas sellise, kuidas öelda väikese niisuguguse võbeluse värinas sees, et sa tead, et kuskil on mingi maailm, mis on natukene niisugune hirmutav. Et pigem see mõjus hästi mulle, et mitte, ma ei hakanud kartma, vaid, vaid ma ikkagi, ma arvan, et, et just see teadma või selline noh, nagu, et ah sa poiss vaatab, mis inimestega juhtus, et ma arvan, et see on väga varases lapsepõlves läbi elatud kogemus, et see pigem mõjutas vastupidi, nii et noh, ikka ma ikka vaatan, mis seal kaevus on, eks ole. Mitte muidugi tahan kaevu hüpata, aga noh, ma, ma ei ole ka seda tüüpi, et vaata, et teen kaevuluugi lahti, hüppan sisse, et ei absoluutselt mitte, et ma pean oma elust nii palju lugu, et, et ma vaatan, kas või rohukõrred on kokku ja lasen sinna sisse ja vaata, mis juhtub, eks ole, et, et pigem pigem ma ikkagi nagu kontrollin sensoritega seda, et selles mõttes ma ei ole see hull tüüp, kes pea vahele panema, et ma võin eemalt vaadelda mingit objekti. Aga ikkagi, mis olid sinu esimesed sellised lapsepõlvele? Leiutised, esimene üks esimesi oli see, et mulle kingiti vanemate või oli see tädide poolt. Kui eks ole, kingiti üks saksa konstruktor ja sisse konstruktoris oli seal mootorid ja poldid ja nagu ikka need plekitükid, ühesõnaga, millest saime kokku panna. Ja siis nendest sai katsetatud, et see üks asi, mis ma olen alati kõigile meelde pannud, nii-öelda oli see, et ma ehitasin kosmosetrenažööri kärbestele, ühesõnaga panin, panin nad nii-öelda sellesse pööritajas või mis ta siis on, eks ole, tsentrifuugi spanic tsentrifuugi siin kärbsed ja jälgisin, kuidas nad pärast põrandal ringiratast panevad, lendavad ringi, nad ei suutnudki pärast enam otse lennata, et mulle tõesti seal tunnistama. Tsentrifuug oli täiesti rahuarmastav, see oli niisugune väike Siuke trummel, ühesõnaga mis oli hästi kiire elektrimootori küljes väike patareide mootor, siis korjasin raha, ühesõnaga ostsin patareid, ühendasin ära. Väike kiletükk oli peal, nii et midagi Bahama nendele ei teinud, eks ole, pistsin sisse kile kinni, andsinuga valu vees, siis siis see oli väga huvitav jah, kärbest tuli välja ja panin, panin mööda põrandat ringi ja siis ma jätan lihtsalt otse ta enam ei lennanud, see oli. Mõned kuuled, ehk teavad teised võib-olla mitte, et sul on ka väga põnev projekt käsil, ajamasina leiutamine, et räägi natuke sellest lähemalt tutvusta, võib-olla siis üldideed ei räägi, mis seisus asi on, kuidas asi areneb? Ahah, see on, see on nüüd jälle üks niisugune projekt, et sinu, sinu ja positiivne nägu oli väga hea, eks ole, ma hakkan tegelikult tagantpoolt, Need pole minema praegusel hetkel siis tagantpoolt tähendab seda, et nagu kaugelt on masin ise on praegu paides aja ajatornis või seal aja aja sees nii-öelda selles ajatornis, mis on see uus seisab seal rahulikult, ma arvan, ta jääb siin aastateks seisma. Algselt oli mul mõte sinna sisse paigutada, võtada tohutu kogus igasugust informatsiooni. Praegusel hetkel ma jälginud masinat ise juba näiteks eile ma keerasin sinna kaks kruvi külge. Esialgu kaks kruvi, et ütleme, see ajamasina asi, see oli väga hea, aga tehnilised lahendused selleks, et teha nüüd päris, eks ole, sellist nagu, mis liiguks läbi aja ajakapslit nii-öelda, need olid niivõrd suured, et nad hakkasid natuke takistama, et see, see muutus nagu probleemiks, sellepärast et ma analüüsisin seal näiteks kompuutri inimestega Iidee inimestega, analüüsisin seda, jõudsime järeldusele, et noh, ainuüksi nagu 50-ks aastaks näiteks informatsiooni saatmine on nagu ütleme, see nagu noh, niisugune pea, kratsimine, eks ole, sellepärast et ei ole, BIOS patareid saavad otsa, eks ole, kuidas seda toitu see tähendab, mis nad teevad, siis me avastasime, et kõige parem oleks teha seda täpselt nii nagu selle hoiatšeriga chipi l tegijat on kolm kompuutrit, eks ole, mis vahetavad aga nüüd lihtsalt paberit nagu edasi saatnud, et kui ma seda ajamasinat tegin, muide, mul oli tohutu tohutu entusiasm ja see on ka praegu, aga aga siis selgus, et ajamasina kõige parem koht oleks, oleks just seesama torn. Nii et ta istub seal paides, jääb sinna väga kauaks ajaks, kui seal peaks mingigi põhjus olema, et et ütleme, et, et nad äkki seda ei taha. Muidugi rebiks ta tagasi, et ta on kunstiliselt on ta ikka väga väärtuslik ja ja ma pean ütlema, et ma olen hoidunud praegusele, 1961. aastal välja antud filmi vaatamisest, sellepärast et selle muusika on niivõrd hea ja tekitab tõesti sellist. No täiesti selline, kuidas ma ütlen, melanhooliahoog tuleb peale, et selline noh, nagu kaasakiskuv, et see muusika oli väga hea, see ajamasin, mis tehti omal ajal, et see uus on nüüd ikkagi rohkem actionit, eks ole, et niisugune, aga see vana, see selline noh, nagu selline mitte müstiline, eks ole, et noh, lihtsalt praegu nagu arusaamad täiesti muutunud, milline peab olema, eks ole, mingi action film või mis mingi film. Aga see, kuidas öelda seda rinda kripeldama panev muusika. Ja see ja see mees, eks ole, kes on nii loll, kes on selles filmis nii rumal, tähendab, loll on paha öelda. Nii rumal, eks ole, et ta ei võta midagi kaasa, ta läheb kaugele, eks ole, ei mingeid kilekotti, ei midagi ei olnud relvasid, eks ole kaasas. No mitte mitte mitte midagi. Täitsa niimoodi rumalalt, lükkab lihtsalt hoova põhja ja muudkui läheb, eks ole. Et siis selline noh, nagu ettevalmistamata niukene romantiline reis läbi läbi läbi ajavad, vaat see on see, et natukene nagu kripeldab sees, ütleme iga kord, kui ma nagu seda vaatan, mul tuleb kohe meelde niisugune lapsepõlv. Et, et siin on mingid seosed sees, nii et nii et see on tegelikult nagu hea küsimus seda tüha analüüsis ilmselt tuleks välja, et kuidas öelda, mingi mingi kripeldama panev selline ühendus on sellele, et nii kui ma seda nagu filmi nägin, siis see muusika ja see kõik lõi sellise kujundi. Aga see uus ei tee seda enam. Selles uues on ikkagi juba sees selliseid nagu kolle, värke ja kõiki asju, aga, aga see jah, et seal on juba, kuidas öelda see ajamasinamees, et on kuidagi nagu küüniline juba nagu niisugune ta juba teab ja tahan, seal on see, see on teine ja see on teine, sellele tuleb vastu päid anda, eks ole. Aga see kuuekümnete aastate oma oli täiesti selline, noh, ütleme, et noh, nii ei lähe inimene isegi Tallinna linna peale jalutama, eks ole. Ei võta, ei pane isegi jopet, selgena lihtsalt vajutab nuppu ja hakkab minema. Aga sinu ajamasin ei ole ju selline, millel tõmbad hooba ja lähed minevikku ja tulevikku. Ja vaat asi on selles, et kui ma hakkasin seda ehitama, siis ma muidugi ostsin joonisel, eks ole, kõik sellised asjad, vankisin, toolid, värgid, seal tool on hästi oluline. Ja ühel hetkel ma avastasin, et ajamasina täpne kuu ja maksaks kohutavalt palju. Ma võin öelda, et need suurusjärgud jäävad seal ikka nagu noh, ütleme 70000 100000 dollarit, eks ole, need on kallid asjad. Siis ma arendasin ta nii kaugele, et ta nägi visuaalselt enam-vähem välja ja ühel hetkel ma vaatasin, et ei, siit kurat ma välja ei mängijat, ma jään seda raha maksma sinna alla kõigi selle disaini peale ja ja ta ikkagi neelas päris palju finantsaga, ma ei ütle, et ta selle taha jäi. Pigem pigem see huvi läks minema sealt pealt, aga, aga ma tegelen edasi, aga just et see masin ise saavutas mingi sellise valmiduse tänu ühele psühholoogile, kes ma ei käi psühholoogi juures, aga ükskord ma kuulasin loengut, et ja siis siis tema nagu seletas ära, et minul endal oli raske aru saada, et et miks ma käitun, on niimoodi, et ma nagu ühe asja teen ära ja teise siis ta ütles, et vot see on see öeldaksegi, et üks on üks, on nüüd see Euroopa noh, siin on üks, teine sõna küll, vabandust, ma ei tea seda. Aga indoeuroopa pane, eks ole, et, et on olemas kaks ajaajast arusaamist, eks ole, et üks on selline nagu Euraasia slaavi arusaamine, et rohkem nagu selline Euraasia hõimudel omane, kus üks asi läheb voolavalt teiseks üle, et see tähendab, et, et võib-olla asja ei tehtagi valmis, et ta lihtsalt lihtsalt kulgetakse selles mõttes selles ajas ja noh, see asi ei ole nagu niisugune, nagu sakslane ütleb, eks ole, tema keel ja kõik on säärane, et see sõna kasutades mingeid ajavormi lõppes, see töö lõppes, eks ole, öeldakse sakslane näiteks ütleb, et ta lõpetab töö ära, see tähendab töö sai valmis, seda enam ei tehta, tehtud nagu vorstilõikamine. Aga minul kõik nagu voolab või noh, selles mõttes, et, et ma ei lõpeta asju ära, et ühel hetkel üks asi muutub, teiseks, et ma tegelen paljude asjadega, aga nad kuidagi nagu järjest vähenevad ja vähenevad, kuni ma siis olen järgmise teema kallal. Mis sul praegu käsil on? Tead, praegu mul on tegelikult käsilla, oh sa poiss, ma olen päris palju, esiteks on see film niipea kui rannaniidurannakarjamaa film saab valmis, praegu juba teen sisuliselt proovivõtteid uue filmi jaoks, mille nimi on Eesti laulvad liivad. Jah, aga just teadus leiutistest, et ega selle näiteks ei ole seal vaikselt putitada oma telepordi kallal. Kui nüüd rääkida päris teaduse poole pealt, siis hetkel ma olen, on kaks asja, et üks on see, mis on minu tööga seotud ja tööga on seotud praegu uue keskuse arendamine. Aga kui nüüd amatööri koha pealt rääkida, siis amatööri koha pealt praegusel hetkel tegelema heliga heliga, ma tegelen niimoodi, et hetkel ma ehitan süntesaatorid ja süntesaatorid on juba praegu võiks ikka päris mõelda, et midagi on nagu, et minu käest on juba jälle küsitud, et kuule, et neid saab poest osta, et neid ei ole vaja. Aga ma ehitan nagu analoogsüntesaatorid, päris analoogi, nii nagu nad on, et vanasti olid, eks ole, seitsmekümnendatel olid analoogsüntesaatorid. Ameerikas on üks firma, Euroopas on üks firma, valisin Ameerika firma, kes müüb siis asjaarmastajatele neid komplekte ise joodoc. Kui ma nii-öelda alustasin oma tegevusega, siis, siis mul õnnestus mängida ühe analoogsüntesaatoriga, et siin oli, Eestis oli üks analoogehitaja, Jarmo Härm oli ta nimi ja üsna kuulus mees ja nendega õnnestus mängida, need olid väga head ja siis loomulikult vahepeal õnnestus mul isegi Sven Grünbergi ka nii-öelda ka näppida tema masinaid, eks ole. Sest noh, tema oli ka siis nii arenev muusik, kui nii võiks öelda, nüüd on ta juba väga kõrgel ja kaugel ja siis temale sai tegelikult tehtud mõne telesaate jaoks natuke taustast. Ma mõtlen just mitte heli, aga nagu disainivalguse disainiga ja, ja vaat nüüd tahaks nagu sellist sülti teha ja selle sündiga saab siis jälle teha igasugust igasuguseid niukseid kiuksusid. Aga vaat, kui ma selle valmis ehitan, siis ta on natuke imelik, võib-olla see sünt, eks ole, aga, aga siis muutub ta jälle nagu selliseks isiklikuks kogemuseks, et ma olen sündi teinud ja sellega saab kõike teha. Niuke retro värk. Et see on praegu kõige tähtsam Siia sobivalt võikski vahele kuulata natukene muusikat, et mis sa välja pakud. Tead sa, mul on selline lugu, et vaat, mis ma välja pakun, et ma olen nüüd ühe plaaditäie muusikat valmis teinud. Need lood on kõik nii pikad, et neid saab kuulata, ma lükkasin nad kõik kokku ja pulga pealt niimoodi. Kompuuter mängib maha, eks ole. Ja mul kodus nendega saab magama jääda seal tund aega, need lood on kõik sihuksed 14 minutit pikad. Aga see projekt, mis ma nüüd muusikaga tegelen, ei ole nüüd otseselt seotud küll analoog sündiga ja see on vasareeliga seotud, ehk siis Viktor vasareeli, nagu me teame, üle maailmakuulus kunstnik, eks ole, kes tegeles kineetilise kunstiga ja vasareeli pildid. Neid pilte ma töötlen ühe sellise kompuutri programmiga, mis teeb visuaalmaterjalist. Teed toodab visuaalmaterjalist heli. Ja need on sellised omalaadsed helitaustad. Nii et kui ma võtan vasareeli pildi, valin pildi, eks ole, natukene töötan selles mõttes, et palju ei töötle, ei muuda seda põhibaasi ja siis käitlen seda nii-öelda erinevate aegadega, vaat siin jälle tuleb huvitav komponent siis see aeg, eks ole. Et pilti saab selle programmi alusel töödelda niimoodi ja analüüsida, et saab kasutada näiteks venitada selle pildi vaatlust ütleme 10 minuti pikkuseks või 20 minuti pikkuseks, ühte ainukest pilti aga saab näiteks kolme sekundiga läbi lasta. Need, helifailid, kõik kokkupandult annavad sellised omalaadsed, helimaastikud, mis tegelikult ikkagi tekivad algset pildimaterjali. Nii et võib-olla võtaksid, Need on kõik kolmeminutilised lood, et nüüd ma ei tea, kas kuuleme mõnda pilti, jah, just täpselt, et see on nagu pildid näituselt, et siuke Moshowski värk, tead et omal ajal oli hästi kuulus ju sündimees nagu Isaudomita, kes tegid Sovski pildid näituselt, aga mina otsustasin, et ma võtan vasar eeli piltidest umbes kümmekond. Ja teen sellest umbes 10 lugu. Neetud kolm tükki on rauas, nagu öeldakse, täiesti valmis, eks ole, kokku mängitud ja asun neljanda juurde, niipea kui tekib hea mõte, et neid ei saa niimoodi, et et laseme masinast läbi tehtud, eks ole, et seal on vaja nagu selle mõttega olema taga, nii et ma ootan nüüd head mõtet. Loodan, et see tuleb kuskil mais. Et ma saan alustada neljanda pildiga, et jah, jaa, mõtlen isegi sebra on, on selline üks lugu üks. Ja üks on Wonal, et sebra on selline ikkagi nagu niisugune müstiline tegelikult siuksed nagu dünaamilised, aktiivsed taustad, noh, ütleme, et keskkond nagu lihtsalt ei ole. Noh, sa kuuled ise, eks ole, need on siuksed nagu omapärased. Tänaseks peateemaks on meil meemid, inspireerituna värskelt märtsi lõpus mainekas teadusajakirjas Nature ilmunud uurimustööst meemide vaheline võistlus suunatud tähelepanu piires. Enne kui asume asja kallale, aga palun meenutame või siis teeme selgeks põhimõisted, mis on meem. Nojah, vaata ka, hea küsimus, mina küsin üldse sinu käest, mida sina arvad, mis Meemann? Pakun välja, et laialt levinud idee või mõtteviis või mõni selline infokogum või üks lahedamaid definitsioone, mõistuse viirus. Nojaa, doking samal ajal tõi selle välja kuulus skeptik hea meelega ja, ja tema ütles jälle, et ta kasutas ka seda algselt seda meemi, eks ole, mida midagi, mis on, või mille, mille ümber tekib midagi või mis hakkab arenema. Et, et siin ongi, et kuna see on niisugune lai mõiste, siis, siis noh lükkasin meemidega ka mõned aastad tagasi kokku ja lugesin läbi Mission. Äkki lähme edasi, eks ole, ise ma ei kasutanud neid ja meile ju räägitakse sellest, et meemid tulevad aeg-ajalt mõned inimesed tarvitavad hakata kuidagi nagu veel ei ole jõudnud kohale, et, et see on selline üldnimetused. Tähendab, õigemini desse kohale jõudmine tähendab siis seda, et kellelgi ei ole seda vaja. Noh, lihtsalt ei ole vaja, vaata, kui inimene ei kasuta asja, tal ei ole vaja, seda ei kasuta ja mis ta selle meemi jutuga peale hakkab, aga mulle tundub praegu, et see meemi jutt jääbki vähemasti esialgu selliseks nagu professionaalseks terminiks, sellepärast et, et see, et mingi asi või, või, või mingisugune mõte ütleme, saavutab sellise pidevalt laieneva ja areneva ja, ja ise paljuneva informatsioonilise epideemia. Üldnime, kus on see, eks ole ja, ja noh, tühja ka, aga mina, kellel mul on niisugune töökohustus lausa, ma ei ütle, et juhatajal on mul selle pannud, aga minu töökohustus on see, et ma ikkagi selleks, et oma tööd teha, lappan iga päev läbi kõik teadusajakirjad, mis netis vähegi on. Et niimoodi päeva ulatuses, nii et ma ütlen niimoodi julgelt, et üks neljandik minu tööajast on inglisekeelne, et see on paratamatu, et sa ei pääse üle ega ümber, et ei saa eestikeelsest teadusest teadusasju kätte, lihtsalt äkki ma avastasin, et Neigherizon artikkel rebisin selle kohe alla ja lugu algaski sellest, et paar kuud tagasi populas ajend siis oli see, kui ma ei eksi, vist oli eelmine eelmine talv lausa avaldati selline artikkel, mida eesti keelde ümberpanduna tähendaks siis, et mees, kes valitseb maailma ja jutt maasist, rumeenia päritolu matemaatikast, eks ole, ungarlased, rumeenlased, seal ütleme, nendel on matemaatika peale annet. Tõenäoliselt on see siis mingi siuke Indiaga nagu öelda India matemaatik tikud, eks ole kõik et mingi seos ja, ja mõtte siis niisugune, et mis tegelikult on nagu algselt väga hirmutav, eks ole, et mõte on selles, et Ta on võimalus suurte databaaside abil, kus inimesed midagi teevad, näiteks ostavad midagi ja, või, või müüvad midagi või, või panevad ennast kuskile kirja. See tähendab, et registreerivad ennast kuskil või kasutavad midagi sellist baaside sobival käsitlemisel ja analüüsil on võimalik algoritmide abil leida sealt struktuure ja mustreid, mida, mis muidu ei paista välja. See äratas minu tähelepanu, sest et vot selliste struktuuride mustrite kuidas öelda selleteemaline arutelu, see ajab mul praegu kohe niimoodi noh, ühesõnaga kuidas ma ütlen, et see ajab kohe karvad püsti. Sorry, aga mitte halvas mõttes, vaid pigem vastupidi, et see on nagu uus teema. Õigemini mul on niisugune tunne olnud aastaid ja aastakümneid. Et inimeste seda sotsiaalkäituda, seda poolt ja psühholoogiat on käsitletud kuidagi väga kitsalt. Väga kitsalt tähendabki siis seda, et me meil on kogu aeg nagu arutlusel olnud see, et et kui me vilgutame tulega vat niisuguse sagedusega, siis juhtub see või midagi, eks ole, ja nüüd, kus on lõpuks meil olemas tomograafid, nüüd me oleme lõpuks niikaugele jõudnud, me juba saame enam-vähem aru, kus ajupiirkonnas midagi toimub. Kui me räägime ka tehisintellektist, eks ole, milles seal asi on kõik alguse saanud just nimelt selle uurimisest siis, siis ju kuskil kuuekümnendatel tegelikult Ta oli ju tehisintellekti probleem ja inimese, nende omavahel vahe, eks ole, see probleem seisnes selles, et tehisintellekt versus inimene, et see, see oli ju siis uurimise all, eks ole. Ma mäletan, noh, ma ei tea nüüd siin Euroopa poole peal, aga, aga kui ma, kas Chomsky või kuidas ta komskivanata, kuidas teda hääldatakse üks mees, kes, kes lingvistikas. Ta üritas siis ka nagu arusaadavaks teha, et mismoodi struktuuri toimuvad, mis, mis toimub keelega, mis toimub inimesega. Ja, ja vaat need tuua tänapäeva, seda siis asi ongi selles, et me ei tea vahetevahel, miks inimene kuidagi mingil moel toimub. Ja kuuekümnendatel juba tuli ju välja see erinevus, eks ole. Et uuring oli neljakümnendatel, kus sellest rääkinud, et inimene protsessi või õigemini ka nagu töötleb informatsiooni, aga see ei ole see, kuidas kompuuter seda teeb. Et õigemini öeldes me just nagu saame aru, et inimene käsitleb informatsiooni, ta töötleb seda, kõik on tore, aga millegipärast kompuutrid ei käitu nii nagu inimesed. Ja vaata, kuuekümnendatel hakati seda arendama, eks ole, et saad aru, kuidas ja loomulikult sellest võiks kompuutri teoreetik rääkida hulka hulka rohkem, aga mina sain aru, ainult et inimesi põhimõtteliselt on võimalik mõjutada. See mõjutamine käib väga peenelt ja peen tähendab seda, et see tähendab täppishäälestust, see tähendab seda, et iga inimene on võimalik mõjutada ja sellega tegeleb näiteks seal turundus ja müük, eks ole, kõik, et me mõjutame. Ja nüüd see viimane artikkel on väga hea teadustöö sellest, kuidas mingisugused kujutlused mingisugused tähenduse omanud, Ta käitumismudelid või, või midagi säärast analoogsete, eks ole veel kordades tähenduse omanud käitumismudelid või sündmused, ritualiseeritud sündmused, need võitlevad siis selles sotsiaalmeedias, selles võrkudes võitlevad omavahel, nii et isegi see ma ütleks niimoodi, et sa nagu võistlus või see ei ole päris võistlus, sest vaata, võistlus on see, et kolm, kaks nulliokski, eks ole, aga see on nagu võitlus, üks süüakse teiselt poolt ära. Et see viimane artikkel näitab nagu selgelt, et kui me kasutame matemaatikat ja kasutame algoritmi me selle analüüsiks, siis me tegelikult avastame, et need struktuurid on keerulisemad ja need ei allu meile, vaid meie allume neile. Nii et noh, mõnes mõttes kui ma nüüd tooksin analoogi, siis see võrduks nagu sellega, et me oleme kogu aeg arvanud, et meie oleme struktuuri, kontrollijad, aga tegelikult ei ole, struktuur, kontrollib meid ja selline noh, ütleme, naiivne arusaamine, et asi see siis ära ei ole, et küll me neile ära näitame või teeme, või et kuulge, et noh, selline naiivne arusaam jälle nagu keegi mind kontrollib, et mis ma nüüd endaga tegemist, ainult et ei ole hullu midagi, et noh see võrgustik, see on, see on tegelikult meie enda poolt esile kutsuda tuntud ja, ja ta tegutseb, aga meie nüüd võime vaadelda, mis ta tegelikult on, mismoodi välja näeb, kuidas ta füüsiliselt välja näeb. Et see huvitab mind õudselt palju, praegu. Kas siis võibki öelda, et seesama võrgustik, selline veider organism, virtuaalne tehislik, Cyber, organism, mille me oleme ise loonud, siis ongi tegelikult hakanud juba elama oma elu? No mõnes mõttes küll jah, et vaat alles hiljuti oli mul Keila õpilaskonverentsi seal 14 10. oli, oli seesama teema korraks käsitlusele, et ma lihtsalt näitasin neile nii-öelda noh, väikeettekanne oli pooletunnine ja selles ma käsitlesin ka, et noh, teaduse piirid, et nad ootasid kindlasti, et ma rääkis seal kaasaskantavate tuumareaktorites alla neelatavatest allveelaevadest, eks ole ja ja selle asemel tuli siis sellist nagu sotsiaalvõrgustiku meemi juttu, aga, aga see ongi see, et me siiamaani käsitleme sotsiaalteadusi selliste pehmetena ja kiun sotsiaalteadussõna otseses mõttes näitamas hambaid. Et siis ja hambaid just selle poolest, et kuulge, kas te ka aru saate, et tegelikult on võimalik inimeste käitumist ennustada näiteks 80 protsendi tõenäosusega. 85 protsendi tõenäosusega, nagu väitis Barabasi on võimalik ette ennustada, kui jälgida sama grupi ütleme, sotsiaalvõrgustikes ja tema reaktsioone erinevatele informatsiooni epideemiatele. 85 on ülihea tulemus, see tähendab, me peame nagu põhimõtteliselt aru saama, noh võib-olla praegu mõni kuulaja ei saa aru, siis ma tahan lihtsalt seda öelda, et ükskõik mida idee, ükskõik milline inimene, kes väidab, et ta on ülitundlik millegi suhtes ja nüüd ta leiab midagi maast või jumal teab, vesi voolab maa all, eks ole. Tegelikult jäävad kõik sinna kuskile 35 37 protsendi tõenäosuse juurde, sest nad usuvad seda. Aga matemaatilised analüüsid, niipea, kui mingi tulemus on jõudnud üle 50 protsendi, siis me peame päris tõsiselt aru saama, et näiteks tulemus, mis on kallutatud ühele poole, üle 50 protsendi, eeldab, et seal on, seal on kuidagi sellega seotud termodünaamika seadust entroopia see tähendab seda, et see süsteem, see struktuur on arenev. Ehk siis üritan veel kord nagu puust ja punaseks hästi lihtsalt seletada. Ma tean, et siiamaani kehtivad mingid linnalegendid või kehtivad vaid räägitakse sellest, et kuidas elu on tekkinud, eks ole, ainuüksi elu olemasolu see, et me oleme olemas elus, näitab, et selliseid struktuuride tekkimine on võimalik. Et see, et inimene on elus, näitab, et elu on võimalik, eks ole, see tundub nagu nii kord lollikindlalt lihtne, et kõik kasutavad seda ja siis küsivad hästi rumalalt jälle, eks ole, elus inimene küsib hästi rumalalt, kuidas elu tekkis. Aga see, et selline keeruline struktuur, mis teiste arvelt iseennast püsti hoiab eksist teiste struktuuride lammutamise arvelt, see näitab, et see on ühesuunaline, ehk siis siin peab aru saama, ajanool liigub ühele poole, aga on võimalik, et kogu see ka sotsiaalvõrgustikes eksisteerivad olendid nii-öelda morfoloogiliselt seal igast putukad, mida iganes, eks ole, kuidas nad välja näevad, et need kõik on võimalikud ja see, et tõenäosus on üle 50, nad tekivad, eks ole, muidu nad ei tekiks ju, ütleb seda, et me oleme praegu nagu ülitähtsa avastuse, avastuste põllu võiks isegi öelda või avastuste massi lävel alles ma isegi tooksin paralleeli Kurtz valliga, eks ole. Arvamusega, et see tähendab, et mulle tundub, et sealt tunneli lõpus nii sotsiaalteadustes hakkab lõpuks ometi paistma väikest valgust, eks ole. Et Ma tahan öelda, et ah, mis teiega siin, uurige inimeste, vaadake, kuidas ta umbes nii, et poes ostavad, mida te oskate, eks ole. Et kui me nüüd nagu näitame, et meie oma inimesed tegelikult allume oma oma käitumises mingisugustele, mustritele ja nende käitumist tulemustena, me võime iseennast analüüsides näha nende sees mingisugust dünaamikat ja mingit mingit struktuuri, mis tekib siis siis see on nagu parim, see ongi nüüd elu algus, et see on nagu uue elu algus siin kõik võivad öelda, ah Me oleme maatriksis seda näinud, eks ole, aga maatriksi filmis ju ka ei räägita, kuidas maatriks päriselt tekkis, vaid räägitakse seda, et et Taliva olemas mürises seal, eks ole, ja tegelast seal võitlustega, eks ole. Me näeme praegu läbi nende matemaatiliste lahendite läbi nende kolm teepiltide, me näeme uue elusoleva, kuidas öelda struktuuri algust. Nii et see on nagu noh, sisuliselt saad aru, sa nagu näeksid, kuidas elu tekkis, eks ole, meiena saame siin näha, vaat see on nagu noh, see on ikka väga kõva sõna, ma ütleks. Sellepärast on uurinud seda asja. Nii see kõlab kõik väga põnevalt, sest et kes ei tahaks teada, siis kuidas maatriks meitriks päriselt tekkis alguses. Ja, ja, ja siin võib olla muidugi ka juba sellist topeltmaatriksit, eks ju, et, et see, mida me jälgime, see juba on. Oja loomulikult vat siit jälle see, mis sa nagu ütles, et see on huvitav, sellepärast et loomulikult nendes saatesarjades on siit väga palju inimesi läbi käinud, kes usuvad näiteks seda, et nad saavad vitsaga vett leida. Aga ma juhin tähelepanu ühele asjale. Et vaatamata kõigele, mida ma käsitlen siis minu mitteakadeemiline haridustee annab mulle võimaluse just nimelt öelda, et ma tegelen interdistsiplinaarset kõikide selliste distsipliinid, aga ja see omakorda ei seo mind rääkima ainult nendest asjadest, mis on käegakatsutavalt tõestatud. Ja see tähendab seda, et mitte ma ei lange esoteerikast, vaid pigem ma tarvitan nagu kahte meetodit korraga, et kui ma hakkan midagi uurima, siis ma algul käsitlen seda asja kuidagi Aristotelese poole pealt ja siis natukese aja pärast ma hakkan tõestama, et kas see võimalik on ja kui ta ei ole tõestatav, viskan õhku nii-öelda enda jaoks. Minu arvates sellise ainuloogilise vastuse endale, et okidoki jõudsime selleni välja, et kas vaatleja ehk mina siis antud hetkel on üldse adekvaatne vaatlema? Ma veel kord ütlen, mul ei ole ühtegi tõestust selle kohta, et inimene on tegelikult leian adekvaatne, et tegelikult saab aru, mis toimub. Ja see omakorda. Ta seab just nimelt sellised tunnetuslikult piirid kogu sellele, mis ümberringi toimub, nii et nii et kui keegi ütleb, et ta-le ma isegi ütleks nii, et kui, kui keegi väidab, et ta saab vitsaga vett leida, siis jõudu tööle, aga, aga kui ta hakkab seda tõestama, siis, siis ma tahaksin saada nagu teaduslikku tõestust, sest see meetod on siiamaani parim. Ja siin osas lähevad minu teed nagu tõsiselt lahku, nagu ütleme selliste noh, fundamentaalartistidest, kes, kes lihtsalt täiesti, kuidas ma isegi ütleks, nagu lambist väidavad näiteks, et üleloomulikku jõudu ei ole olemas, et lihtsalt võtad kätte, väidavad sellepärast, et nad pole seda näinud, eks ole, või et noh, et see peaks nagu toimima, et see on nagu inimlikult naiivne kasutada teadusmeetodit, tõestamaks kogu õigemini järeldusi, mida nad teevad. Ja kuidas öelda ekstrapoleerimaks, kogu universumile ehk meta galaktikale. Samuti on nüüd siin selle sotsiaalvõrgustikes elutseva tegelasega ehk siis praegusel hetkel revolutsioon toimub ja me näeme silmnähtavat, et kvantiteet on üle kasvanud kvaliteediks. See on ülioluline just nimelt sellepärast, et me näeme, et miljonid inimesed kokku moodustavad sotsiaalvõrgustikes hoopis 11 suguse, sotsiaalvõrgustikes eksisteeriva vormi. See ei ole enam esoteeriline. Teiste sõnadega, seda ei saa enam käsitleda, et noh, mida need sotsiaalinimesed siin üldse arutavad, eks ole, või et, või et kasu on või ärge hirmutage meid maatriksi ka, eks ole, et noh, see, see, see on selline puhas nagu naivistlik niisugune käsitlus, romantiline, et robotid tulevad ja söövad meid ära või võtavad võimu üle, et noh, see on, see on ütleme nii, et terminaator on puhta töö teinud meie vaimudesse, me usume, et tuleb kolerokoll robotisse meid ära, et et me lihtsalt ei kujuta endale ette, et kvantiteedi üleminek kvaliteediks on, on tänane, mida me lihtsalt ei kujuta. Oma piiratuse tõttu, me ei kujuta ette, ei saagi kujutada seda, et oletame, et keegi näiteks ütleb, et mina arvasin seda juba ammu või et või et noh, näiteks india targad teadsid seda 4000 aastat tagasi. Üks asi on teadmine. Teine asi on see, et allub analüüsile. Vaat see on kaks eri asja, eks ole. Et noh, mõnes mõttes ma olen skeptik ikkagi. Aga ma tahangi öelda, et ma olen nendes piirides skeptikust tegutsenud, et et kui keegi tahab midagi mulle selgeks teha ja see allub matemaatilisele analüüsile, siis ta põhimõtteliselt on mul selle selgeks teinud. Et siis ma olen nõus, nii et ma võin oma seisukohta muuta. Aga need asjad, mis just nagu on üleloomulikud, et need ei allu üldjuhul teaduslikule analüüsile ja see meetod ise teadusliku analüüsimeetod näiteks tõestamaks mingeid erilisi asju on vale. Mina olen sellel seisukohal, et kuna ta on vale, siis me ei saa seda niipidi käsitleda, sest noh, teaduses on selge, et kui sa saad irratsionaalse tulemi sisse tõenäoliselt on see mees, mida sa kasutasid vale, et sa pead kasutama mingit teist meetodit ja see jäetakse tavaliselt kahe silma vahele, materdatakse tõsiselt, seal öeldakse, et noh, et, et nad on lollid või need on teistsugused. Ta pigem pigem see meetod, on vale, et siin peab nagu ausalt endale tunnistama, et vot miks ma ütlesin, et vaatleja mitte adekvaatne, sellepärast et no oletame, et ma võtan endale näiteks labida ja lähen lähen näiteks operatsiooni tegema pimesoole operatsiooni, siis ilmselgelt labidas ei ole vahend, millega tehakse pimesoole, operatsiooni aga, aga antud hetkel ongi nii, et labidaga kõigil vastu pead öeldakse. Ei, ei, see on kõik jama, aga ärge uurida, kes seda teavad, ainult need, et vaat siit kohast lähevad jälle meie teed nagu, nagu teistmoodi, et mina olen praegusel hetkel näinud, et matemaatik, milliste vahenditega saab kvantiteedi üleminek kvaliteediks näha ja see esialgu mind täiesti rahuldab. Et edasi minna. Kuidas need meemide tekivad või siis kuidas see nähtus, millest me räägime või mida ütleme, sõnadesse panna, tekib, eks, et see küberruumi meem, mis ilmneb internetis, sünnib sotsiaalvõrgustikus, et kas ta on esmane, originaalne, meie loodud või on ta koopia mingist universaalsest olemasolevast, mis on olnud meie seni varjatud, kuni me ise selleni jõuame selle arusaamiseni küpsema? Vaat see küpsemise tee, see on jälle niisugune, tead, mina paneks talle kohe kõvasti vaidluse alla, sellepärast et et see küpsemine tähendab just nagu me ise looksime seda. See on minu seisukoht muidugi ta on täiesti tagurpidi sellest asjast. Sellepärast küpsemine tähendab, et sa oled suuteline sellest aru saama ja miks ma pressin matemaatika peale, kuna matemaatikat ise ei tea, siis ma ütlen, et see on kogu aeg olnud. Ja meie ei küpsevaid, me lihtsalt ühel hetkel oleme võimelised seda informatsiooni nii palju koguma, et me saame käsitleda seda. Sest veelkord üks asi, mis jäi meil kahe silma vahele, mida me ütleme, on see, et inimesi kui me tahame rääkida nendest meemide võrgustikest, käsitletakse seal nii-öelda nagu teadus nimetas agentidena agent just seal, mitte selle agendina, nagu me teame, James Bondi, eks ole, agendiks öeldakse. Ja, ja agendina ja nüüd selleks, et üldse mingeid analüüsi teha, selleks on vaja vähemasti miljon inimest, kes on võrgustikes, mitte nii, et Eestis ei ole võimalik seda analüüsi teha. See ei ole võimalik, sest meil on liiga vähe kontakte, meil on liiga vähe neid agente. Ja kui sa nüüd mõtled, noh näiteks mingisuguse filmistaari, eks ole, kellel on neli ja pool miljonit Twitteri jälgijat siis selles võrgustikus me alles hakkame seda protsessi dünaamikat nägema ja seda tulemit, mis tähendab, et see on seal kogu aeg olnud, sest et ei, nemad ei küpse rohkem. Vaat siin peab nagu aru saama, et, et ei teki mingit teadjamehi, kes just nagu kätega vehkides, eks ole, ja linikud pealt tõmmata. Sütavad hopla jänes on siin, eks ole. Vaidet Ta on tegelikult selle veel kord, ma ütlen, kvantiteedi ehk hulk kasvab üle kvaliteediks. Et selle protsessi sees. Ja see küpsemine ei vii mitte millegile, sellepärast et kui me võtame kokku ükskõik ebaküpseid inimesi neli kuni viis miljonit, siis nemad hakkavad nii käituma, et kujund sealt alt kujutis välja paistab. Nii et see on natuke teistmoodi, see tähendab seda, et momentaanselt tekib analüüsitav asi, kuna me teame objekt, eks ole, nii-öelda. Ja samas kui me teame, et matemaatika seadused on universaalsed, nad on kogu aeg olemas, mis tähendab, et seal algselt see info on olemas, aga sinu küsimus oli seotud, et kui see võrgustikus levib, et, et kuskil nagu tuleb, eks ole, aga kas see algja see pärineb, kust sa selle koha pealt soovitan, olen tõsiselt vaadata, loodusfilme, sellepärast et kalaparve liikumine on sellele analoog. Kui te käsitlete näiteks miimina seda siis ütleme sellise info epideemiana, et liigume nüüd kõik vasakule, siis nende parvede uuring oli veel tegelikult kümmekond aastat tagasi algas see värk kõik peale noh võib-olla ka rohkem, andke andeks, mu täpset aastat ei tea, aga seda on põhjalikult uuritud lindu, parvede käitumisse, vaadake parvel just enne seda, kui nad tahavad, kas näiteks ütleme jah, nagu söögile tulla, eks ole, haneparved praegu käivad, eks ole, õhtul lähed kuskil põllu peale, näiteks seal rannaniidul ka ja siis vaatad, kuidas haneparv liigub, mida väiksemad linnud seda kiirem liiguvad. Ja kui sa nüüd võtad selle, ütleme veel väiksemad, mingi pisilinnud, eks ole seal väikselt mingit põõsalinnud, siis siis nende parvi väga hästi üles võetud ja selle parvede liikumises on nii, et igalühel on mingi mänguruum, aga ei ole nii, et selle parve sees keegi hakkab 120 kraadi vastu poole minema ja vaat-vaat nende parvede liikumine vasak varem üles-alla siia-sinna, eks ole. Vaat see ongi just nagu nüüd see seesama liikumine, mis toimub sotsiaalvõrgustikus, küsida võiks niimoodi, et miks nad vasakule keerasid või miks nad paremale keerasid. Ja, ja seal on juba väga väiksed fliktoatsioonid seal taga, et see tähendab seda, et mingi täiesti juhuslik väliskeskkonnast tingitud mingi nihe selles informatsioonis või siis inimese ajus tekkinud mingisugune väike muudatus. No ma ei tea, Modol päris jubeda näite, ütlen siin ülevalt tuli väike, et on, eks ole. Ülikiire prooton lendas meieni, lõi laviin protsessi käima, eks ole, ülevalt hakkas alla sadama veel nähtamatult osakesi, eks ole, mõni lõi kenasti neuroni pihta, õigemini aksoni pihta, sina mõtled, paras aja näiteks ütleme, mõtled šokolaadist, eks ole, aga nüüd sa oled vale impulsi, hakkas millestki muust mõtlema, äkki tekkis mõte, kindlad, kindlad kindad ja, ja ma ostsin kindlad valed, kindlad, et saadad selle teel, ütled, et vaat seal poes käisin, seal on pahad kindlad ja nüüd ongi sündinud, eks ole, ma tõin lihtsalt näite, tähendab, ja vot vot selliste fliktoratsioonid tagajärjel see, see protsesse info, epideemia. Me võime seda jälgida Delfis, me võime seda jälgida mistahes kohas, Delfi ei ole mitte halb mõiste. Vaatame näiteks, kuidas imetakse välja mingi täitsa suvaline teema a'la käisin selles restoranis, eks see, vaat see toit ei meeldinud, eks ole, ja nüüd kui selles võrgustikus oleks väga palju inimesi, siis see, see samase käigins, käisin seal restoranis, eks ole, see võimenduks 10 tuhandeid ja miljoneid kordi. Iga inimene saadaks teate edasi ja ta ei ole ilus käinud seal. Aga sellest ei ole üldse oluline, eks ole, ta ta lihtsalt ütleme, ma arvan, sellest nii. Tema paneb õieti kodanik hoiatan kaaskodanike ja vot seda nimetatakse informatsiooni epideemiaga. Jah, mis inglise keeles selle termin listan, viral optincous viranud. Jah, et elu ja viiruslikuks levik, tohutu plahvatuslik levik ja samas, kui me mõtleme, plahvatuslik, vaat siis siinkohas läheb nüüd ütleme, siin ongi nüüd vaja teaduslikku lähenemist, sellepärast et päriselt plahvatuslik ta ei ole, mistahes protsess, mis tundub meile selline plahvatuslik, on analüüsitav ja ta mahub nüüd mingisuguse atraktori seinte vahel ehk mingisuguste parameetrite vahele, ta võngub seal. Nüüd noh, põhimõtteliselt seda võib käsitleda traktorit näiteks või see niuke minu jaoks nagu moesõna, eks ole, ma olen seda ammu kasutanud seal jõgi, eks ole, et jõe vahel paadiga vaid said ühe kalda teise kalda vahel, nii palju tahad, eks ole, suitsina poisid visata õngi, sa võid kala õngitseda, aga samaaegselt need kaldad, mille vahel sa saad opereerida paadiga, kui sa tahad, kui sa lähed traktoriga jõe vahel kahe kalda vahel, siis traktor upub Ongi, kõik ta ei sobi sinna. Vaat see meetod paadiga sõites kala, püüdes laineid tekitades, eks ole. See ongi nüüd selle vahelsa opereerid seal üks vanemaid programme, mis oli omal ajal kirjutatud, olid poidid. Et ongi nii, nagu ma ütlen, poidid, et kui sa, kui keegi praegu guugeldab, eks ole, kirjutab sisse poidid, siis ta võib näha, mis toimub, et see on niisugune paari paarikümnest väikesest, mingist kolmnurgakest koosnev selline linnu, parvekene või kala parvekene, mis alla laadides masinasse täitsa kahjutu programm, eks ole, mitte midagi siis screen, Seiveline hakkab kihutama mööda sinus kriine ringelnud ja seinad seintelt põrkub tagasi, aga ta ei põrku tagasi mitte rumalalt, eks ole, et kõik üksteise otsa hunnikusse vaid noh, ta lihtsalt teebki nii, nagu parved teevad. Poidid on üks varasemaid, sellised väga hästi toimivaid programm, mille kuuriti siis parvede käitumist, see sotsiaalvõrgustik on enam-vähem samasugune. Head raadiokuulajad, käimas on saade, hallo, kosmos ja mine, tänaseks külaliseks on geniaalne leiutaja ja andekas amatöörteadlane Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer. Meie tänaseks teemaks on inspireerituna värskelt teadusajakirjas Nature ilmunud teadustööst meemid ja nende omavaheline võistlus inimesele suunatud tähelepanu piires. Eelmises saatetunnis rääkis Arboumer sellest, kuidas meemid ehk mingi tähenduse omandanud ideed või nähtused või käitumismustrid. Virituliseeritud sündmused võistlevad omavahel. Meie piiratud tähelepanu võime piires. Et me oleme tõenäoliselt uue suure revolutsiooni sünni lävel, kus kvantiteet läheb üle kvaliteediks ning me näeme uue elusolevast struktuuri algust. Virtuaalmaailmas ja sotsiaalvõrgustikes, tekib uus küberorganism, morfoloogiline olend, kes hakkab elama täiesti oma elu. Ta püstitas ka küsimuse, et kas kõige selle vaatleja on üldse adekvaatne vaatlema ja rääkis palju muud huvitavat. Meil jäigi jutt pooleli seal, kus ta võrdles infot epideemiat, kala või linnuparvega ja kohe räägimegi edasi sellest, mis on viral ehk info, viiruslik plahvatuslik levik ning ka näiteks sellest, kuidas see kõik mõjutab inimsuhteid. Kui midagi räägitust jääb teile segaseks, siis on hea pärast internetist üle kuulata. Leiate tänase ja kõik varasemad saated, et raadio kahe kodulehelt R2 ee kaldkriips, hallo, kosmos. Seal on arhiiv ja tagasiside jaoks ka foorum. Virtuaalmaailmas ringi seigeldes olete oodatud küberkohvile kosmonautide klubisse aadressil Facebook, punkt. Com kaldkriips hallo, kosmos ja piiluga sisse ka portaali alkeemia poee ukse vahelt, kuhu kosmose endale pesa hambununud. Raadio kahe saate Tallinn Express üks juhtidest ja poolkooslusest truulesofte tyyp ehk perfektse soundi meister Meelis Meri, salapärane muusika Ville Veering. Ning kaunis ja mõnusalt öise häälega Eeva ka moodustavad ansamblit haige Milk mis teeb tumedamate toonidega ja müstilisemate nootidega elektroonilist muusikat kuulama nende värskelt ilmunud plaadilt Supernatšejal. Lugu story aht Malloy. Piiral marketing on ju see, millega siis neid parvesid, suunata, manipuleerida, mis on praegu väga popp teema, et kas hiljuti sinna Leplandi mingi zombiklipp, oo, läks viraalseks rooli see nagu vanasti, kui internetti veel ei olnud, nooremad kuulajad seda ilmselt ei mäletagi. Nagu kuulujutud. Ja vot see oli nüüd huvitav koht, praegu sa ütlesid, et parem seda ei olnud, et me peamegi nagu aru saama, et, et teatud asju ei olnud varem. Nüüd me peamegi vaatama ajanoolt, et milline tohutu perspektiiv meil lõpuks ometi avaneb, sellepärast et sotsiaalvõrgustikud avavad täiesti täiesti uue ulmelise perspektiivi just nimelt nagu neid elusolendeid tekitada. Ja see teadustöö ka, millest me räägime mille tegelikult päris, kui ma ei eksi, kui mina nüüd tõlgiks ümber, siis eesti keelde, siis ta tegelikult on meemide võitlus piiratud tähelepanuga inimese eks ole, mõeldud piiratud tähelepanuga ruumis. Ehk siis seal käsitletakse seda, kuidas järgmine meem, järgmine info, epideemia sööb eelmise ära ja ta sööb selle ära, tähendab, ta elutseb seal sõbralikult, eks ole, ja nagu me näeme seda ka sotsiaalmeedias, siis, siis noh, nagu umbes nii, et nädala jooksul käsitletakse teemasid tuumafüüsikast kuni põlevkivini, eks ole, kusjuures inimesed, kes seda käsitlevad, et ma olen nagu mõnikord teinud katseid, ma pean tunnistama, ma teen sotsiaalseid eksperimente, sooritan vabandan kõigi ees, aga aga sooritan, ja siis ma olen avastanud näiteks, et noh, üldjuhul praegusel hetkel, kui sa räägid mingist tõsisest teemast, siis noh, tuleb 200 300 komminti, eks ole. Ja kõige lõpus jääb väga väike seltskond järgi. Ja nüüd see kõik vastabki sellele analüüsile, see tähendab, et algul on suur hulk, eks ole, sisse hakkab kahanema noh praegu näiteks turunduse spetsialist öeldes on normaalne elukaar. Aga see kõik on nüüd sotsiaalvõrgustikus. Ja kuna ta on võrgustikus, siis veel kord, eks ole, mõtlen, et sealt tulevad välja hoopis teised, need on see on see, millest me räägime nagu pealispind, et see on sama hea kui rääkida ookeani elust, sellest, et vaadata, mis seal pealispinnal ulbib. Et pigem see turundus ja kõik see nagu viral marketing, eks ole, see sisuliselt kraap saab ainult pealispinda, et me ei ole jõudnud isegi sentimeetri sügavusele veel ja me alles alustame ja me ei tea, mis seal all meid ootab. Ja kui mõne inimese jaoks ütleb, et ma ei taha, ma ei taha võrgustik ja ma ei taha võrgustikke, siis keegi ei keela, et ega 14. sajandil olid ju ka võrgustikud, eks ole, aga nad lihtsalt nad olid niivõrd, et kuidas ma ütlen niivõrd väikesearvulised, et meil ei olnud võimalik kvantiteedi ja kvaliteedi vahet nii täpselt määrata. Ja samas noh, näiteks üks, 2002. aasta teadustöö, mida, mida ma niimoodi või oli 2003, kus oli juttu sellest, et noh, näiteks meemiks peetakse katoliiklus, eks ole, miks katoliiklus on säilinud ja just see fenomen, et noh, näiteks mingi mingi kultuuri või mingi mingi religioosne tegevus või mingi mingisugune muu, jah, ütleme me praegusel hetkel miininime saanud mingi nagu selline ühik, eks ole, on, on aastatuhandeid säilinud, seda on võimalik analüüsida ja siis vaadata, et noh, järelikult siis toimis see meem ka varem, näiteks üks, üks vanimaid meeme, mida me siis võiksime nii-öelda teada on tule kasutamine, eks ole, me ju teame, kuidas tuult kasutada. See on säilinud kogu aeg, eks ole, ei ole mingit vahet sellel nii-öelda sellel linnalegendil, kuidas ürginimene esimese tule sai, eks ole, et ülevalt vält lõi puu läks põlema ja mida demonstreeritakse vapralt, eks ole, stereotüüpselt igal pool loodusfilmidest ja sellele, et ma panen näiteks puid ahju, eks ole, seal ei ole mingit vahet ja see on säilinud seal teadmine, kuidas põletada puid, on säilinud aastatuhandeid kümneid, sadu tuhandeid, eks noh nagu, nagu me teame välja kaevandustest. Ja kui käib see meemide vaheline võitlus, on ju selle suunatud tähelepanu piires, millest me täna räägime siis üks küsimus ongi see tähelepanuvõime, palju inimene suudab tähele panna, eks tohutu infoküllus, kõike tuleb kogu aeg tegelikult reaalselt inimene ju ei süvenegi, eks tal ei ole aega, jaksu, ta ei pane tähelegi, ta ei leiagi üles seda, kui tal ei ole õigeid võtmesõnu on ja millega otsida. Ta leiabki seda õiget infot kunagi ülestada, lihtsa tulbiti seal nii-öelda nagu sa tõid selle ookeani näite seal pinna peal, mis parasjagu mööda läheb, hipopeale teise pilk peale kolmanda pilpa peale. Jah, kuidas noh, ma lihtsalt mõtlengi. Kui sa mõtled hirmuga praegu või kas sa mõtled? Huvi ka, et kuhu see siis nii-öelda inimese viib, et kui me räägime tulevikust ja arengust antud keskkonnas ja selle nähtuse kasvamisest, mida me veel ei tea, aga uuri, meie revolutsiooni tekkis nagu sa ütlesid. Et kuhu sa siis viia, sest et noh, tore oleks ju, kui inimese tähelepanu võime, suureneks, seda suudaks süveneda, suudaks haarata rohkem aktiveerida oma aju, onju. Aga kui ta ei suuda, siis milleni see viib, et enam nagunii-öelda, harivate asjadega tegeletakse üha vähem, et ta lihtsalt hulbib ühed meelelahutus, pilpad teisele SSS surmseks staarid, skandaalid. Jaa, aga vaata, sa käsitlesidki siin kaks asja on, vastus on tegelikult hästi lihtne või õigemini kolme et üks on see, et need broitseerime, vot see, mis, millest ma olen aru saanud, enda jaoks selgeks teinud. Me produtseerime praeguse hetke hirmud Tulevikku joon suurendusega, mis tähendab, et kärbes praegu nii-öelda prilliklaasi peal, eks ole, või siis või siis teleskoobi teleskoobis ju tegelikult on, on just nagu kaugel tulevikus seina peal väga suur koll, eks ole. Et see on nagu üks asi ja tegelikult see nii ei käi, mingeid joon, suurendust ei saa teha. Ja siis omakorda see asi, et kas inimene nagu peaks, vaat see koguseid teemapüstitus sellisel, mul see küsimus on natukene minu jaoks ütleme, ta on ta ta jälle nagu kaotab ära selle algse idee ja see tähendab seda, et, et seesama võrgustikes elutsev tegur tegelane ju baseerub Ki ainult sellel, et inimesel on piiratud tähelepanu, ehk siis saad aru, kui inimesel oleks piiramatu tähelepanu, siis ei saakski seda tekkida, sest sel juhul me oleksime nagu käsnad, kes seda infot ainult omandaks, aga sellel puudub mõtestatud. Meie jaoks mõtestatud kuju seal seal tööl. Mis kasu me sellest saame, kui me ime kogu info endasse ja see küsimus on õigustatud ainult praegusel hetkel et siis me peamegi nagu aru saama, vaata, me tahame jälle nagu ennast panna nagu tsentrisse öelda, et vaat meie siin nüüd arvame. Tegelikult me olemegi selle võrgustiku üks osa. Ja me oleme selle agent ja me peame tõeliselt aru saama, et see võrgustik toimib läbi nende, mis tähendab, et, et ei ole üldse oluline. Tähendab, kas meil see info, see epideemia, nii-öelda info epideemia püsib meeles kolm minutit, viis minutit või kolm päeva seal mingit vahet. Vaided, tuur, mida me saame jälgida, ongi selle, kuidas öelda selle äraunustamise baasil töötav mind näiteks absoluutselt ei häiri see, see, et noh, näiteks info kaob või, või et, et noh, et mis meist saab, eks ole, sellepärast et me oleme evolutsiooni sees praegu meie evolutsioneerumist mitte mitte me ei ole nagu selles mõttes väljas sele süsteemist selle sees, selle evolutsiooni sees. Parim, mis me saame teha, on käituda nii, nagu me käitume, sest sel juhul on võimalik evolutsioon, niipea kui me hakkame ennast kontrollima. Nii. Me muutume hoopis teistsugusteks. Ehk siis mõnes mõttes sarnaneb selle palju kasutatud ja mis on hästi palju leidnud sellist erinevat kasutusse kvant mehaanikas, eks ole, on kasutusel niipea, kui sa jälgid seda osakest niipea ta muutub oma asukohta, Heisenberg kasutas seda, seda nimetatakse Heisenbergi printsiibiks, et nii kui sa jälgid, sa pead jälgima ja siis ta kaob, eks ole, tema, tema omadus muutub jälgimise hetkel tema asukoht või mingid muud parameetrid. Nii et nii et selles mõttes sotsiaalvõrgustikes ärge jumala pärast nagu ärrituge sellele teemale, pigem pangetäie rauaga, sellepärast et siis on evolutsioon võimalik. Aga milliseks ta kujuneb, tähendab, ma ütleks, et noh, inglise keeles on selline nagu vaield ehk siis metsik ja et minu kõige kummaltki ettekujutused ei kujuta seda muidu ette kui niimoodi, et energiat me saame väljapoolt. Aga milliseks ta kujuneb, ma arvan, et epideemiad muutuvad tihedamaks. Me võime käsitluses epidemioloogiliselt, mis tähendab seda, et mõned saavad eelmise epideemia vastu ravitud, eks ole, siis tekivad selle noh, nagu me teame, kaitsesüstimised, pookimised. Et seda võib niiviisi käsitleda, tekib immuunsus, immuunsus ja, aga see tekib ainult mingi tüve puhul, eks ole, nyyd kui tekib mingi teine epideemia, siis, siis sa oled jälle kaitsetu. Ja nii see ongi, et arvan, et aga inimesena ennast panna mingisse tsentrisse, öeldi, et siin ma olen, löön jalaga vastu maad, et neli, 2012 ma tahan selline olla, et ma sügavalt kahtlen selles. Ma arvan, et me evolutsioneerume nii nii vaimus kui ka füüsises ja pigem see vaimus evolutsioneerumine saabki toimuda ainult sel juhul, kui me ei eralda ennast sellest keskkonnast. Et, et loomulikult on inimesi, kes tahavad saada teadjameesteks, nagu öeldakse, mul ei ole nende vastu, mida ka sellisel juhul nemad süsteemist väljaspool Nad ei allu sellele, aga nad ei saa ka seda mõjutada. Sellepärast et nad ei ole selle süsteemi sees. Loodusseadused toimivad kõikjal, vaat need ongi, et et me peame aru saama, et vastuolu tekib niipea, kui me tahame ennast süsteemist eraldada, et siis saad aru, sa oled väljaspool noh ja siis kuna sa ei ole selle sees, siis puudub sul arusaamine, sul puudub üldse kogemus, eks ole, ja sa võid ainult käsitleda ütleme, sellise väga metsiku metsiku ja õudsa. Noh, ma kirjeldan praegu need väga metsikud, jõudsid stereotüüp, et kõik inimesed on omavahel traatidega ühendatud, eks ole, istuvad kodudes midagi ei tee ja mõtlevad ainult, ja nüüd need epideemiad seal möllavad seal, eks ole. Et see on niisugune, noh, jah, naiivne niukene a'la maatriksi ja Terminaatori ristsugu siis, eks ole, aga see on ainult seesama kole kärbes jälle, mis on projekteeritud. Ma arvan, et noh, tulevikus ei teki üldse küsimustki, sellepärast et meie elu praegusel kujul selline, kus me suhtleme, läbi trahv ja, või läbi õhu igal juhul läbi kompuutri, et see kõik need interpoisid kukuvad ära ja siis ma nagu arvan, ikkagi sellise taru või sülemi poole, sellepärast kui me käsitleme nüüd näiteks taru või ütleme, mesilaste käitumist, siis need sadade miljonite aastate, aga välja kujunenud kärje, et puhttehniliselt nad on ikkagi viidud nagu sellise minimaalse pinnaenergia olekusse, ma mõtlen nagu kärg ise, eks ole. Ja me võime kärgega vaadelda kosmoses, mis tähendab, et see on universaalne struktuur. Nii et jääb üle lihtsalt jälgida loodusseadusi. Aga kes ei taha, hoiab oma nägu alles eraldub süsteemist. Ma tean, et Läänemaal on seal piisavalt vaba ruumi, kus oma hütt üles lüüa ja kaalikat närida, eks ole, sa oled süsteemist väljaspool mingi sulle ei mõju, aga ära sa looda, et sa seda süsteemi mingil moel teade mehena saab kontrollida. Olles ja selliste virtuaalellu sukeldudes sinna tihtipeale ära uppudes sellest nagu virtuaalmaailmas küberruumis elades on juba ju tuvastatud seda või psühholoogilised uuringud näitavad, et inimesed elavad väga toredat lõbusat elu virtuaalis, aga noh, nii Realis siis selles praeguses argielus on nad ikkagi üsna üksikud kurvad ja õnnetud, et kas sa arvad, et see nagu küberi ja virtuaali maailma areng ja siis selle nagunii-öelda päris elu ja reaalsete inimsuhete areng omavahelises mõnusalt kokku klapiks, sest et inimsuhted onju inimese jaoks ikkagi hästi oluline teema. Jah, aga vaat, vaat siin on nagu see küsimus jälle vaatleja adekvaatsus. Et noh, esialgu aru saama, et tegemist on suhteliselt suhteliselt massilise üritusega olles sihuke natuke skeptiline kogu asjade vastu, siis ma pean, ma pean nagu mõtlema, et ükski asi ei ole forsseeritult meisa forsseerida seal elu ei saa päriselt elu ja forsseerida seda uut elu nii-öelda tekkivat. Et me laseme tal rahulikult minna, ta saab välisest energiast toitu, ta saab inimeste sotsiaalenergiast toitu. Ja nüüd me võiksime ju arvata, et tekib mingi väljavalitute grupp, kes omavahel suhtleb, aga seesama see seaduspärasus, mustri tekkimise seaduspärasus, mis ütleb, et tegemist on mustriga ja arvutuskäiguga, mis tegelikult sarnaneb gaaside kineetilise teoorias toodud valemitele, mis tähendab seda, et sa pead olema miljoneid agente, nohjah, milliseks ta kujuneb, võtame aluseks, noh ütleme 100 miljonit inimest on korraga võrgustikus momentaalselt, mis seal tegelikult juba maakera jaoks suhteliselt normaalne. Need 100 miljonit vahetavad infot seal pidevalt tekivad igast need epideemiad, kirjeldame kõige jubedamaid asju, eks ole. Nii jaga füüsilises elus, jah, nad on niuksed, kurvakesed, kui me suudame neid sadat miljonit, suva number, eks ole, hoida elus ja nad loovad uue kvaliteedi siis siinkohas ma ütlen, et mul jookseb jälle nagu judin üle selja, sellepärast et vaata, kvaliteediga need säärane lugu, et et kvaliteet võib ju võtta üle kvantiteedi. Ehk siis me võime luua olendi nii-öelda, kes küll elab meie võrgustikes, aga kes vabalt võib hakata meie keskkonda mõjutama. Ja ta võib ka ära surra, ta võib meid hävitada, aga ta võib vastupidi muuta ka keskkonda tervikuna. See, see kaldub nagu natuke insulteeriasse, aga ma lihtsalt tahan seda öelda, et skeptik ütleks, noh, ja siis, eks ole, et me lülitame voolu välja. Aga proovi interneti välja lülitada, internet ei ole võimalik välja lülitada juba praegu ei ole, see näitab, et võib täiesti tekkida selline mitte hävitatav elusolend kes määrab meid ja kelle käsutuses olev informatsioon on, on niivõrd vitaalne, et ta lihtsalt paratamatult hakkab määrama seda süsteemi. Nii et me ikkagi jõuame nagu mõnes mõttes sinna Matrixi juurde välja, et aga see süsteem hakkab ennast alles hoidma, eks ole, iga iga sellise sellise süsteemi nagu eesmärk on ikkagi ennast hoida alles ja, ja muide, ma ütlen, et areng ei meeldi kellelegi. Oodata mingist vaata sellist sellist umbes niimoodi, et poisid hakkame Venemaa, eks ole, et sellist asja ei ole, et pigem vastupidi, et mul oli eile väga huvitav vestlus üliõpilastega ühes loengus kosmoseloengus, kus, kus ma küsisin, et paljudest tahab areneda, tõstsid käe, aga kui ma ütlesin seda, et et vaadake, et areng toimub teie füüsise lammutamise hinnaga, siis, siis lasid kõik alla. Ehk siis inimene tahab, et, et ka 1000 või 100000 aasta pärast oleks ta täpselt selline, nagu ta on, eks ole, mis on nagu suht naiivne, et me oleme praegu ainuüksi juba geeni baasil, eks ole, uurides oleme me praegu tegelikult sellises sellises väga kiires muutuse faasis noh, arvata, et sellisteks jääme nagu ka puhtfüüsiliselt. Noh, see on ikka naiivne, mis annab ka minu vastused, mis tähendab seda, et paarikümne 1000 aasta pärast ei on meie füüsis võib-olla lihtsalt kohandunud mingilgi moel selle nii-öelda selle sotsiaalvõrgustiku vajadustega. Aga see võib kõlada praegu hirmutavalt, aga, aga lähtume laktoosi probleemist, mis on inimestele, eks ole, on ju vaata, tooks selle analooge. Et millal tekkis laktoositalumatus inimestel siis, kui tulid lehmad. Siis, kui oli põllumajandus, nii et siit edasi kerimine ütleme 20 30000 aastat, siis noh, selles mõttes, et kindlasti, et mingid inimesed on sotsiaalvõrgustiku talumatud, eks ole, elavad seal metsades rahulikult, teevad lõket, eks ole, las nad seal teevad, tantsivad ümber puu ja kallistavad seda ja väiksed kirvekesi valavad. Eks sa ole, toksivad seda ja ütlevad, et meil on hea elada. Aga teine osa seltskonda istub kuskil pidevalt võrgustikes, nad ei käi väljas, eks ole, ja mingil mingil moel on see süsteem suutnud ennast balansseerida mingisuguse energiaga, kus me energiat saame taevast, loomulikult päikesest. Et ma seda probleemi ei näe nagu seda, nii et evolutsiooni käigus võib tekkida mida iganes. Memeetika üks juhtkujusid Susan pläkmor, kelle raamat meemasin muide ilmus 2003. aastal ka eesti keeles räägib kat teemidest, ehk ehk siis nii-öelda tehnomeemidest ning mõtisklebki just selle üle, et kui areng pidevalt muutub, et kuidas siis toimub teemide areng, mismoodi see meid mõjutab ja mismoodi see võib ohtlik olla, et temal on nagu niisugune kerge hirm, nagu ma teha intervjuudest vaatasin, et mulle jäi isegi mulje, räägime sellest, aga parem mitte näppida, eks. Aga tegelikult mulle tundub, et me võime sellest rääkida ja näppida või mitte näppida, tekib. Absoluutselt absoluutselt vaat-vaat, veel kord see mitteadekvaatse vaatleja probleem ongi niisugune, et et ma seaks kahtluse alla vaatleja adekvaatsus. Ma olen seda mitu korda öelnud, aga see tähendabki seda, et, et me veel kord produtseerime oma praegused hirmud, tulevik, kas see on nagu mingi mingi mõte näiteks keelata ära nagu geenimutatsioonid nii-öelda kiirendatud laborites ei ole mingit mõtet, sellepärast et ka see allub sellele samale selle nagu kuidas sa nüüd ütlesidki, mis sõna screen teemidele, jah, see halb, selle salati tehnomeemil jah, et me võime keelata ära näiteks mingisugused uuringud, nüüd see ära keelamine sai ka mingi tähenduse nüüd teatud inimesed teavad, et see on keelatud järelt, kui ta on keelatud, eks ole, keelatud vili on magus, hakatakse seda uurima, nii et, nii et ka see ärakeelamine mõnes mõttes, kui see on vajalik, siis võib juhtuda, et seda arendatakse sõltumatult kõigest. Ma tean, et Eestis on palju inimesi, näiteks kes, kes on GM muteeritud toidu vastu, eks ole. No seevastu on väga hea, kui neid inimesi on piisavalt palju, siis tekib nii-öelda meem, eks ole, seene meem, mis ütleb, et et avat meie siin moodustame ühe grupi. Et me ju teame tegelikult meemi sünd on, on ju see, et teeme ära, koristame puhtaks, see on ju praegu täiesti klassikaline, see koristame maakera ära nõlvaku poolt, eks ole, käima lükatud, see on täiesti klassikaline info, epideemia koristame ära, siit tuleb muide nüüd välja üks asi, vot vot see on nagu hästi tähtis, ma paneksin N P lausa, et et see on oluline, nimelt võrgustikus olev inimene arvab, et meem on parteiline. Ei ole. Ta ei ole parteiline, saad sa aru, mis ma mõtlen, ta ei ole emotsionaalne ega parteiline, see tähendab, inimene ise arvab, et on emotsionaalne. Aga partei all ma mõtlesin ka seda, et et ta reageerib just nagu sellele. See seevastureaktsioon on just nagu ärritusele adekvaatne, aga samas, kui sa hakkad mõtlema, siis, siis ta ei ole parteiline. Tähendab ma veel kord ütlen, et me jälgime seda just nagu neutraalsest seisukohast ja see neutraalsus ütlebki, et mistahes ütleme ka tehnilised saavutused, nad võitlevad täpselt samamoodi, eks ole. Et toome näiteks noh, näiteks võtame, võtame, ütleme, tartlased avastavad midagi. Tartlased avastavad nüüdse, nüüdse tehnosaavutus, nüüd levib, ütleme Eestis, eks ole, Postimees kirjutab, eks ole, Tartu Postimees üldse on täis seda nii ja nüüd rahulikult, Anu Saagim murrab jala, näiteks ütlen ülevabariigiline uudijuust täpselt, eks, Anu Saagim murrab või, või Tätte pidi ujuma kaldale, purjekas uppus ära, eks ole, see, see on ju noh, lootusetu. Tähendab, sa võidi seal ykskõik, sul võib-olla 10 miljoni eurone siin, eks ole, või 100 miljoni eurone mingis vidin selle Nobeli preemia, saad aru, selle peale saagi, murrab jalakorras noh, selles mõttes. Et, et noh, selles mõttes, et me peame ka aru saama, tegelikult ütleme, kui me jaotame tehnoweemideks või, või muuks muudeks veel alajaotusteks, et see ei muuda seda tegelikku olukorda, kus piiratud tähelepanutingimustes süüakse eelmise meemi sotsiaalenergia ära ja see allub termodünaamika seadustele ja selle kohta on ikkagi väga paljud inimesed, ma mõtlen just need Nobeli mehed, eks ole, akadeemikut kõik on ju öelnud, et, et te võite ükskõik mida teha. Te, võite üritada mingeid loodusseadusi enda kasuks nii-öelda oma teooriates panna, käima mida iganes. Aga kui te lähete termodünaamika seaduste kallale ateljees inglise keeles on selline termin nagu tyypiumiliation, mis tähendab, nagu ma vallandas sügava, alandas et vot siin ongi see, et need, sellel, sellest alandusest me ei pääse sel juhul, et kui me hakkame nagu oma teooriat mingil moel nagu õigemini loodusseadust just nagu mugandama mässima ümber oma selle jutukese ja siis me ütleme, et okei, püsivad ei püsi ei püsi. Noh jah, et igal juhul, et kui kui Tätte peaks nagu ma ütlen, pelgata purjekas peaks kogemata põhja minema jumala eest keegi kuuleks mind praegu, aga et või siis saagiviga ei ütleks midagi, siis, siis noh, igal juhul see, see info, epideemia sööb kõik ära, ükskõik kas nad on siis 100 miljoni eurosed või 10 miljoni euroga. Jefferson pläkmer ütleb selle kohta väga mõnusalt. Meemid on isekad, reppikaatorid, nad ei hooli meist, meie oleme lihtsalt meemimasinad. Kes siis kannavad seda meemi edasi, kes ongi programmeeritud lihtsalt liikuma, nii nagu on, et neil ei ole mitte mingeid tundeid. Kosmos on vaieldamatult ideena meeme, mis on inimest saatnud kogu tema olemasolu vältel, et juba Vanas-Babüloonia sa öeldi, et õpetage lastele taevatähti, see õilistab, nende hingekuul on meil juba käidud, nüüd on sihikul marssi ühe enam tundub, et inimkond on küpsedes jõudnud vaheeksami, ehk siis maainimesest hakkab saama kosmoseinimene. Vaatasin ükspäev ka väga sümpaatse inspireeriva tegelase SpaceXi juhi Eilon maski esinemist, et kus ta rõhutab, et peamine eesmärk on arendada välja tehnoloogia, mis võimaldaks multi diplanetaarsete elu. Et me oleme täna rääkinud hoopis nii-öelda virtuaalses, et sellisest kuidagi hoomamatust sissepoole, et ma ei teagi isegi, kus suunal liikuvast olenditest elust. Aga kui me nüüd korra läheme nagu planeedilt välja, et mis mõtteid tekib sinul suunal maakosmos? Nojah, selle kosmosevärgiga on ju selge, et noh, siin on tegelikult suunad ette antud suunad on ette antud, siin on kiusamist, määr on ette antud selles mõttes nagu enam uut midagi välja mõelda. Ma ma ei teagi, kas need saaks nagu päris uut välja mõelda, et natiusonis väär oli üks, üks parimaid, eks ole, seda on käsitletud väga palju, see on leidnud elavat vastukaja, inimesed on arvutanud lausa välja, kui palju midagi vaja on sellesse, et ainult päiksesüsteemi nii-öelda hallata. Ma arvan, et see idee on üsna sirge, et, et siin ei ole mingeid konarusi. Lihtsalt ajaskaalat ei taba see, me ei hooma seda mastaapi, ma mõtlen just aja mastaapi. Ehk siis iga asi nii-öelda tasub siis ära, kui ta tasub ära. Et praegusel hetkel me maksame räigelt peale kosmosele. Ehk siis me maksame sõna otseses mõttes räiged peale selleks et saata kahte, kolme inimest kosmosesse. Seda seda toetab tegelikult just seesama meem kosmose võldamisest selles mõttes, et me läheme ta nii elujõuline, eks ole, et kui me hakkame nüüd praegu selle vaatepingil lähtuma, siis kosmoseõlvamine on ju viimased viis, kuus sajandit olnud nagu üsna kuum teema tegelikult juba juba paarsada aastat või 400 500, eks ole juba, kui ma ei eksi, oli seal üks, pastor Wilkinson, kes tahtis, kas ta oli 1540 või midagi niimoodi tahtis, tahtis mingi vankriga kuu peale minna, rääkimata siis piiblist, eks ole, kuidas siis tulise vankriga käidi maa ja Kuramaa ja taeva vahet, eks ole. Et ja rahast rääkima, et noh, see, see kosmosesse minek on olnud ju väga aktuaalne aastatuhandeid isegi võib-olla veel panna pildid seinale sinna, et öelda, et nad seal Tapio, eks ole, või seal metsavaim suure karu soomepoolne nimetas tapja metsavaim. Kui, kui ma prooviks veel ühe korra vastata, siis ma ütlen, et jah, sihid on ees, aga aja mastaap, muidugi ei luba meil seda vaadelda, et, et ma arvan, et siin mingi 10000 100000, mida iganes aastat. Et, et see, see peab ennast tasuma, see tähendab mingi põhjus peab olema, et kas see on nagu hea põhjus, et planeedi ressursid sõidad? No vot, see on ja see, see probleem mind muide üllatada? Ta tähendab, üllatab see, et osa inimesi ma ei tea, kust nad selles mõttes et kes neid nagu õpetab, vot vot see on üks küsimus jäänud mul täiesti kahe silma vahele, et selline nagu pessimism, et hävitame kogu maa ja siis lähme välja. Et see, see ja veel küsiks inimeste käest. Et kust, kuskohast piix, noh, nii-öelda te olete saanud endale selle arvamuse, et inimene võib maakera ära hävitada, seda, et, et ei, see ei ole võimalik, see ei ole võimalik. Noh, te võite siin küll natuke ümbert midagi teha, eks ole, aga aga vaadates seda aega nagu miljonite aastate läbile, kes siis siis probleem laheneb iseenesest, see on ju näha, et seal tekkiv areng, eks ole, see on paratamatu, et tarvitatakse ressursse ja siis minnakse edasi, noh siin ei ole nagu võimalused, ütleme nii, et inimesed, kes tahavad ja ütlevad, et loodus, säilitajat, näiteks looduskaitsjad, eks ole, või et meie oleme rohelised, tähendab roheliste vastu mitte mitte midagi, aga, aga mis on nende eesmärk, eks ole, nende eesmärk on, keskkonna säilitamine ei ole, ei ole vastupidi, nende eesmärk, kontardumus, nende eesmärk on evolutsiooni lõpetamine. Sest et vaata, mis nad tahavad, nad tahavad säilitada seda. Nad ise väidavad, see ei ole üldse halvasti mõeldud, eks ole, aga, aga üldjuhul, kui sa nagu räägid nagu padurohelisega, siis, siis ta tahaks hea meelega lõpetada kogu indus traliseerimise. See on viga, eks ole, auran, vigasem, kõik viga ja, aga, aga kuhu ta siis läheb? Šamanismi tagasi ma olen kohanud ühe väga lugupeetud inimese arvamust, kes, kes väidab disklassikaraadios, kui ma eksi paar aastat tagasi ütles, et ta näeb tulevikus, et Eesti majandustegevuse põhiväljundiks oleks mesinduse metsandus. Nüüd kui ma tooksin nagu lihtsa näite, ütlen, et, et ei mesinikel ega metsnikel oma riik ei ole vaja, see on selge, nad ei suuda seda ülal pidada. Ei meetooted ega metsatooted ei tekita lisaväärtust, millega lüüa piiripostide maasse, tõmmata okastraati ja panna sinna vastu väikest armeed. Ehk siis see nagu meemide võitlus samamoodi seal tsivilisatsioonide võitlus, see tähendab mesinikud ja metsnikud igal juhul hajuvad selles massis. Tähendab, see tähendab riigi lammutamist, riik on struktuur ja see toimib süsteemselt, sellest tuleb aru saada. Nüüd, see ei ole rohelise mõtlemise kriitika, vaid see lihtsalt näitab, et mida nad tegelikult mõtlevad, mina keraati vindi üle sel juhul ütlengi, et, et see on nagu see tulemus selles mõttes mesinikele metsnik selle oma riiki ei ole, neil ei ole lihtsalt vaja, ma naeraks selle peale kõvasti, et tõepoolest ja eks ole, ütlen, et halloo, vabandust, et mis värk on, et noh kas, kas karjakasvataja, kas tema käest põdrakasvataja käest üldse küsiti, tähendab, et naftat purgid ei küsitud, tulid lihtsalt suured traktorid, lükkasid tema jurta kokku, eks ole, puur löödi maasse, tehti plats puhtaks, eks ole. Kui neil oleks olnud seal rohkem ressurssi ja energiat, siis nad oleks ammu organiseerunud. Nii et ma toon väga lihtsa näite, mingi komi kõik, eks ole, see ju mitte keegi ei küsinud nende käest, sest oli vaja, aga kellel vaja oli, meil oli vaja, et noh, kui me vaatame enda ümber, lähme tänavale, mis me näeme, Viru hotell on püsti, linnahall püsti. Mille arvelt need ehitati, neid ehitati komi ja teiste juurt ade kokkulöömise arvelt. Nii põhimõtteliselt on ka nii edasi, tähendab, me peaksime tegelikult vabandama ja kogu linnahalli raha tagasi maksma komi jurtade üles löömiseks jälle ütleme, poisid pange täiega. Väga vabandame, et me vahepeal oleme siin nõuka ajal ühesõnaga, kulutanud täiesti mõttetult, sest praegu linnahall on ju lagunemiseelses olukorras, eks ole. Lihtsalt isegi absurdi näide, tähendab, tegelikult on nagu täiesti elust, eks ole, maksame kõik tagasi, andke andeks, poisid, aga kui me oleme ise mesinikud ja mesinikud siis meil ei ole neile muud anda. Ja mida me vastu saame põhjustada. Et siis see on lihtsalt energeetiliselt säärasel tasemel, eks ole, et see riik enam ei ole, lihtsalt on see osa inimestest arvamus, et maailmas niimoodi läheb, aga olen tehnikapoolt sedavõrd, et ma näen, et just nimelt see kvantiteet võib üle minna kvaliteediks, mis tähendab seda. Et kui suund on võetud vastupidi sellele allakäigu spiraalile ehk siis nii-öelda praegu võiks keegi vastu vaielda ja öelda, et me ei ole allakäiguspiraal tegelikult energeetiliselt on, minnakse tagasi sellele baastasandile, et see energia, mida me saame täna taevast, see on see energia, millega ma ennast soojendan. Nii see viib oroni, kus me peame väga täpselt määratlema ära, kus me elada saame sest sel juhul me lähme kohe elama Vahemere piirkonda, eks ole, sellepärast et noh, kui ma kujutan endale ette, et normaalse inimesena ma peaksin hakkama saama selle energiahulgaga, mis Eestis on ja siis siin ei elaks mitte keegi, see oleks põhimõtteliselt võimalik. Me saame väljastpoolt energiat, kust me saame maa seest põlevkivi. See tähendab tegelikult saame lisaenergiat kogu aeg siin kohas, nüüd ütleme ütlevadki nüüd sellise padurohelise, tavalise inimese emotsionaalse mõtlevas inimesed mõistus üles, noh ta, ta ütleb, et ei, ei, aga ma kasutan natuke porgandit endale, aga see on äärmiselt ebaefektiivne. Sesteta. Siin on nüüd üks, üks number, millest ei saa mitte keegi üle ei paduroheline ega ka tehnokraat ja see on see, et taevast jõuab meie ruutmeetrini teatud hulk päikeseenergiat. Kuna biomajanduse efektiivsus on äärmiselt madal, siis ühe ruutmeetri biomassi nii-öelda energeetiline võimsus päevas on kuskil 0,2 Patti ruutmeetri kohta. Saad aru, mis tegelikult toimub, see 0,2 ongi see, mida iga ruutmeetri pealt Imeksime nii-öelda välja. Ta natukene kõigub, aga see tähendab seda, et see ruutmeeter toodab meile päevas ühe, 0,2 vatti. Oletame, et Eestisse jääb kuskil 10 inimest häda, aga nad saavad hakkama, aga nad peavad seda haldama, saad aru, kust läheb see kriips, eks ole, nii et selles mõttes nagu samanistide ma suhtun väga sõbralikult neisse, aga lihtsalt ütlen nende arvamus tegelikult nad lihtsalt ei ole matemaatikas tugevad, et nad ei saa aru, et et et noh, näiteks 10 ruutkilomeetriga seal peale jahti pidada ei saa, sul peab olema umbes 100 või ütleme vabandust, see on 10 korda 10 no ma ütleks isegi 50 korda 50 see on siis 2500 ruutkilomeetrit, vaat sellel alal saaks üks väike hõimukene hakkama. Aga ülejäänud inimesed peavad ära surema. Et hallo sõnum oli väga lihtne. Nii et sina näed nii-öelda planeedi Haldamises ja järgmise järgmiste planeetide Aldamisest seda seda ainult. No näed siis seda, et tehnoloogia viib nagu praeguse, ma ei tea kvantitatiivse allakäigu siis kvalitatiivse tõusuni, kus me suudame, need metsikult kasvavad rahvamasside ära toita, värsket õhku, vett süüa, mida kõike veel siit lähebki ja, ja nagu ka keskkonna muuta selliseks, et seal on võimalik siis elada. Just täpselt, aga siit me jõudsime algusesse tagasi, sotsiaalvõrgustikud annavad selleks ideaalse võimaluse. Sellepärast et me määrame lihtsalt sellised sellised algoritmid nii-öelda, vaat siit hakkabki, ostab, et ma, ma kuulen, võib-olla kuulajad juba kuulevad, et oot, kes need meie nagu on, eks ole, aga küsimus ongi selles. Me peame asjast aru saama tõeliselt ja päriselt, et piiratud ressurssidega opereerimine piiratud ruumalas ei ole ekspansiivsel arengu korral võimalik. Muidu kui kvantiteet muudetakse kvaliteeti Eriks ja seda kasutatakse ära välimiste keskkondade jaoks. Et siis teiste sõnadega, see on seesama idee, mida öeldakse, et maakera suudaks ära toita näiteks umbes viis miljonit inimest, eks ole. Nii, aga minu küsimus on see, et kuidas te nendest ülejäänud 6,99 üheksa, üheksa üheksa viiest inimesest lahti saate oodata ta seda, et nad lihtsalt surevad välja, ei ole mõtet, eriti olukorras, kus sotsiaalvõrgustikud on meile loonud selle uue olendi, eks ole, et siin nagu seda peab vaatama, et see protsess ongi nagu korraga, see on nii keeruline, et seda ei saa nagu öelda, et ühesuunaline liikumine, sest paljud inimesed, ma kujutan ette, emotsionaalselt ütlevad, et okidoki lõpetame selle autode, mis ära lõpetame selle kõik ära, väga vahva ja siis kõik pöörduvad tagasi lihtsa asja juurde, et kuidas sa nagu ütled, nagu. Inimesed on nii mugavad, et see on jutuks hea küll, tegelikult keegi. Seal isegi mastaabiküsimus, see tähendab, et kui sa räägid täitsa normaalne eestlasega räägid, mina olen vestelnud sel teemal, siis siis üldjuhul selline stereotüüpne linnalegend lööb läbi, et kui meie siin ennast piirame kraanikest ei jäta tilkuma, siis kõik hakkavad hästi elama ja sa pead nagu aru saama, et 1,3 miljardit inimest Indias ei tunne mitte vähimatki huvi. Mida sina siin oma kraaniga teed, see lihtsalt nad kama kaks, neil on kama kaks ja sellest meie inimene ei saa sellest aru. Tähendab, sellest ei saa ka mingid inimesed aru, sest et ma olen rääkinud alles oli siin, eks ole, sakslased, tähendab, mõtlesin lastele, kuulge, te pensioni enam ei saa, nad olid hästi šoki pidid arvelt, ma ei tahtnud neid ehmatada, ma ikka tegin jälle nii-öelda vaimselt. Mõtlesin, et noh, et. Kui te raha korjate, äkki te natuke ikka saate, aga, aga selles mõttes, et, et me nagu arvame. Ja vaat siit jõuame meemi juurde tagasi. Me arvame seda, et meie meem on nii tugev, et ta võimaldab ühe koma kolmele miljardile inimesele korraga asja selgeks teha. Et, et see on nii lihtne, mida me praegu räägime, see teema ongi selles, et kui sina tahad, et 1,3 miljardit inimest hakkaks korralikult käituma, siis ei ole sellest vähimatki abi, kui sa tahad tegeleda mesinduse metsandusega. Ja sa ei ole sotsiaalvõrgustikus, sa pead müüma oma meemi ja see peab levima nagu, nagu mingite jume epideemia, jube. Ongi võimalik, et noh, ütleme lihtsalt hüpoteetiliselt, et Eesti 1,3 miljonit loob mingisuguse meemi, suudab selle siis epideemiliseks muuta, siis on võimalik nakatele võimalik muuta siis mitte pelgalt 1,3 miljardi vaidlete mitmete miljardite No ma arvan, et üks, kolm miljardit inimest juba, see oleks nagu okidoki, aga meil on sellesama, selle, meie saate algse teema ju pool lauset alles räägitud, see, see on see, et, et seal võitlus meemide vahel ja nüüd teine pool piiratud tähelepanuvõime ja vot see on asi, mis on evolutsiooniliselt meil paigas, muidu ei saaks üldse edasi. Et saad aru, me peame mõtlema, et nüüd see tuleb, see, see 1,3 miljonit toodab nüüd nii tugeva nakkava jah, meemi, mis siis nii-öelda info epideemiana levib kolmele miljardile inimesele, mängime läbi stsenaariumi ja kas seal ootab ees näiteks vabandust, seal ootab ees meid näiteks, kes siis oli saagi, murdis jala. Üks koma kolmeline just, ja ainult selline on, see oli, juhtus temaga midagi, ühesõnaga sünnitus, näiteks kaheksajalaga lapse, eks ole, või kuue varbaga näiteks ja, ja see, see meem sööb selle ära meie meie sõnumi ja me peame aru saama, et niipea kui me hakkame ütlema, et ei, ei kuulake ainult meid, ainult meid sisse süsteem ei tööta, mis tähendab, et mitte keegi ei kuule meid, vaid me peamegi päriselt aru saama, et ei mesindusega, metsanduse meem ei müü. Kui me ei tee seda päriselt nakkavaks. Nii et õhtu lõpuks taandub kõik ikkagi enesemüümise kunsti lapsikud. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet. Kas ma küsin kõikidelt saatekülalistelt viis standard küsimust, nii ka sinult? Nii et palun vastust küsimusele, mis on elu mõte? Elul ei olegi mõtet. Sa oled esimene inimene, kes ei vastanud. Varem oli küsimus, et mis juhtub aastal 2012, mis nüüd juba ongi käes, et nii, siis ma pigem laiendaksin, küsiksin selle teema kohta üldisemalt, et mida sina arvad sellest, et inimkond on teel uude ajastusse, saabumas on uus paradigma ning kuhu ja kuidas edasi? Vaat siin kohe taandun täpselt selle teadust metoodika poole ja ütlen, et usun Rooma Klubi graafikuid, mis ütlevad selgelt et endistviisi arenedes jõuame me loogilise tulemusena, kus rahvaarv on hakanud tasapisi võib-olla vähenema, kus tootlikkus on kasvanud. Meil on uued sotsiaalseadused, mis Lähevad inimeste käitumist ja, ja üldiselt kõik elavad väga õnnelikult. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Ahaa, see on tegelikult väga lihtne, ma lausa eile õhtul sõitis autoga tagasi sealt ülesanded, siis minu enda isikliku tööülesanded, siis tuletasin endale vahelduseks meelde, et mul on iseendaga kokkulepe juba ammu paigas ja see on selline. Ela nii, et oleks huvitav. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest. Mida sa neile ütleksid? Tead, vaata, siin on üks hästi naljakas asi, ma pean natuke tausta rääkima, sellepärast vastase kujul inimesed ei saa lihtsalt aru, asi on selles, minul on üks lapsepõlveraamatuid, on Strugatskite tagasitulek kosmosest ja seal on siis selline lugu, kus kogemata kosmoselaevaga niukse ulmelise ajahüpe läbi teinud avariilisi ajahüpe nad ei arvestanud sellega. Kosmoselaev sattus siis kuskil 150 aastat Tulevikku, seal muidugi oli juba kõik korras, ühesõnaga seal kommunistlik riik üles ehitada ja iseendast neil olid ka probleemid ja et see ei olnud nagu pila, aga see oli Strugatskite tagasitulek taga ja ja siis seal oli üks, üks selline välistsivilisatsioonide uurimise tähtis nina, ühesõnaga kellel olid mitmesugused naljakad harjumused ja siis nad tegid väljasõidu nii nagu ikka, eks ole, et jõekäär, kala lööb lupsu natukene teeme uhaad ennem ära sõita. Ja siis nad otsustasid natukene nalja teha, noh, omavahel eks ole, et mis on esimene asi, mis sa nagu tsivilisatsioonile. Ja siis tuli välja, et see, sellel mehel oli harjumus alati pikali heita, noh, tähendab, et siis ta mõtles paremini, siis nad ütlesid, kõige esimene, see, et kas siin on kuskil kuhugi pikali heita. Nii et ma samuti, et vaat pikali olles tähendab eri liigub hästi pea jalgade vahet, eks ole, et, et ma ütlen ka, et kui keegi küsib, siis ma võõras tsivilisatsioon võtan, kas siin saaks kuskil istuda või vähemasti jalad tõsta need laua peale. Mitte et ma seda teeksin, aga noh niimoodi lõdvalt mõnusalt pikutada ja arutada, et see olekski parim. Me oleme rääkinud täna Zimmeemidest üks põnev meemiseni inimkonda aastatuhandeid saatnud on maaväline elu, ufod, tulnukad, et mis sa sellest arvad? Tead sa, ma arvan seda just sedasama, mida, mida tegelikult enamus skeptikuid arvab ja ma olen täiesti kindel, et mida iganes on olemas, aga minu küsimus on alati väga lihtne, mida nad peaksid tahtma. Et selles osas on taglase Adams muidugi tunduvalt edasi läinud ja öelnud, et ma mäletan, kas või oli see tema vist, kes sellest piibitamisest rääkis, või oli see piiksutamisest, et et kui muud midagi välja ei mõelda, pistetakse endale mask pähe, kuskile maandutakse kuskile metsa äärde, ehmatatakse vanu inimesi, ühesõnaga, hüpates üles-alla ja tehakse piiks-piiks-piiks ja ise on rohelist värvi. Mat. Tõsiselt ütlen, et kõik need nii-öelda tõestused ja kõik need nagu just nagu päriselt olemas asjad, et mina enda aju poolt salvestatud informatsiooni ei usu. Ma teistest ei räägi üldsegi, pigem ma juba iseenda asju ei usu, sest ma tean, et neid on võimalik vormida nii, kuidas tahad, et noh, näiteks seesama eelmine küsimus, kui sa ütled, et kuidas olla õnnelik, siis on vormitud, see tähendab, et ma ehitasin endale üles sellise kuvandi ja ma üleüldse ei usu, et, et on võimalik mingisugunegi adekvaatne vaatus. See on mu vastus. Aga las nad olla olemas ja käivad söömas igal pool. Vahva, tore. Aga, aga ma ei näe mingit põhjust, miks nad peaksid piksutavad olema. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida? Ja sa ütled niimoodi, et ma usun, et on palju inimesi, kes kuulas seda üsna hirmuga praegu seda vestlust, et, et pigem pigem jumala eest nühkiga oma teleskoobid puhtaks ja võtke need kärbsed sealt ära, millega on võimalik provotseerida mingi koll seina peale 50-ks aastaks ette, et noh, tõsiselt lööge klaasid puhtaks ja siis siis ei ole niimoodi, et kolme millimeetri pikkune kärbsakene tundub ekraanil mingi olnud, sa kollina, kes tahab sind ära süüa, vaat ma ei mäleta, üks kirjanik on ka seda kirjutanud, ühesõnaga ega sa ometi Kafka ei olnud, või oli see bow või kuidas teda kutsutakse, Edgar Allan. Et ühesõnaga, ma mäletan mingisuguseid Arud või mingid niuksed novellilaadsed sel teemal, et nagu mingi õudselt kollide nägi ja siis pärast selgus, et see oli tema mingi lühi lühiselle teleskoobita, kuidas kaugularile. Et pigem siis jah, et nühki klaasid puhtaks ja võtke asja rahulikult. Üks link, kus sinu tegemiste kohta infot saab, on energiakeskus poee, et räägi, mis energiakeskusel praegu põnevat käsil on, need, mis seal huvitavat. Oh, meil kõige huvitav ongi see, et tundub, et oleme raha saamas ja nüüd see põnevus, Ani Me panime magnetina näituse käima, see oli isegi päris põnev asi, magnetite näitus, sest magnet on alati niisugune asi, mis noh, kuidas öelda, ma sinna alles magneti näitust välja töötades jõudsin sinna ka niisuguse meheni nagu marinov. Ma tean, et Eestiski on Parmarinovi selliste fänni, kes siis usuvad kaljukindlalt et, et see marinovi mootor töötab, ehk siis igiliikur töötab. Ja siis väga lõbus oli minul muidugi jälgida, mida ma ei oodanud ette, et see nii dramaatiliseks läheb, aga siis, kui ma käisin mööda neid juutuubi link ja värke kõiki, läksin edasi läks ja nii edasi. Ühel hetkel jõudsin ma sellise saidi peale, kus oli kirjutatud, et et jumal tänatud, marinovi ehitaja, sealt Kesk-Euroopast on vangi pandud, et pärast seda, kui kui tema kui tema apartmendis Alt olevat klaasist on ära viidud niimodi riigi kuludesse, kaks Ferrarit, mida iganes, ühesõnaga ta lubanud seal väga suuri summasid võlgu. Ma mäletan, see oli päris nagu ikka miljonites, mis ta oli võlgu mingi boil või mida mitte Hoilaga, vabandust, mingi p-tähega nimi oli faili visti aia. Et ta nagu võlgu ritta istub vangis, pandi lõpuks ometi vangi, et see pean ütlema, et oli väga lõbus vaadata magneti tori ehitajate selliseid elavaid niisugusi, kiljumisi seal Youtube'is, ühesõnaga kus nad on, kohe-kohe-kohe läheb igiliikur käima, kohe läheb käima, et et see oli üks fantastilisemaid asju, aga, aga kui me nüüd enda asjadest veel räägime, siis kui ma ei eksi vist, kas 2013 lõpus? Me vähemasti sooviksime lahti minna uuesti. Ja uus keskus tuleb nüüd niisugune, et esiteks vana elektrijaam, siis renoveerimine. Teiseks on seal siis elektriajaloost väga palju, sinna tulevad tegelikult tõeliselt dramaatilised eksponaadid, et praegu me oleme planeerinud selliseid eksponaate, kus mina või siis keegi teine giididest näiteks läheb kambrisse sisse ja selles kambris on suur Tesla transformaator, mis siis oma välgud nii-öelda tema pihta suunab ja ta ise on sellises traadist ütleme noh, niisuguseid vanaaegses raudrüüs, eks ole, ja siis siis need välgud nagu jooksevad mööda tema keha ringi, et see saab päris dramaatiline olema. Praegu on planeeritud ikka säärased asjad, kelle peal seda, aga no eks ma esialgu Eke enda peal katsetada, ühesõnaga et see on päris karm, et masinad, see on, ikka tuleb nagu tõeliselt suur Tesla masinat, et jah, see ongi põhitegevus, et kuidas seda kõike nii teha, et me nüüd kindlasti saaksime 2013 lõpus valmis ehk 2014 ma tea esimesed kuud, et et see saab olema suursündmus. Palju jõudu, palju edu sellega, suurimad tänud Sulle, Arebaumer meiega kõike seda põnevust arutamast ja aitäh ka teile, head kuulajad, et meiega kaasa kulgesite. Nii tänane kui ka kõik eelnevad saated on üle järelkuulamiseks üleval raadio kahe kodulehel R2 poee kaldkriips, hallo, kosmos, podcasti tal Jarhiivis ning virtuaalseid võnkeid võttes astuge läbi kosmonautide küberklubist aadressil Facebook, punkt com hallo kosmos. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga ragistage aju.