Saada jätkub, teiega on Lauri Varik ning Arp Müller. Prantsuse presidendivalimisi analüüsis uudis pluss juba ka eile. Täna läheme sellega gaasi ning täna keskendume paremäärmuslaste rollile prantsuse presidendivalimistel ja eelseisvas teises voorus. Selleks võtame õige pea ühendust Pariisiga ja hakkame rääkima Mari-Liis metsaga, kes on Pariisi tulevikustrateegiate keskuse projektijuht. Ja seejärel räägime Soomest. Eile oli Eestis ametlikul külas kuulu Soome peaminister Jyrki Katainen ja homme saabub ametlikule riigivisiidile uus Soome president Sauli Niinistö. Mistõttu me uurime täna kunagiselt oma kolleegilt, Jaava praeguselt Literaadilt, fennougrist tilt, kulle Raigilt. Millised on Eesti-Soome suhted ja kuidas riigijuhid neid mõjutada võivad? Sauli Niinistö on andnud, et meie mõlemale suuremale Päevalehele äsja intervjuu ja kõrgelt tunnustanud Eesti riiki ja eestlasi ka Jürgen Katainen on seda teinud, aga millised me siis, millised on meie omavahelised suhted? Tänane Päevaleht ütleb, et väikevennast on kujunenud võrdväärne partner. Kulle raig arvab, seda kuuleme umbes 20 minuti pärast. Ja kuulajaküsimus on ka Soome teemal. Kõnesid ootame alates kella 13 45-st. Kunagi saabub aeg, kui Eesti edestab elatustasemelt Soomet ning soomlased hakkavad pürgima Eestisse tööle ja elama. Nõnda oleme küsinud, võite kirjutada meie kodulehele või siis valida ka valikvastaste vahel? Jah, kindlasti väheusutav, või siis ei, see on välistatud ja kõned, nagu öeldud, kella 13 45-st. Prantsuse presidendivalimiste teises voorus kuuendal mail võivad kaalukeeleks sotsialist François Hollande'i ja praeguse riigipea Nicolas Sarkozy vahel osutuda paremäärmuslaste toetajad. Just nimelt need valijad, kes andsid pühapäeval valimiste esimeses voorus rahvusrinde juhile Mariin leppennile rekordilise 18 protsendilise toetuse. Et natukene lähemalt paremäärmuslastest rääkida on meil ühendas Pariisiga Pariisi tulevikustrateegiate keskuse projektijuhi Mari-Liis metsaga tere. Tere. Kui tõsiselt seda väidet võtta, et paremäärmuslased just nimelt kaalukeeleks osutuvad? Ühest küljest tuleb tõesti tunnistada, et rahvusrinde valijad moodustavad olulise hulga inimesi, kelle hääli kandidaadid üritavad püüda ja eelkõige siis Nicolas Sarkozy, teisest tuleks seda rekordkõrget toetust analüüsida ka laiemas kontekstis. Esiteks selle mõju tulevase presidendi poliitikale. Marii Le Penni kaheksateistprotsendine skoor, siiski tähendab paljude inimeste arvates suuda ükski teine kandidaat nende probleemide lahendusi pakkuda igatahes tulevane president kindlasti oma programmis arvesse võtma. Lisaks teatas penn, et tema eesmärk on nüüdsest olla uue opositsioonijuht. Rahvusel loodab saada arvestatavaks jõuks parempoolsel poliitilisel skaalal ning juunis toimuvad parlamendivalimised, siis näitavad, kui suur saab olema nende reaalne mõju ja kaal poliitikas. Kes on need inimesed, kes on paremäärmuslike seisukohtade toetajad Prantsusmaale? Eelkõige mainib Ben üritab oma sihtmärgiks tavaliselt prantslased. Et kuna tal õnnestus muutama partei imidžit, kogus Marine Le Pen seekord hääliga väljastpoolt oma tavalist valijate ringi. Kuigi ta valmis muljete keskse seal ikkagi inimesed, eelkõige maanmaapiirkondadest, äärelinnadest ning ta keskmise suurusega linnad mis kannatavad eelkõige tööstuse tillukaliseerimise tõttu. Marianne peal on kõige populaarsem kandidaat tööliste hulgast ja ka noorte hulgas populaarselt kolmandal kohal. Ehk tema tegelikult valijate hulgas ongi nii-öelda need nähtamatud inimesed, see prantsuse pressis välja sõna, kellel on raskusi igapäevaelus, kes on pettunud Sarkozy katete lubadustes ning poliitilises sellises üldises ning kellel on tunnet nende muredest, ei hooli enam ükski poliitik. Kas võiks kuidagi spetsiifilisemalt kirjeldada prantsuse paremäärmuslust just nimelt rahvusrindepoliitikat ja seisukohti? Nagu juba prantslased üritab end positsioneerida lihtsate, tavaliste prantslaste parteina et tema programmi põhipunktideks on siis Euroopa liidust väljaastumine, frongi taas kasutusele võtmine, immigratsiooni piiramine, turvalisus, poliitika mõttes. Marin Le Pen on suutnud oma partei imidžit muuta, et rahvushümn, mis meil täna on poliitikamaastikul oluliselt erinev sellest, mis oli tema isa ja keskendudes eelkõige just majandusteemadel finantseerides. Oma isa radikaalsed sõnavõttudest suutis ta muuta rahvusrinde tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Ja paremäärmuslike valijate hulk on kahekordistunud, kui võrrelda aastaga 2007, kui kandideeris praeguse kandidaadi isa, tema sai kümneprotsendilise toetuse. Tütar on siis toetust ligi kahekordistanud. Ühest küljest võitis ta Marin Le Penni partei imidži muutmisega. Samas on tõenäoliselt üks suur osa kriisil, sest inimeste igapäevaelu muutunud raskemaks. Lisaks on paljudel tunne, et Sarkozy pidanud oma lubadusi. Inimestel on tunne, et keegi tunneb nende vastu huvi ja poliitikud järjest kaugenevad lihtsatest prantslastest. Ja siin ongi Marin Le Pen, kes üritab just sellele kõigele vastu seista ja öelda, et tema kaitseb kõiki neid inimesi. Tegelikult juba viitasite ka sellele, et Paremäärmuslased mõjutavad ka teiste poliitikute lubadusi ja kampaaniaid. Kas see, mida saab välja tuua Sarkozyya Hollande'i senisest poliitikast, kas just nimelt Sarkozy immigrantidevastasus ja Hollande'i lubadus muuta Euroopa Liidu suunda, kas see on siis kõik Marin leppenni teene? Ma kõiki Marilii nüüd õnneks ei peaks, ma arvan, et tegelikult Hollandile on tema Marylebennis koori mõju väiksem sest kui on need teemad, on keegi Vasakpoolsed üsna kaugel, siis väga paljud nüüd arvesse võtta ei saa. Hollandi strateegia pigem öelda, et tema on kõiki prantslasi ühendav kandidaat, mida ta ütles ka uuesti oma pühapäevaõhtuses esimese voorujärgses kõnes. Kuid Sarkozy puhul on Marin Le Penni toetuse kasv väga selgelt näha, sest tema selle seekordne kampaania oluliselt parempoolsem kui eelmine kord just seal tänu selle tõttu suur tähtsus on pannud immigratsiooniprobleemidele, turvalisusele ja pühapäevaõhtuses kõnes tõi uuesti välja, kuidas ta kavatseb nüüd vastata kõikidele nende prantslaste muredele, kes siiamaani hääletasid Marin Le penni poolt. Just nimelt see tsitaat Sarkozyilt tekitas minus ka küsimusi, milliseid muresid Sarkozy siis silmas peab ja milliseid lahendusi ja vastuseid ta pakub. Le Pen ja tema valijad soovivad ju, et Prantsusmaa loobuks eurost ja, ja nii edasi. Millises, kuidas Sarkozy saab üldse sellistele muredele vastata? Sarkozy siiski eurost loobumist ei paku, aga need mured, millele ta viitab, on siis näiteks riigipiiride, kindlus, immigratsioon, tööstused, elukaliseerimine, töö väärtustamine ja siseriiklik julgeolek. Lahendustena pakkus siis samas kõnes välja kindlakäelise riigi juhtimise, et viia riik ja inimesed läbi kriisi. Prantslaste kaitsmine erinevate väljastpoolt tulevat ohtu vastu. Protektsionismi, majanduslik patriotismi, riigi autoriteedi kaitsmine. Kas sama üritab ka Francois Hollande'i, kas mõlemad, nii Sarkozy kui Hollande'i üritavad paremäärmuslike valijaid enda taha teiseks vooruks tõmmata? Hollon siiski otseselt väga ei, üritame hallubennin hääli püüda, sest nagu on öeldud, tema poliitika jääb ikkagi üsna kaugele paremäärmusluse poliitikast, et tema pakkuda suudab öelda inimestele, et mina võtan kõikides arvesse. Mina olen see kandidaat, kes ühendab inimesi. Kui Sarkozyyl on rahvusrind, loodud toete hääled, väga oluline hulk hääli, et üldse teises voorus loodus Tulastel võita. Euroopast on tulnud nüüd Le Penni ja paremäärmuslaste edu pärast päris murelik. Reaktsioone ja kommentaare. Angela Merkeli pressiesindaja on öelnud, et nii suur edu on murettekitav ja Luksemburgi välisminister Jean asel pool on leidnud, et Le Penni edus on osaliselt süüdi ka Sarkozy ise, kes on toetanud kampaanias kogu aeg immigratsioonikontrolli karmistamist ja Schengeni ruumi reformimist. Teie arvates, kuidas võib mõjutada nüüd teise vooru eel toimuv võitlus Paremäärmuslaste toetajate häälte pärast suhteid Prantsusmaa ja Euroopa liidu vahel? Esiteks, selle kogu paremäärmusluse ja populismi tõusu peaks panema ikkagi laiemasse konteksti, nagu igal pool mujal Euroopas, me oleme ainult kriisi ajal siis need parteid koguvad järjest järjest rohkem hääli nagu Soome Austrias ja ka mujal. Ja tõesti võib öelda, et Sarkozy ise on selles süüdi olnud, et see kampaania järjest parem pool läinud, sest just nimelt rääkides väga palju immigratsiooni piiramisest ja julgeolekust, siis ta on annud, õigustanud tahtmatult või tahtlikult. Marin Le Penni positsioon on, aga ma arvan, et kuigi hetkel on tõesti kõik kaitsepositsiooni Euroopa suhtes siis kriisiolukorras loomulikult on vaja vaenlaste süüdlast ja Euroopa liitu sellisel juhul väga lihtne sihtmärk. Siis tahaks loota, et pärast pool ikkagi reaalsus võtab võimust. Suhted Euroopa Liiduga muutuvad normaalsemaks tasakaalustajaks. Aga praegu kampaanias, kas võib öelda, et Euroopa-meelseid seisukohti teise voorueelses presidendivalimiste kampaanias enam pole. Nüüd võisteldakse ainult selles, kes näitab ennast suurema populistina suurema euroliidu vastasena. Euroopa ei ole selles kampaanias üllatuslikult üldse olnud väga, väga olulisel kohal ja kõik kandidaat ei ole olnud otseselt Euroopa-meelne, et seda tuleb tõesti tunnistada. On väga ideaalne süüdlane kõikidele praktilistele probleemidele, sest nemad on finantsmõõdvat seotud liiga palju, sealt tuleb välistööjõud ja seetõttu pall kandja ongi otsustanud, et Euroopa liidu vastu tuleb midagi ette võtta. Et positiivsus sel teemal on hetkel väga vähe näha. Aga mis toimub peale valimisi mida minevik näitab, kas see eurovastane või vähemalt euro leige retoorika unustatakse ja ükskõik kumb, kas Sarkozy või Holland saab prantslase presidendiks kas ta enam Angela Merkeliga saab läbi? Sarkozy kindlasti saaks ka pärast valimisi Angela Merkeliga läbi, sest nad on viimase viie aasta jooksul väga palju koostööd teinud ja Prantsuse-Saksa telg on prantsuse Euroopa poliitikas väga olulisel kohal ning sellest ei saa ei üle ega ümber. Ja kuigi Hollandi suhteliselt helk hetkel on Merkeliga üsna leiged, siis ka tema on öelnud oma erinevates välja astumises, et ta kindlasti kavatseb siis panna selle saksa prantsuse koos uuesti käima ja seda natuke teisele poole suunata, sest tema tahaks Euroopa liidus just näha rohkem majanduskasvu ja tööhõivet toetavaid meetmeid, mis praegu ei ole Euroopa Liidu poliitikas nii olulisel kohal. Uuringud näitavad ja prognoosivad kuuenda mai valimiste teise vooru Hollande'i 53 kuni 56 protsendilist võitu, mis võiks seda veel väärata. Enamus arvamusliidrid Prantsusmaal on ikkagi nõus asjaoluga, et tõenäoliselt võidab teises voorus kuuendail mail Hasso loom ning kohalikus pressis on levinud arvamus, et Sarkozy võidust oleks siiski vaja väikest ime. Sarkozy ise loodab avalike debattide peale, et kui seada vastamisi mõlemad programmid ja mõlemad isiksused siis prantslased saavad aru, et ainukene tõsiseltvõetav vast kandidaat kriisi kontekstis on siiski Sarkozy. Kuid hoolimata sellest, et tõenäoliselt need skoorid natukene lähenevad, kui raske on praegusel hetkel ette kujutleda Sarkozy võitu. Suur tänu, Mari-Liis Mets, pariisi tulevikustrateegiate keskuse projektijuht. Aitäh. Uudis pluss külaline. Ja see Leena yhtmema ossa lugu juhatas meid Soome ja Eesti suhete teemani, milleks põhjust annab Soome kahe suure riigi juhi külaskäik Eestisse. Eile oli Eestis peaminister Jyrki Katainen ja homme saabub riigivisiidile Soome uus president Sauli Niinistö. Meie oleme Soome-Eesti suhetest palunud stuudiosse rääkima Literaadija fennougristika kulle raigi, kes aastaid mõlemal pool lahte elanud. Tere tulemast, aitäh. Soomel on siis märtsist uus president, kes nüüd Eestisse esimese riigivisiidi teeb ja ega siis peaministergi pole kaua ametis olnud, tema on Eestis käinud nüüd ametlikult kaks korda kulla, kuidas teile tundub, kas liidrite vahetused toovad mingeid muutusi kahe riigi suhetesse? Ma arvan, et ei too, sest Eesti ja Soome suhted on niivõrd stabiilsel alusel, minu arvates ja ja lähenemine on nii jõuline olnud, et vaevalt seda miski asi vääratada. Aga eelmine Soome president Tarja Halonen oli tuntud eesti sõber lausa Estofiiliks võite ta isegi nimetada niinistel teadaolevalt nii sooja või tihedaid sidemeid Eestiga ei ole. Kuivõrd olulisel kohal on Eesti üldse Soomet tipp-poliitikute seas? Teie meelest mulle tuleb meelde kuskilt loetud lugu, et kui Soome poliitik rikutele lasti ära arvata, pandi ette pildid meie poliitikutest, siis mõnda meie poliit Sikkut ei tuntud ära. Nii et võib-olla võib-olla ei ole nad nii väga tuntud. Aga mis nüüd puutub Tarja halose Estofiilsusesse ja, ja eesti armastusse, siis ma võiks öelda, et silmis paigutub ta samale joonele tõelisse tõeliste eestofiilidega. Ma mõtlen presidente, Swinhfood, kes oli Pätsi isiklik sõber ja muidugi Kekkonen temast rääkima, et kuidagi nad tunduvad mulle ühte masti olevat ja kui ma mõtlen, et miks, miks see nii on, siis siis tuule tundub, et nemad kõik tegutsesid ka Halonen veel selle ühise soome-ugri hõimuad alusel. Niinista ja võib-olla ka Ahtisaari ja Koivisto tegutsesid natuke teisel alusel ja eriti tuntavalt Niinistö, ma arvan, et et tema vaatas Eesti asju oluliselt Brüsselist. No kui presidendivalimised olid käsil, siis niinistest oli ka rohkem juttu, aga kuidas teie iseloomustate Sauli Niinistö, milline inimene ta teile tundub? Mina nägin esimest korda teda suurel areenil 94. aastal, ma töötasin siis saatkonnas ja käisin kogumuxe koalitsioonipartei parteikongressil, kus niinist valiti parteijuhiks ja ma mäletan seda vaimustus, siis ta uputati lilledesse, roose oli igal pool. Nii et ta oli juba tol ajal populaarne, ei saa öelda, et ta oleks noorpoliitik või tundmatu tegija olnud. Ta oli siiski siis juba 46 aastane mees. Aga võib-olla läks rahvale südamesse, kas see kuidagi see, et tema naisega just eelmisel päeval oli ränk, ränk õnnetus juhtunud? Tema abikaasa sai autoõnnetuses surma. See nagu varjutas seda kongressi, aga, aga lisaks kindlasti ka poolehoidu peale selle rääkida veel tema tema isiklikule üle elatud lugudes, siis kuidas ta tsunamist pääses olles klammerdunud mingi posti külge või puu külge ja kuidas ta pojad sealt pääsesid. Nii et mõttes on ta rahvale lähedane. Aga isiklik mulje, Mul on, ta on jurist võib-olla natuke kuiv, ta ei ole minu arvates ka eriline jutumees või oraator. Aga Õnneks oli ta siis just Soome finantsminister, kui me eurotsooni hakati moodustama, nii et Soome majapidamine suures osas tänu niinis, seal on püsinud korras. Nii, ma arvan. Aga ta on aastaid püsinud siis ikkagi väga populaarne ka 2007. aasta parlamendivalimistel sai kõigi aegade suurima häältearvuga parlamenti ja ka nüüd presidendivalimistel. Võit oli kindel. Jah, see häältesaak tookord 2007 oli ikka tohutu, vist oli üle 60000 hääle, ma ei mäleta neid üle 60000, jah. Aga Ta on ju üks kord veel varem kandideerinud presidendiks 2006 ja, ja siis Tarja Halonen võit siis. Aga juba tol ajal siis nende debattides mulle jäi väga sümpaatne mulje niinistest selles mõttes, et tema ei emba kogu maailma. Ta, ta ei räägi kõige paremaks muutmisest. Tohutust. Õige meelsusest või võrdsusest ta on väga konkreetne. Väga kuidas ma ütleks, natuke endasse tõmbunud, aga tundub hästi sõnapidaja ja sõna täpne, see on ka väga oluline. Kas ta siis mõnes mõttes võibki olla selline soome mehe võrdkuju, et kinnine, aga samas konkreetne. No võibolla võibolla Soomes on ka mitut sorti mehi, aga mulle tundub küll nii. Ta on, ta on väga täpne ka oma väljaütlemistes ja selles mõttes muidugi muidugi täiesti poliitikaga, aga nüüd peab tähele panema ka seda, ma ennist ütlesin, et tema suhe Eestisse võtab toetust võib-olla Brüsselist. Ta oli pikka aega 2003 kuni 2007, neli aastat oli Euroopa investeerimispangas ja, ja need, kes juba välismaal on selles mõttes hambast välja vaadates töötanud võibolla omandavad ka natuke teistsuguse stiili. Muuseas üks üks tähelepanek veel sellega seoses on, et kui me armastame ikkagi ise veel ka rääkida suurest vennast ja väiksest vennast ja nii edasi. Ma pean ütlema, et 30 aastased soomlased ei tee sellest paradigmast üldse välja. Et see on väga suur muutus tegelikult. Mul on isiklik kogemus, oli villakivi, see on kirjanike klubi Helsingis oli seminar. Mida ma, kus ma jutujuht nii-öelda moderaator tänapäevaselt. Seal oli Soome välisministeeriumi noor uurija ja noor ajaloolane, kaks kolmekümneaastast meest, publik tahtis muidugi jällegi rääkida Koidulast Jansenis ja ma ei tea, millest veel ja 30 Tätte hõimuliikumisest. Aga need noormehed ei teinud sellest üldse välja, näiteks ei huvitanud. Nemad tahtis rääkida tänapäevast, et seda ma tean, samas kui ma ütlen, et meid vaadatakse ka võib-olla soomlaste poolt juba juba Euroopa Liidu ja Brüsseli vaatepunktist. Nii jõudsimegi, nüüd siis Eesti-Soome suheteni ja rõhutasite siin just seda kolmekümnendad kolmekümneste põlvkond, kes on sellised nooremad inimesed, aga aga jällegi riigijuhtide poliitikute seas. Kuidas teile tundub, on see suhtumine ja kuidas on see muutunud? Ma arvan, et see ei ole eriti muutunud, asjalikumaks võib olla küll. Lennart Mereajal, kui tema tegutses ja president oli, siis oli ikkagi väga palju niisugust emotsionaalsust ja, ja kõike seda, nagu kirjutas Jarmo Birma Wireta. Kas see oli üleeile vist oma kolumni presidentide külaskäikudest eilses Postimehes, jah, ta ütleb seal, et EAS-i ja Soome riigijuhtide kohtumine on kulgenud aina üleüldisest peomeeleolus. No no nii, see on olnud ja nii see oli ka Lennart Meri riigivisiidi ajal 95. aastal, mida minul Jauga korraldada seal Soome pool, see oli üks ka suur pidu, sest see, see, see oli üle hulga aja, see oli üle üle poole sajandi esimene riigivisiit sellest alates on, on ka riigivisiidid minu arvates siiski rohkem argipäevased, mis tähendab, et nad on ka asjalikumad ja võib-olla rohkem keskenduvad tehnilistele küsimustele või, või puhtale lepingulistele küsimustele. Ma natukene nihutaksin meie vestluse fookust. Paljude tavaliste inimeste jaoks on Eesti ja Soome vaheline suhe ikkagi selline materiaalne ju eestlased lähevad tuhandetena Soome tööle sellepärast et seal makstakse sama töö eest kordades kõrgemat palka ka. Ja soomlased tulevad omakorda Eestisse, sest siit saab paljusid tooteid ja teenuseid osta kordades odavamalt kui Soomest. Kui palju? Me sisuliselt ikkagi teineteisest huvitume ja hoolime. Ja kui palju eestlased ja soomlased sisuliselt teineteise kultuuri tunnevad? Esiseks põrandani kordades ei ole meil enam miski asi odavam. Peaaegu peaaegu vastupidi, paljud asjad on Soomes odavam, sest meie hinnatase oli ikka päris kohutav. Kuigi tullakse, ma lähen ja teen oma kohvritega, viiakse alkoholi üle. Ja seda kindlasti, seda kindlasti teenused ka, ma ütleks niiviisi, et et ega siis asjata ei räägita, Ta meid ühendavast tunnelist või koguni päts rääkis omal ajal liitriigist või, või riigiliidust tähendab Eesti ja Soome on siiski mingis mõttes nagu üks pere ja, ja kui palju meie 11 tunneme, kui palju perekonna sees tuntakse? 11 ma arvan, see pädeb ka eestlaste soomlaste teenelise tundmise kohta. Selles asjas on olnud tõuse ja mõõne. Pärast Eesti taasiseseisvumist muidugi, kui maailm lahti oli, siis oli küll nii, et eestlased kaotasid minu arvates hetkeks oma huvi Soome vastu. Aga nagu Sirje Kiin ütleb ja minu meelest see on päris hästi kokku võetud, et kes siis ikkagi enam oma vanglaakent tahab vaadata, kui uks pärani on? No see kuulus Soome televisioon, mis oli meil aken läänemaailma ja nii see on. Aga pendel liigub teise äärde tagasi ja ma küll arvan, et meil osaliselt Lennart Meri rääkis samal ajal juba mõned ministeeriumid võiks ühised olla. Näiteks keskkonnaministeerium, miks ka mitte, meil on ühine Soome lahte ühised keskkonnamured. Et niisugust lähenemist tuleb kogu aeg ja, ja see, mis tundus mulle täieliku uttu, Jänese lahealune tunnel, raudtee tunnel. 20 aastat tagasi hakati Soomes rääkima soomlaste algatus. See ei olegi võib-olla nii võimatu. Aga mis saab siis, kui ühel hetkel kahe riigi elatustase võrdsustub, kas siis ka suhted vähenevad mitmekordselt, siis pole ju enam põhjust sõita? Ta tihti Soome tööle. Kõik need kümned tuhanded eestlased leiavad tööd siinsamas Eestis ja samamoodi ei ole enam mõtet Soomest Eestisse asja tulla ostma. No ma ei tea, see küsimus väga yriteeriv oli, see oligi nii mõeldud, oligi mõeldud, ma jään vastuse võlgu, aga ma tahaks teada, kus kus meil need kümned ja sajad tuhanded töökohad tulevad, ma seda ei tea. Ja no aga seda näitab tulevik, ma ei tea, mis siis saab. Aga kunagi ei ole nii olnud, et kuidagi ei olnud nii et et ma arvan, et lõppkokkuvõttes on ikkagi nii, et suhted meie vahel jäävad. Veel, on need kuidas ma ütlen, teravamad väikeste konfliktidega. Kui lähiminevikku tagasi minna, siis ega siis piirituse edu, millele Eesti kuidagi suutnud piiri panna. Ega tahtnudki vist kui Soomes oli, oli kuiv seadus, Soome oli pahane, Eesti-Soome vahel tekkis konflikt edasi vapsidega, teatud ringkonnad soomestavad vapse andsid Artur riigile Sirgile pelgupaiga, nii edasi neid ainult neid asju. Meie saadikud on saanud Sagada välisministri käest, et ei suuda Eesti kuvandit kuidagi läikima lüüa. Nii et need probleemid on olnud. Praegu on kõik väga hästi. Kas Soome ja Eesti elatustase võiks kunagi võrdsustada ja samas ka sotsiaalne kindlustatus võiks nendes kahes riigis kunagi võrdsustada? Ma ei tea, kui Soome oma heaoluriiki peab tagasi tõmbama, lihtsalt sellepärast, et raha ei ole. Nii et mitte teiste juua järgnevaid Soome peab nii-öelda. See võib juhtuda niiviisi, et ega nende rahakott ei ole ka põhjatu. Aga praegu mulle tundub küll, et eriti sotsiaalsfääris vahe on mõõtmatu. Aga, aga on, on veel muid asju, mida ma olen suhtumine inimesesse soomes igal tasandil, niisugune avatud heatahtlikkus inimese suhtes. Meil ikkagi ma seda ei näe. Kahju. Aga jah, Lauri Ma siiski küsiks veel, et aga nüüd, kui need suhted on taas hästi tihedad olnud 20 aastat ja vabad kas soomlaste avatus kuidagi Eestit on kasutanud, kas või inimeste suhtumist siin Eestis, kas Soome liikluskultuur on mõjutanud liikluskultuuri siin Eestis ja kui ei ole, siis miks, miks need head Soome mõjud ei jõua siia Eestisse üle lahe? Meil meil on all kuskil seal põhjas, meie olemuses on midagi muud kui soomlastel. Ma ei tea, me tahame kõike ajada nõukogude aja kaela selle, kõige selle, mis meie endi arvates ja teiste arvates on vähem kaunis. Aga päris nii see ei ole, tulevad kaugemalt mõjud ja noh, räägitakse isegi seda, et meie suhtumine inimestesse ametnike suhtumine, klientidesse, see on kuskilt tuleb baltisaksa ja saksa bürokraatiast ja nii edasi, et see on palju sügavamal meis kui mingisugune nõukogude aegne kommunistlik pealesurutud kasvatus mis andis muidugi veel tooni juurde, aga aga üldiselt ma ei näe, et Soome mõjud nii väga meid oleks innustanud. Vähehaaval siiski võib-olla muutub ka. Te olete kolmanda märtsi Postimehes huvitava loo kirjutanud muuhulgas kirjutategi, et soomlased on seaduskuulekamad kui eestlased ja ei pea silmas üksnes paragrahvidest kinnipidamist, vaid sellist ühiskonnas kehtivate kirjutamata seaduste ja kokkulepete järgimist. Aga te olete seal kirjutanud, et soomlaste seas püsib siiani arvamus, justkui oleksid eestlased kuidagi euroopalikum rahvas kui, kui soomlased, mida te selle all mõtlete? Mul on nii palju kogemust soomlastega läbikäimiseks, kuskil tuleb see jutus väga tihti tuleb see välja. No teie olete ju lähemale Euroopale ja seal artiklis ma kirjutasingi, et nii arvas Eino Leino juba nii arvasid, tulen kandajate kirjanike, luuletajate rühm, kes käis Eestist Euroopat otsimas, Younad, siit siis midagi leidsid. Aga no seda kuvandit, et viimase 20 aasta jooksul on kinnistanud täiesti selgelt Lennart Meri, kes nende arvates oli suur eurooplane ja ka meie arvates nii, et kui me nüüd hakkame otsima, kes oleks tõeline superstaar Soomes eestlastest? No see on kindlasti Lennart Meri, keda kõik tundsid tänaval, ütlesid, see on huvitav, et Tuglase selts korraldas, no sellest on nüüd mõnede aastate küsitluse. Et kes, kes on kõige tuntum eestlane, seal küll oli, Georg Ots lõi veel selle tabeli kinni. Järgmine Lennart Meri ja kolmas oli siis Anu Saagim, keda me ju ka kõik tunneme. Ma just tahtsin küsida, et kui praegu minna Helsingis tänavale ja küsida keda te eestlastest tunnete, siis mida võidakse esimesena vastata. Lennart Meri. Aga elusolevatest? No võib-olla Anu Saagim, kelle viiekümnendat juubelit ikkagi Soome press ka tähistas ja ma, ma arvan küll, et, et et ka Georg Otsa ikkagi selles edetabelis on kõvasti sees, sest tema lugusid mängitakse raadios kogu aeg. Nii et kokkuvõtteks kulle raig, Eesti-Soome suhted on jätkuvalt head, aga paranemisruumi on alati. No kindlasti ja eelkõige muutumise ruumi Niisiis, homme saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile uus president Sauli Niinistö, jäme tema sõnumeid siis homme kuulama vaatama. Suur aitäh, kuule Raig stuudiosse tulemast ja Eesti-Soome suhete üle arutlemast mõne minuti pärast, head kuulajad, jätkame juba siis ka teie arvamusega sel teemal. Meie tänane küsimus on selline. Kas kunagi saabub aeg, kui Eesti edestab elatustasemelt Soomet ning soomlased pürivad Eestisse tööle ja elama, mida arvate? Uudis pluss uudis. Ja jätkame Soome teemadel, nüüd ootame ka teid kaasa rääkima. Oleme täna sellise intrigeeriva küsimuse püstitanud. Mida arvate, kas kunagi saabub aeg, kui Eesti edestab elatustasemelt Soomet ja ei ole enam nõnda, et eestlased kipuvad kümnete tuhandete kaupa Soome tööle ja elama vaid hoopis vastupidi, soomlased vähemalt samavõrdselt või isegi rohkem tahavad tulla tööle ja elama hoopis Eestisse. Kas selline aega võiks saabuda ja millal see võiks saabuda? Kuus 410 613 on telefon meie stuudios. Võtame esimese helistaja lindile. Tere. Tervist vaadake meil eestist tuleks likvideerida kommertspanganduse ja intressi põhinema majandusmudel, muidu ei muutu midagi paremaks. Nii, aga nii, ma ei saanudki juurde küsida. Soomes ju tegutseb kommertspangandus, aga millegipärast ikkagi kõik eestlased tahavad sinna sinna minna, mis nüüd siia puutus? Kuus 410 613 on meie telefoninumber kuulama järgmist helistajat. Tere. On küll võimalik, et Soome, soomlased hakkavad Eestis tööl käima, aga selleks tuleb Soome riik uppi lüüa, majanduslikult. Analoogia on viie rikkama sekka. Riigi sekka jõudmine sinna Euroopas või mis iganes. Teiselt poolt vaadates ei ole see võimalik, sellepärast et Soome riik on soomlaste jaoks mitte vastupidi, nagu siin. Aga isiklik mälestus soomlastest ja oli juttu siin ka eelnevalt Soome presidendist Tarja halusest, noh nüüd juba endi eest. Juhtusin kunagi käima Kihnus, miinus kolm-neli aastat tagasi. See siin kiriku ja siis Kihnu muuseumi vahelisele tsükleb tee läbi, seisad seal, vaatan kirikut ja järsku jalutab seal üks soome vanaproua või vanaproua, ütleme niiviisi. Kirikust mööda ja kuriund, seda prouat ma olen kusagil näinud. Pärast olles plahvatas. Tasa valan president Tarja Halonen ja üksinda tavaline turist. Nii et tervishoid olla edasi, aga see selleks, aga nii, et Soome riik, soomlased hakkaks Eestis tööl käima, selleks peab mingi kollatonil tulema mis iganes kujul ja kelle poolt kelle või mille poolt põhjustatud muidu mitte iialgi. No seda ma neile küll ei soovi, aga suur aitäh helistamast ja oma mõtteid jagamast arvamusi ka kodulehelt. Soomlased alustasid oma riigi sõjajärgset ülesehitamist iseseisvalt, ilma mingi välisabita, kõik tuli teha ise ilma välise sekkumiseta, ilma välisinvestorite meelitamiseks. Ta rajati vundament, milles polnud killukestki võõrast, mis võinuks alt vedada või koguni ära minna. Vähe sellest. Tuli veel maksta ka NSV liidule tohutut kontributsioonimis, karastas oma majandust. Kuna meil puudub isetegemise kogemus omal jõul hakkamasaamise rõõm. Siis ja võõraste sulgedega edvistamine ei loo midagi jäädavat. Meie tänase edu kiidulaul on soomlase kõrvus kana kaagutamine, ei midagi. Enamalt. Kuus, 410 613 on meie telefon, olgu see number korratud ja ütleme tere. Tere päevast, et nii nagu igas riigis on tõmbekeskused, on suuremad linnad ja suuremad asulad, nii-öelda suuremad riigid, aga igaüksteisest suurem riik on väiksema suurtes tõmbekeskus, nii et selles mõttes ei maksa nagu lootagi, et soomlased hakkavad nüüd massiliselt Eestis tööl käinud soomlased Rootsi tööle. Rootslased käivad Norrast veel norrakatega, ameeriklaste. Põhimõtteliselt käib asi ikkagi niipidi. Aitäh, aitäh teile helistamast, peti on just äsja kirjutanud, eestlasi on vähe ja ega soomlasigi üleliia palju ole, nii et kunagi tulevikus sulavad need kaks riiki kui nii nagu Eesti ja Liivimaast on saanud üks riik, saab üks riik ka Eestist ja Soomest. Selleks valmistumiseks peaks juba praegu eesti koolis õpetama soome ja soome keeles Eesti ja Soome koolis eesti keelt. Meil siin on soojem. Ja siis tulevad soomlased meeleldi siia elama. Kuus 410 613 on meie number. Meil on helistaja, tere. Tere päevast. See võib juhtuda alles siis, kui Eestis nõukogude võim lõpeb. Ja Eesti riik enam ei huvita loosungitega, vaid mõistusega. Aga seni küll see vana nomenklatuur püsib, õpetab uusi välja. Vaatad, kui see näiteks Taavi Rõivas oskab ainult loosungitest mõelda, kuidas edasi järjest teatepulk edasi antakse nõukogude laadis juhtima, siis vaevalt, et see juhtub. Nii, et nõukogude võim tapma ja mõistusega riiki juhtima, siis on ka see võimalik. Eesti loodusressurss seitsme veidi suuremad kui Soomes. Praegu me neid üldse ei kasuta, eriti põllumaad. Selge aitäh teile arvamust avaldamast. Selline seisukoht siis veel arvamusi kodulehelt, meie elatustase ühtlustub, kui pooled eestlased on Soomes tööl käinud, nende palgaga oma elu korda saanud või siis juba elavad Soome riigipensionist, seega läheb sinna veel paarkümmend aastat veel. Kuulame taas telefoni teel helistajaid. Tere. Ja ma ütleks sedasama nagu see, mine helistaja ütles, et et mis meil siin unistada ju ikka võib, nagu öeldakse. Unistada ikka võib, aga nagu üks mees ütles, et vahetasime lipuvärvi ära, kõik jäi samaks. No kuulge, tead, see kestab veel 20 aastat rohkem. Tänan tähelepanu eest. Ja Helsingis talle asja meile kirjutatud ei usu, et Eesti Soomest mööda läheb, kuna ka Soome areneb pidevalt, olen juba 17 aastat siinmail töötanud ja Eestis mind küll midagi mu erialal lähiajal ei ootaks. Jah, kui meil on raadiokuulajaid läbi interneti praegu Soomemaal, siis kindlasti on ka teie kommentaarid nii interneti kui ka telefoni teel oodatud. Helistage meile kuus, 410 613. Võib-olla see vaatepunkt on ka huvitav või kindlasti huvitav. Võtame järgmise kuulaja liimile. Tere. Tere, ma tahaks ütelda seda matka, Eestil ei ole võimalik Soomest ette minna. Eesti Eestis on varade ümberjagamisi kaks korda tehtud ja varad ümberjagamist, aga Soomes ei ole varad ümberjagamisi kaks korda tehtud. Meil on 49. aastal, kui inimesed viidi Siberisse, systeti varad, ümberjagamisi, siis 90 neljandal-viiendal aastal, kui erastamisolime systetiga, varad, ümberjagamisi, me, me ei saa soomist ette minna. Tolles on probleem tutvuda, pead aru saama. Vot nii on. Ahnii aitäh. Soomest on tulnud veel üks kommentaar, arvan, et praegune ja järgmine ja sellest veel järgmine sugupõlve seda aega ei näe, kui eesti oma elatustasemelt peaks Soomest mööduma või, või üldse sinna järele jõudma. Selline arvamus ka veel kodulehel. Täitsa huvitav, ma arvan, et selle tänase telefonikõnede lõigu peaks ehk raadioarhiivi panema ja salvestama ja ehk oleks huvitav 50 aasta pärast järeltulevatel põlvedel kuulata. Ei tea, mis siis on saanud, ma arvan, et paljude teemadega võiks nii teha. Aga võtame järgmise helistaja kuuldele. Tere. Tere. Mida teie arvate, kas Eesti võiks kunagi Soomele elatustasemelt järgi jõuda? Ei, ma ei usu, et ta päris järgi jõuab. Ja ei, ta ei lähe ette ka, aga ma tahaksin öelda kommentaari sellele ühele härrale, et Eestis hakkame jälle kommunismi tagasi minema. Luban bussisõit tasuta. Siis kunagi ehitati majad, kus köögid tehti kolm ruutu. Sööklas söömas käima, nii et järgmine etapp on Eestile Keskerakonnal, teha meile Saatledalt. Nii, aga kuidas nüüd seondub selle Soomele järgi jõudmisega? No sellepärast, et ega iga kord ei saa ka rääkida. Aga me ei jõua järgi Soomele. Selge aitäh teile helistamast, aga nüüd üksteistsugune arvamus, mis just äsja kodulehele tulnud Ursulalt Eesti jõuab kindlasti Soomele järele, see võtab lihtsalt aega. Soome ei suuda laenudel põhinevat heaolu lõputult säilitada ja näiteks kas või kas keegi oleks mõni aasta tagasi uskunud, et Nokia oma juhtpositsiooni mobiilside turul kunagi kaotab? Kuus 410 613, kordan, numbrit ei tea juba mitmendat korda, aga ikka vaid selleks, et ka uusi helistajaid meile tuleks, ütleme tere. Tere ma räägin Lääne-Virumaalt ja küsimus on puistetud, on niimoodi, et kas Eesti võiks Soomele järgi? Mõtlen, võiks küll. Aga, aga seda ei juhtu lihtsalt miks ei juhtu? No me peame ikkagi reaalselt arvestan, teine areneb ka, liigub edasi. Ja sellise tempoga ütleme, meie ei liigu edasi, kui Soome eest ära liigub. Aga siin nii mõnigi kommentaar kommentaator on ka just viidanud ju sellele, et Soome peab just nimelt praegu kärpimaani, oma heaolu, oma arengut, kuna Soome on ka väga palju laenu võtnud, ennast nii-öelda kinnil ajanud ehk Soome areng ei jätku enam samas tempos nagu seni. No seda küll, ütleme kui, kui Soome ütleme kärpimise meie läksime samamoodi ega, ega, ega meie selle selle võrra kiiremini tähendab. Me liigume, võime Kiiemm liikuda sellise tempoga ei liiguks, et et Soomele järgi jõuame. Ma ei, ma ei usu sellist sellist varianti. Ma ei ole nii pessimist, aga ma lihtsalt reaalselt vot seda ei saa olema. Selge aitäh telehelistamast ning ei ole ka justega kirjutanud, pikemas perspektiivis moodustub meil ilmselgelt ühtne riigitaoline moodustis, kuigi riigiriigid jäävad ikka eraldi. Nimelt majandused kasvavad juba tormiliselt, ühte riiklikud ideoloogilised seisukohad ka kattuvad. Jõuame ühe helistaja veel ära kuulata. Tere, Teie, olete meie tänane kõige viimane liinile pääseja. Mida teie arvate, kas Eesti jõuab Soomest kunagi, et või samale tasemele? Mul on minu elukreedo, on nii sõnanud, rumalatele küsimustele tuleb rumalalt vastata. Ma arvan, niiviisi. Sellised on siis hetkel domineerima jäänud raadiokuulajad, hoiakud ja arvamused selles küsimuses, kuidas kodulehel hääletati. Hääletustulemused järgmised 38 protsenti vastanutest on valinud variandi, et ei, see on välistatud, et Eesti kunagi edestaks elatustasemelt Soomet. 44 protsenti arvab, et see on väheusutav ja vaid 19 protsenti on selles kindlad. Nii ja paneme selle lõigu raadio arhiivi. Tulevased põlved saavad üle kuulata 50 või 100 aasta pärast ja ja siis, kas kita Kulejaid? Õigete prognooside eest või pangutada pead. Aga uudis plussi tegijad praegu lähevad pausile, teie saate kuulata kell kaks uudiseid ja siis saadet välispoliitilistel teemadel. Esmakordselt Eestis Euroopa orkestrite festival 27.-st 30. aprillini üheksa kontserti ja 700 muusikut 12-st Euroopa riigist. Festival kulmineerub Vabaduse väljakul suure volbrikontserdiga ning tähelepanu. Kõik kontserdid on tasuta. Säravad solistid Jazzkaare kontserdil džässis ainult tüdrukud. 28. aprillil tulevad merepaviljonis lavale Hedvig Hanson, Kadri Voorand, Silvi Vrait, Airi halve, Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Helin-Mari Arder, Anna Põldmäe, Annelis kits ja Laura põldvere. Reporterid. Kuu aja pärast toimub NATO Chicago tippkohtumine peab lõplikult kinnitama liitlasvägede Afganistanist lahkumise strateegia. Milline see väljumisplaan on ja kuidas Afganistan pärast NATO vägede lahkumist ise toime tuleb. Stuudios on rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Erik Männik ja Eesti endine asjur Afganistanis Tammelised Reporteritund. Teisipäeval kell 14. Null viis.