Hallo hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia Seltsi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Lääne-Eesti panga eestkoste all toimuv Annette sari. Nüüdsest igal teisipäeval samal kellaajal algab kella viie tee Estonia talveaias teine hooaeg. See on seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht suurte ideede plaanide väljapakkumise paiku. See on küsimine kostmine seltsidest, tippkultuuris, ketailisest. See on seltside, ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusika iga kella viie teel lahutamatu osa. Praegu musitseerib Swing kvartett koosseisus selle juht Kalev velt Hutt ja Tiit Lauk, andi Vilientaal ja Rein Roo. Seega head pärastlõunatundi, siin talveaias olijad. Talveaed on hubasem kui varematel aegadel. Väikesed palmid, sõnajalad on suve jooksul jõudu kogunud soojaandjaid, radiaatoreid on juurde tulnud. Jälle on siin väljas elamust pakkuv seekord proua Marika Messini maalinäitus, nii nagu kunstnik ise ütles, on see näitus välja kasvanud tema maaliseeriast minu eestimaa. Nii nagu näete, on need maalid pisut tõsised ja tumedates toonides. Ent siiski saab neist ka heledamat ja vallatut meeleolu. Nähtavasti tulevikule mõeldes. Nii et igati mõnus on siin tee või kohvitassi juures. Täna mõtleme, kõneleme sellest, kuidas elustada seltside ja ühingute elu. Kuidas lähemalt tuttavaks saada, informatsiooni vahetada kuidas sisustada meie käsutusse antud 45 minutit eetriaega tänaste külaliste, õigemini saate peategelaste, see tähendab teie kõik, olete ju otsesed osalised, season värske kultuuri ja haridusminister teadlased, kes meie kultuuri ja vaimuelu arengut uurinud kultuurijuhid aga loomulikult seltside esindajad. Täna pühendume peamiselt tulevikuplaanidele ja kuulame teadlaste analüüsivaid arutlusi. Esimese sõnaõigus on täna vast seal kultuuri ja haridusministril, härra Paul-Eerik Rummol. Missugused oleksid teie saatesõnad kella viie tee teisele hooajale? Kuidas ergutada inimeste omaalgatust ja seltsieluvaimu? Hetkel siiski nii murrangulise laial? Ja väga raske on ütelda inimestele, olge nüüd ometigi nii teistsugused, ordenid ometigi aktiivsed. Meie ajalooline kogemus on ju tõesti aastakümnete pikkuselt olnud, niisugune isiklik initsiatiiv on olnud kas allasurutud või ei ole saanud tõepoolest uuematel põlvkondadel üldse tekkidagi pole tulnud selle pealegi, et midagi lähtuda ka otse tõepoolest, igast inimesest enesest. Oleme elanud kõik nagu ühes Uncottis. Ma olen rõõmutundega märganud, et viimastel aastatel, kui üldine ühiskondliku õhkkonna vabanemine on saanud võimalikuks, on see võtnud tõesti uuesti selle vormi. Et seltsielu on hakanud elavnema, et sellesse kanalisse suunduv aktiivsus on, on saanud jõudu juurde. Võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et on siiski suuremalt jaolt vanemate inimeste kanda, kellel on olemas veel siiski mälestust ja noorepõlve kogemust sellisest seltsi tegevusest noorpõlves ja teistele keerulistel aegadel. Kui see nüüd saaks jätku ja lisa ka tõesti noorematest põlvkondadest, siis oleks asi kohe väga hea. Minu arusaamine on, et see poliitika, mida ajab ühe riigi parlamente, kuid ajatama valitsus on efektiivne siis, kui ta tugineb sellele aktiivsusele. Mis tuleb rahva hulgast kui riiki rahvas ei ole teineteisest murdunud vaid riik annab abi ja arendab võimalusi rahva, isegi üksikisikute spontaansuse aktiivsusele. Ühistegevus on, on Eestis olnud varasematel aegadel minu arusaamist mööda määravaks elu kujundamise viisiks. Ühistegevus nii majanduslikul alal kui seltsielu sellisel kultuurilisele seltskondlikult alal kui mitmesugused poliitilised ühendused otseselt poliitilisele. See ongi see, mismoodi tegelikult ühiskond isikutest ülesehitus. Ja ma näen, et, et see protsess on, on jälle kiirenevas. Olen selle üle väga rõõmus. Kas te oleksite nõus, ma jääks, üldse on sünnis seda küsida esimest hooaja saadet sisse juhatama mõne teie oma luulekatkega. Ma kardan. Te ei kuku välja, kuna mul ei ole oma teksti kaasa. Aga ma tahaksin juhust kasutades ka siin öelda seda, mida ma olen öelnud intervjuudes. Kui on küsitud, et kuidas siis on, kas veel kunagi luuletusi kirjutama või või mitte. Et minu meelest on olemas loominguline energia niisugune ja milliseid kanaleid pidi, millises vormisemine žanris leiaks rakendust. See on juba mõnikord ajahetke küsimus, mõnikord juhuse küsimus, mõnikord otstarbeküsimus ja nii ka see. Ma ei jõudnud isegi aeg, mida ma praegu suunanud mõnda aega poliitikasse ja nüüd konkreetselt valitsusliikmena oma erialal. See on olemas tegelikult loominguline energia, mida on varasematel aastatel, olen, olen sulanud kirjanduslikku tegevusse. Ma tahan sellega öelda, et need ei ole omavahel vastuolusid, ei ole kaks, kaks erinevat, mina täpselt samamoodi. Näen ja loodan tulevikus üha rohkem näha, et, et see loominguline potentsiaal, mis on olemas kaugeltki mitte alluv professionaalsetel kunstliku teadvusloomega tegeleda vaid on olemas absoluutselt igas inimeses. Et loominguline potentsiaal leiab endale väljundeid, leiab endale rakenduse, leiab endale just nimelt need kanalid, mis oli kõige rohkem sobivad. Just selline seltsitegevus on, on üks kõige loomupärasemaid kanaleid sele jaoks. Mille te arvate, kas meie intelligentsi vaimujõudu on otstarbekalt ja maksimaalselt praegu kasutatud? Ei kogu ühiskonnaelu arengu ei, kindlasti mitte. Võimalused selleks on olnud ka väga killustatud. Ja ma ütleksin ka ikkagi, et väga väikesed kindlasti on, on nõnda, et et just nimelt see inimeste vaimujõud on tegelikult iga rahva ja iga ühiskondades ja vastavalt siis ka iga riigi kõige suurem ressurss kõige suurem ja kõige parem teeritu potentsiaal. Ja sellega on täpselt sama halvasti ja võib-olla ka veel halvemini meil ümber käidud. Kui muude loodusressurssidega ja rahva muude varadega on kas alakasutatud või on kasutatud teda valesti tehtaks, olukord paraneks, on võimalik leida väga-väga mitmesuguseid töid ja lahendusi. Näiteks kaugeltki ei, ei ole kõrgema haridusega eestlast see potentsiaal, mille nad on omandanud tänu oma õpitahtele ja tänu siis kõikliku poliitikale õppimisvõimalustele kaugeltki koos omatut potentsiaal ei leia pikendust, õppejõud, teadlased, kunstnikud on alakoormatud ja kui me räägime sellest, et meie haritlastelt on vähe äraelamisvõimalusi palgad või honoraride madalad on tõepoolest nii isegi öelda, et väga romantilisel viisil, nõnda kuid rebitud selle teekatted tuleb leida võimalusi osalejate palkade tõstmiseks hädavajalik. Aga mis võib takerduda riigieelarve viletsa seisu taha isegi siis, kui poliitilised asjast kõige paremini aru saadakse. Tarvitses hästi õnnestuda, esimesel mõnel aastal veel rööbiti tuleb avada uusi töövõimalusi. Osalt saabki olla kunstnike, teadlaste, õppejõudude, oma asi uute organisatsioonide loomise kaudu leida endale rakendust. Osalt on see on see kahtlemata kohaliku võimuga riigivõimu hea tahte küsimus. Üks näide, mida ma olen ka juba varasemates intervjuudes toonud, on see, et kui tööpuuduse laienedes töötajate töötuks jäänute täiend- ja ümberõpe lähemate kuude küsimus tegelikult praegu ja siis saaks sellest sabast täiend- ja ümberõppesüsteemis anda tööd või lisatööd vastavalt ska uusi teenimisvõimalusi, ülikoolide ja tehnilist õppeasutuste õpetajatele, õppejõududele üle jääv energia, nende see osa nende teadmistest, oskustest, mis ei leia uutes tingimustes rakendust, sellele tuleb leida uus rakendus. Näiteks täiend- ja ümberõppesüsteemis on see, on see täiesti võimalik kõik lõppkokkuvõttes ühelt poolt on suudetud hariduse süvenemise ja laienemise nii ja mitmekülgsemaks kohtumiseni Eestis ja teiselt poolt rooparitud inimestele uusi töö järele, mis võimalused, aitäh teile, kõik need teemad, millest praegu siin kõnelesite on ka. Selle saatesarja sees läbi käinud ja ka tulevikus leiavad need teemad arutlust. Teid ja teie uuel ametil jaksu, jõudu ja tervist. Vaimujõud on seda rasket koormat vedada ja ma usun, et luule ei jää mitte tahaplaanile. Küllap seegi kunagi tuleb jälle aitäh. Paljud kultuuri- ja seltsi inimesed on öelnud, et ometi kord algas ka seltside saade kella viie tee Estonia talveaias. Kultuuriministriga krimirahvaloomingu peaspetsialist härra Alar Oja loo tundubki Seppimisena roll sellel ülekandel saatel meie seltsi ja ühingute elule ikkagi on olemas. Jaama Ma arvan, et see on tegelikult palju väärtuslikum, kui me praegu oskame näha ja tunda, sest eks seltsiliikumine kui altpoolt tuleva initsiatiivi nagu läte on välja kujunenud ja välja kujunemas Eestis praegu ja tõenäoliselt seal laieneb kõigis elusfäärides ma mõtlen kultuur elu sfääridesse. Ta on ju me mäletame omaaegses Eesti riigis oli ta ju lausa alusplatvorm ja põhikõigile, kultuurisündmustele ja kunsti mitmesugustele ettevõtele, mis talle üle kogu maa ja praegu on ta selles suunas liikumas. Ja kui see saade, mis nüüd talveaias on käima pandud peaks kuidagi katki jääma või takerduma millegi taha. Ja noh, ma vist saan aru, et raha taha, siis oleks küll kurjast, sest üle Eestimaa on seltside tegevus haaratud kümneid tuhandeid inimesi ja selge see, see rahvas peab saama teada, mis toimub Eestimaa teisel pool või põhjas või lõunas. Millistel tasanditel, kas on see heategevuskas, on see kunstiline või või muu huvitegevuse ala. Igal juhul peab olema rahvas sellest teadlik, sest summas oleme me selles mõttes kamaks muutumas ja vaimne rikkus, kultuuririkkus on ühele riigile ja rahvale vist tähtsam rikkus kui nafta või kullarikkus. Ja eks peaksid ka raha inimesed, ma pean silmas siin võimalikke sponsoreid tegema, ilmselt omale ka selgeks kuvama raha paigutada. Noh, on olemas, mõistes heategevussponsorlus metseenlust, need mõistet peaksid siia juurde sobima ja ma ei tahaks midagi öelda halvasti, kuid ilmselt tasub rahulikult kaaluda, kas investeerida kassi näit katusele võib-olla hulka kallist raha või teinekord hoopiski kultuurisündmusele, on ta siis kas maakonnas või pealinnas või on see lausa ütleme lastekollektiivi, kas just eksistentsi küsimus, siis vähemasti nende elu küsimus ikkagi, nii et ma usun, et ilmas Bonzor tegevuse mõnusat, aga seltsitegevus toimib, kuid ta toimiks palju paremini, palju efektiivsemalt kui ja kultuur hakkaksid kokku, nii et need ei olegi nii vastandlikud mõisted, kui me oleme. Võib-olla siin mõnel mõni aeg tagasi tabanud. Küsimus on selles, et need tuleb kokku sulatada, kokku laulatada ja tulemusi me teame, meil on ju küllalt palju huvitavaid asju olnud, kus kultuur ja äri on omavahel kenasti kokku hakanud ja mõnedki pärli meie kultuuriketi juurde tulnud. Kas me võime mingisuguseid soovitusi anda nüüd alanud saatesarjale kella viie tee Estonia talveaias? Kas võime mõelda sellele, mida siin teha, kuidas olla? See on üks seltsi tegevusega vorme kus võivad inimesed kokku saada ja hea võib-olla praegu on küll olnud nii, et talveaed on kogunenud enamasti need inimesed, kes peaksid justkui intervjuud andma ja reeglina on nad kuidagi närvilised ja, ja nad on natukene. Nad on natukene mures oma selle intervjuu pärast, mis härra Veldermann nendelt kohe-kohe küsima hakkab, nad täpselt ei tea, kuidas vastata ja millises suunas küsimused tänavad ja selle tõttu ka ei planeerita endale vist aega, need töötasin kogu õhtu tõenäoliselt talveaja sel aastal ei ole vist ka enam nii külm, kui ta oli möödunud korral. Siin paistab olema sooja elemente juurde pandud ja ma kujutan ette, et tegelikult võiks, ma ei oska ka öelda, kas nüüd alade järgi või harrastuste järgi või teemade järgi, aga tegelikult võiks teisipäeva õhtu, kui kaks-kolm tundi siin klubide ühingute seltside inimestele veel niimoodi lahti olla. Nad tulevad enamikus siia ka need, keda kellest intervjuud ei võeta ja kes võivad maru rahulikult sind vaata, see siin ju saab esineda ja siin saab näitust vaadata. Praegu on väga ilusad pildid näiteks üleval ja ja nii et ma kujutan ette, et sellest võiks isegi niukene marukaval üritus tekkida teisipäeva õhtuti, aga saate enda kohta ei ole midagi halba öelda, ise asjad on ainult see, et mulle tundub seda, et seltsid, ühingud ei kasuta seda. Wildermann ütleb oma telefoni pärast saate lõpus ja ja ma usun, et uudi isegi, mis sellel rindel meil Eestis on, on kindlasti, aga need ei jõua temani. Seetõttu ma kutsuksin üles huvitavatest kohtumistest huvitavatest kontaktidest või sõitudest või osa võtma, sest mingitest ülemaailmsete organisatsioonide kas kongressidest või või muudest sündmustest võiks lausa teada anda ja rahvas, kuule, ta näeb ja veendub ka, et need seltsid ja ühingud tegutsevad, nad elavad, nad on, on assotsieerunud Nad on liitunud juba võib-olla Euroopa ja maailmaorganisatsioonides ja see on tegelikult suur töö, mida nagu vaikselt tehakse nagu selle meile eestlaste omandanud. Aga see väärib tunnustust, väärib kuulamist üle terve Eestimaa. Ütleme alguses ära ka siis telefoni pida kordama siis meie ülekande lõpus neli, 34 440 ja ikka parem, kui helistamine teada andmine toimuks enne lõunat, siis telefon on teie päralt. Suurepärane. Me alustame juttu seltsielust ikka teadlastega, nii nagu meil esimesel hooajal juba kombeks sai. Teadus on see, mis meid juhatab. Tulevikku teadlaste uuringud annavad meile palju, et me sellest 50 aastasest tagurpidi käigust oma mõtetes vähemalt lahti saaksime. Ja seltsielu on just see külg, kus inimesed seda oma energiat kasutada saaksid. Kultuurielu kindel osa ja kultuurielu tervikuna on ju ka teadlastele uurimisobjekt. Teie, härra Jaanla, taas teadlaste liidu volikogu liige, majanduse Instituudi juhtivteadur, olete kultuuri selle küljega kokku puutunud, uurinud seda, see kultuur on, saate defineerida. No vastus sellele küsimusele, et mis see kultuur on, ei oska ma küll praegu kohe nii lühidalt ja paugupealt vastata. Aga tõsi ta on, et ma olen viimastel kuudel tegelnud kultuuri finantseerimisprobleemidega Eestis ja loomulikult ka siis teaduse arengu üldisemate probleemidega, nagu ma ka varem olen neid asju nagu tähelepanu all hoidnud ja tõepoolest, ma ütleksin nii, viisid kultuuri arengu, praegused tendentsid on tegelikult väga huvi, pakuvad just selle rahastamise külg, selle finantseerimise külg ja saab muidugi näha, kuhu see asi kõik välja tüürib. Sõda on praegu põnev vaadata, sest tegelikult murrang muutused on olnud väga järsud. Ma ütleksin, kohati ka väga ootamatud, ootamatute tagajärgedega. Ja on ikka nii, nagu elus on olnud, inimesed jäävad taga mingisuguseid fikseeritud või või heaks kuulutatud eesmärke. Aga nende eesmärkide poole püüdlemisel või nende tagaajamisel saadakse kätte ja võidule nendega kaasa veel väga palju muid asju mille peale ei osatud mõelda, mida ei tahetud ei osatud arvatagi, millised võivad olla. Selle lausega ma siis tahtsin öelda seda, et praegune situatsioon ja kultuuri arendamisel Eestimaal ei ole kõige soodsam meil loodud küllalt suur intellektuaalne potentsiaal ja muidugi see külg just nimelt missa skulptuuri arendusobjektiks on see inimeste eetiline tase hea külg ja sealhulgas ka kõik need eri valdkondade või, või tegevusse Liinide eetikanõuded, ma mõtlesin arsteeti Kaia insenerieetika ja, ja kas või kirjaniku eetika, ajakirjaniku eetika, kõik need on ka kuidagi unarusse jäänud sellises üldises turumajandusse joondumises. Ja vot see on tõepoolest valdkond, kus vas seltsielu ja selline ühiskondliku terasega jälgimine tähelepanu, fokusseerimine, nendele probleemidele saaksime praegusest kujunenud sellisest madalseisust välja aidanud. Kas me saame öelda praeguste tähelepanekute ja võib-olla ka uuringute põhjal seda, mis meil endal inimesel, millest kõige rohkem puudu on? Mina olen öelnud seda, et just intelligentsist või taktitundest või midagi niisugust, et selles on defitsiit või. Ja no sellest diagnoose panna muidugi on natukene riskantne. Teatavasti on ikkagi puudu veel päris paljudest asjadest, aga mis minule ja minu tegevusvaldkonnale vast kõige lähemal on, siis ma võiksin seda sõnastada kõige lühemalt niiviisi. Et me vajaksime mingisugust rahvuslikku aktsiooni intellektuaal haalse ja eetilise arengu tagamiseks. Vaat need kaks asja, me oleme hakanud küllaltki nihilistlikult suhtuma intellektuaalset potentsiaali ja võimalustesse ja teisest küljest on ikka täiesti lubamatu, kui riigiettevõtete direktorid ja ka asjamehed krahmavad nii seadustele kui ükskõik millele vaatamata kõikvõimalikke enam-vähem reaalselt kättesaadavaid asju. Siis ma arvan, et siin peaks ühiskonna tähelepanu olema sellele pööratud. Ja kui me siis kuuleme, et riigikontrolöril ei õnnestu ühtegi asja lõpule viia kohtu kaudu, siis on ikka midagi traagilist lahti. Muide, see maksab täpselt kultuuri kohta ka kultuuriasutuste ja kõige muu nende riigiasutuste kohta, mis on siiani olnud riigi ülal pidada. Ma arvan, mitte nii suurel määral, võib-olla kui me hakkaksime vaatama, mis asjad seal logisevad, siis me võiksime vast öelda niiviisi, et kahe silma vahele on jäetud väga oluline asi omanikutulu saamine. Ja kõik need suured objektid võib-olla ja ja teinekord ka muud materiaalsed väärtused, mis on antud ühe või teise eelarvelise asutuse käsutusse, neilegi kasutada sihipäraselt ja jääb saamata. Tegelikult see omanikutulu, mis kui välja üüritakse või renditakse kellelegi kasutada antakse, peaks nagu tulema selle asutuse või riigieelarvesse. Vaat siin on tõepoolest õige mitmetel juhtudel, millega ma ise olen kokku puutunud palju tegemata ja siin oleks tõenäoliselt võimalik teha ja ühtlasi ka suurendada riigi riigi sissetulekud teisest küljest tooks tagasi kultuurile, arengule, teaduse arengule. Nii et siin võimalus on. Nähtavasti sai alguse Edgar Savisaare valitsuse aegsest küllaltki kergest suhtumisest sellesse, et me hakkasime nagu üle minema turumajandusele eraomadusele jätsime vaatluse alt välja selle, et raske probleem on selle eraomandi tegelik tagamine ja kindlustamine. Ja selle omanikutulu saamise probleemid, noh, riigiettevõtted ju sisuliselt läksid ju juhtivate Nõukogude Vidertorite kätte ja nad tegid sellega, mida tahtsid ja väga vabalt Natentsid endid tundsid, sest riigi selline korralik kontroll oli paraliseeritud. Need siin on neid eetilisi probleeme ja noh, see on ärieetika valdkonda käiv asi, eks ole, kuidas inimesed ikkagi kavatsevad äri ajada ja, ja kas ta nüüd on selline suli äri või on ta siis ikkagi ausalt ja selgelt korralikule tootvale tööle põhinev äri, siin on ikka väga suur vahe. Ja see on ka ärieetika ja see on ka ühtaegu meie majanduse jalule saamise alus. Tänan, härra Laas, mõtlesime üsna pikalt teadlaste tähelepaneku issi uuringuist, meie kultuuri üldteemadel. Me jätkame teadus arutelusid ka järgmistel kella viie teedel. Ent nüüd teemavahetus ja selleks annab mahti Swing kvartett Kalev Welt huti juhatusel. Te kuulete seltside saadet kella viie teed, Estonia talveaiast on seltside ühingute teadete aeg. Nädala pärast on siin saalis eestitaani seltsi inimesed. Kuid seltsi juhatuse liikmel ja Taani kultuuri Instituudi juhatajal proua Silvi Teesalul on juba täna midagi huvitavat südamel mis kuulub kõigile Taani Väikesaare Bornholmi plaan, mis on. Jah, väga õige, ma selleks tahaksingi rääkida, meil oli möödunud nädalal külas Bornholmi delegatsioon, kes tuli suurejoonelise ideega. Nad on saanud 40 miljonit Taani krooni. Et viia läbi programm Bornholm, hariduse saar. Ja selle programmiga tahaksid nad enda juures läbi viia täienduskursuseid väga erinevatel erialadel ja väga erinevate erialade inimestega. See programm on aga väga laiapiirkonna peale Poola Kaliningradis, Läti, Leedu, Eesti Peterburi. Programm on mõeldud mitte ainult haridustöötajatele, kuigi see sõna haridus on seal pealkirjas olemas. Ta on mõeldud kõikidele ütleme, põllumajandustöötajatele, kalameestele, sotsiaalhooldustöötajatele, turismiga tegelevatele kõik erialad, mis ja elualad, mida me siin, kuidas me siin iga päev elame. Taanlased soovivad seda korraldada niimoodi, et ootavad teilt kõigilt siin Eestis projekte projekte selle kohta, missugune võiks olla kursus, mida te soovite Taanis kuulata, mis alal nimelt te soovite saada täiendusi ja Taani kogemust tundma õppida? Kursus on nii teoreetiline kui ka praktiline. Põhiliselt kasutatakse Bornholmi saarel olevat jõude ka erinevaid koolituskeskusi seal Bornholmi saarel. Kui aga nende enda jõust tuleb puudu, siis nad kutsuvad lektoreid ka Taani teistest piirkondadest. Ja ma tahaksingi siis siis siin üles kutsuda teid kõiki Eesti erinevates paikades oma projekte kirja panema ja need saatma Taani kultuuri instituuti aadressil Vana-Viru neli. Etti lähemat informatsiooni saada, mul on üks pisikene leht aga informatsiooniga selle projekti kohta, aga siin ei ole eriti palju rohkem öeldud kui Eesti Ekspressis. Nii et ka sealt saate selle materjali kätte. Projekte ootame lähema kuu-paari jooksul küll siia, sest et projekte saadetakse ju ka teistest piirkondadest. Kui see projekt meie kaudu jõuab Bornholmile, siis vaadatakse, see üle. Vaadatakse, missugused on võimalused Bornholmil ning siis juba kontakteerutakse teiega uuesti Teie ja Taani projektist osa võtta poole ühise allkirjaga läheb juba see projekt komisjoni, kes eraldab projektiks raha. Raha peab olema eraldatud 93. aasta augustini ja kogu see projekt peab läbi viidud saama kuni 94. aasta juunikuuni. Aega meil palju ei ole, aga võimalused on tohutud. Nii et mina soovitan küll kõigil kellelegi vähegi tekib mingisugune idee ja ta tunneb, et Taani kogemustest saab olema kasu lülituda sellesse. Ja sellel plaanil on sõna haridus sees on täiesti loomulik, see ongi ju täiendusse ongi õppimine, mis ongi haridus. Väga õige ja ta puudutab kõiki inimesi, sest ma arvan, et meie täiskasvanute Me peame ennast harima, ei pruugi selleks mitte koolis töötada, ainult või koolis õppida. Ja see annab võimaluse kõigile ennast täiendada. Praegu tänan end kõigest lähemalt peamiselt küll eesti taani seltsist kuulete juba nädala pärast. Ja nüüd veel, mida me võime talveaias sellel hooajal üldse kohata, näha, mis suunad on talveajal? Perenaine Viktoria Jagomägi. Tere, head raadiokuulajad, tükk aega ei ole teiega rääkida saanud ja teid talveda kutsuda, samuti saanud siidetu tõttan tingimata meie juurde kõigepealt kutsuma ja ütlen, et meil on endiselt oma aiaetendused, see tähendab etendused, mis on planeeritud spetsiaalselt toimuma. Aias. Kui te jälgite reklaami, siis neid on juba kokku nelis sellel kuul veel saate vaadata teenija käskijanna diapiilu, vekslit. Lubage ma ütlen, ainult koondnimetusena ei nimeta autoreid, sest raadioaeg on tõtlik. Aga detsembrikuus tuleb Haasmi üks lemmiketendustest, Don Basquale ja jaanuarikuus ilmselt kah Silva, sest need vajavad kõik eraldi proove ja lauljad on väga hõivatud. Peale selle loomulikult on meil kammerkontserdid mitmesuguseid kohtumisõhtud, kus laulja räägid oma reisidest ja oma õpilastest näiteks? Ma toonitan, just nimelt laulja, sest see peab olema Estonia teatri solist, kes saab kasutada seda ruumi järgmisel nädalal. Me väga ootaksime teid, Eino Tambergi autori juhtumisi on seotud Eino Tambergi juubeli ka ja ma arvan, et meie aias on seedilalt hubane. Seal reedel, 20. ja 21. laulab meil Voldemar Kuslap. Meil on tänavu sellest hooajast siis perekohvik. Seda on juhtinud härra Arne Mikk. Ja esimene perekohvik on läinud väga edukalt, see on pühapäeviti üks kord kuus kella kolmest. Vanaisad ja vanaemad. Pilet on odav, seal aga söömedal. Peame kurvastusega ütlema, et kolmapäeval, 11. oli meil planeeritud visioon, homme koomiline ooper Abielu veksel jääb ära, sest praegu on raske aeg lauljatele, paljud on haigestunud. Tegemist on mitmelaulja haigestumisega, nii et me vabandame ja palume siis järgnevatele etendustele, kes sunnib pileti. Loomulikult saab selle tagastada kassasse. Ja juhul, kui ta ei taha näiteks vahetada seda järgmise etenduse vastu. Nii tervitan kõiki meie kuulajaid, tulge meie juurde, palun. Ja ongi praegu kõik. Meie jääme hetkel veel siia talveaeda, tee ja kohvitasside juurde. Ent tähelepanu, kõik seltsid, ühingud, liidud. Kui tunnete huvi meie teisipäevaste kella viie teede vastu, andke endast märku kirja teel aadressil E null üks 100 Tallinn, Gonsiori 21, kellaviietee või telefonil 43 44 40 kordan telefoni 43 44 40. Te kõik olete kutsutud ja teretulnud. Nädala pärast on siin saalis eesti taani seltsi inimesed ja nende külalised, kuulame uudisena Taani muusikat. Seega kohtumiseni jälle kuulmiseni.