Tere täna saame teada, mis on klubis või hoopis gloobis. Kas ei peaks selguma täna saates üsna kohe ja me saame teada, mis on Est inglisminu nimi on Piret Kriivan ja saatesse tuli nendel teemadel nendest nähtustest rääkima Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder, tere päevast. Tere päevast. Alustame siis sellest klubishist või gloobižist, mis, mis asjaga meil on tegemist ja kuidas õigesti on öelda. Millega meil on tegemist gloobisvee klubisse, sõltub nüüd tegelikult sellest, missugune on teie eelistus. Sellepärast et kas te soovite seda hääldada inglise briti kirja reeglite järgi või te soovite seda hääldada nii hoopiski, nagu eestlane räägiks? Mina helistan klubis, kasutada, see on siis nüüd niisugune lihtsustatud inglise keel mille terminimaaletoojaks võiks pidada Shan huul Nerjeed, kes siis tegelikult juba kaheksakümnendatel aastatel tegeles lihtsustatud inglise keele loomisega otsimisega sõnavara kokkupanemisega, kuid alles ütleme aastast 2004 2005 ilmustel esimesed raamatut sellest. Ja Nerje väidab, et, et tegemist ei ole mitte grammatilise inglise keelega, vaid tegemist on lihtsustatud variandiga. Ehk siis, nagu ta ise võrdleb seda, nagu oleks tegemist ilma Kofiinita kohviga on siis välja jäetud kõik niisugune, mis võiks ühele keeleõppijale raskust valmistada, näiteks ta välistab täiesti sugused idioomid, mis on siis teatavasti niisugused püsiv püsikeelendid, mida ei saa tõlkida otse. Nii et me võtame sellest kõik sõnade tõlgime ära, saame tähenduse. Näiteks kui ma ütlen teile, et jõutanud no andke minna autoga luu siis autos luu ei ole võimalik tõlkida sinisest vaid ta tuli ootamatult. Ehk siis klubis-i puhul on kõik selline välistatud. Ei, välistatud on kõikvõimalikud naljad, eelistatakse lihtlauseid, on isegi kokku pannud 1500 sõnalise niisuguse elementaarse sõnavara, mida ta arvab, et peaks hakkama saama. Ja kes inglise keelt tunnevad, teavad, et kindlasti on hästi oluline eristada aktiivi ja passiivi ehk isikuliste umbisikulist tegumoodi. Kõik, kes räägivad klubis, peaksid rääkima ainult isikulises, sest see on lihtsam ja muud niisugust. Ja väga oluline on siin rääkida sellest, mis on Nerje taust. Oli ju teatavasti IBM-i rahvusvahelise suuna tegevjuht aastaid aastakümneid ja selle klubisse arendamine tal tuligi tegelikult vajadusest. Ta suhtles väga palju nii aafrika aasia Araabiast pärit inimestega, kelle emakeeleks ei olnud inglise keel ja ta jõudis järeldusele, et ta saab nendest paremini aru kui ta saab, rääkides Euroopas näiteks inglastega. Ja mitte väheoluline ei ole ka see, et need on tegelikult ju ise prantslane. Ja ta tegelikkuses ei varjagi seda, et ta nagu püüab selle klubisse loomisega natukene võidelda inglise keele kui maailma keele vastu ehk siis panna kui midagi, mida ta, ma rõhutan nagu kogu aeg väidab, et see ei ole mitte grammatiline, vaid see on täiesti korrektne inglise keel, aga ta on lihtsustatud variant. Aga ma tahaksin siia juurde tuua selle mõtte, et ega niisugustes lihtsustatud inglise keelevariantide otsimises ei ole midagi uut. 1900 kolmekümnendatel ja neljakümnendatel juba pandi kokku üks selline sõnaraamat. Autoriteks olid Charles orden ja, ja Richards monen, Richardi eesnimi unustanud. Armstrong oli vist ta eesnimi. Kes pani, kui midagi niisugust kutsusin Peissik, English, Dictionary ja nemad. Kui Nerriee ütleb, et 1500 sõna peab ikka olema, et alla selle ei ole võimalik suhelda siis nemad läksid tegelikult kaugemale ja nende esimene niisugune lihtsustatud keele variant koosnes 100-st sõnast, siis nad tegid 400 sõna, see niimoodi kogu aeg liikusid edasi. Ja tegelikult selliseid katsetusi on ka varem olnud. On ju varem ka püütud leida sellist keelt, millega saaks üle maailma suhelda ja mis ei oleks just nimelt näiteks inglise keel, et ei oleks ühe rahvakeelse kõige kõige olulisem keel, näiteks esperanto keel, aga esperanto keelest ei saanud ülemaailmse. Üleüldise suhtlemise keelt ja siin on nüüd üks oluline vahe, esperanto oli kunstlik keel ja niisugused segakeeled, nagu me nüüd räägime siin klubis i puhul. Niisugused segakeeled on tavaliselt kuidas segakellad üldse tekivad, segakiled tekivad ju siis, kui inimestel on suhtlemis, teadus ja ühine keel puudub. Ja, ja hästi oluline on siin nende segakeelte puhul veel kolmas fakt on nimelt see, et peab olema teatud ajaperiood. Ei ole nii segakeeled, ei teki ning kuudega isegi mitte et aastatega, vaid selleks läheb kümmekond aastat tavaliselt aega, kui keel niiviisi välja kujuneb segakeeleks ja ütleme, võib-olla eurooplastele tuntumad esimesed segakeeled olid seansi ajal seal Vahemere ääres, kui kaubandusest tekkis vajadus kaupmeestel omavahel suhelda ja tekkis niisugune kelmide kutsuti Frankishiks, mis oli hispaania, itaalia, prantsuse, türgi kreeka keeltest kokku pandud keel ehk selles piirkonnas kõik mõistsid, aga, aga laiemalt mujal, mitte. Aga kas me võime nüüd kindel olla, et siis just selle Shan pool Nerjee kirjapandud sõnaraamat ja ta on koostanud niisuguse asja, mida ta kutsub ise lõul eksiks kas see on siis nüüd kõige õigem, sest tegelikult kuidas me saame kindlad olla selles, et me, et me selle gloobishi piires võime üle maailma 11 mõista, et näiteks Indias, Aasias, laiemalt ja Aafrikas näiteks ei räägita teist inglise keele varianti? Ei jah, ega ei saagi tegelikult sellepärast, et juba lingvistika maailmas räägitakse juba aastakümneid sellest, et tegelikkuses ei olegi õige öelda inglise keel, vaid inglise keeled. Sellepärast et kui me nüüd mõtleme, mis on siis inglise keel on briti inglise keel, Meil on Ameerika, inglise keel on austraalia, inglise keel on Uus-Meremaa, Kanada, Lõuna-Aafrika ja nii edasi, ehk siis inglise keeled, kui mitmuses juba. Ja erialastel konverentsidel on hästi palju huvitavaid ettekandeid olnud, sellest, et ei olegi õige öelda, et inglise keel näiteks on siis nüüd see õige inglisekeelne briti inglise keel või Ameerika inglise keel. Et peaks olemagi siis võimalus, et erinevad erinevalt inglise keelt kõnelevad inimesed rikastavad samuti omakorda inglise keelt. Nii et mingit tagatist, et sellest klubist kõik aru saavad, tegelikult ei ole olemas. Ehk siis Ei oleks ikkagi õige alustada inglise keele õpikuid ja inglise keele sõnavara tutvumisega sellest klubist sõnaraamat. Sest ei ole, eks ma ütlen seda kui, kui ilmselt keele õpetaja aastakümneid, aga no ise väidab küll, et see kui pannud, et see ei ole tegelikult see, no nyyd haalse New Chain tasemel. Kuid siiski, kui vaadata seal neid selgitusi ja mida ta seal annab siis ega ei ole ju teatud tasemeni on võimalik muidugi rääkida hästi lihtlausetega, no näiteks selle asemel, et ma ütleksin teile Aga ma küsin, sellelt kanna ei paakjää siis me saame ja selge, aga kusagil tasemel ütleme ka, ütleme, need, kes ärimaailmast, millest sünderie tegelikult alustas oma mis oli tema nagu selleks klubis rajamise vajaduse jaoks on ju teatud teatud nüansid, mida ei ole võimalik sugugi mitte selle, selle nii elementaarse keelega nagu RE. Ütleksin ära selle mõtte veel, et teatavasti on Euroopas kas pandud kukku selline dokument, mille nimi on Euroopa keeleõppe raamdokument ja see on Euroopa liidus võõrkeeleõpetuse aluseks olnud juba pikemat aega. Eestikeelne tõlge pärineb aastast 2001 ja Eesti vabariigi võõrkeeleõpetus praeguse uue kava järgi põhineb ka selle raamdokumendi keeleoskustasemete kirjeldustele. Ja nüüd krõbishi puhul ütleb Perjeed, tema jääks, selle inimene räägib nii, kasutab klubisid, on B1 tasemel. Ma peaksin selgitama, mis B1 tase tähendab, keeleoskustasemed algavad algtasemest, mida siis märgitakse üks ja kõige kõrgem tase on vilunud, ehk siis emakeelse kõnelejaga väga sarnaselt kõneleb ehk C2. Ja nüüd tee üks on seal vahepeal ja väga olulised märksõnad sellel bee ühel ehk siis suhtlusläve kirjeldusel suhtlustada ületaval keele oskajad on nimelt see, et ta mõistab olulist talle tuttaval teemal rääkides tööst, koolist, vabast ajast ja kodust ja saab enamalt jaolt hakkama ja mõistab huvipakkuval teemal tallu huvipakkuval teemal tekste. Ehk siis klubisse puhul ei olegi kõrgemaid eesmärke seatud kui niisugune hästi elementaarne suhtlemine. Samas kui välismaalasega suhelda ükskõik missugusel elualal, siis võib ikkagi minna tarvis seda kõrgemal tasemel inglise keelt vastas võib-olla lihtsalt inimene, kes räägib paremad kui klubis. Kindlasti juhib, sest kui me mõtleme selle numbri peale, mis Merje on öelnud, et 1500 sõna saame hakkama ka siis, kui me arvestame seda, et inglise keeles on erinevate allikate järgi ja see oleneb sellest, kus me defineerime sõna vähemalt 260000 kuni 500000 sõna, ehk siis ja peetakse väga heaks keele oskajat, inimest, kes Noon viie kuni 10000 sõna vahel inglise keelt oskab. Nii et kui me mõtleme selle 1500 peale, siis jääb suhtlemine paratamatult ikkagi veidikene piiratuks. Kuidas. Lane teie hinnangul räägib inglise keelt. Eestlane räägib inglise keelt väga erinevalt, see sõltub väga palju sellest, missuguse põlvkonna inimesega on tegemist ja missugune on olnud tema motivatsioon keeleõppe puhul. Valdavalt need, kes ei saanud muidugi üldistada, kui, kuid hästi palju vanema generatsiooni esindajaid on hädas rääkimisega, sellepärast et iili puudus igasugune vajadus inglise keeles omal ajal rääkida. Küll on hästi palju selliseid, kes loevad ilusasti ja vanema generatsiooni hulgas, nooremate hulgas on jällegi vastupidine kõnekeelega ja rääkimisega reeglina ei ole probleemi, kuid lugemise ja kirjutamisega on natukene suuremad probleemid. Siin on muidugi laiemat laiemaid põhjuseid rohkem kui, kui lihtsalt generatsiooni erinevus. Kuid kui me mõtleme tänapäeva tänapäeva noori ja Eesti Eesti taasiseseisvunud Eesti vabariigi haridust, siis gümnaasiumi lõpetanu peaks olema iseseisva keelekasutaja tasemel, ehk siis tulles tagasi selle raamdokumendi juurde, millele ma kord viitasin, see oleks siis tase B2. Siin ongi nüüd nii, et peaks olema ka kõik, kahtlemata ei ole. Nii, et arenguruumi on. Küpsuseksamid on ees või või riiklikud eksamid. Inglise keele eksam on valikeksam. Inglise keele eksam on praegu küll veel valikeksamina kuid On üks massilisemaid eksameid Eesti vabariigis, eelmisel aastal oli üle 9000 eksaminandi. Nii et alates nüüd nendest õpilastest, kes on praegu kümnendas klassis ja lõpetavad siis kahe aasta pärast, nendel on võõrkeele eksam kohustuslik eksam, praegu on ta siiski veel jah, vabatahtlik. Nii et need, kes nüüd õpivad esimest aastat gümnaasiumis, nemad peavad juba tegema inglise keele Eksami praeguse haridusministeeriumi määruse järgi peavad nad tegema võõrgel, eks võõrkeeles. Ja see on teada. Mis tasemel nad selle peavad tegema, siis B1 või B2 või on neid tasemeid veel? Tegelikult võõrkeelt õpetatakse, praeguse süsteemi järgi on nii, et põhikoolis on keel ja p keel. Ja gümnaasiumis uue õppekava järgi räägitakse nüüd siis P1 sihttasemega ja B2 sihttasemega keeles. Ehk siis õpilane võiks nagu valida, mis keelt õpib B1 tasemel, ehk siis see on siis ütleme, selle iseseis suhtlusläve tasemel ja B2 on siis juba rohkem edasi jõudnud, tasem praktika, see näitab seda, et enamus õpilasi valib inglise keele selleks B2 tasemega keeleks, ehk siis sellest tulenevalt ma eeldan. Et ka kahe aasta pärast valdav enamus õpilasi valib inglise keele riigieksami. Praegu on, on arvata, et inglise keele riigieksam kahe aasta pärast on B2-tasemel praegu on, ta püüab, püüab olla B2 tasemeeksam ja kas õpilased on selleks valmis? Ma arvan küll, et suurem osa on. Küsimus on selles, et siin on jällegi see valiku küsimus, kui me tahame õpilasele valiku anda, ta saab erinevaid võõrkeeli valida riigieksamiks, näiteks ka vene keelt, prantsuse keelt, saksa keelt. Et siis ei ole kindlasti kõik õpilased valmis B2 tasemel eksamiks ja oleks vaja pakkuda neile B1 võimalus. Kui me aga räägime sellest, et on inglise keele eksam kõigile kohustuslik, siis tuleb pidada silmas seda, et praegu on riigieksami läbimise läbi 20 punkti. Kui me aga tõstame selle 50 punkti peale ehk siis 50 protsendi peale võtame eksami taseme samaks siis ma ei julge küll arvata, et kõik õpilased selle ära teevad. Aga selles mõttes on inglise keelega või võõrkeele eksamiga hästi läinud, et on aega veel arutada seda asja. Noh, aega on arutada küll, kuid kui arvestada seda, et need lapsed, kes läksid nüüd praegu 10.-sse klassi sellel septembril 2011 oleksid pidanud juba teadma, missugused on nende gümnaasiumi lõpetamise tingimused siis oleks võinud arutelud toimuda küll natukene varem. Et oleks juba siis, kui õppima asuti teada, millele siht seada, jah? No see on üks, on ikkagi kindel, et eesti koolide inglise keele õpetajad on sihi seadnud kõrgemaks kui see klubis ja see on nüüd küll päris kindel selle klubisse juurde korra veel tagasi tulles seda guugeldades sain mina väga huvitavaid vastuseid ja asi läks minu üle, oli minul segasem kui see, mis te praegu rääkisite, tulid ka teised nimed esile, näiteks Robert Macgrammi raamatut müüakse ka Eesti poodides, et mis see siis nüüd tähendab, et on püüdnud teisedki seda kirja panna, sedagi seda niinimetatud keelt ütlema, siis. Ja jah, kui nüüd selle, ütleme keele praeguse mõtles, teooria kokkupanija on, on eri ees, siis teised on seda kirjeldanud, mis on, mis on välja tulnud sellest krambiraamat on eesti keeles saada Cramon tegelikult, et ajakirjanik ja ta on hästi-hästi huvitava, sujuvalt kirjutame, väga huvitav lugemine. Samamoodi on galerii raamatut suhteliselt ladusalt kirjutatud ja võib-olla Trieri e-raamatutest paistab nagu rohkem välja see, et tegemist on siiski natukene äriprojektiga. Me gramm püüab nagu rohkem toda ja oma kogemustele viidates rääkida, mis, missugused on erinevad klubishi kasutamise variantidega tegelikult, kui me võime ka mingi muu nimetuse välja mõelda, aga me, me ei peagi jääma kinni sellesse klubisse. Ma olen kindel, et 10 aasta pärast on midagi muud. Ja ka põhimõtteliselt nähtus kui niisugune, nagu ma alguses välja tõin, et juba kolmekümnendatel püüti midagi sellist teha. Et lihtsustada inimeste noh, et mitte nii hirmutav ei oleks. Inglise keele õppimine. Aga kui nüüd vaadata inglaste poolt nende inglaste poolt, kes inglismaal elavad ja väärtustavad oma inglise keelt, siis tunnevad nad ennast ohustatuna. Inglise keeleteadlased. On nii ja naasuguseid seisukohti tegelikult kui me mõtleme nii, et, et maailmas elab üle seitsme miljardi inimese ja, ja inglise keel on emakeeleks kuskile 100-le miljonile, siis me räägime ju ainult kuskil nii seitsme, kaheksa protsendi inimkonna keelest. Kuid paratamatult inglise keel on ju kujunenud maailma ülemaailmseks suhtluskeeleks ehk lingva Frankaks, sinna ei ole mitte midagi parata. Põhjuseid on siin. Meid ja vast kõige olulisem on see, et kui me mõtleme nüüd briti impeeriumi ajaloole, siis näiteks 19. sajandil oli kuninganna Victoria ajal oli ju periood, kus kehtis selline lauset, briti impeeriumi kohal ei lähe päike mitte kunagi looja ehk siis koloonia tulid ülemaailmselt tänapäevaks, loomulikult on see impeerium lagunenud, on alles küll jäänud Briti rahvaste ühendus mingil mingisuguses vormis, kuid ja kui me mõtleme, et inglise keel oli praktiliselt ülemaailmselt kasutusel siis on see väga-väga hea. Selline stardipositsioon inglise keelele ja, ja 21.-ks sajandiks. Kuigi on euroop pas erinevad keeled ja püüdnud on, on saksa keel ja prantsuse keel suhteliselt panustanud sellesse, et kas või Euroopa tasandil oleks nende keeltel rohkem kõlapinda on ülemaailmselt siiski paratamatult inglise keel selleks suhtluskeeleks. Kuidas inglased ennast sellesse tunnevad? Ma ei oska niimoodi üheselt öelda, et kõik ühtemoodi, kuid lingvistide ringkondades on küll ametlikult võetud selline selline positsioon, et inglise keel ei kuulu inglastele, et inglise keel on midagi, mis kuulub juba ülemaailmselt kõikidele inimestele, ehk siis selline ametlik, poliitiliselt korrektne seisukoht on, et, et nad ei tunne ennast udu tatuna, teised keeled rikastavad inglise keelt. Aga tegelikult ilmselt ikka tunnevad liiala. See on nii ja naa. Aga kui palju võib seesama klubis, kui seda niimoodi, kui juba antakse raamatuid tema kohta välja ja, ja võib-olla et ka suur hulk inimesi tõesti piirdubki selle sellisel tasemel inglise keelega, et kui palju see võib inglise keelt mõjutada? Kui nüüd tulla selle Merje algse loogika juurde, kus ta ütleb, et tema on inglise keeles olemasolevast inglise keelest kokku pannud selle klubishi siis ta nagu eriti ei tohiks mõjutada. Kuid tegelikkuses on muidugi nii, et ükskõik kus mingit keelt kasutatakse, keel on ju elav organism ja loomulikult teised keeled mõjutavad. Kui me mõtleme kasvõi juba selle peale, et, et kui palju on inglise keeles juba rahvusvahelisi teistest keeltest tulnud sõnu, et paratamatult mõjutas, on, vast on vastu vastastikune, see on nüüd täiesti kindel jah. Ilmselt Shakespeari ja Oskar Vaildi ei loe juba tänapäeval, paljud inglise keele oskajad ei suuda lugeda. Jah, no see eksperdi originaalkeelt, ma kahtlen küll jah, et ei suudeta lugeda, Vaildi muidugi suudetaks lugeda. Kuid eks ta natukene keeruline on. Väljendeid on ikkagi, keel on liiga kujundlik, keel on väga kujundlik, keel muutub, keel on, kui me mõtleme inglise keele arengu peale, siis me võime seal tuua niisugused laias laastus kolm suurt perioodi. Esimene ehk siis vanainglise keel jääb kusagile sinna ajavahemikku viis kuni kuni kuus, seitse sajand. Keskinglise keel hakkas arenema seitsmendal kaheksandal sajandil, kui Inglismaa vallutasid anglosaksid anglosaksi hõimud läksid oma Alam-Saksi keeltega. Siis 11. sajandil tulid mannid ja 1066 William Vallutaja tõid kaasa oma oma vana prantsuse keele siis 16.-st sajandist, ütleme kusagil võib arvata, et hakkas see periood inglise keelt, mida me kutsume kaasaegseks inglise keeleks ja seal peab omakorda teha niisuguseid 50 100 aastaga pärinevad jaotusi. Nii et tegelikult te mainisite Shakespeari. Shakespeari peetaksegi selleks kirjanikuks, kellest siis loetakse nagu Shakespeare võiksid lugeda, nagu, et algab kaasaegse inglise keeleperiood maailmaga. Keeleks arenemisel või saamisel on omad võlud, aga oma omad ohud ka? Jah, seda kindlasti. Aga siin ongi hea minna teise teema juurde, mis ongi just see inglise keele mõju teistele keeltele. Ehk siis täpsemalt meie saates eesti keelele ja selle nähtuse nimi on Est inglisolete teie selle nimetanud, nii. Nüüd on, kirjutasin 2006 Õpetajate lehes ühe artikli, kus ma esitasin küsimuse, et kas sellist inglis on nüüd valmis. Ma arvan, et praeguseks on ta täiesti olemas. Kui me aga nüüd tuleme siinsele definitsiooni juurde veel kord tagasi, kus ma ütlesin, et segakeele tekke puhuks on vaja teatud ajaperioodi siis ongi suhteliselt loomulik, et kui me mõtleme Eesti ajaloole nüüd ja alates taasiseseisvumise perioodist, on ju tegelikult inimestel praktiliselt keele motivatsioon inglise keele kasutamiseks tekkinud. Seda ei olnudki varem õppisime küll inglise keelt, aga väljundit ei olnud nõukogude liidule. Ehk siis ajaliselt on täpselt nii palju aega mööda läinud, et et 10 20 aastaga on eesti inglise välja kujunenud. Mis Est-inglist tähendab siis täpselt, et me kasutame. Kasvõi alateadlikult inglisekeelseid sõnu ja väljendeid. Jah, ma olin kusagil 90.-te alguses Rootsis ühes koolis inglise keele tunnis, kus ma märkasin, et õpetaja ei pööranud teatud sõnadele sõnadele vigadele absoluutselt üldse tähelepanuosasid, ta parandas osasid mitte siis pärast tunnist õpetajaga rääkisime, siis ma küsisin, et miks sa nendele teatud sõnadele vigadele tähelepanu ei pööratud, mis sa nendega teed. Ja siis ta ütles, et oi, et, aga see on inglispööra seal üldse tähelepanu mõtet, kui ma ei hakkagi üldse endaga vaeva nägema, ma ei suuda neid vigu enam parandada. Ja siis mul nagu esimest korda sain üldse. Et tahavad niimoodi kaks keelt kokku sviidis Ingliste Swinglist. Selliseid on, on palju, on spinglis Danish ingliskokku erinevad erinevates riikides seda terminit palju kasutatud. Eesti-inglis- paljudele meeldib, et tuleks võib-olla esto english, et rõhutada Est hobust rohkem, aga minule meeldib Est inglisaga. Kas teile see keel ise ka meeldib? Vot sellega on nüüd natukene nii, nagu on. Et võib-olla kõigepealt siin tulekski teha erinevaid, nii ütleme kui me räägime üldse keelest ja keele arengust, see on ju täiesti normaalne see, et et keel teisest keelest sõnu, laensõnad on eesti keeles täiesti olemas erinevatest keeltest, skandinaavia keeltest, saksa keelest, vene keelest, inglise keelest. Küsimus on nüüd selles, et missugused laensõnad, milliseid sõnumeid Ta on üle, on normaalne ja loomulik, keelde tulevad kultuurilaenud ehk siis kui tuleb uus nähtus, uus termin, tuleb ta koos selle sellekeelse sõnaga. No meil on täiesti juba juurdunud, keegi enam isegi ei mõtle, et need on mingisugused inglise keelest tulnud sõna, näiteks dog hape ning guugeldama juutuub CD skaneerima jäid, see on pikk loend. Neid kutsun kultuuri laenudeks ja ma leian, et nende tuleb keelde on paratamatu, teatud määrani on ta täiesti tervitatav. Nüüd teine nähtus on see, kui me võtame ja kasutame inglisekeelseid sõnu ja väljendeid eestikeelses kõnes lihtsalt et niisama tegelikult selleks praktiliselt mingit vajadust ei ole. Ja, ja siin on nüüd ka kahesugust, keelekasutust üks on selline, mis püüab neid sõnu, mis, mis võtab selle inglisekeelse sõna ja väljendi ja kasutab seda siis korrektses, kirjakeelses häälduses. No näiteks, kui me kasutame stuuri, feeling, rändmarketing, klemm, Chick ruulima ja nii edasi. Me võtame inglisekeelse häälduse ja tõstame selle eesti keelde üle. Näiteks eile ma kuulasin nädalavahetusel kuulasin erinevaid meediakanaleid, hoidsin kõrvad lahti, et tänaseks näiteid koguda, leidsin midagi sellist tarkvara uuendama asemel öeldakse tarkvara update Dima ja keegi enam ei imesta. Ma käentseldasin point mendi, ma tegin väikese riis söötsi. Privaatpropeti ei ole midagi uut, et me ei taha, et noored läheksid kruusateele tšillima ja autodega Spyydima. Kui palju sa aktsioli sellest teemast tead? Need on nüüd kõik võetud Eesti meediakanalitest. Mina nimeta tahtsin, et need ei ole nüüd küll nii väga vajalikud, kõik see on nüüd hea küll, kui ma võtan seda, kui, kui keeleõpetaja seisukohast siis hästi viga ei ole tehtud, lihtsalt maitse küsimus. Aga kui me nüüd võtame sellised näit, mis on sellised lingvistid filoloogile kõrva kraapivad ja vot siin on nüüd tüüpilised niisuguse test, inglise omased eesti vead. No ma toon teile mõned näited. Juba kuskil ikka aastaid on Eestile tee raadiokanalites üks selline reklaam, mis häälda paneb vale rõhu sõnale hotell. Inglise keeles on teatavasti hotell taga rõhuga sõna, kus seal kõlab hotell Hotels või võtame sellise näite. Inglise keeles on kaks erinevat sõna, mis tähendavad täiesti erinevaid asju, on staff ja staaž. Pikka aega tähendab see personali, aga kui me ütleme lühikese a, siis on ta esemed, asjad, rämps, sodi ja kes nüüd kuulanud viimasel ajal kõlanud raadioreklaame, siis kutsutakse üles külastama sellist personalilehekülge nagu staffi hing. E-eks ole tegelikkusest, kindlasti mõeldakse staaphing. Siis teatavasti inglastel ei ole ö-häälikut, eesti keeles on, siit tuleb nüüd üks tüüpiline eestlaste viga. Me kipume hääldama ööd inglise keeles, nendest sõnadest, kus seda ei ole, näiteks inglastel, on Olympic käimis, aga meie ütleme olümpi, sest meil on öö ja me tahame kangesti öelda siis sellised kinnistunud vead, mille kohta ma ei oska isegi põhjust leida, millest need on üks kinnistunud viga on täiesti aastaid juba kõlab Eesti meedia maastikul inglisekeelne Financial Times vale hääldusega hääldusega Fainantsikal. Ja see on nii juurdunud, et praktiliselt ei lähe mööda, kui ma seda valesti ei kuule. Ma ei oska sellele seletust anda, millest see tuleb hästi juurdunud mõtlematusest ma pakun, võib-olla see asjade või lihtsalt, et on kunagi nagu kusagilt jäänud meelde, jäi vaevata järele vaatama või siis on niisugused eesti eesti keeles võõrhäälik eff, eks ole. No hästi, palju kohtab lohakalt. Tiiwifti, no peaksid olema siis fifty-fifty, kui me tõesti tahame ta inglisekeelse inglise keelepäraselt öelda. See on siis kirjakeel, keel koosneb teatavasti kõnekeelest ja kirjakeelest, kui me saame kõnekeeles, no võime kergemini andeks anda kõik sellised keeleapsud siis, kui niisugused lohakad kasutused lähevad juba kirjakeelde siis on natukene pahasti ja siin on niisuguseks kõige paremateks näideteks kirjakeele. Minu meelest eksimuste koha peal on kõikvõimalikud firmasildid, mida me kohtame üle Eesti erinevates paikades. No kõik on ju näinud niisuguseid, nagu neid meie meie täiesti on, keskus on ära kadunud ju, kõik on senta. Siis ei ole ju enam mingit kõrts, pubid kohviku asemel käshvei bistroo mitte kahe hooga lõpus, vaid vaid ühega inglisepäraselt. Eriti naljakas on see, kui pannakse kokku, kui nii, et ta on algus on ühes keeles, lõpp on teises näiteks käeffei ja pistruu beebitsenter beebiselt. Oi küll beibissentrali kirjapilt on erinevaid, aga kusagil ei ole beebikeskust näha. Ja, ja siinjuures veel silma hakkab ka see, et kui me alustame neid niisuguseid silt oletame näiteks, et meil millegipärast väga tahame oma firma nime panna inglisekeelse sildiga, siis oleks küll väga kena, kui läbivalt valitakse, kas siis briti kirja piis või Ameerika kirjaviis, aga mitte segu. Näiteks ühes ühes firmas Hildis on koos, haab inglise keelelpäraselt o r lõpuga ja seal taga on sent teatavasti ameeriklased kirjutanud tsenter, nii et ERR on eespool, kuna Ameerika kirja viis jälgib hääldust. Inglise kirjaviis jälgib traditsiooni, sellepärast on inglastel keskus sent fööni, et R ja E on need, need on niisugused nüansid, mida, mida filoloogid kindlasti oskavad parandada kohe peale vaadates, aga probleem on selles, et, et meil on nüüd tekkinud kuhjunud kuhjunud ei ole hea sõna, meil on tekkinud nüüd kriitiline mass inimesi, kes kes arvavad, et oskavad inglise keelt piisavalt hästi ja, ja ütleme, selliseid klubisid asend tasandil ei olegi probleemi. Kuid kui me püüame siiski väita, et me oleme inglise keelt oskab rahvast, siis on mingil hetkel oleks mõistlik küsida, et kui ma ei olegi kõik ei peagi teadma, et kirjutatakse kahte moodi, eks ole, aga kui sa hakkad oma firmale sellist nime panema, siis oleks mõistlik võib-olla kellegi käest küsida, konsulteerida asjatundjatega ja mõelda, kuidas eesti keeles kõlab. See on juba järgmine samm. See on needsamad segakeelendid, võib neid nii nimetada, need segakeelendid on meil olnud korduvalt keelesaates jutuks, nii et ma saan aru, et need need ei häiri mitte ainult eesti keele spetsialisti, vaid ka võõrkeele spetsialisti. Jah, mulle meeldiks hoida lahus ilus inglise keel ja ilus eesti keel. Ja kui ma tohiksin kasutada, siis ma tsiteeriksin Helju valsi, kes on tänaseks meie seast lahkunud, kes ise talle meeldis ennast kutsuda keele naiseks. Ehk siis keeletoimetaja ja oma viimases artiklis, mis ilmus paar päeva peale tema surma eelmisel aastal, kirjutab ta nii. Tsiteerin. Me kaotame Anglo-maania tandril järjest lahinguid, kuid me pole veel kaotanud sõda. Aitäh Tuuli Oder rääkimast meile täna, mis on klubis ja mis on Est-inglis- ja ilmselt ka seda, et kui me kasutame inglise keelt, siis me peame ka inglise keele inglisekeelsete väljendite puhul teadvustama endale seda, et me peame teadma, mis me räägime. Me peame teadma, mis me räägime igas keeles. Aitäh teile saatesse kutsumast. Aga kui me nüüd saate, lõpetuseks kasutaksime ühte hästi kasutatud väljendit mis vist on rohkem noorte kõnepruugis tänks. Säiks oi ärge öelge things sest see on nüüd jälle üks tüüpiline eesti keeles, teatavasti puudub hammashäälik, inglise keeles on hammashäälik, kui me kirjutame, Teehaasime, hääldame alati kasvõi. Ja see on eestlastele raske ja mugandumise ülim variant, things. Isegi of things oleks natukene parem, aga ma siiski püüaksin mitte kasutatud, ütleme aitäh. Ja head päeva, kena päeva ja kena päeva jätku.