Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 20 seitsmendaist maist stuudios on Kai Vare. Manismi kuritegude uurimise sihtasutus tahab tööle panna kommunismi kuritegusid tutvustava ja vastavat andmestikku koondava infoportaalid. Diplomaat Max Jakobsoni juhitav rahvusvaheline komisjon on tegevuse lõpetanud. Aruanne valmib aasta lõpuks. Komisjoni hinnangul toimusid pärast 40 neljandat aastat Eestis toime pandud repressioonid otseselt Moskva juhtimisel. Eesti küberjulgeoleku strateegia paneb igale infosüsteemi omanikule vastutuse selles Kemi kaitsmise eest üks eesmärk see, et juba tuleval aastal kasutaks enamike teenuste tarbijatest turvalisi isikutuvastusvahendeid eelkõige ID-kaarti. Eesti pankrotiuuringust selgub, et kuigi ettevõtete arv on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, näitab pankrottide arv neljandat aastat langustendentsi. Sel aastal prognoositakse siiski arvu teatavat kasvu. Viljandimaal Sürgaveres avati uus ilmaradar, mis aitab ilmaprognoose täpsemaks muuta. Eesti avastamata turismiaare on Viljandi linn, kuigi Mulgimaa pealinnas on suurepärane pärimusmuusika keskus. Serbia koondise kunstikeskus jääb Viljandi Euroopa mastaabis tõenäoliseks kitsa huvigrupi sihtpunktiks. Nii leiab ettevõtluse arendamise sihtasutus. Viljandi linnavalitsuse turismijuht kinnitas, et suund ongi võetud kultuurituristide kuhu see nõuab, et Venemaa vabandaks ja maksaks kompensatsiooni mehitamata luurelennuki allatulistamise pärast Aasias. ÜRO esitatud raportis kinnitatakse, et lennuki tulistas alla vene sõja lennuk. Venemaa ei ole raporti järeldustega nõus. Leedu peaministri Gide minnes kerkilase teatel on Euroopa Liit asunud otsima võimalusi pikendada Ignalina tuumajaama tööd kolme aasta võrra ehk 2012. aastani. Ilmateade lubab meile eelolevaks ööks ja homseks sajuta ilma. Õhutemperatuur on öösel nullist pluss kuue kraadini, maapinnal on mitmel pool üks kuni kolm kraadi külma. Homme päeval on sooja 14 kuni 19 kraadi ja meie metsades on suur tuleoht. Tere tutvustati okupatsioonide muuseumis kommunismi kuritegude uurimise sihtasutust. Uku toom käis kohal. Tegevust alustava sihtasutuse peamiseks eesmärgiks on fikseeritud kommunismi kuritegude ja kommunistliku ideoloogia poolt põhjustatud kannatuste ja kahju üleilmne uurimine, et saavutada nende kuritegude teadvustamine ja rahvusvaheline hukka mõista sest jääb ju ikka probleemiks, et natsistlike ja kommunistlikke kuritegusid ei vaadata samal tasemel kuigi, nagu märkis sihtasutuse üks asutajatest Meelis Niinepuu piltidelt kolbahunnikuid, näidates, et kas natsismi ohvrid on siis rohkem surnud kui kommunismiohvrid. Teine asutajapoliitik Mart Laar nentis, et tema mõte oli algul, et tegelete oma peaks rohkem kaasajaga ja praegu tegutsevate kommunistlike režiimidega selle vastu võitlejate, abistamise ja toetamisega. Kui ei õnnestu selle asjaga tegelenud nagu tegeleda probleemiga sellega võeti hukka mõista nende maailmas laiemalt, tutvustada meie lehma, kui üritada luua ühte ühte kodulehekülje mõtte suunadel erineva instituudi võrku, vähendada olema kokku informatsioon õige nende kohta raamatutest, Noonide, uurimisgruppide, uurimistööde, raamatute ja muu kohta, mis kommunismi ja natsismi kuritegudes puudutavat. Kommunism ei ole surnud ja ta ei kao kuhugi, kuni inimesteni pole jõudnud, mida see ideoloogia on teinud ja mida ta reaalselt teeb. Ja püüame Eeemme hukkamalt saavutada. Meie anname endale aru, et pilte. OP. Jäädvustamine võttis aastakümneid maailma laeva või kui sellega pihta jagata, toimuda mitte kunagi. Aga kui seda ei tehta, siis me näeme maailmakuritegudes üha uuesti uuesti. Üks ühendustest, mis tegeleb või õieti tegeleda kommunismikuritegudega, oli Max Jakobsoni komisjon, mis alustas tegevust 1999. aastal ja nüüd oma uurimistöö lõpetanud. Aasta lõpul ilmub uurimistulemuste kokkuvõte. Komisjoni sekretär Toomas Hiio rõhutab, et komisjon töötas läbi hulga seni läbi töötamata arhiivimaterjale, sealhulgas Venemaa omi. Aga küsin, mis on punktid, mida peaks komisjoni töö tulemustest välja tooma? Ütleme sellises laiema teadmise vormis tuleks rõhutada kahtlemata 1009 49. aasta küüditamist sellest perioodist, mis algas 1944. aastal. Nüüd asjast, millest ma suurt midagi ei tea ja minu arust on väga vähe kirjutatud ja mis praeguse uurimise käigus on välja tulnud, on tegelikult see, kuidas koheldi eesti mehi, kes olid selline Saksa sõjaväes, kes said jalad armeesse samamoodi mehi, kes tagasi tulnud Saksamaalt erinevatest sensatsioonilaagritest Nemad pandi ühistes väärtustes või tööpataljonides tegelikult siin Eestis tööle Need pataljonid tegutsesid kuni 50. aasta alguseni. See tähendab, et tegelikult kümneid tuhandeid eesti mehi tegi nii tööd Eestis pärast teist maailmasõda kuni viieni tausi. Ma olen selles, kui palju meil oli siin Saksa sõjavangi ja et nad Estonia teatrit remontimise pärast neile Estonia teatri personal kontserdi andis, kui ta valmis sai sellesse vähem, mida tegid siin Eesti oma mehed, kes olid ühte või teistpidi, kas punaarmees Saksa armees või mõnda muusse formeering sattunud. Ajaloo professor Pieter ridvai nentis, et me võime muidugi rääkida kohalike Eesti kommunistide kuritegudest ja vastutusest kuid me ei tohi unustada, et see autonoomia oli neil tegelikult väga väike. Mingit sisulist poliitikatega isetegevust Eestis ei tehtud ja kõige salluti Moskvale ning täideti Moskva käske. Riigi infosüsteemide arenduskeskuses tutvustati Eesti küberjulgeoleku strateegiat aastani 2013. Kohal käis Vallo kelmsaar. Viimastel aastatel on tõsiste rünnakute alla sattunud paljude riikide infosüsteemid ohtude ennetamiseks ja neile reageerimiseks on koostatud turvastrateegiaid. Eesti küberjulgeoleku strateegia on teiste riikide samalaadsetest dokumentidest mõneti erinev, kinnitas Heli Tiirmaa-Klaar Kaitseministeeriumist. Üks tõdemus, mida meie strateegia rõhutab, on see, et igal infosüsteemi omanikul ja igal inimesel igal kodanikul, igal firmajuhil, igal asutuse juhil, on vastutus selle infosüsteemi kaitsmise eest, mis on tema käsutuses. Teine aspekt, mida Eesti strateegia rõhutab, on rahvusvahelise koostöö tähtsus. Andmeturve ei tõusnud Eestis päevakorda mitte mulluste pronksiööde järel, vaid on olnud eesmärk juba alates infosüsteemide rajamise algusest, selgitas Margus. Püüa majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist. Me oleme saavutanud sellise süsteemi, et kuigi ekse ministeeriumid arendavad oma süsteemi eraldi, siis ta töötab ühtse koosvõimelise tervikuna sellisel viisil, et keskseid komponente praktiliselt ei ole, mille töötan, mise lahkamine tooks kaasa siis terve süsteemi mahakukkumise. Infrastruktuuride osas on kriitilised sektorid rahandus, transport, energeetika, tervishoid, telekommunikatsioon, veevarustus ja mitmed teised. Nende turvalisust võivad ohustada nii-öelda tavalised häkkerid, aga ka küberterroristid ja seetõttu on vajalikud ka erinevad turvameetmed. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbe spetsialisti Toomas Viira sõnul olevat eri süsteemide sidemed veel täpsustamist. Kui palju me ikkagi sõltume IT-lahendustest erinevatest teenustest. Ja väga oluline on nende omavaheliste sõltuvuse kaardistamine. Et küberruumis on kõik omavahel seotud ja riigipiire ei eksisteeri, on väga oluline ka iga eraisiku arvuti kaitstus. Teadlikkuse tõstmine aitab siin olukorda parandada, leiab Margus. Püüa. Peavad olema tulemüürid, viirusetõrjed masinas ja peab olema nagu veendunud ka, et laat töötavad ja teie enda teenuste kaitsmiseks on hästi oluline kasutada tugevad autentimisvahendeid. Et kui me pangas käime, siis mida me oskame karta, oskame karta seda, et äkki keegi paneb meie raha pihta, tegelikult nüüd organiseerib kuritegevust, taga jahib, on kontrollida konto üle, et teha ahelülekandeid, millega saab igasuguseid noh, ütleme otse välja sigadusi korda saata, kui need parooliga mardid ja Vasfödi põhimõtteliselt aja küsimus, millal nad teada saada, see on suht lihtne siis ID-kaardi puhul on okei selle käivitamise koodi saate kätte, aga kui te olete kasutanud, te peate sellega ära virutama suures mahus ja distantsilt ei ole seda võimalik teha ja see on see, miks me oleme, on eesmärgiks seadnud selle, et 2009.-ks aastaks siis enamus inimesi Eestis, kes e-keskkonnas toimetab, kasutab tugevad autentimisvahendeid, mida ei ole eemalt võimalik siis üle võtta. Krediidiinfo aktsiaselts viib juba kaheksa aastat läbi uuringut Eesti pankrotidest. Täna tutvustati eelmise aasta näitajaid Uku toom käis kohal. Nagu ütles asedirektor Alar Jäger, on praegune majandusseis huvi krediidiinfo vastu tunduvalt suurendanud. Päringuid tuleb iga päev. Seis on aga selline, et mingiks eriliseks kurtmiseks põhjust ei nähta. Viimastel aastatel on pankrottide arv Eestis pidevalt vähenenud. Näiteks eelmisel aastal kuulutati välja 202 ettevõtte maksujõuetus, mis teiste sõnadega tähendab seda, et pankrotti läks vähem kui 0,2 protsenti. Tõsi, käesoleva aasta nelja kuuga pankrotti läinud 120 ettevõtet, kuid krediidiinfo uuringu juht Anneli otsiski eriliseks mureks põhjust ei näe. 20. esimese nelja kuuga on mõnevõrra kasvanud pankrottide arv hunt, prognoodime ei ületa 2006. tage ja kui vaadelda pankrottide osakaalu ettevõtete arvu, ettevõtete arv pidevalt on kasvanud pankrottide osakaal, on ansambel väga kiiret ja alanenud. Euroopa Liidu riikide seas on Eesti väga heal viiendal kohal oma arvuga 18 pankrotti 10000 ettevõtte kohta. Sellega oleme kaugele Is Leedust ja Lätist. Tabelit juhib aga Poola ühe pankrotiga mida võib küll seletada ka teataval määral sellega, et on väga palju registreeritud ettevõtteid, mis tegelikult ei tegutsenud. Eks see sõltub seadusandluse ka, kui pikalt ja keeruliselt pankrotti aetud ja lihtne on pankroti väljakuulutamine või mitte. Tulles tagasi Eesti juurde, siis kõige suurema pankrotistumise määraga piirkond Eestis on Ida-Virumaa võimalus pankrotti minna on seal pea kaks ja pool korda suurem kui mujal. Tegevusaladest on aga suurima pankrotiohuga töötlev tööstus ja toitlustus. Vabariigi president andis Afganistanis langenud kaitseväelasele postuumselt teenetemärgi. President Toomas Hendrik Ilves otsustas anda Afganistanis teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele vanemveebel Ivar plokile selt mõõkadega kotkaristi kuldristi. Teenetemärgi välissõnumid võtab nüüd kokku Indrek Kiisler. Gruusia nõuab, et Venemaa vabandaks möödunud, kuulab Aasia kohal luurelendu teinud mehitamata lennuki allatulistamise pärast, teatas täna Gruusia asevälisminister Krigul Važanaalse asevälisministriga nõuab Gruusia Venemaalt ka kompensatsiooni. Eile kinnitas ÜRO radaripiltide ja videosalvestiste järgi saab öelda, et luurelennuki tulistas alla Venemaale kuuluv lennuk. Raportis öeldakse samas, et Gruusia rikkus Abhaasia kohal luurelendu, tehes relvarahu kokkulepet. Venemaa eitab igasugust seotust lennuki allatulistamisega. Venemaa suursaadik ütles pärast kohtumist Gruusia asevälisministriga, et ta ei kahtle ÜRO ametnike asjatundlikkusest, kuid tema sõnul annavad kahtlusteks alust materjalid, mida ÜRO ametnikud uurisid. Raport tugevdas gruusia süüdistusi, mida on toetanud mõned lääneriigid, et Venemaa üritab ebastabiilses piirkonnas pingeid üles kruvida. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tegi Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku peatada käibemaksu kogumine naftal deta aidata liikmesriikidel hinnatõusuga toime tulla. Sarkozy'd märkis, et alates tema ametisse astumisest möödunud aastal naftat kogutama käibemaksu üldsumma kahekordistunud, kuna nafta hind on maailmaturul kasvanud 130 dollarini barrelist. Sarkozy hinnangul võiks Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestada käibemaksu ülempiiri, mis sõltuks nafta barrelihinnast. Prantsusmaa asub juulikuus 27 liikmelise Euroopa Liidu eesistujamaaks. ÜRO rahuvalvajad ja abitöötajad on seksuaalselt kuritarvitanud kriisipiirkondades elavaid lapsi, teatas lastekaitseorganisatsioon. Päästke lapsed seksuaalselt tarvitamist on tuvastatud ka Lõuna-Sudaanis ja Haitil. Lastekaitseorganisatsiooni hinnangul tuleks nende juhtumite uurimiseks luua rahvusvaheline järelevalveorgan. ÜRO lubas neid väiteid põhjalikult uurida. Peaministergi Dimiinas Kirkilas teatas, et tema hinnangul on Euroopa komisjon asunud otsima teid, kuidas saaks Ignalina tuumajaama töö iga kolme aasta võrra pikendada. Nad ei ütle enam nii nagu varem, et ei ole midagi rõhutada, sest Vilnius on võtnud kohustusi Ignalina tuumajaam 2009. aasta lõpuks sulgeda. Nüüd on nad hakanud rääkima sellest, et tuleb leida seaduslik sõnastus ja lahendus võimaldaks Ignalina tööd jätkata 2012. aastani, teatas peaminister intervjuus Leedu raadiole. Kirkiljas kohtus eelmisel nädalal Praha energiakonverentsil Euroopa Komisjoni esimehe José Manuel Barrosoga ning Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Andris piie palksiga. Tagasi Eestisse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut avas Viljandimaal Sürgaveres uue ilmaradari. Tehke kaemas radar on paigutatud Sürgavere külas endise tuuleveski kohale pärast satelliitantenni meenutav radar koos alusega kaalub 1400 ja kuppel ligikaudu kaheksa kilo. Hoone, mille tipus radar asub, on kaheksakorruseline ja radarikõrgus merepinnast on 156,5 meetrit ja radaritipus nii-öelda püüad ilma laineid kinni automaatika, selgitas Emmchi tehnikaosakonna peaspetsialist Enn Kuusik. Siin lobiseme radariaparatuuriga, aku elektroonika on seal sees, me saame Tallinnas tekki kontrollida, mida te praegu vaatate seal läbilõige pilvedel. Ja kui lihtrahva keeles rääkida, siis see radar püüab ilved kõik kinni ja teie Tallinnas näete. Jah, reageerib niiskusele ja sealt siis kiir peegeldub tagasi ja me saame siin vaadata tarkvara, milles on üsna täiuslik võimalik töödelda neid sealt kõikvõimalikke asju võimalik välja lugeda, kuni selleni, missuguse kujuga näiteks sademed Uue radari haarderaadius on 300 kilomeetrit ehk korraga dollar 720 ruutkilomeetrilist ala. Maakera kumeruse tõttu saab aga kõige parema kvaliteediga ilma infot 100 kuni 150 kilomeetri raadiuses ja radar kogub ning edastab andmeid reaalajas. Andmed on aga ilma ennustajatele eriti olulised, rääkis instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain. Loodame kõige rohkem ikka seda, et seesama asi onlain radaripilt hakkab olema empsi kodulehel ja igaühel on sellele juurdepääs ja siis nii-öelda inimene saab ise jälgida, mis tema lähiümbruses toimub, just kuidas siis äikesepilv näiteks liigub? Nüüd on Eestis kaks ilmaradarit, kas on loota ka kolmandat, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar. Põhimõtteliselt on kolmandast ka räägitud, aga ma arvan, et lähemal ajal teda kindlasti ei tule, sest kõigepealt vajalik majanduslik situatsioon, et seda raha leida ja, ja siin on kahele poole on ta arvamused kas ida poole või, või saarte peale üles panna radar aga seal hakkab katma juba Rootsiga selle tõttu siis peame väga kaaluma, ühest küljest nad peavad 11 katma natukene tähtsust saada juurde, aga, aga teisest küljest jälle teabe ökonoomne olemas. Piret rist Sürgavere, Viljandimaa. Tallinnas Mustpeade majas selgus turismikonkursi Eesti avastamata aare, võitja kohal käis Vallo kelmsaar. Avastamata turismiaarete konkursi rahvusvahelise žürii esimees, sakslane Rolf Panther on Eestis teist korda. Tema sõnul oli huvitav teada saada, kui rikas on see väike maa kultuuri, looduse sündmuste poolest. Konkursi lõppvooru pääsesid Viljandi linna Põlvamaa arenduskeskuse Avinurme valla esitatud turismisihtkohad. Võitja kuulutas välja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Taastamata aardekonkursi võitja on Eestimaa kõige ilusam koht Viljandis. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marie Braun Prükk kuulus komisjoni, mis asjatundjate poolt lõppvooru valitud kuus sihtkohta läbi käis. Viljandi puhul tõstis komisjon esile kolme turismimagnetit. Pärimusmuusika keskus kindlasti Viljandi järv, aga ka Kondase muuseum, mis olid väga, ma ei olnud seal varem käinud ja sellist nälistliku kunsti propageeriv ja kui sa näed, et üks vahva muuseum, kus inimesed silmis käivad üle Eestimaa ja otsivad neid kõige põnevamad ja vahvamaid töid, mida siis näidata samas kuidas muuseum oli välja toodud Viljandis oma maasikasümboolikaga terved, neljandal ilusti maasikaid täis, mis kenasti viitasid sinna ja kõik see kolm kokku andis nagu väga hea sellise sümbioosi. Aga mis puudutab nüüd neid avastamata rekordeid, siis ma arvan, et selle projekti külaline aga tavaturism, nemad otsivadki midagi eripärast, midagi erilist, midagi teistsugust. Kindlasti seal nišiturism, antud juhul kõik, kes armastavad folkloor muusikast kindlasti on Viljandi nende jaoks suurepärane koht. Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull tõdes, et nüüd välja kaevatud aare tuleb veel läikima lüüa. Viljandi on ennast järgnenud kultuuriturismi sihtkohana, saare on tööle hakanud Eesti pärimusmuusika keskuse Kondase keskus. Hakkame siis usinasti selle eesmärgi nimel tegutsema, et Viljandi ei oleks nii tundmatu, sekka tuleb lihtsalt hakata tegelema sügavalt oma turundusstrateegiatega. Kuidas me need kultuuriteadlikud, turistid sealt Euroopasse, Viljandisse me ütleme, et need on meil küll. Ma arvan, et rahvas ei ole üldse küsimus, küsimus on erinevate kontaktide loomisest läbi tutvuste ja kas see projekt annab meile võimaluse minna sügisel Prantsusmaale, et oma sihtkohta Euroopa reisikorraldajatele tutvustada läheb, ei ole alati Kesemas. Pärnumaal puhkes täna pärastlõunal ulatuslik rabapõleng, tuletõrjujad said nurme küla lähedal süttinud turbarabast teate veidi enne kella nelja õhtupoolikul. Esialgsel hinnangul on tulekolded 15 hektari suurusel alal. Kustutustööd jätkuvad tõenäoliselt ka homme. Tuleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub loodetuul kaks kuni kaheksa, öö hakul rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss kuuega kraadini, maapinnal on mitmel pool üks kuni kolm kraadi külma. Homne päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ning kuiv. Puhub valdavalt loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 19 kraadi ja tuletame veel kord meelde, et metsades on suur tuleoht. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.