Seni kak. Head raadiokuulajad, saade siin me oleme jätkub ja kätte on jõudnud meie külalise tund. Ja täna on meil Tõnuga väga hea meel öelda. Tere Liina Randperele. Tere. Tere. Liina, esimene lugu kohe sinu valikule, Black Street ja nõud, liigiti, siukene, mõnus tümpsu, piid. Millest selline valik? On olnud üks minu selliseid ma ei tea, kas lemmiklugu võib-olla ikka no lugu, mis mulle väga, väga meeldib hästi pikki aastaid ja tegelikult mul on väga lai valik, lemmiklugusid sealt kuskilt 90.-te keskelt võib-olla või, või siis lõpupoolt, et mis on nagu jäänud kuidagi toppama minu minu sisse. See on kindlasti üks üks nendest ja muidugi see stiil mulle õudsalt meeldib mulle selline hea tantsu käskuna. Ütleme seda stiili, muusika kõnetab kuidagi minu keha väga hästi, et, et kui on mingi selline pidu või, või üritas, siis kui, kui ma miskit sellist kuulen, siis on fakt see, et, et ma lähen ka arvatavasti tantsima selle järgi. Ei, no enne, kui me läheme edasi sinu tegemiste juurde, küsiks ka sinu käest meie tänast küsimust, ehk siis me arutasime siin koos Tõnuga, kes on saanud petta jäätisega, näiteks kus jumalad olid ikka sees ja üldse teiste kuulajatega, millised on olnud nende kogemused kaubanduses ja klienditeeninduses, kus sa ostad ühte asja, saad vastu midagi muud? Või lihtsalt tulnud, eks ole, et, et sul on nagu mingit teenust vägisi kaela määritud, et kuidagi kavalasti sunnitud sind oma, kuidas öelda rahakotiraudu avama rohkem kui tegelikult vaja oleks olnud. Siukseid elamusi on seal olnud, millest võib-olla kõige meeldivamaid iski. Nii raha selles mõttes, et ma olen tegelikult hästi. Ma ise olen natukene võib-olla veel kavalam, neid neid siis survestajaid kuidagi eemale tõrjuma, sest mulle meeldib alati, kui ma ostan midagi. Mulle meeldib seedida nende asjade üle, et kui ma kasvõi näe midagi poes, mis mulle meeldib, siis ma jätan selle sinna. Siis ma lähen minema, ootan päeva kaks paar, kui ta mul meelest läheb ära, siis ilmselgelt ei olnud tegu minu asjaga. Kui ta mulle väga meeldib ja ma lähen tagasi, noh siis on kaks varianti, kas ma saan ta ära osta või kui on ära ostetud, siis ma lohutan endale ennast, et see ei olnud järelikult mulle mõeldud. Eiei jah, täpselt see ei olnud minu asi, aga aga, aga mõni senine väiksem asi, muidu tuleb küll selleks ka jäätist, mainisid, et mina mäletan kuskilt aastate tagas tagusest ajast kaaguma, ostsin rosinajäätisetopsijäätise vahvlitopsi rosinatega ja, ja seal oli vist ainult üks rosid, mis muidugi otseselt vale, aga siiski kuidagi natukenene pidigi pettuma selle kaubaliike ja aga muidu ei üldiselt. Ma kuidagi suudan nendest kõrvale hiilida. Nendest sellistest survestavatest pakkumistest. Oled ise kavalam kui suur õiendaja sa oled selles mõttes, et noh, meil Marisa naistele pliksin üldiselt hästi selline nagu meeldiv, aga kui sa vaatad, vahel ringi, liigud, eks ole, on mõni inimene noh, ka kuskil kaubandus kuskil kauplusesse kõvahäälselt, kohe tuleb õiendama, mis siin oli, ta ei saanud ikka niimoodi kui suurem nii-öelda tarbijaõiguse taga ajada, nagu ise. Ma olen üldse oma loomu poolest selline, et sa pead väga-väga-väga palju vaeva nägema, et mind endast välja viia, ma olen hästi selline rahulik ja, ja, ja oma häält ma tõstsin, viimati vast ma arvan noh, nii-öelda kurjustades see võib isegi olla mingi 10 aastat tagasi see milline ühele sõbrannale natukene elutarkusi nagu nii-öelda valjemalt meenutama, aga, aga ma lihtsalt kuidagi ei, ma olen selline, selles mõttes tüüpiline eestlane, et, et ma ei lähe endast välja, ma kuulane Raamonen võib-olla seesmiselt hästi vihane ja siis ma mõtlen, et nii nüüd rahunen, mõtlen natukene ja siis ma räägin need asjad läbi, sest tegelikult saab kõiki asju normaalse häälega rääkida samamoodi nende tarbijaõigustega, et kui kui mingi asi on ikka valesti, siis ma ütlen või küsin seda aga väga viisakalt ja selliselt nagu mõistlikult, et ma pigem nagu see on sellest, et ma ei kujutaks ette, et ma ise oleks väga meelitatud, kui keegi tuleb minu peale karjuma või räuskama, et saadaksite suudaks talle mingeid adekvaatseid vastuseid anda. Et kui inimene tuleb mõistlikult rääkima, siis arvatavasti on suurem tõenäosus leida mõistlikke lahendusi sellele probleemile. Lina naiste rahakotist läheb ju tavaliselt pool ikkagi oma välimuse peale, on need siis ilutooted, vii riided või või midagi sellist. Sina teed, naistesaadete juhid, seda oled juba päris pikalt teinud ja seega menteerud kindlasti päris hästi selles maailmas. Kas, kas see saate tegemine ja nende toodetega tutvumine aitab sul ka justkui nagu paremini orienteeruda selles maailmas? Nii ja naa, ühtepidi on see, et, et ta aitab natukene paremini orienteeruda, teistpidi on see, et iga päev ma kuulen vähemalt neljalt viielt kuuelt kliendilt. Kuivõrd hea see toode on ja kuidas ma vajan seda täiesti täiesti möödapääsmatult, ma peaksin selle kohe endale muretsema. Siis ma olen tegelikult võtnud sellise suhtumise, et ma väga-väga harva võttel soetan endale midagi, sest et muidu ma ei mahuks ise oma koju ära. Et ma jälle ja ta on settima selle mõtte ja kui mulle mingi asi jääb kummitama, siis ma pärast võtan siis kas uuesti kliendiga ühendust või lähen poodi, ostan või mida iganes. Et tegelikult on teinud mind nagu selliseks kriitilisemaks valijaks just nimelt nende nende toodete suhtes või, või teenuste suhtes, et et ma olen kuidagi aru saanud, et nagu ei ole liiga palju asju väga hea. Nii et liiga kergelt sind ära ei räägi, kui su vastas on inimene, kes hakkab ainult pluss, räägib sulle aastooni, mis, mis ma olen väga skeptiline. Aga kust see on tulnud, siis need, kes on seal sellist tarkust õpetanud, võib-olla isegi mingit nagu distsipliini ennast, oma, kuidas öelda sihukeste emotsioone kuidagi siis kontrolli all hoidma. Ma isegi ei kujuta ette, kust see on tulnud äkki, kui sa oled olnud mingitel hetkedel sellistes situatsioonides keskkondades, kus on olnud palju emotsioone, mitte kõige positiivsemaid emotsioone, siis mul on tekkinud selle vastu selline tõrge. Ja ma ise proovin neid kõigest hingest kuidagi vältida ja, ja see on nii hästi minusse juurdunud, et, et see tuleb mul täitsa loomulikult välja, et ma ei peagi üldse kuidagi sundima ennast rahulikuks, vaid ma lihtsalt olengi selline pärast tegelikult on olnud mitmeid kordi situatsioone, kui ma olen mõtelnud, pagan küll, no seal oleks pidanud küll ukse kinni lööma või, või veel midagi hullemat. Aga, aga sellel hetkel ma kuidagi ei suuda ennast niimoodi käima tõmmata. Et ma arvan, et ma ise kuidagi mu terve elu on olnud või noh, terve elu, aga, aga siin alates ülikoolist on olnud selline hästi hästi iseseisev, hästi selline iseteadlik endaga pead ise hakkama saama konkreetselt rahulikult õigesti toime tulema oma probleemidega ja, ja võib-olla siis see on ka kuidagi aidanud, et noh, et, et kui sul ei ole kogu aeg seda võimalust, et ups praegu oleks nagu natukene nihu, et, et vaatame järgmine kord uuesti või noh, et kui sa tahadki kohe esimene kord saada asjad õigesti tehtud, siis ei tohi neid kuidagi tuksi keerata algusest peale kohe alguses ma arvan Seal on muidugi see ka, et sa saad mis iganes nagu koguneb sulle, et sa saad ju tantsu lüüa ja hüpata seal ja. Ju välja jah, just nimelt läbi läbi kehas nagu välja see on kõige maailma kõige parem asi, tõsiselt, ma alati proovin rääkida nendele inimestele, kes noh, võtame kas või siin, istud sinna raadiolaua taga arvutis terve päeva teed tööd, ütled seal pärast nii väsinud, et ma ei jõua trenni minna, et ma olen nii väsinud, et tegelikult sa ei saa aru seda, et et just see asi, see õhtune trenn ongi see, mis sind päästab sellest. Sellest väsimusest, sellest sest et tavaliselt, mis juhtub, sa lähed koju, sa viskad diivani peale pikali, sa võtad endale mingi ampsu, täpselt vaatad telekat ja siis sa muutud veel loiumaks ja veel selliseks Pinumaks väsinumaks. Ja noh, sealt nii edasi ja nii edasi. Aga kui mina lähen oma selle loiu väsinud ja, ja, ja suhteliselt teinekord noh, natuke võib-olla oled peale tööpäeva isegi peast soe, on olnud selline keerulisem päev trenni siis kui sa seal teenistujad ära, siis sa oled täitsa uus inimene, sul on kõik su silmad lahti, sul on, sul on selline värske jume, värske noh, tuled nagu hoopis teise inimesena sealt õhtul välja, et see, et, et sa oled tegelikult või see pole üldse mingisugune haruldus, et ma olen näiteks teinekord kolm-neli tundi, äkki olen spordiklubis, teen oma trenni, teen noh, teinekord kaks trenni vaja järjest teha, siis lähen enda jaoks veel ise ka endale ka see võimalik. No teed omadeni ära, siis läksid ise täpselt kaks trenni lähed veel ise teinud. Teine hommik. Erinevad jällegi näiteks ma nüüd pole küll jõudnud, aga vahepeal ma käisin hommikuti, käisin joogas näiteks aktsiisile seitsmes joogasse, sest ma teadsin, et mul õhtul on, on lihastreening ja on tantsutreening, aga noh, nad on nii erinevad kõik, et, et sa ei saa nagu ühte ühte treeningut kogu aeg teha, siis sa rammestada ärase lingile. Aga kuulame muusikat liina vahepeal Matvere ja Tätte oled valinud ja sõprade laulu. Miks sellest selle lauluga on, kusjuures see tuli mulle tänu sinule selles mõttes meelde, et selle lauluga ma olen selle laulu peale mõtelnud ja seda laulu mõttes laulnud umbes viis aastat iga päev. Ja see on täiesti selles mõttes müstiline. Ma alati mõtlen, et ma peaksin päeval vaatame üle need laulusõnad. Öösel voodis oskaksin seda laulu laulda. Kummaline ma tean, aga, aga see on minu sellise nii-öelda rutaka elu, elutempo, mahatõmbamise laul. Et kui ma lähen teinekord õhtul magama, siserütm on selline natuke tuttavad ja tuttavate tuttavad, ütled siis ma võtan hästi rahulikult sedasama laulu ja ma avastasin selle enda jaoks viis aastat tagasi, et see laul töötab mõttes laulan seda hästi rahulikus tempos, see aitab mul rahuneda ja magama jääda ja ma kogu aeg unustan selle laulupeole päeval mõtelda. Kuna sa nüüd palusid mul laule mõtelda, siis ma siis see meenus mulle, nii et ma tänu sinule sain kavaltonid sõrmul taas kord üle õhtul paremini laulda. Sõbrad, teiega on hea, aga elu Sammessea hakkan minema nüüd oma kitsast rada. Aeg vaid üks, siis seda teab karmis saladuses pea, kus heidet minu saabumise sadam. Ja mu õnn võiks alla suur. Kui ükskord nähes kuuldud mõtleksite, siis ei rohkem ega vähem. Kui kurat ja mismoodi tal seal. Ja mu õnn võiks olla suur. Kui ta ükskord nähes kuud mõtleksite, siis ei rohkem ega vähem kui et kurat ja mismoodi tal seal uusi sõpru usun veel. Leian tollel raudteel, aga mäletad, vaat kuidas jõime viina. Kuidas rõõmsaks muutus, meel, kui kitarr, ainus keel võis meid pikaks õhtuks unustusse viia. Ja mu õnn võiks olla suur, kui ta ükskord nähes kuud mõtleksite, siis ei rohkem ega vähem. Kui kurat ja mismoodi tal seal. Täna räägime juttu Liina Randperega ja kuulasime Liina valikule Matvere ja Tätte sõpradel laulu, no Liina, kas vererõhk. Lang ja vaikselt juba unelen sind, kohvi taisse hoiab mind veel intervjuu juures. Aga räägime Liina natukene sud trennidest, sest see on ju, mis see põhiline, mille sa enda jaoks leidsid? Seda küll, üks nendest põhi sealt edasi hakkasid tulema, muud asjad. Ei, vastupidi, näiteks teleoli ennem igasugune selline äärmiselt aktiivne presenteerib kuidagi minu edevusele vajalik eluviis oli ikkagi ennem kui, kui, kui treeni või tähendab jah, trennid olid küll varem, aga treeneri amet selles mõttes või treeningu juhtimine, siis see tuli tuli hiljem. Aga ma jõudsin selleni tegelikult hästi vahvalt. Kõigepealt ma hakkasin tegema Eestis ka ülipopulaarset Body Bambi trenni, mis on siis lihastreening, kangi hantlid, kätekõverdust tükkidega ja mis sinna kõik veel juurde, sihuke jõusaali treeningpõhimõtteliselt, aga siis saalis muusika saatel väga populaarne, nii meeste kui naiste hulgas, meil siin eestist ja ma käisin kogu aeg trennis, ma olin selline, teen trenni, narkomaan olnud tegelikult põhimõtteliselt kogu elu erinevates trennides ja ühes trennis. Treener Viktor eksis on väga-väga vahva Padibami teener. Paljude poolt äärmiselt armastatud. Victor küsis kõva häälega, et kas keegi läheb koolitusele ka koolitus tuleb, siis ma olin täiesti hämmingus, et mis ma ütlesin, et ma saan niimoodi minna ikkagi eeldasin, et kui sa tahad treener olla, et sa pead olema lõpetanud, kas ma ei tea füsioteraapia või, või, või ma ei tea kehakultuuriteaduskonna vähemalt või midagi taolist. Et niimoodi saab minna täiesti põhimõtteliselt null-teadmistega. Siis tuli välja, et saabki ja ema nii õigel ajal alustasin selles mõttes, et kui ma sinna õppima tahtsin minna siis ei olnud veel seda tohutut Body Bambi treenerite buumi tulnud ja klubi, mis on olnud minu koduklubi tegelikult algusest peale Arctic sport. Sinna mõni sellise julge sammuga Läksin astusin sisse, küsisin, et kui ma tahaks treeneriks hakata, siis kas te võtaksite mind saadaksite mind koolitusele ja siis pärast võtaksite tööle ka. Tänapäeval sellist asja haige ka enam naljalt ei saa, aga aga nii öeldakse, julge pealehakkamine pool võitu ja saingi. Ja siis ma hakkasin tegema seda bodybampi. Algul tegin pappi hästi, palju mingi, isegi vahepeal mingi ma ei tea. Viis bodybampi nädalas, mis on tegelikult noh, praegu ma ei, ei poolda sellist hullu lihastreeningut ainult nagu ühekülgse teeningu poolt. Ja siis ma hakkasin tegema stepptantsu mingi hetk ja see tuli ka hästi naljakalt, jällegi mis asi, stritants sööjale, striptiis, striptiis enne ja tegelikult see nimi on väga eksitav, aga ta on kuidagi niimoodi juurdunud siia meie sellesse treeningmaastik, vaid ta on tegelikult selline seksikas tantsutreening, mis põhimõtteliselt paned sellele samale läks Didi nõu digiteile natukene tempot juurde siis sellise Arnby sugemetega hiphop muusika saatel või noh, võtame kas või siin mediaan, saatsin Timmerleid Pusticatools mingi selline nii-öelda natuke seksika muusika ja siis tantsutrenn, kus ei ole siis kasutusel traditsioonilisi, traditsioonilisi aeroobikasamme. Selline mõnus tantsutreening naistele, kus on väga palju vaja liigutada oma puusa, piirkonda, rinna piirkonda. Seal on käinud paar meest, aga nad miskipärast ei ole sinna kauaks jäänud. Et sellega oli ka hästi vahva, sest et mulle panin Pärnus vahepeal ühes klubis treener ja siis seal klubijuht küsis, et oleks vaja mingit huvitavat treeningut treeningplaani. Rääkisime temaga telefonis juttu, siis täitsa kuulnud mingi sellistest mingi strippaeroobikasse mingist sellisest asjast, et siis ta küsis mult, et mis sa arvad, kas sa saaksid selle tegemisega hakkama? No ilmselgelt vale küsimus, loomulikult saan hakkama. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et mismoodi see üldse käib, see asi üldse on. Siis ma ütlesin nii, anna mulle vist A la poolteist kuud aega ja siis ma teen esimese trenni, siis ma hakkasin uurima, mis moonilise teening üldse käituma, tegelikult. Ma ei tea, kas Raivo seda isegi kuulnud, varem vist mitte, polnud elusees ühtegi korda stripptantsus käinud ja siis ma käisin, vaatasin erinevaid ja, ja panin nagu enda jaoks sobiva kokku ja see töötab täna tavanii väga-väga hästi, et mul on täna õhtul on ka skitaks, kutsub trenni, et vaatama kõik mehed tahavad tulla miskipärast vaatama. Müüte näiteks tead, ta ei olegi ikkagi selles mõttes. Ma arvan, et niivõrd nauditav vaadata, kuivõrd teha Aga väga, väga kihvt trenn on, nii et sinna ma jõudsin niipidi ja siis hakkasid tulema sealt muud asjad, et mul on mingi selline tobe kiiks, et kui ma teen mingit treeningut või lähen mingisse treeningusse mis mulle meeldib, siis ma kohe hakkan mõtlema selle peale, et seda oleks väga hea anda. Ma ei suuda nagu kuidagi nautida seda trenni tegemist, noh mingil määral küll, aga ma kuidagi tahan kohe hakata seda õpetama. See minul mingisugune viga ei tea. Siis on täitsa kohe, kuidas öelda, kõrgem kutse selle. Mis kell keegi ütles, et ma olen hea pedagoog, see kõlab kuidagi nii kummaliselt, aga põhimõtteliselt on see vist õige. Aga teeks natuke, küsimpadib ampist ja siis oli see stripp. Tants tähendab, eks ole, et kui keegi tahab hakata tegema, kuidas seda peaks nagu alustama, et mis mulle nagu sobib, et kas ta küsib kõigepealt, eks ole, milliseks ma tahan saada või mida ma tahan saavutada ja siis tuleb kuhugi konsultatsioonile, et kas ma alustanud selle Padibampiga või, või saab niisama, hüppab mingi aeroobika ikka on, eks ole, ja siis on ju veel täiesti, seal on igasugused muud asjad, kuni seal ma ei tea joogadeni välja. Et kuidas näiteks siuke inimene, kes mõtleb, et natuke võiks hakata liigutama, et heakene küll, et noh, siiamaani tõesti, ma olen veeretanud kohe peale tööd end selle kuhugi diivanile aga järsku teeks midagi muud ka, et kust nagu alustada. No oleneb, mis inimesele meeldib, mõnele meeldib väljast sportida, kas siis ma ei tea, olgu siis kepikõnni ka sörkjooksuga rattasõiduga tegu saab põhiliselt nulleelarvega teostada. Kui sa tahad minna spordiklubisse, siis on teine asi, spordiklubis on muidugi selles mõttes lihtsam, et kuidagi inimestel on juba see mõtlemine, et kui nad on maksnud selle treeningu eest, siis nad peavad ennast sundima, et siis ma pean trenni minema, et see võib olla nagu motiveerib tegelikult väga paljusid. Aga aga mina naudin mõlemat nagu võrdselt ja, ja siis ongi see, et sa pead nagu endale tegema ka eesmärgid selgeks, sest noh, kuigi see tundub võib-olla üllatav, siis kõik siin maailmas ei taha alla võtta, kuigi enamus muidugi tahavad natukene kaalu kaotada ja rasva põletada. Sest et tihtipeale sa pead, noh, ongi tegema endale selgeks eesmärgidki, siis sa pead ikkagi pingutama, kus sa tahad eesmärgipäraselt treeninud ja teine asi on see, kui sa tahad lihtsalt enesetunde parandamiseks treenida. Aga aga ma olen hästi palju selliseid inimesi, kes tulevad spordiklubis sees, nad arvavad, et et kui ma nüüd tulen siia trenni, tulen näiteks Body pommi trenni, võtan kangi ja teen kangiga trenni, siis ma imeväel muutun ilusaks, aga noh, seal jääb siis see üks samm veel puudu, et sa pead ikkagi panema sinna raskust ka peale. Sa pead reaalselt seda trenni tegema nagu kogu oma jõuga ja kogu oma koguma võimetega, mis sulle on antud, et noh, et päris niisama ei saa, aga noh, muidugi spordiklubis on selles mõttes alati lihtsam, et sa saad konsulteerida treeneritega, et kui sa hakkad omaette tegema, siis on seal ohtusid, mida sa ise võib-olla ei pruugi näha, et alati noh, mina olen ka hästi selles mõttes nagu avatud inimene ja, ja kui keegi mult küsib alati mingisugust nõu, kuidas alustada, mida teha, mis mulle sobib mingeid terviserikke puhul, mida teha, no siis ma aitan alati nii hästi, kui ma oskan ja kui ei oska, siis suunan juba edasi kuskile sinna, kus osatakse vastata. Aga noh, põhimõtteliselt kõige lihtsam, kui sa tahad midagi hakata tegema kas või tee õues, väike jalutuskäik tund aega õhtul pool tundi õhtul võtta natukene kiirem tempo, et tunned, et selg läheb märjaks ja siis on juba tegelikult väga hea algus tehtud. Assinud tantsutrenni värkidega on niukene paras virvarr, et tundub, et. Ma ei tea, kas mulle tundub, aga viimasel nagu siuksed nagu joogatüüpi asjad nagu rohkem moes, et kuidas need moed ja trendid praegu seal on, et et kuulajad ikkagi naisterahvad just ka just eriti lähevad just selle joogapoolele ja mis sinna vahele jäävad mingid pilaates veel? No nad on jah, kõik eri stiili. Ma vist jah, nõustun sinuga võib olla küll neid kuidagi presenteeritakse rohkem, või on kuidagi trendikas öelda, et ma lähen nüüd joogasse. Mati näppuja, tipid joogasse. Aga sa ise teed noh, kae vist väga erinevaid asju, mida sa ei taha väga ühekülgselt. Ja, ja ma tean väga erinevaid, et mina ise isiklikult nagu ikkagi arvangi ja tegelikult ma tean, et ka teised treenerid arvavad ja teavad, et sa peadki ikkagi treenima mitmekülgselt noh, nagu sa pead sööma mitmekülgselt, sa pead elama mitmekülgselt. Nii, sa pead treenima mitmekülgselt, et et ma arvan, need trendi, need trendisuunad, need tulevad ja lähevad ja kui sa hakkad sellest tulenevalt tegema trenni või joogas käima, et see on trendikas, siis suur osa ikkagi nendest, kes alustavad, ka lõpetavad. Kuna nad ei ole sellele pühendunud, nad ei tee tegelikult seda, mida nad tahavad või mis neile meeldib. Et muidugi tore on see, et kui sa lähed trendiga kaasa, siis võib-olla sealt ma ei tea, viis protsenti jääbki sinna joobesse ja tegeleb sellega, mis on juba väga-väga vahva. Et selles mõttes on sellel trendil muidugi nagu plussid sees, aga aga noh, midagi teha sellepärast et see on trendikas. Noh ma ei tea. Aga kuulame muusikat, Liina, mis on sinu meelest trendikas? Duran Duran on järgmine ja grammandan, mis lugu sellega? On see kuulub sinna umbes samasse nagu, nagu see nõu Digidjat sinna ammusesse, aega, mis on jäänud kuidagi mulle lemmikuks, seda minu tennis võib tihtipeale kuskil venitusblokis kohati seda lugu, et peale seda, kui on intensiivne tants tehtud, siis siis saab mõnusalt lõõgastuda. Selle loo taustal. Liina Randpere on meil täna külas lina, sa oled pärnu tüdruk. Ei, ei ole Pärnu seis, kus ma seda võtta. Ma ei tea, äkki mingeid minu surfipilte, sa eeldad, et need on Pärnus tehtud igal, ma olin täiesti veendunud, et seal sa näed välja selline pärl. Välimuse järgi saab ju tegelikult väga palju määrata, vahel lihtsalt? Viltu ainult sellised blondid, rõõmsad, kõik on nagu saladuse katele otsa. Rakvere ja Lääne-Virumaa tsiklid on ka sellised. See ei muuda mu küsimus selles mõttes, et sa oled nüüd siin Tallinnas ja sa oled ikkagi inimestele väga palju tuntud teleekraanilt, kuidas. Kuidas sa sattusid telesse? Väga loogilist teed pidi selles mõttes, et tulenevalt oma ülikoolis õpitud erialast ma olen lõpetanud teleresiil Pedas et ja sealt meil oli selles mõttes jube lihtne minna, et et kui mõned teised koolid, kes õpetavad meediat kasutades oma stuudioid oma oma peent tehnikat, siis noh, Pedasari oli ülihea hüppelaud, kuna me tegime või noh, peda teeb, tegi koostööd ETVga ja me saime kõik koolitööd teha kohe siin üle tee teises majas me tegime päris stuudiotes, tegime oma koolitöid päris opil, operaatorid olid meil all kaamerate taga, istusid üleval reservi puldis, kui me läksime, tegime kuskil väljas salvestasime, pidime täitma reaalselt üliõpilastena isegi tellimuslehed, nii nagu päriselt tiimi tellimine käib ja siis hakkasime tegema musta tööd, kas siis mingisuguseid taimi koodi lahti kirjutama või tegime pehmetes karvased karvastesse käsi või, või, või noh, ühesõnaga sellised, ja siis vaikselt läksid step by step, et kogu meie kursus tegelikult enamus meist, ma arvan isegi võib-olla äkki peaaegu 90 protsenti töötab teles kes on näiteks mõned sinu kursusekaaslased? No ennem, kes on nagu nägude poolest natukene tuntumad. Kristjan Ojangu oli ennem spordiuudistes, mida on seal küll ära läinud, aga Christian oli tihtipeale siis on Kaspar Kaljas, kes on filmiprodutsent. Monika Siimets on ka filme teinud, et, et kes seda noh, kes mängis kuhu suunda Mari Kallas, kes on ka produtsendina tegevprodutsendina töötab ja neid tegelikult on seal veel, et enamus meist meil on selline hästi vahva. Hästi vahva, väikene seltskond oli vist 15 15 inimestest, algelised tuli, seal oli kursusel pärast sealt paar tükki kukkus välja ka väga, väga mõnus, selline väike kursus ja Toomas Lõhmuste oli siis meie kursuse juhendaja. Aga Liina, kuidas sa siis jõudsid selle telerežii juurde, et keskkooli siis ma mõtlesin, et tahaks telepurki viidaks seal toimetada. Tundub nii vahva. Ei, see oli kuidagi selline jällegi juhuslikus nagu hästi palju minu elus määrab. Peale peale keskkooli ma teadsin 100 protsenti, et ma jään ülikooli, ma teadsin, et ma lähen tasuta õppima, sest et no kus ma selle raha võtan selle eest maksta. Ja mina, ma nagu hästi lõpetasin ka medaliga lõpetasin keskkooli, siis siis ma noh, on enesehinnang ja usk nagu alati hästi kõrgel ja ja siis ma läksin, panin paberid sisse põhimõtteliselt absoluutselt kõikidesse ülikoolidesse, mis mul vähegi ette jäid. Läksin sinna kohale, vaatasin, lasin näpuga niimoodi erialad üle. Oh, see on huvitav, siis panin kohvi ja viska panna, valin maastikuarhitektuuri õigusteaduskonda, politoloogiasse teleri siis, siis on, ma ei mäleta, ühesõnaga seinast seinani ja siis, kui olid meil seal katsed, meie katsed olid ka päris karmid. Võrreldavad ma arvan, ta lavaka katsetega meil oli kas mingisugune 34 koma inimest kohale? Ei, tohutult palju inimesi ja esimene päev siis me seal tegime kõike, näitlesime, lavastasime, tantsisime, laulsime, karjusime, ma ei tea. Kõik, mis on siis loovusega ja, ja loominguga seotud ja esimene päev kuskil minu meelest oli mingi üheksast hommikul üheni öösel, olid meil kaks päeva järjest, olid need sisseastumiseksamid, esimene päev ma sain edasi? Jah, sain edasi 42 hulka ja siis mul oli tohutu raske otsus vaja vastu võtta, sest et täpselt järgmisel päeval, kui katsed jätkusid, oli Tartu Ülikoolis sisseastumistest. Niisiis sinna, seal oli mul siis politoloogia, õigusteaduskond, tali nagu eelduseks mõlemale. Ja siis ma olin lõhkise küna ees, et kas ma nüüd lähen Tartusse, loobun sellest telerist või vastupidi, jään siis siia. Aga kui ma sisse ei saa, siis mul on nagu Tartuga jätnud hüvasti. Siis ma tohutult seedisin ja konsulteerisin seal, olite vanema kursuse õpilased, olid publikuks veel. Näiteks üks, kes mulle tuleb praegu meelde väga tuntud režissöör Marek Miil oli ka ja siis me seal õhtul oli veel selline väikene istumine ja kui need 42 õnnelikuna teatatud, siis ma rääkisin seal inimestega, et oi-oi, ma ei tea, mis ma teen, siis soovitati, et äkki ikka jääd siia, et sul läheb nagunii hästi, jäingi, saingi palju sealt 42-sse siis edasi pääses. No oligi, 15, võeti vastu viisasid tasuta. Ja praegu arvad, et leidsid õige tee? Ja väga mulle meeldis. Kujutad sa ette, et sa oleksid praegu näiteks jurist? Sest ma olen kohutavalt halb, igasugused paberid ühes kuidagi ütleme nii, et ma saan alati hakkama nende asjadega, mis peab ära tegema. Aga ma teen ka mingisuguseid paberiasju, minu raamatupidaja võib öelda, kuna ma neid teen viimasel minutil ja veel tükk aega hiljem, kui on viimane minut mööda läinud, aga ma teen siis lõpuks ära, korrektselt küll, hästi, aga, aga mul on siiralt hea meel, et ma ei ole. Telemaastikul on sul mingid niuksed ambitsioone, mida sa tead, et sa nüüd püüad realiseerima? Ei tea, vist ei ole praegu selliseid, ei ole selliseid, Lelle kunagi selliseid unistusi olnud, et ma nüüd tahan kellekski saada või, või tahan midagi? Ma ei tea, et vot see saade või, või see töökoht või, või mingeid selliseid asju mul pole nagu kunagi olnud, et kui küsida ka ma ei ole küll ema käest küsinud, aga ma arvan. Mul ei ole olnud lapsepõlve sinna, tahan saada kellekski palju printsessiks ja seda niikuinii. Aga, aga ma arvan, et ma nagu kogu aeg vaikselt kulgen ja siis täpselt needsamad need juhused, mis on minu elus olnud kogu aeg. Need nagu viivadki mind järgmiste juhtude juurde edasi dance, ma hakkasin samamoodi tegema, et, et tantsude produtsent Jevgeni supin helistas suvel, ütles, et kuule Tallinnas oled mingi aeg, et hüppa läbi. Siis ma ütlesin, no hea küll, hüppan mingi aeg läbi, siis rääkisime maast ja ilmast ja küsis, mis ma teen ja mis mu plaanid on ja ütles lõpuks, et ju siis vist ei ole ikka ei ole sellel mõtet seda pakkumist teha, et, et sul on nii kiiremini ja eks me siis vaatame pakkumise sealt õunte pealt nii-öelda. Ütles ka, et noh, tantsudest saine siis ikka tõmbas, tõmbas mind luku korraks ära, onju umbes keskeltläbi mingi kuus korda, küsisin, et nalja, teed nalja või seda vist nalja. Siis tuli välja, et ei teinud nalja ja siis ma ütlesin kohe, et noh, ära seal ikka jälle selline, noh, ma ei unistanud, et puu kolm aastat tahaks, tahaks, tahaks, tuli minuni, tegid ära. Et siukseid, õnnelikud juhused, mida sa siis kalkuleerinud, Vi haarad kinni, nendest küll jah, jah, põhimõtteliselt küll. Kotšenkovskimbraga samba reid ära. Ei, just. Snow on järgmiseks pandud valmis. Miks sul see lugu meeldib? Mitu korda seda lugu oled kuulnud? Kuulanud. Ma ei tea, mitu korda kuulanud, aga ma mõtlesin, et ma mõtlesin meelega, et ma võtan ühe uuema loo ka, muidu mul on kõik nagu mingisugused vanad lood, kõik kuidagi imelik, et võib-olla muidu arvatakse muusikat üldse ei tea. Aga, aga selle looga oli selline vahva asi, et me kuulasime seda võttel üks päev oma helimehega, aga kes on muusika, Aare Jaama üks minu nii-öelda saate helimeestest. Saare ütles väga kihvti sellise lause välja, et et me rääkisime, kuidas arendada oma oma sõnavara ja, ja oma maalsetest sujuvat vestlemise oskust. Siis ta ütles, et üks väga hea variant proovi sellele laulule kirjutada eestikeelsed sõnad. Siis ma kogu aeg mõtlen, et ma nüüd teen selle mingiaeg ära. Aga ma ei ele veel sinnani jõudnud. Liina Randpere on meil täna külas ja meil on veel jäänud mõned minutid jutustada viina, oleme rääkinud suut, ela tegemistest, oleme rääkinud Trenni tegemistest. Pean juurde, et sul on veel palju igasuguseid õhtu juhtumisi ja muid projekte ja, ja enne, kui sa stuudiosse tulid, siis ütlesid ka, et sa jõuad õhtul koju alles kella 10 ajal. Tavaliselt umbes nii ja hommikul alustad ka päris vara. Jah. Et sa oled praegu pühendanud täielikult ennast karjäärile. Issand, see kõlab nii kummaliselt karjäärile. Nojaa, aga kuulajana. Töö vaata meie vahel tundub, et töö töö tähe all see kõlab nagu hästi. Kuidagi nagu võib-olla mingit tegutsemisele või, või kuidagi nagu ma ei võta seda üldse niimoodi, et ma olen nüüd karjäärinaine, see kõlab nii kohutavalt. Või seda, et seal on midagi sellist, et sa pead kogu aeg kuhugi jõudma, konkreetne eesmärk, karjäärse kaevad või ronid kuhugi mingisse kohta. Eks ole. Ma arvan, et kui sinu tegevus sellise profiili luua, siis võiks küll selle põhjal öelda vähemalt eemal seisev inimene, et sa pühendud hetkel karjäärile. Vist küll, jah, minu suhtumine on ka see, et tegelikult vaata õue ja nüüd mida suve poole läheb, seda helgemaks, aga alates vist ma ei tea, oktoobrist aprilli lõpuni pole niikuinii mitte midagi muud teha kui tööd. Aga mis siis, mis siis jääbki sinna isiklikku ellu, kuidas sul lisa Valdo Randpere sellele vaatab, et tütar kogu aeg siis tööd teeb, et et tahaks nagu natukene võib-olla. Natukene lõõgastumist ka, et noh, räägi see Valdo Randpere asja järjest, et väga paljud on tõesti noh, kohe automaatselt seostavad sind meie tuntud nüüd poliitiku juba vanasti oli ta rohkem muusikamees ja siis suur noh, Nõukogude Liidust ära kargaja, aga praegu on ta tõesti meie tuntud riigikogulane ja nii edasi. Mis teie see sugulusseis on siis omavahel Valdo Randpere ja siis Liina. Et teda pean jah tunnistama, et ei ole tegu isa ja tütrega, kuigi need väga palju arvatakse, aga, aga me oleme arutanud seda, et kus ja, ja kuidas need meie juhtmed võivad nii-öelda kokku joosta. Ja me arvame, et me oleme kuskil sugulased, sellepärast et esiteks ei ole randperesid väga palju ja teiseks on nii tema juured kui minu juured alguse saanud sealt saarte pealt. Temal oli vist Saaremaal, minul Saaremaal ja Hiiumaal, aga mul ema ütles, et, et need, kes jõudsid Hiiumaale, tuli talgu Saaremaalt, nii et ju siis sealt sealt see alguse on saanud ja on nagu väga ebatõenäoline, et seal oleks kaks täiesti eraldiseisvat Rand Randperet. Liina oled sa mõelnud ka sellele hetkele, et. Maha rahuneda mingi hetk. Ja rahulik tegelikult on elav, aga vaata, kui rahulik ta ei lähe üldse närvi ja täpselt häälde häält ei tõsta. Ja ma ei tea selles mõttes, et see rahulikusse muidugi selline noh, mis sa teed siis, kui rahulik sa oled, noh, kuidagi nagu ikka pead midagi tegema ja et mul on mingisuguseid vahepeal mingeid reisimise plaane või midagi sellist, et noh, et võib-olla siis ma ei tegele nende tööasjadega konkreetselt. Aga siis ma asendan selle tegevuse kohe mingi muu tegevusega, ma ei oska nii jätma. Istun kolm päeva kodus ja naudin kodus vaikust ja rahu, ma ei ole sinna jõudnud oma oma võib-olla ma ei tea, vanusega või millega? Et praegu on tegelikult siis noh, mingit muret ei ole, et aga tulevikus võib tulla siis ju näiteks lapse mured ja lapse saamise mured nagu eesti keeles on, tuleb muretseda. Mul seda muret veel ei ole ja ma nagu ei muretsege selle mure pärast praegu veel et see tundub olevat minu jaoks selline natukene kaugem tulevik ja, ja mul on sõbrannadel lapsed, nii et kui mul peaks tekkima mingisugune meeltesegadus mingisuguse lapseliku kontakti järgi, siis ma saan selle kätte, aga tegelikult seda mul väga tihti ei teki. Pigem on, pigem on alati selline loomainimene, et kuivõrd lasteinimene ma ei Heldi kuma lapsi näen, kuigi mul on nagu paar lemmik. Väikelastel on olemas lähedaste tuttavate lapsed, just nimelt. Aga ma ei tea, May muretsevad. Aga loomade ees oled siis nagu ikka, juua? Loomad mulle meeldivad, ei vastupidi, ma arvan, et ma olen väga selline just nimelt tugev ja ja, ja ja nendega mulle nagu on terve elu kuidagi sobinud asju ajada ja olla, et meil õega oli täpselt niimoodi tõdevul tegeles lastega, mina tegelesin loomadega, võisin nendega mässata, karjatada, mängida, omal on kogu aeg olnud, noh, mitte nüüd praegu praegu ei sobi loom momendil ellu, et ei oleks mõtet nagu looma piinata sellega, et teda üksi kodus hoida kogu aeg, muidu lapsepõlve seal loomad ka olnud, et et seal midagi ja mulle meeldib. Kas sa selline käekoti koera austaja? Vastus tuli kiiresti? Ei koerani ikka koer olemas, kodus istuma saaksid kaasa. Koer peab olema selline, kellega saab jooksmas käia. Nõus, see on nagu minu selline kriteerium koerale. Liina suur aitäh sulle täna meile külla tulemast, aga natukene jõuame rääkida veel viimasest loost, mille oled valinud Frank Sinatra ja thats, lai. Kas see on sinu elufilosoofia moto või midagi sellist? Ei saa niimoodi põhimõtteliselt tegelikult võib-olla külmajänes ta otseselt seostanud kunagi selle looga aga, aga mulle meeldib selle laulu sõnumi selle laulu sõnad, et esiteks On see selline mõnus lihtne laul, et seal ei hala keegi mingi kurva saatuse või armastusele. Et see sobib nagu igasse situatsiooni, et kui sul on nagu pulmad, siis on nagu positiivne that's like siis kui matused siis on nagu natukene kurvem, that's life ja siis kui sa noh, need sõnad on ka, kukud maha, noh, mina olen ka täpselt sellega, kui midagi läheb nihu. Tõuse püsti, tegutse edasi, et ära hala ja ära nagu ja passima, vaid lihtsalt nagu kogu aeg minek sinna, kus sul on vaja minna seal laulu sõnum on selles mõttes väga sarnane minu elufilosoofiaga tegelikult. Ja siis on väga õige lugu, mis siia lõppu praegu sinust kõlama jääda, aitäh, Liina, aitäh.