Päevaseid vaate ning suur väline maa. Jäta kaardina minu hooleks ja kõik arvu saalis. Aja juukse mõnusalt sassi ning varia linoolkleidis süütas sigareti. Mängi kassi soovib kõige rohkem kui veini vaid kaob tuisu. Tõuse triivi. Ja ei suuda enam leida õige rei. Nii. Need ei muuda maid. Audaadaid. Lambda perega haaramate FDA olemas, on veel siin maa ka Youtube voodi alla. Muinasjuttudega noored, kes ei soovi Ma ei käi ta veel vinüül. Too tegelane, kes sind soovi Kuule. Head raadio, kahe kuulajad, saade, siin me oleme, läheb edasi ja meil on Tõnuga väga hea meel öelda tere meie tänasele külalisele, kelleks on Jakko Maltis. Jako võib-olla kohe alguseks räägiks sellest samast loost natukene, mida just kuulasime sellele nimeks muinasjututegelane ja sinu lugu, see on aastast 2009. Jah, 2009 ma hakkasin usinalt, mõtlesin, et teen plaadi ja sahi materjaliga valmi saadetud ja, ja andsin esimese singli välja, mõtlesin, et edasi ja ja sama aasta isegi tulid need teine lugu ka, aga sinna see jäi. Ja nüüd ongi, kui ma praegu just kuulasin seda lugu siis nagu ütleme väga ei vaimusta sellest, et, et aeg on edasi läinud, lihtsalt mõtlen, on muutunud ja et teised soovid Aga mis siis oli 2900, oli masu, eks ole. Et kas segama. Ja. Ma mäletan, masuga oli see, et 2008 lõpp. Detsember muusikutel läks väga hästi. Siis räägiti suurest masust tiheski 2009 tulid siis enam kellelegi esinemisi ei andnud. Siis oligi rohkem aega ja mõtlesin platsi lindistama. No mis nüüd ongi plaat tegemata? Heliplaat on tegemata, aga mis plaanid on, kas tuleb? Huuh ma tahaks öelda, ei, ma ütlen, et tuleb jah, et praegu on igapäevaseid toimetusi, on ka, et mille arvelt lükkuvad oma plaanide elase tihtipeale. Aga, aga plaanis on see kuidas ilusti öelda, purki saada, ära teha, et mõtteid on, ideid on, pigem on praegu sellesse küsimus, et on valida kusagil 25 loo seast, et mis on täpselt need, mida kokku panna, et, et mis on. Mis on see sõnum, mis ma öelda tahan ja tekste kirjutada ja et eks ta sihuke enese käest iga päev küsimuste otsimine, vastuste otsimine käib nii, et aga tuleb. Kuidas sa seda teed, kuidas sa küsid enda käest ärkad hommikul üles? Ei? Kusjuures ma olen pannud tähele, et kõige paremini loominguga tegelemine tuleb, kui ma ei ole klaveri taga, mina mängin klaverit ja, ja tihtipeale ma tunnen klaveri taga olles ilusti öeldes, nagu kiilub kinni. Et nagu ma pean sealt eemal olema, et ma ei saa nagu iga ideelise klaveri peal proovida või et iga muusikajupp, mis pähe tuleb, et seda vaja hetkeks nagu seedida. Ja, ja ma olen alati märganud seda, et kui ma ideed tulevad, ma ei oska algul laulda neid Ma lihtsalt ei oska, ma tunnen, et see on nagu mingi käkk on valmis, et siis sa püüad siis midagi teha ja aga hiljaks aega vaja, et küsi järgneva, kuulad seda, mis sa oled teinud, et saad juba aru, et mis toimib, mida muuta vaja. Ja sealt läheb edasi. Kas sa, Jako, oled ikkagi selline vana hea albumi formaadi mees või noh, on ju ka neid, kes ütlevad, et milleks seda albumit suurt plaati kauamängivat üldse kokku panna, et laseks lihtsalt mingisuguseid singleid, raadiod mängivad ja MP3 ja kes seda plaati väga palju enam nüüd ostab, milline siis sinu arvamus on või on seal mingi terviku värk ja muud niuksed asjad? Pinget pigem nagu see terviku teema, just et kui sa tahad, et pillimeestega laivis esineda et oleks vaja mingit tervikut, et millega see esineb samamoodi, kas sa teed üks, kaks lugu valmis ja et, et ma arvan, et see ei toiminud sel viisil, et me teeme singli, vaatame, kuidas läheb, siis vaatame, kas teeme proove. Et pigem tahaks tervikuga tööd teha ja selle terviku põhjalikult tulemas, otsused, mis läheb sinna plaadi peale ja, ja mis toob tulevik. Jakko, enne kui me läheme edasi konkreetselt sinu tegemistega praegu siis küsiks sinu käest ka meie tänase küsimuse, mida me arutasime koos kuulajatega esimeses tunnis, ehk siis suurehitised, need suured betooniprojektid, mis on kuskil salves, praegu ükskõik, on siis jutt Ermist või Ekast või sisekaitseakadeemiast või millest iganes. Milline on sinu arvamus nende suurehitiste puhul, kas need tasuvad ennast ära? Kui jah, siis milline on see, millele tuleks võib-olla kõige rohkem just sinu arvates tähelepanu pöörata? Ma ise olen, olen selline. Mulle meeldib, mitte elada säästlikult, aga mõelda, mõelda, et kuidas, nagu on võimalikke alternatiive kasutada ja, ja ütleme, kui on räägitud rongiliiklusesse panustamisest ja üldse, et kuidas kiiremini Tallinn Tartusse saada ja. Ma ei, ma ei tea, millal meie seda näeme, et, et on võimalik ju normaalse teiega Tallinn Tartu sõita, nii et Tallinnas, ütle sõbrad, lähme, ta ei oska selle peale, et noh, Tallinn-Tartu maantee ei ole ju Rõõmuratas kõigile. Et rongiliiklus oleks see, mida tahaks näha males viimati kusagil ütleme kuu aega tagasi sõitsin rongiga ja võtsin hiljuti koera ja siis oli koeradega rongis. Just oli hundikoer oli, oli meie koeral põhimõtteliselt nina ära hammustanud sihuke Pärn oli ainult tal koonu otsas ja, ja konsulaaroli, nii armas. Ütleseta koera käest piletiraha ei küsi täna. Et, et aga, aga rongiliiklus tõesti, et me saaksime normaalselt sõita Tartusse ja ja sealt edasi ja et ei peaks nagu aega kulutama selle peale. Nii, aga nüüd siis võib-olla saime vähemasti selle lubaduse ka, et plaadi kallal ikkagi töötad ja võib-olla sel aastal siis juba midagi tuleb, aga sul on väga niukseid, kuidas öelda kuumi uudiseid. Kuumi uudiseid, jah, aga räägi kin neist hetke pärast kuuleme enne ühte sinu lemmikute Faiv Forfaything. Vanhaneni diees. Miks, miks sa selle valisid? See on loo kirjutaja ja, ja, ja muusik ja noh, kõik, mida võib ühe ühe pillimehe kohta öelda, Jon on Rässic, kes on selle bändi eestvedaja ja, ja tal on hästi siukseid elulisi ütlusi, et samamoodi kui seda laulu kuulata, et hakkab nagu lahkamad, kui ma olin kolm, 16 ja ala, kui ma olin 25 ja jäätete oma tegude poolest ja, ja, ja kui ma olen sajaaastane, milline mõtteviis, et see laul nagu toimib hästi ja eriti see klaveri intra ja minu jaoks täielik palsalonsa lugu. Meil on täna klase Jakko Maltis ja taustal kõlab veel üks Jako suur lemmik effiforfailinge looga Handy Diers. Aga Jakko, üks paljudest teistest aianditest, miks sa täna meil siin külas oled, on üks huvitav projekt, mis sai kokku kutsutud saatele Ringvaade ja see on siis Aipäädide bänd, kus sina oled, ütleme siis sellise liidripositsiooniga ja teil on isegi nimi sellel bändil bändil päädmen. Jah, meil oli suur üllatus see, et kui sai välja kuulutatud nimekonkurss ja Marko Reikop helistas mulle, et ma vaataksin ringvaate Facebooki lehelt, valiksin väljund nimede seast. Ja siis ma läksin ja hüvitised tõsiselt hakkas pea valutama, 1000 nimel saadetud. Et aga inimestele kuidagi see läks korda ja, ja läheb siiamaani, et meie tegemised ja, ja kõige lahedam on just see, et, et kui me läheme kuhugi esinema. Et kõik kõik kuulavad muusikat, aga bänd ei ole. Et see ongi nagu see, et, et seda natukene raske uskuda, et kui me tegime kõige esimest proovi, siis me hakkasime ka prooviruumis naerma selle pärast nagu toimibki, et sa paned juhtmed külge ja sul on trummid, sul on basskitarr, klaver ja ja kõik nagu toimib. Kas teie jaoks oli samuti üllatav need oma bänni bändiga jõudsite te ka välismeediasse teiega võttis ühendust nii Reuters kui Independent. Jah, see oli jaa, manismaalseid koolivaheaeg oli ja, ja Reuters, sest helistas jah, Andrus Org, kes kuskil, mis kohasse helistab Vias otse suunakoodi seal ees veel telefonile ja siis oligi täiesti siiralt, et nemad tahavad, nemad lugesid, nägid seda ringvaate klippi, tahavad teha meist storyt. Mõtlesin, okei, noh, ma ei tea, mis natuke tahab filmide paar pilti teha ja ei kogu Antarktika kohaldaja ja, ja kõik pärast kokku monteeritud ja et noh, ma vaatasin ka väga, väga lahelise muidugi siin, kuidas nagu iga iga telejaam seda uudist nagu tõlgendab ja, ja see on, kes omanikust sooritasin juurde räägib, aga aga see oli väga märkimisväärne. Selles suhtes üllatav, et see meil nii ainulaadne asi maailmas on, et ta on nii lihtne, aga samas nii geniaalne, et võiks ju tegelikult eeldada, et selliseid väikeseid pundikesi, kes Aipäädi peale oma muusikat loovad, on teisigi. Ma arvan, et neid on teisi, tegelikult on väga palju teisi programme, mis on just Aipäädile tehtud ka aga meie kasutame, me oleme siiamaani laisad olnud, kasutame karos bändi, mis on Aipäädile väga soodsalt võimalik soetada. Ja lihtne, et kui sa igapäevaselt lähed ja võtad pilli kaasa või sa tahad mingid ideed genereerida siis Aipäädiga võtad selle väikse tahvli omale kaasa ja ongi olemas. No ei hakka, teie bändis on veel lisaks sinule neli inimest. Aga täna oled sa küll siin üksinda oma Aipäädiga ja loomulikult ei ole tulemus päris see, mis ta on siis, kui te teete kõik koos. Kas ühe ühe meiega saad iga tähendab midagi saab? Saaba Kaipeliga keerukus on see, et kõikjal võimalik mängida. Et hästi hea video on, kas on Aipäädi nagu promovideo Youtube'is, kus üks inimene, kes on siis olnud selle programmi genereerimise juures, tutvustab väga uhkelt, kuidas klahvitunnetus on erinev. Kui see video läbi saab, siis mul on ainult üks küsimus, kerkib, et miks sa ei mängi seda. Miks sa mingit lugu ei mängi, et tegelikult on keerukas mängida, et sa võid nagu rütmikat mängida, et pass saab oma üksikuid pump, noote mängida ja trummid on lihtne. Aga klaveri peal mingid teost mängida ei, on võimatu. Selge aga ma tea, prooviks nüüd natukene häält teha. Räägi siis, mis sa nüüd teed, et me saaks siis nagu aru, meie näeme siin vähemasti. Okei, jõuab kohe pilt ka, kus Jaku on oma oma pilliga olemas, aga aga suuremat pilti hetkel rohkem ei näegi. Tegime siis tahvelarvutiga ja ega me ei teagi siin-seal ikkagi räägime konkreetselt, ai, päädis eile. Just Kristjan Port rääkis ka, et kõik tahvelarvutid, mis neid ähvardab, see oht, et hakatakse nimetama ait pääseteks hoolimata sellest, mis ta on, nii nagu vanasti olid peaaegu kõik telefonid Nokia, et et nüüd on. Nüüd on ajad natukene muutunud, eks ole. Aga vaatame siis jah, et Jakko võtab praegu näppu, seab siis selle Aipäädi poole, mis sa teed seal nüüd vaatasin kasson. Volüüm on korralikult peale. Midagi kuulda tuleb. Nii ma. Ütleme, et üksi musitseerida selle pilliga tantsuõhtut ei tee juhul kui Jele sisse ära mängitud ja, ja ma võtsin ette täiesti siis klassikalise organi saundi soul organ, kui lugeda, mis siin kirjas on. Ja, ja mängin jupi algusest loost, mida on kõigile teada. Kolm akordion sellepärast mulle meeldis lugu mängida. Ohhoo, vägi, et väga uhke, see on tõesti täiesti saab, siiski üksi saab jah. Ei hakka, te olete jõudnud sinnamaani, et käite lausa koolides lastele selliseid pisikesi workshop andmas. See on elamus, see on, on tõsine elamus, sest et laste entusiasm ja see, kuidas nad, sa näed, silmistad, nad lähevad oksi täis. Meil oli veel see kogemus, et oli vahetund, jõudsime kohale ja, ja klass oli lapsi täis. Aga teised pidid minema kuhugi mujale tundi nördimust silmist näha, olla seal muusikatunnis ja, ja muusikat nii-öelda ise teha. Et meil on, käime koolis, esitame paar lugu, rääkimata rammist ja siis on meil kaasas tema Aipäädid ja näitame, mismoodi teha. Ja siis 10 15 minuti jooksul nad ise lindistavad sihukese eraldi Trakkidena nagu lugusid sisse. Ja, ja ma ütlen, ole mees, püüa. No mina olen käinud koolis rääkimas ka lastele ja minu kõige suurem mure oli see, no kuidas ma nad endaga saan ja kuidas mul ei tekiks seda tunnet, mis mul endal kunagi koolis olin, ma vaatan teda, seda õpetajat seal ees ja mõtlen, et mis, mis, mis, aga no teil vist seda probleemi ei ole, võtad vaipade välja, hakkad natukene muusikat tegema ja näpud püsti. Kui küsida, et kas õpilased vaatavad, et näed, kuulus Jakko Maltis tuli meile, et tahaks autogrammi või, või oli see aitajad ikkagi, mis nagu tõmbenumber oli, kuidas sulle tundus? Aiped oli, oli ka tõsine tõmbenumber, et see nende huvi just muusika vastu, eks muidugi on siukest klimberdamist ja kõikide proovimist, aga noh, sealt see kõik algab. Et sa pead broomi, erinevaid pille, erinevaid instrumente, kuulad erinevaid luupe võib-olla kus hakkavad teistele ideed jooksma. Aga see on elamus ja meil on õnn seda veel neli juurde teha. No kuidas need workshop itel välja näevad, kas lapsed koonduvad ise ka väikestesse gruppidesse ja teevad mingisuguseid helijuppe? See koondas niimoodi välja, et me läksime kohale ja me tegelikult ei teadnud, mida teha. Ja mõtlesime, okei, me teeme teile, esitame laulu, kuulasid, vaatasid, et mõte on ka sellest võimalikult lähedal, saavad tulla, et sa näed, et kuidas nad mängivad kõige ja ja siis oli küsimusi, tuli muidugi neid meeletult neid küsimusi ja, ja siis me tegime teise loo ja siis me andsime Kaiperi kätte ja tegime väiksed rühmad, kus siis nagu erinevalt kõik bändiliikmed juhendasid lapsi. Ja, ja nemad lihtsalt tegid oma lugu. Et sihuke tunne, eks ole, et kui kooli lähed, et siis selline Aipäädistumine või hai, pedagoogika või Aidi taktikat see on, see on võib-olla viis, kuidas lapsi saada, veel paremini, võib-olla õppima, et asjad on küll praegu püha Graal lausa. Ja ma arvan, et muusika suhtes on selle võrra on see nagu väga tänuväärt, et, et kui noh, eks ikka, peab olema muusika, ajalugu ja solfedžo, noodiõpetuste rütmikat kõike, aga kui seda teha nagu põnevamal viisil, et tänapäeva tehnikaajastul läbi tehnika seda et siis ma arvan, et see tulemus on palju parem. Aga Jakko, kas siis nüüd päätmann annab ka niisama kontserte, et või käite ainult koolides iseenesest võiks ju noh, niisama kanda või annate juba neid? Hetkel me ei anna, sest et hetkel on, kõigil on tegemisi olnud ja, ja me peame lihtsalt paneva kava kokku. Et me peame lihtsalt aja maha võtma ja, ja paneme kava kokku, millega nagu esineda ka väike plaan, on plaan on olemas küll, et seda küsitakse. Ma just tulin, me oleme 10. korrusel üheksanda korruseni tegin sõpra, küsis, kus te esinete. Mõtlesin veel ei esine kusagil. Et on küll olnud, on kutsutud ja jaa jaa. Pärnu oma nime juba tegelikult teinud, eks ole, jaga kuidas, miks mitte näiteks ka välismaale minna, vaata juba väike huvi oli, et. Me käisime Soomes, käisime kaks korda ja nüüd oleme Lätis ja järgmisest nädalast presenteerib tegelikult aitajad meie pääsmann uut luksusautomudelit ja pani üle Baltikumi. Rosa räägi juba, läheb, läheb ka. Ei tohi, ei tohi. Kuulame edasi muusikat, could pleilt ja loo, millele täna valinud on, Eeveetseedub iso fool. Miks selline lugu? Väga geniaalne vend, väga geniaalsed muusikud ja, ja see lugu kõlab väga võimsalt, väga suurelt. Ja kui tuli välja viival avida, siis ma mõtlesin, et sellest paremat lugu teha ei saa nagu sellist tantsu liikumalt ja ja palun, see lugu on olemas geniaalne, mis see tähendab? Lihtne lihtsus, eelkõige lihtsus. Räägime täna juttu Jakko Maltis ega, ja hetk tagasi rääkisime päädmannistamis on siis bänd, kus on muusikud mängimas Aipäädidel Jako, kas sa ei karda, et see päädmann võtab nii suurt võimust Simm vaikselt, üheski oma teises kohas hakati juba esinema, et ühel hetkel unustada oma sooloplaanid sootuks. Või pigem loodad, kuidas? Jah, jah, ütleme, võimust võtaks, siis, tegelikult on kõigepealt vaja midagi võimsat teha. Et siiamaani ütleme poistega naerame ka, et me oleme nagu sihukeses unikaalses seisus. Meil on esinemisi, meilt küsitakse ja kas te teeksite, saaks ta seda teha? Omamata põhimõtteliselt repertuaari? Mitte midagi suurt tegemata, et, et see on natuke teistmoodi. Aga võimust. Nii et ikka ei anna päris sellist kaifi selle ekraani peal klimberdamine, kui pärisklaver. Ta on vaheldusrikas, et ta on midagi muud. Aga ta ei asenda. Kas esimene esinemine tuleb noh, selles mõttes ikkagi odavam, eks ole, et see show produtseerimine, sa ei pea ju väga palju neid asju, mis traditsiooniliselt lavale tassid kohale tarima. Meil ütles Soomes, ütles üks Soome naisterahvas hästi, et kui ta kutsus ühte enda klubisse mängima, et kuidagi suvi tegi, siis ta ütles, et nemad ühti, lai bändi võtta see on kallis helitehnika ja nii edasi ja nii edasi. Et nemad lasevad lindi pealt muusikat. Aga teie olete kuidagi seal vahepeal. Et teil on ainult kuus juhet vaja? Jaa, jaa. Ja ise maipäädid lavale. Üks laud ka sihuke kõrgemate jalgadega jalats te sobite meile. Ja teie bändi puhul ei ole veel ühtegi transameest ka vaja, kes bändikola tassima hakkaks. Aga ei hakka sellest hoolimata saju ikkagi esined üksi ka erinevates kohtades. Üksi jah, ma olen, see ongi see teema, et natukene et end enda lugu, see, et on nii heas mõttes oma trenni teha ja praktikat teha, et just, et enda nagu plaadi materjali kava saada kokku et saada nagu enesekindlust ja, ja, ja et nii-öelda tutvustada ennast, et tegelikult siiamaani mina olen koos vennaga elanud selles kuidas ma ütlen lapsepõlves juba heas rajas sissekäidud, et perega nime Maltis. Et. Et ei peagi midagi väga uut peale tootma, inimesed ikkagi mäletavad. Kutsuvad. Jah, aga lihtsalt, et kuna tõsine soov on nagu oma muusikaga välja tulla, et siis see nõuab seda. No siin tõesti esimesel tunnil, kui rääkisime Jakko tuleb täna meile külla, siis sai võib-olla naljaga pooleks ka natukene räägitud siis sellest, et kuidas noh, et, et puuma ja puhume juttu ja küsime sinu siis käest ka, et kuidas sul jälle on õnnestunud isa varjust üle hüppamine ja nüüd eks ole, ikkagi väga erinevaid asju, on sul siin olnud, et võib-olla vanem generatsioon, Mait Maltis mäletab ikkagi hästi. Aga nooremad võib-olla enam mitte ja sinul on nüüd see aitajad ka veel trumbiks, et kuidas on siis, kui palju sa ise üldse see on noh, tegelikult mõõdad seda, et vaat isa on olnud kuulus laulja, et, et sul on mingisugune kas siis nähtav või nähtamatu nagu vari, kus sa peaksid nagu üle üle astuma. Oh, see on pigem nagu selle poolest aidanud, et et kui me Mikuga lapsed olid, et me olime varakult muusikas sees ja me kohtusime väga palju tuntud muusikutega lauljatega, sest see seltskond ja kõik oli tuttav ja, ja sa teadsid ja oli väga tore. Aga, aga mille peale nagu 10 usas tagasi tulin, hakkasin hiljem mõtlema seda nagu loomingu peale. Et, et mis sa loomingu teha tahan. Et kas ma tahan midagi öelda, mis sõnum peaks olema, et hakkad nagu rohkem muusika peale mõtlema, et ma olen alati öelnud, et, et noh, see kõik on naljaga pooleks öelda, et ma olen sattunud muusikasse valedel põhjustel. Aga ma jään sinna headel põhjustel. Et headel põhjustel selle järgi, et mul on plaanis midagi teha, et ma, ma tahan, et see ei oleks niikuiniisama muusika. Ja, ja, ja see on just see pool, et mida isa poolt ja nii nii väga ei olnud, et tema tegeleb tantsumuusikaga ja et ma tahaks rääkida teise külje pealt varda. Ei hakka, nagu sa ütlesidki, oled väiksest peale koos vennaga olnud seal suure muusikamulli sees ja ja sinu tee on läinud kuidagi loomulikult täpselt sedasama rada pidi, kas oli, ma ei tea, kas teismelise ja sõi pärast kooli kuskil mingi hetk, kus aga reaalselt mõtlesid, et mida ma nüüd edasi hakkan tegema või oli see muusika nii iseenesest mõistetav valik? Ta tundus, ta tundus loogiline lahendus, et kui mina lõpetasin Georg Otsa muusikakooli, siis olid muusikalid ja 90.-te lõpus hakkasid igal pool oli ju, ja linnahall oli väga kõva, kõva koht, kus sai aastaid käidud, läksin Ameerikasse õppima muusikaliteatrit ja kui ma tulin tagasi, siis ma sain aru, et see ei ole see. Ja siis ma sõbraga koos tegime stuudio teadmatult, millisele mikrofonile, mis juhe üldse külge läheb, panime raha alla, ehitasime stuudio ja, ja et seal nagu kõva praktika selle käigus ma nagu sain nii-öelda teise kooli, et mida ma teha tahan, et ma veetsin julgen öelda üks, kolm aastat põhimõtteliselt stuudioruumis, kus ei olnud ühtegi akent ja lihtsalt tegid loomingut, et lihtsalt proovida, kuidas lood kõlavad, mida mängida sisse või mis pillid kokku, et mul ei olnud teadmist selle poole pealt. Et, et ma arvan, et nüüd on nagu piisavalt loomingut tehtud, et võiks hakata sellega välja tulema. Sellest stuudiost räägitust rääkides, siin oli ka, eks ole, lehed kirjutasid sellest ja nii edasi, mingi miljoni stuudiana idas, mis sellest on saanud? Sellest sai see, et, Stuudio ruumid, andsin mina üle-eelmine aasta ja loobusid sellest ja müüsid ära, ma loobusin sellepärast, et stuudios töötades sa oled põhimõtteliselt kingsepp ja sa parandad teiste kingi. Et see ongi sama teema jälle. Et sa eksisteerid selle nimel, et saaks nagu stuudioarved makstud ja kõik oleks tore ja häbi. Et kui sa enda per tahad mõelda, siis kasutatud väga palju aega ära, mis kokkuvõttes enda tuleviku mõistes ei anna midagi juurde. Aga nüüd seal on nagu vabajaak. Kui sa enne ütlesid, et rajasid stuudio, teadmata milline juhe, millise mikri külge käib, siis nüüd olete selles vallas küll väga palju edasi arenenud ja kogud kollektsioneerid lausa mikrofone. Jah, see, see. Hakkas nii meeldima. Hakkas meeldima ja et mul oli sellega üks naljakas lugu, modellisin. Sõber õppis Ameerikas eelmine aasta tellisin tema käest ühe mikrofoni, mis on põhimõtteliselt sama, mis meil siin ees olnud. Ja, ja ma tellisin siis mulle tuli meili peale teadet. Jah, mõlemad mikrofonid on tellitud. Ja selguski nii, et ma sain kaks tükki neid. Ja. Ei kahjuks mitte, võeti mõlemi raha maha ja öelda aitäh, et tulite. Aga aga jah, et. Siis jäigi nagu üks üle ja ühe panin nagu kogusse. Ei tähendab noh, nii roosiline elu tuleb ikkagi ühe, sain sõbrale kohe edasi müüdud, jah. Aga mikrofonid selle poole pealt, et mind üldse, mis muusika pooleli pillimeestele on huvitav nagu vanem tehnika, vanemate pillid, vanemad, kitarri panevad mikrofonid. Et siis, kui nagu inimesed neid ehitasid veel tänapäeval ju masinad toodavad neid. Et saundi erinevusi ja kvaliteeditase on teine. Et lisaks mikrofonide oled sa soetanud veel midagi käsitööinstrumente Käisid instrate, ma soetasin alles hiljuti kitarri lootes, et ma olen nüüd tubli ja viisakas ja õpin seda mängima. Klaverit klavereid meeldib omada, et, et mul on üks 70.-te aastate ja mahaorel on. Ja siis on veel mitu klavereid, oo Simm, tuleb meelde. Muna klaver, mille mina sain Jaan Krossi käest kunagi kinkis mulle. Ja Jaan Kross sai selle. Ostis selle klaveri, kuulus eelnevalt Artur Lemba-le. Ja Artur Lemba sai selle oma õpetaja käest Peterburi konservatooriumist limpsi osakavilt. Ära sa räägi, see tuleb lausa kuhugi avalikuks vaatamiseks panna v? See on olemas ja et teda väheke renoveerida vaja, siis tahaks küll, jah. Jako järgmine lugu on Snow patriorilt Cheysinkars. See on ülimalt lihtne lugu ja mulle meeldib seeriast paisutavad lugu võtavad jälle maha. Et, et ma ei oskagi muud öelda, see on summulga ta üles lugu, et see toimib väga-väga hästi. Snow päts oli see ja meie siin Marisega hõrustame. Jakko Maltis, Jako igapäevaselt ma saan aru, sa tegeled ka õppetööga, et sa õpetad. Keda sa õpetad, lapsi? Ma õpetan lapsi ja ma õpetan neile laulmist. Ja mis ma oskan öelda lastele väga lihtne tänapäeval. Et, et ma ise mõtlesin ükspäev, et kui ma õppisin otsa koolis siis ei olnud internetti. Ja minu õpetajad Mare Väljataga, kes minu peale üllatunud, pahane, et kuidas ma nii laisk ja välja lähed. Hetk ma ei suuda ühe nagu nagu poolaasta jooksul õppida kolme, nelja laulu selgeks. Et selline, kusjuures see teistele oli ka suur suur nagu selline, kuidas ma ütlen, probleem, internet ja Youtube'i olemasolu on ja kõik maailma väga lihtsaks teinud. Et õppimine on lihtsam, aga ise oled käinud Ameerikas, kas tasub Ameerikas kõik ära käia? Kui ressurssi peab olema, selleks ridasid või saab tänapäeval juba tehnika korvab kõik sellised sõidud kuhugi ookeani taha. Käia tasuks, ma olen kõigile öelnud, et kui mina olin ka seal, et sa ei pea pikalt ära minema, on, on ju olemas, kus sa käid kaks ja kolm kuud oled ära, et sa ei pea nagu ostetakse minema. Et tasub sellepärast ära käia, et sa saad aru näiteks, et kui lihtne meil. Et just nagu minul nagu muusika valdkonnas. Et Sa näed, et kui, kui suur on see turg seal, sa näed nende noh, nende kultuuri. Ja sa saad aru, et, et meil on tegelikult väga hästi kõik. Et meil on väga lihtne, mina unistasin juba selliseid teise kuu lõpus unistasin, kuidas oleks Selverisse juba saaks lihtsate, väikeste lettide vahele ma ei peaks 3,78 liites piimapakki ostma. Aga, aga ma ütlen, et see praktika on hea, mis nagu kuluks kõigile ära kusagil välismaal õppimas korra käia. Mis sul andis periood, kõige rohkem sa viibisid usas aasta. Ja andis distsipliini, et selles suhtes, et ma olin iga hommiku olin kusagil seitsmest, pole kaheksast koolis ja, ja õhtu seitsme-kaheksani, et hästi palju iseseisvat tööd, et sa pead nagu vaeva nägema, et see on täpselt see, et nii palju sa panustad, nii palju sa sealt koolis ka saada. Et see suhtumine, et kuidas asju teevad, aga, aga näiteks mis mulle ei meeldinud, on see, et eestlastel natukene on see, et kui sa lähed kuhugi õppima, sa tahad olla võib-olla ütleme, mitte viimaste seas, aga seda saab tunda, et see ei ole hea. Et sul on kuhugi pürgida, sul nagu kuhugi areneda, et midagi nagu, mis nagu lööb võib-olla silme eest kirjuks, aga hakkasid järjest, kuhu, mis sul on vaja tööd teha, palju endaga tööd teha. Ja mina ei näinud seda. Ja, ja ma tahtsin minna, aga ma tulin ka poole pealt sellepärast ära, ma tundsin, et suur nagu kivi langes, et et see tase ei olnud see, mida mina ootasin. Kas seal kohapeal sellist mõtet ei siginud, et tulekski eks ole, Ameerikasse? Ameerika on ikkagi üks selline koht, kus šõubisnis tegelikult toimib. Võib-olla kõige suuremal määral ja siin on, ma ei tea, mis kõik võimalused, kuidas sellega oli. Ma sain üpris üpris kiiresti selgeks, et mulle seal meeldib olla. Seal meeldib töötada, aga mulle ei meeldi seal elada. Et mingi mingi nagu aja vältel on, on, ma arvan, hea seal käia. Ja mul naine läheb täiesti hulluks, ameeriklaste rääkida, kogu aeg sinna minna. Aga see keskkond, see keskkond ja see vaheldus, aga töötada, ma arvan, oleks tore. Aga miks ei meeldiks sulle seal elada? Ma ei tea, ma arvan, et see on mulle meeldib mõnikord maantee peal sõita, kus jookseb üks sõida ühele poole, teine rida teisele poole ja ja, ja et kui me ta saia laua peale, et siis ta on kahe päeva pärast on ta kuivanud juba mitmed kahe nädala pärast, see on ikka mõnus ja magus ja pehmed. Et sellised väiksed asjad. Aga sa hakkad neist aru saama lihtsatest asjadest, kui sa oled kurjalt ära. Et siiamaani me viriseme võib-olla igapäevaselt asjade üle, mis, mis seal üldse seda värki raiskab aega selle peale. Et tegelikult on hästi. No kuidas sul Jako siis siin Eestis, kus sul meeldib olla, kuidas sul siis selline noh, 32 aastane mees, nagu sa oled selline pesapunumine edeneb oled sa armurindel, kui kaugele jõudnud? Kuule, ma arvan, et ma olen päris kaugele jõudnud Mina mina olin see, et kui ma sain 30 siis ma tundsin, et ma sain 30 ja mul on vanusele null lõpusk, et see mingi algus hakanud nagu kusagilt tulema jälle ja läkski mööda paar nädalat ja mina leidsin omale naise. Ja ongi tõeliselt esimest korda elus, nagu on leidnud inimese, kellega ei ole tagasi. Et eks see pesapunumine, see tuleb sinna juurde. Varsti alustasime koerast. Koersahnimistel seal ringi jookseb. Me me, meil on koer, kelle peale, kui tänama Maris on spetsialist. Okei, meil on selle koereteid, kui ta meile rihma otsas on tänaval, siis inimesed näevad kaarega mööda juba kuigi ta viiekuune soo suur siis ta pulderi ära. See, kelle peale mõeldakse, ta sööb hommikuks väikseid lapsi ja siis õhtuks. Kõige väiksem, ainult nagu notsu annan, on väga vahva. Ta on tõesti vahva, meil ainus mure on see, et kõigile musi anda kogu aeg. Et. Ohtlik, musi, võib-olla jah, et, et kui sa neil seal eelarvamused Noh, neid inimesi kogu aeg, aga noh, seda vähem nad näpivad teda, niiet. Statistika ütleb, et aasta aega koer majas ja siis tuleb ka laps. Ma olen kuulutada Meetmed tarvitusele, annan teile siis kuivas, selge, kuidas lõõgastab. Räägi sellest, noor inimene, 32 muusika, eks ole, ümberringi, eks ole, naine oma eksole soovidega, kuidas see, kuidas see luu lõõgastumise asi nüüd tänapäeval noortel käib? Mina olen leidnud spordi ja, ja just nimelt jooksmise, lihtsalt juuksed lihtsalt jookseb. Seal on mul üks tuttav ütles, et tema ka seitse aastat tagasi, et lollid inimesi jooksevad tänavatel ringi matki aga, aga nüüd piirdus tema sellega, et eelmine aasta ta tegi oma elu esimese maratoni jooksis. Et mulle meeldib, kuigi mul talveperioodil lei nagu vorm, sihuke koogivorm tuli natukene juba, aga aga nüüd ma võtsin uuesti käsile see, nagu see kuidagi vabastab pingest pikka ringi sa teed siis ütleme 10 kilomeetrit on see, mis on nagu alati nagu standardit. Et tahaksin sügisel esimese maratoni joosta. Osa margi siinsamas. Jako, mis mis sa arvad eesti muusikas praegu, mis tasemel on Eesti popmuusika? Sa jälgid tõenäoliselt ikkagi ka, mis meil siin maastikul toimub? Ikka ikka, kuigi ma ei ole väga usin jälgida, et ma ei ole nagu uudiste peale. Tihtipeale ma saan uudisedki viimasena, teadis, kes ei olegi uudisena ka, aga jälgin, et ma käisin Tallinn Music Weeki raames seal rock Cafe ees ka vaatamas ja seal oli üks hästi lahe bänd, oli. Elephants from the Neptun. Et, et see oli siuke lahe üllatus oli ja et mulle meeldis, ma lugesin, kas see investeeri ajakiri, kus Helen silda nüüd rääkis. Ja hea point on see, et kui sa käid nagu neid vaatamast neid Tallinn Music Weeki raames saab bände. Et kõigil nagu see on midagi teistmoodi, inimeste püüdlusi, kõike ja helen, silla hea ütlus on see, et kõik on seal programmis, sellepärast et selleks on väga hea põhjus. Et, et ja ma arvan, see selle uue muusika raames ei anna see põhjus, miks Suninen kuhugi valitud annab nagu, nagu nagu mina ütlenud plaadi suhtes on see, et sa muidugi küsida enda käest, kas peaks tegema nii, nii kuidas selle looga on, et see annab sulle nagu julgust edasi tegutseda. Ja ma arvan, et Eesti muusika on sellest kõvasti võitnud, et noh, me ei pea Evertist jälle rääkima hakkama. Plakat on ka seina peale, et et see on, see on väga hea näide. Aga, aga vaat, kui mõelda Ewerti peale, siis ma arvan, see paljudel tekib see tunne, et kurat, poisid, Me saame hakkama. Et, et samamoodi, et see julgustab, julgustab edasi liikuma omanäolisust just andma. Aga need eesti tüdrukud, kes on siin ka juba läinud Kerli Kõiv ja annab tegutseb, kuidas oled, oled ka vaadanud, kuidas nendel läheb või mis, kuidas hindad nende tegemisi? Ma ei ole, ausalt öeldes, ma ei ole kursis. Olen küll kuulnud mõningaid mõningaid asju, mis nad teinud on, aga tundub, et läheb. Jakko ühe loo jõuame veel täna vabandust mängida sinu soovil son Raulmi toonia steit of maid. See mees andis tõsise elamuse kunagi pori jazzil. Sest et ta on pime muusik ja ta mängib kitarri ja kui ta oli väikeste, polnud kellegiga mängida. Aga tema soov oli, et ta saaks mängida üksi, nii et nagu kuulata. Ta mängib teiste inimestega koos. Ja sellepärast ta laulab, mängib kitarri, ta paneb rütmikat juurde ja teeb veel puhkpillihääli ka juurde, nii et. Ma ütlen, ma käisin kuulamas niimoodi, kus 18000 inimest lällasid enne Stingi. Oot, suures ootusärevuses, mida Underid lavale tegi, suu lahti, siis kõik haudvaikselt kuulasid. Jakko Maltis, suur aitäh meile täna külla tulemast ja paneme selle samal raul medooni kõlama aitäh kutsumast.