Hallo hallo siin Estonia talveaeg algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia Seltsi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Lääne-Eesti panga eestkostel toimu ülekannetes Sari igal teisipäeval sel samal kellaajal. Seltside ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. Soni, intelligentsi, kokkusaamise koht. See on uute ideede hetkeplaanide väljapakkumise paik. See on küsimine. Mine seltsidest, tipultuurist ja taidlusest. See on seltside ja ühingute ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Täna on see taani muusika päralt. Täna kõneleme Taanist. Mängib Taani veel see rahvamuusikaansambel, tema bänd. Head pärastlõunatundi kuulajad ja siin talveaias olijad teeme olemise mõnusaks. Sest seltsielu erinevates vormides ongi koduse tunde olemasolu huvi arutatud vastu just see, mis meid siia kokku toob. Tänaseks põhiteemaks ongi Taani, täpsemalt Eesti, Taani seltsi inimesed. Tänaseks pärastlõunamuusikavalik on aga Taani kultuuri instituudi juhataja proua Silvi Teesalu kogub. Kummaline Taani muusikat tunneme üldiselt vähe. Ent see on meile nagu kuulete eestlastele päris kodune. Ent kui eelmisel teisipäeval mõtiskleme alustuseks seltsielust üldse kuuleme teadlasi, tähelepanekuid ja uuringute tulemusi meie kultuurielus tervikuna. Kuhu jõuame, kus me oleme? Ja alustuseks ongi valmis majanduse Instituudi teadusega ökonoomika sektori juhataja, teadlaste juhatuse liige härra Jaan Laos. Missugust rolli mängib kultuuris näiteks laialdane seltsi tegevus igas mõttes seltsi tegevus, sest seltsitegevus on ka omakorda jälle lai mõiste. Ja no ma tean, et kui Eesti vabariigi loomise perioodil seal 20.-te aastate alguses eesti rahvas võitles sellise majandusliku kitsikuse ja üldse nagu kultuuriarenduse jalule saamisega, siis täiesti plahvatuslikult arenesid kõik seltsid nikultuurilise eesmärgiga seltsid kui majandusliku eesmärgiga seltsid ja sõdalas praegu isegi statistiliselt täiesti huvitav analüüsida, mõtleksin seal täiesti plahvatuslik igat laadi selts tuli juurde väga palju ja väga kiiresti. Ja huvitav on ka see siis leidusid, need inimesed, kes võtsid seda organiseerimistööd eneste peale, oskasid seda tasemel teha. Ma isegi arvan niiviisi, praegune ajalooline moment, need mõned aastad on analoogseid, kuid sellist astmelist arengut nagu oli 20.-te aastate alguses me praegu saavutanud ei ole veel. Ja siin on mitmesuguseid põhjusi. Kahtlemata eks ole, paljud asjad on ebamäärased ja ka majanduslikult vahekorrad ja suhted ei ole selged. Aga tõenäoselt lähemale seal, ma arvan, see võib igati hakata veelgi kiiremini arenema, sest ühistegevus on ikka sellisele majanduslikult vaestes oludes olevale rahvale väga vajalik. Nii. Tootmist arendavate seostes netis igal juhul ma arvan, seda on vaja. Aga mis mulle muret teeb, võib-olla on see, et meie küllaltki suur loomeintelligentsi potentsiaal, mis on nagu loomeliitudesse koondunud ei ole praeguses situatsioonis rakendatud täit rakendust ja seni riigiabi saanud dotatsioonidest elanud, aga ka omaloominguliste liike, toe majandustegevusest abi saanud loomeliidud on praegu väga rasketes majandustingimustes ja, ja see takistab või, või pärsib nende tegevust puht loomingulises mõttes, aga tundub niiviisi, et paljudel juhtudel oleks neil küllaltki oluline roll täita just sellist erialaste ja natukene nõudlikuma tulemuse saamisel. Seltsid liidud, ühingud, need ei ole praegu ainult ühiskondlikul ülalpidamisel või öelda nii, et seltside ühingute ja liitude tegevus põhineb mõningal määral ka ju rahalisel alusel, kuigi sageli öeldakse, et seltsid, need on niisugused entusiasmil seisvad ühendused alati mitte, kuigi põhiline ongi see, et ühe kutse või ühe huvialainimesed leiavad ühise tegevuse. Kahtlemata ka on ju mitu võimalust, kuidas ost seltsi tegevust majanduslikult garanteeri, et üks asi on liikmemaksud, panna rahad kokku, hakata tegema ka mingeid üritusi, siis kasvatada seda raha ja niimoodi luua omale mingi alus või baas. Loomulikult on ka teised teed kutsuda ellu mingid fondid, mida siis vast mõistlikud nimetades nende protsentide arvelt finantseerida üht või teist skulptuuri aru. Ja praegu ongi siis aeg selline, et minu meelest ei üheksaga teiseks ole soodsaid eeldusi, rahvas on vaesunud seoses selle rubla perioodil toimunud ülikiire inflatsiooniga ja nüüd ka sellele järgnenud krooni raskete aegadega, kus enamik sissetulekust läheb, kas küte ja toidu peale ja palju ja inimestel ei ole. Ja teisest küljest ka riigi rahakoti. Riigikassa on siin võimetu andma mingisuguseid arvestatavaid summasid nendele loomeliitudele, oma fondide rajamiseks või algatamiseks. Ma tean, need katsed on tehtud, luua fondid ja alati on palutud riigieelarvest mingisuguste lähtesumma talus kapitali. Seda ei ole siiani saadud ja tundub niiviisi lähemal ajal otse. Selliste summade saamine on väga keeruline või peaaegu võimatu. Iseasi on muidugi, kui leitakse ise mingisugused vahendid või võimalused, kui töötatakse välja mingisugused soodsad seadused millede rakendamisel kaks siis ühe või teise kultuurisfääri tegevusala lõpetuseks summasid laekuma. Mis rolli mängib meie majanduse madalseisus, kus raha ei ole ja majandus areneb väga visalt. Siiski nendel seltsidel, ühingutel ja liitudel, kuhu inimesed on päris massiliselt koondunud. Ma arvan niiviisi, et küllap ikkagi inimeste algatusel kool, entusiasm, meil on väga suur roll, sest mulle meenuvad siin kahekümnendat aastat, kus tegelikult ikkagi hoida kokku selleks, et anda haridus- ja ja finantseerida siis seda õpetust või, või õppimist. Ja ma võin siin olnud isegi mõne Läti publitsistika mõtteavalduse, kes ütlesid niiviisi, et Läti rahvas on kannatanud aastasadu ja loonud ja töötanud selleks, et luua mõned kõrgintelligendid ja et mõni selline kõrgintelligent, seda me võime võrrelda terve liia linna maksumusega. Tähendab suhtumine oli väga positiivne just nimelt sellesse intellektuaalse potentsiaali ja rahva mõistuslikesse võimetesse. Ja nüüd muidugi mõneti tahan seda propageerida, aga siiski ma arvan, et praegusel arengu momendil me peame ikkagi juhtima tähelepanu sellele, et me peame püüdma ikkagi kokku hoida väga paljudes asjades, just selleks, et anda ikkagi teadusele, haridusele, kultuurile seda kõige hädavajalikumate, et siin ei saaks midagi nii-öelda välja redigeeritud täiesti lõplikult ja pöördumatult, sest paljud asjad, kui me ikkagi teeme praegu väga järsu vahe sisse, on hiljem väga raske uuesti ellu kutsuda, järeldama vaata, ma tean seda teaduskollektiivide arvelgi või, või nende näitel, kui ikkagi mõned kollektiivid saadetakse laiali, inimesed asuvad kõik mujale tööle juba siis sedasama temaatikat uuesti arendama hakata, neid inimesi kokku saada, uuesti luua. Kirjanduse baas, muu materiaalne baas on väga raske. Ja küllap ta ka kultuuris niiviisi, mis on ikka juba laiali aetud, seda uuesti kokku panna, aga kulukas vot sellepärast peaksime ikkagi väga hoolega praegu mõtlema kõike seda, mis toimub muutused põhjalikult läbi kaaluma, isegi taganemine siin kulutuste osas oleks mõistlik kokkutõmbamine läbi kaalutletud aga mitte niiviisi, noh, et on, meil väheneb omasoodu ja teinekord väärtuslikud asjad kaovad ja need mõned vähem vajalikud asjad säilivad. Ma usun, et see on teema, kultuuri uurimine, seltsi tegevust tervikuna, mis vajab veel palju kõnelemist ja siin on väga huvitavaid tähelepanekud teil, härra Laas ja teistes ülekannetes saadetes, ma usun, et härra laas ei keeldu nendel teemadel edasi. Vestlemast ja kindlasti, sest elu läheb edasi ja ja Gruusias tuleb juurde ja mitmed arengud või ilmingut väärivad kindlasti arutamist. Ma arvan, et ka laiema publiku ees ja eriti mind huvitaks just nimelt selle intellektuaalse eetilise arengu probleemistik. Ma arvan, et see oleks üks valdkond, kus paljudel seltsidel oleks oma sõnadega kaasa öelda. Sest tõesti on praegu aeg, kus Eesti rahvas peaks selle peale mõtlema. Kella viie tee külalised on täna Eesti Taani seltsi liikmed. Me teame, et Eesti Taani selts on meie seltsidest üks nooremaid, ta ei ole kuigi kaua töötanud, kuid ometi on teada, et väga aktiivne selts ja inimesed on huvitunud selle seltsid tööst. Eriti keeleõpe, mis on juba laialt tuntud ja nõnda edasi. Eesti Taani seltsi juhatuse liige, aga ühtlasi Taani kultuuri instituudi juhataja proua Silvi teesalu. No kuidas see kokku võtate, selle lühikese tööaasta? Võib öelda, eks aasta vist ongi taani Sildsona. Jah, see on täiesti õigus enese üllatuseks isegi mõnes mõttes tahaksin öelda, et kõigepealt ma olen vaimustuses inimestest, kes astusid esimese hooga seltsi ja üllatuseks on ka see huvi, mis ikka veel jätkub. Ma arvan, et põhjused on päris mitu. Üks on see, et Taani kui maa on meile ikkagi väga tundmatu olnud aastakümneid ja kui ma meenutan kasvõi oma kooliõpikuid, kui palju seal ikka sellest Stahlist räägiti või informatsiooni siiani liikus. Teisest küljest on see, et taanlaste huvi Eesti ja Baltikumi vastu on ka tohutu suur ja seetõttu väga paljud projektid, mis nagu Eestisse jõuavad, on taanlaste initsiatiivil siia tulnud. Ja muidugi ka eesti taani selts on olnud aktiivne ühes kui teises. Alustame liikmetest, kui palju neid on? No praegu päris raske öelda, sest ma ei ole viimaste jällegi arv üle lugenud, sest testinani seltsi koosolekul astus päris palju inimesi seltsi liikmeks ja ma arvan, et see ei ole veel kõik, et seltsi kas jätkub. Kuidas, ma ei arva, et see nii väga oluline on, et seltsi liikmeskond peaks kasvama. Meie mõte on see, et selts ei ole loodud liikmete elu huvitavaks tegemiseks. Selts on loodud selleks, et liiguks informatsioon selle kohta, mis Eestis suhetes Taaniga toimub ja me peame tagaväärtuslikeks neid seltsi liikmed, kes on ise mingite projektidega Taaniga seotud ühe või teise projektiga, mis hõlmab Eesti Taani koostööd, kellel on kas isiklikud sidemed Taanis, sest meie eesmärgiks on koguda informatsiooni. Ei ole ju Eestis praegu sellist kohta, kuhu sa võiksid minna ja küsida, et öelge, missugused kontaktid Taaniga on ja kuidas mina suudan sinna lülituda ja nii edasi. Aga Taani poolt pakutu on nii lai ja. Ma arvan, et Eestis võiks koostada nii ka veel mitmetel aladel süveneda ja laieneda. Seltsi niisuguseks teiseks eesmärgiks oleks tõesti meeles pidada olulisemaid sündmusi, mis seovad Eestit ja Taanit, ma mõtlen siin mingit tähtpäevi ja teiseks meenutada ka neid tähtpäevi, mis taanlastele olulised on. Võib-olla see laias laastus oleksid. Kõik igavest selts loob oma kodukorra, iga selts loob endale eesmärgi. Teie või õieti siis eesti taani selts või meie selts on pisut üldisest seltsielust selles mõttes kõrvale kaldunud, et ta ei loomite seltsi liikmetele niisuguse huvialaringides töö, vaid seltsi eesmärk on pisut suurem, et need inimesed, kes ise huvituvad Eesti, Taani või õieti, siis meil Taanist tulevad selle seltsi juurde, et midagi selles liinis ise korda saata. Üks kindlasti on keeleõpe, mis on väga laialdane. Jah, seda küll keeleõpet me alustasime tegelikult täiesti vajadusest lähtudes, sellepärast et kui ma tulin taani kultuuri instituuti tööle, siis mu telefon oli päris punane, sellest, et küsiti, et kas instituut korraldab keelekursuseid ja kuna ma ei olnud selle peale mõelnud, siis ma kuulates neid telefonikõnesid, otsustasin, et no siis peab tegema, kui ei ole. Ja me oleme teinud neid keelekursuseid taanlast test, õpetajate abiga tõesti juba 91. aasta gara kevadest alates ja nad on olnud selles mõttes edukad, et õpetajad olnud, vähendad kvalifitseeritud. Ärme arvudest räägi aga päris palju inimesi, kes on need kursused läbinud, mingi algõpetuse taani keeles saanud ja on tekkinud ka üks hulk inimesi juba, kes vabalt valdavad, et kõnekeelena taani keelt, kes saavad meid abistada juba siin, Eesti erinevaid ettevõtteid, asutusi, tõlketöödega. Kes üldse need inimesed on erialade järgi kestani vastu huvi tunnevad? Ma olen alati küsinud, et miks te siia tulete ja miks te keelt õppida tahate. Miks te Taani seltsi tulete? Algul oli puhtalt huvi, aga nüüd on asi muutunud rohkem selle poole, et tulevad inimesed, kellel on konkreetsed konkreetsed plaanid. Kes on tähendab kas või keele õppeski, kes on juba seotud Taani projektidega ja nad vajavad taani keelt, kasvõi sellisel määralgi, et kirjad läbi lugeda või kes vajavad taani keelt, et oma tööalast võimekust täiendada näiteks meil on mitmeid inimesi, kes töötasid ennegi giididena turistidega, kes praegu on võimelised Taani turiste taani keeles vastu võtma siis on meil käinud kursustel inimesed, kes on seotud kirjanduseluga ja me teame ju, kuivõrd vähe on Taani kirjandus tõlgitud eesti keelde ja vastupidi, nii et juba siin on tekkinud väikene potentsiaal. Ja just nimelt nii veel edasi või näiteks firmad, kes omavad koostööpartnerid Eestis. Just Eesti-poolne partner on saatnud oma inimesi siia keeltekursustele, mis on ka väga mõistlik, ma arvan. Ma tean, et Eesti, Taani seltsi ja Taani kultuuri instituudi töö on väga läbi põimunud, nii et mõnikord on raske üldse aru saada, kus lõpeb üks, kus lõpeb teine. Aga mõneti on see ka loomulik, sest kultuuriinstituut on ka väga väike ühes isikus vist ametlikult või palgal. Jah, see on täitsa õige ja ma pean ütlema, et ma lausa rõõmustan, et on olemas niisugune hulk toredaid tublisid inimesi, kes ka kultuuriinstituudi tegevusel aitavad laieneda. Sest et on võimatu, et üks inimene tõesti see niimoodi on, suudaks toime tulla kõige selle toredaga, mida Taani poolt pakutakse või Eesti poolt pakutakse. Ja suuremad projektid. Me olemegi ellu viinud just nimelt Eesti Taani seltsi liikmete abiga, siin Taani kultuuri instituudis, mille peakorter asub ju Riias, meil on nimelt Baltikumi keskus Riias, siin Tallinnas töötab nii-öelda kohalik, eks ole, ja, ja üks inimene üksi ei jõua. Eks see näitab veel kord, et niisugust seltsielu kultuurieluvormide mitmekesisus on ääretult huvitav ja võib viia ootamatute lahendusteni, mis antud juhul nüüd Eesti Taani seltsi ja kultuuriinstituudi vahel on olemas. Ja mina tervitan kõike, mis puudutab inimeste aktiivsust. Ma leian, et mida rohkem inimesi millegagi tegutseb, seda rohkem võimalusi on meie ühiskonnal areneda, edasi edasi minna. Sest, et passiivsus kõrvalt vaatamine, ma arvan, et see on üks häda, mis on meie ühiskonnas ikkagi praegu tuntud ja oletatav, sest inimene, kes teeb midagi temal ei ole aega viriseda ega rääkida, et ei ole seda või teist. Sest tal on nii palju tegemist, ta on hõivatud ja Eesti Taani seltsis. Ma tunnetan nisust positiivset suhtumist edasisesse ja ma olin ise ka suur optimist, ausalt. Mida võiks meenutada, mis juba tehtud on? Siin on selle aasta sees olnud väga huvitavaid ettevõtmisi kus osa saanud mitte ainult seltsi liikmed, vaid linlased ja kaugemaltki. Ma mõtlen, et üheks oluliseks asjaks siiski meil üks aasta tagasi eesti taani seltsi ajalootoimkonnas noorte meeste peadest tekkis idee, et me teame väga vähe üksteise ajaloost ja tekkis idee, et me peaksime hakkama korraldama või korraldaks õige ühe ajalookonverentsi. Rääkisime paljude Eesti ajaloolaste ka, kes olid asjast väga huvitatud, meil on ju tegelikult ajaloolasi, kes on ka Taanit veidi uurinud aga me lihtsalt ei tea nendest asjadest. Ja mõte tekkis selline, et kuna ajalugu on ikkagi nii rikas, et püüame alustada siis mingi perioodiga me saime tugevat toetust Taani, Eesti seltsilt ja Taani kuriinstituudilt Kopenhaagenis ning tulemuseks oli, et 28. juulil me saime ära pidada konverentsi Eesti Taani suhted läbi ajaloo läbi sajandite, kusjuures Me võtsime käsitlusele ainult sajandit 12 13 14, võib-olla suurematest asjadest. Möödunud aastal. Ma tahan tänada Eesti Taani seltsi liikmeid ka aktiivselt, väga õiglaselt ja ausalt korraldasid Taanist Skywalkeri linnast saabunud humanitaarabi. Sest see on ka üks asi, millega, no mis on tuttav väga paljudele eestlastele praegu me oleme ju nii paljud sellega tegelenud. Ja Eesti, Taani seltsi liikmete kaudu me püüdsime siis leida need kohad, kes ei olnud selle hetkeni veel humanitaarabi saanud. Need väiksed vallad või väiksed koolid üle Eesti. Me saime sellega toime ja ma rõõmustasin ühes teiste. Tore oli veel selle asja juures see, et saabus siia see abi ühe vana Kuunoriga, mis oli 100 aastat vana tee peal satuse Gunnar tormi kätte, seal tekkis mingi leke, mille me saime heade inimeste abiga Miidurannas ära parandatud. Ja väga hästi saime jutule ka purjespordikeskuse juures üritusega Pirita sadam ja kes tegelikult ju tasuta lubas sellel laeval seal viibida viis päeva, kuni maisad suutsime ära toimetada. Et väga palju inimesi heast südamest aitab niisugustele asjadele kaasa. Vaatame pisut tulevikuplaane on peetud. Neid on hulgi, aga mõned, mida võime hetkel tähtsamaks pidada. Taani ühiskonnast ma juba siin mitu korda ütlesin, me vähe teame ja me otsustasime, et sel aastal Eesti Taani seltsi korraldusel toimuvad loengud. Me oleme saanud kokkuleppele kinomajaga, et iga kuu üks või kaks korda saame nende ruume kasutada. Ja seetõttu, kel huvi, on jälgi kuu, võib-olla kinomajas endas üleval üleval olevat kulutusi küsigu Eesti Taani seltsist Sid Taani kultuuri instituudi aadressil. Me püüame ka laiemat informatsiooni anda. Esimene loeng Taani elust-olust toimub 23. novembril kell neli uus tänav kolm ja jätkame seda loengusarja kuni mai lõpuni. Mis teemadel esimesed loengute me peaksime Taani ühiskonnast, Taani-Euroopa, Taani minek Euroopasse ja sellega seonduvad probleemid siis jaanuarikuus me saame pidada loengut Taani kaasaegsest kirjandusest, veebruarikuus tulevad meile siia Tallinnasse kaks taanlannast õpetajad, kes on parajasti üks neist, on Ülenurme keskkoolis, teine on lähtekeskkoolis, kes räägivad oma kogemusest, olla inglise õpetaja Eesti koolis. Siis edasi me tahame rääkida veel Taani teemal Taani ja demokraatia. Tahaksime rääkida mehest, kelle nimi on kruntlik ja kes on andnud filosoofilise aluse üleüldse Taani haridussüsteemile tänapäevani. Vot niisugused mõtted. Eesti Taani selts on oma olemuselt jah niisugune õppimishimuline tervikuna, sest kui vaadata siis neid külalisi, seltsi ja instituudi külalisi, siis Need on ju ka kõik õpetajad, kes ikkagi õpetavad meile midagi, nii et Taani on huvitatud isegi sellest, et sealt inimesed siia tulevad ja meile koolitust annavad. Midagi pole parata, aga aeg on meis nii mööda läinud selle 50 aasta jooksul, nüüd vajame eriti koolitust sealt, kus aeg on edasi läinud. Jah, muidugi, kusjuures ma tahan rõhutada lihtsalt seda, et kõike seda, mida õpetad, vaadatakse, mida räägitakse need kogemused, mida kas või taanlasidki näiteks meile pakuvad, me peame siiski läbi töötlema oma situatsioonist lähtudes lähtudes sellest, missugused võimalused ja mis meil on, sest et meie ühiskonna arengutase on siiski niivõrd erinev ja tihti olen ma märganud seda, et Ohmis taanlastel viga, nendel on kõik riigi poolt kindlustatud, nendel on kõik riigi poolt pakutud. See tõesti on nii, Taani ühiskond on rikas, aga sinna on jõutud aastakümnete visanud tööga ja ma arvan, et meie lootus ja meie optimism ongi selles, et kui meie tõsiselt ütleme, me võime ka sinna jõuda Me teame, et Eesti, Taani seltsil on väga tihedalt sidemed Taaniga ja praegu on seltsi külaliseks võib vist nii nimetada, eks ole, Kopenhaageni linnaosa aselinnapea see tähendaks siis Taani poliitik ja Taani ning inglise keele õpetaja proua Brigitte Hamburg. Aga et me saame ka kohe taani keelest aru, siis aitab meid ka Taani seltsi kaudu taani keele ära õppinud giid ja tõlk, nüüd siis proua Annely rannaste ja saue keskkooli pala juhataja, inglise keele õpetaja proua Kirsti pere, kelle juures siis meie külaline on mitu nädalat olnud kaks nädalat. Aga mis puhul meie külaline siin Eestis siis on? Pääspin ju ja siis. Ta on Eestis selleks, et õpetada inglise keelt ja tunda omal nahal kõiki neid muudatusi, mis on Eesti elus praegu toimunud. Ta leiab, et see on kohutavalt huvitav periood. Praegu Eestimaaelus. UFO taina loomulikult on raskused rohkem majanduses ja demokraatliku protsessi rakendamises aga teistpidi on ta ikkagi väga huvitav, kui kõiki neid muudatusi ja tänapäeva nõudmisi silmas pidada. Kas meie külaline puutus Eestiga varem ka kokku või ainult ei läheks pabinasse, mees Läns õli ja tal ei ole Eestiga mingeid kokkupuuteid olnud varem aga kuidas ta sattus siia jää? Kelle kaudu see niisugune vahetus hakkas toimuma või kelle poolt see ajaleht oli pandud? Tiha tittenskikult instituut ei kriminaalseda, tegi Kopenhaageni Taani kultuuri instituut, aga mis teda huvitas siis Eestis mille poolest, miks Voff Eadu kommet in käändzilsa jagame Fadi? Pisse yhel Sass Evaden sanile, fakk, Fafaga, Igen, heiteedimkaaliskee süsteem tema arvates kohutavalt huvitav, tasuta tõstena kohutavalt huvitav näha ja tunda ja omal nahal läbi elada kõike seda siin perioodil, kus pärast viiekümneaastast okupatsioonimaa on taas asunud demokraatia teele. Ta on kohtunud väga paljude inimestega, aga ta on saanud väga paljud küsimusi esitada ja ta on väga meeldivalt üllatunud, et eestlased ja väga meelsasti vastavalt küsimustele seal on väga palju ühist taanlastel ja eestlastel. Aga loomulikult on olemas väga suur vahe, kuna 50 aastat okupatsiooni ja 50 aastat erinevat haridusteed on seda põhjustanud. Taani koolis alustab õpilane sellest, et ta harjub olema ühiskonnas, ta harjub olema avatud kõigele ja kõigile. Aga siin on mitu generatsiooni sellest ilma jäänud. Ja seetõttu tuleb inimestel väga paljud asjad uuesti alustada. Nii nagu ma aru saan, on proua Brigitte Hamburg pisut seikleja. Ta tuleb päris tundmatusse kohta. Loodab, et see uudishimu ja seiklushimu sai endale alles. Aga ta tahab ka ära nimetada ühe asi, mis teda kohutav šokeeris, nimelt et jäädakse pensionile 50 viieselt. Ta leiab, et see on intelligentsi raiskamine. Näiteks. Et eestlased on nii suutnud säilitada ja hoida ühte oma rahvuslikku karakterit, oma kultuuri, oma keelt selle 50 aastase okupatsiooniga, samal ajal kui taanlased omas suhteliselt lühikese okupatsiooniga, tunnevad, et nemad nii pikka aega seda vast ei oleks suutnud vastu pidada. Kuidas teie siis olete omavahel läbi saanud, kui külaline teie juures kaks nädalat ütlesite, elab? See on minule ka uus kogemus. Et nii võõramaalane ja algul oli lausa hirm, isegi võiks öelda. Aga see on väga meeldiv kogemus ja ma sain ka oma õpilastele näidata, et meie elu tõesti avaneb maailma. Õpetasin hilisemates klassides, aga mulle endale on veel üks uus asi, mida ma kogesin seda, ma sain koos temaga nii palju uusi lahke meie elust näha. Et mul isegi. Ma võiks öelda, et uus lootus tekkis, on, ma usun, et enamus meist vahepeal langeb pessimismi meie elu suhtes, aga ma võin öelda, et eestlased on siiski väga töökas rahvas, sest ma nii palju, kui ma laste kodustes ja, ja lasteaedades käisin ja ma olen näinud, et meie inimesed teevad väga tõsist tööd. Et ma ennast sain proovile panna. On ka midagi, kuidas müüa. Odidens ta väga positiivselt üllatunud taas nimelt kolmanda klassi õpilaste puhul, kui kiiresti ja hästi nad kaasa tulevad. Õpetamine on enam-vähem samamoodi kui Taanis ja lapsed on enam-vähem samal tasemel. Taanis muidugi, sedasama ei saa öelda 12. klassi kohta, kuna õpetamistraditsioonid on teised olnud just niimoodi. Suulises kõnes on meie õpilased kahtlemata nõrgemad. Samal ajal on ta veendunud, et me teeme selle vahe väga ruttu tasa. Sest teda üllatab meie õpilaste tohutu inglise keele õppimise himu. Kuidas kuulata takse laule, kuidas üritatakse ingliskeelseid programme vaadata ja jälgida nii et see huvi, see ilmselt aitab üsna varsti selle vahe tasa teha. Aga kuidas taani keelega on, ta ei ole proovinud taani keelt. Proovinud, aga ta kujutab ette, et ta võiks seda proovida. Vahvaid. Katse ingveri ja nii kui tuleb pakkumine, on tema täiesti nõus selle asjaga tegelema hakkama. Nagu ma aru saan, siis proua ei kahetse ta praegu. Eestis on. File kuulsuseid saab taaskasutada, seda sõna rahva tahan kohutavalt põnev, sest rahvas on olnud väga vastutulelik, väga meeldib ja ta saanud küsida, küsida, küsida ja ja kuulata inimeste arvamust, inimeste läbielamisi siini okupatsiooni ajal, kui ka küüditamised. Ja nii et ta on saanud tohutult vastuseid küsimustele. Nii et tema jaoks on see olnud väga põnev periood. Aitäh. Ja nüüd veel sellest, mis on Estonia teatril ja talveaial uudist ehk mis siis toimub selle nädala jooksul. Teatri pressisekretär proua Kristitrull. Kõigepealt paluksin ma kõiki ooperisõpru tulla kolmapäeval vaatama Mozarti ooperit võluflööti, mis on küll meie mängukavas olnud hulk aega. Aga üle piga dirigeerib seda ooperit meie maast taas Estonia teatri peadirigent Eri Klas. Kuningannat teebki alalisena soomlanna Anna-Kristiina kaat olla ja neljapäeval, 19. novembril on mängukavas ballett Don Juani mäng. Mis on meie teatri päris uus etendus? See on Mai Murdmaa vastus ja on tehtud Klucky Stocauseni muusikale. Tegelikkuses on see 18. sajandi Klucky ballett, Don Juan aga Mai Murdmaa lavastaja koreograafina on teda natukene muutnud interpreteerinud ja kasutanud 20. sajandi helilooja Karl-Heinz Stocauseni muusikat. Lugu on Don Juan ist ja nagu teada, on seal mänge armastusega, aga aga mäng armastusega võib muutuda ohtlikuks. Nii et ka seda balletti tasub vaatama tulla. Esmaspäeval, 23. novembril tähistab Estonia teater helilooja Priit Arnold sajandat sünniaastapäeval. Vanemat muusikasõbrad kindlasti mäletavad, et omal ajal olid väga populaarsed Priit tardna operetid ja Estonia teater toobki lavale montaaži, operetist, kalurineiu. See on väga särav ja lõbus lugu kus peamiseks motiiviks on ühe noore saare tüdrukuAga palav armastus oma oma saare või kodunurga vastu ja, ja võitlus selleks, et saavutada siis saare kaluritele paremaid töö ja elutingimusi ja muidugi ei puudu sellest operetist palju armastust, nagu ikka samal õhtul kantakse ette ka Priit tardna koori- ja soololaule Estonia teatri talveaias. Nagu ikka, toimivad tavapäraselt kammerkontserdid ja laupäeval, 21. novembril pool seitse sisustab õtut Voldemar Kuslap. Õhtu kavas on siis karessimi Haydni Ramsi, Ravellija, Mart Saare soololaule ja klaveril saadab teda Valdur Roots. Ja veel üks kammerkontsert, see on esmast päeval 23. novembril kus esitatakse romantilist kammermuusikat ja esinevad Vello sakas Natali sakos. Jaamari suusart. Kuid veel üks uudis on Estonial. Nüüd on avatud ka valge saal, mis vanas enne Estonia mahapõlemist Estonial olemas oli. See avati ka pidulikult päris suure palliga. Aga valget saali saab muidugi vaadata ja külastada. Ja saab näha ka siis, kui inimesed tulevad etendustele Estonia teatrisse. Ja kaks maja on taasühendatud, nii nagu see algselt oligi. Ja lõpetuseks tänan kõiki. Osalesid kõige selle kolmveerand tunni mõnusaks tegite. Täna kuulsime Taani rahvamuusikat ansamblilt, tema bänd. Nädala pärast on siin talveaias, kus koolinoored, kodu-uurijad, seega taaskohtumiseni siin jälle kuulmiseni.