Hallo hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia seltsi, Kultuuriministeeriumi, Lääne-Eesti Panga ja Eesti mereagentuuri Estma eestkostel toimub ülekannete sari meie kultuuri ja seltsielu teemadel. Igal teisipäeval seltside ühingute liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on kaude ideede ja plaanide väljapakkumise paik. See on küsimine, kostmine, seltsidest, tippkultuurist ja taidlusest seltside ja ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel täna selleks arutlusraamatukogudest ja raamatukogu. Hoidjatest. Ka, mis on kellaviietee lahutamatu osa. Täna musitseerib jälle Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad. Tänane rõõmus päike on ka talveaia videviku läbi klaaskatuse pisut valgemaks teinud. Sellise elurõõmu, mida teil siinolijad on ja mida kindlasti kõigile hädasti juurde vaja. Täna on siin koos Eesti raamatukoguhoidjate ühingu liikmed. Meil on niisugune huvitav ühing. Ent esmalt saagem tuttavaks ühingu esinaine proua Iibiidingre aseesinaine Pedagoogikaülikooli dotsent proua Ivi Rannap. Kultuuri ja haridusministeeriumi nõunik proua Tiiu valm ja tehnikaülikooli pearaamatukoguhoidja härra Jüri Järs. Siis alustame, teie ühingu nimi vist ise reedab, keda teie ühing liidab. Meie ühing ühendab kõiki raamatukoguhoidjaid kõiki tüüpi raamatukogusid selle kaudu. Ja meil nagu selleks lähtemomendiks on just seesama inimene, kes töötab raamatukogus. Paljudes maades on ka raamatukogude ühingud, aga meil on ta jäänud raamatukoguhoidjate viinud. Ja see raamatukoguhoidjate ühing loodi 1923. aastal Eestis. Nii et 24. 25. veebruaril. Nüüd kohe saab Eesti raamatukoguhoidjate ühing 70 aastaseks, kui see ühing loodi, kui me mõtleme, mis aastal need olid, need olid jälle väga rasked ajad, kus oli tarvis kõikidel elualadel midagi hakata konkreetset tegema. Dolla ja niisugust keskset võimuraamatukogude üle ei olnud, olid küll mingisugused seltsid ja osa on nad, aga see oli kaunis piiratud ja selle tõttu siis tulidki raamatukogu töötajad oma esimesele kongressile ja moodustasid Eesti raamatukoguhoidjate ühingu. Ja see ühing on Eesti raamatukogunduse ajaloos etendanud väga tõsist osa. Ta on tegelenud raamatukogunduse probleemidega, raamatukogu töötajatega isegi ainelise gaasiga. Ja kui nüüd noh, tagantjärgi nagu võrr võrrelda, mis siis tehti, millised probleemid olid siis ja millised on praegu siis võib ütelda, et väga paljudes osades need asjad kattuvad. Raamatukoguhoidjate ühingu eesmärgiks oli ja on ka praegu raamatukogunduse arendamine, kutsehariduse edendamine ja kutsehuvide kaitsmine. Ja sellest alustas omal ajal ka Eesti raamatukoguhoidjate ühing. Ta tegeles raamatukogude võrgu loomisega. Ta andis välja ajakiri Raamatukogu, mis nüüd jälle tuleb välja. Ta tegeles väga tõsiselt kutsehariduse küsimustega ja tema algatusel ju ka Tartu Ülikoolis tol ajal asutati, hakati õpetama raamatukogunduse ja bibliograafiat fakultatiiv ainena. Ja kui nendest üritustest rääkida, mis nad tegid, siis kõige olulisemad on raamatukogu töötajatele kongresside raamatukogu päevad, mis tänaseni edasi kestavad. Ja sellisel kujul ühing sai tegeleda kuni 1940. aastani, siis nagu kõik seltsid olid sunnitud oma töö lõpetama ühinud küll tahtis jätkata seda tööd ja isegi saksa okupatsiooni ajal 1943 ta seda alustaski, aga noh, siis tuli jälle kiire lõpp, 44 lõpetas kõik asjad ära. Te ütlesite, teie ühingu alla kuuluvad kõik raamatukogude töötajad ja kas ka enne sõda oliseni läheme, aga see on nagu sund. Ei ole, ei ole, tähendab, see on ikkagi täiesti vabatahtlik ühing, sinna astuvad need, kes soovivad. Ja me ei ole seadnud oma eesmärgiks, et neid oleks seal nii hirmsasti palju. Kes tunneb vajadust midagi teha ja niisuguses töös osaleda, see astub sinna sunniviisil ei ühendada midagi. Ta ikkagi, aga ta võtab, saab vastu kõiki kõiki, kes soovivad. Nii et teised ei või olla, näiteks kui mina tahaksin teie ühingu liikmeks saada, kuidas. Ja võite küll, sest et meil võivad olla ka toetajad, liikmed, meil on põhikirjas öeldud, et võivad olla kõik raamatukogu töötajad, infoorganite töötajad ja inimesed, kes tahavad toetada raamatukogunduse. Nii et võite küll, palun andke avaldusi. Kõiki neid seob infotöötlus ja, ja sellepärast raadio ja televisiooni töötajad võib-olla oleksid ka õiged liikmed, et nemad tegelevad massikommunikatsiooniga ja see ei ole ju mitte midagi erilist, samuti infotöötluse edastamine ja lahendamine. Ja, ja sellepärast meie ühing ka arvuliselt on praegu vast suuremgi kui mõni poliitiline partei Eestis. Meil on ligi 700 liiget. Enam ei ole. Me ei ole 600 550 liiget. Eks liikmed, see arv on vähenenud, meil oli siis täiesti üle 700, aga, aga rahakott on raamatukogutöötajatel kaunis pisikene. Ja siis meil on liikmemaks ja meie liikmemaks on kaks protsenti ühe kuupalgast vaatamaks. Kui me ütleme, et raamatukogutöötaja keskmine palk on 500 krooni, siis ta peab liikmemaksu maksma aastas roni ja see on ta jaoks korralik summa, ehkki raamatukogu töötajad ise otsustasid selle summa, see ei ole mitte meie poolt määratud, see on aastakoosoleku otsus. See on ka meie ainukene sissetuleku allikas ühingu tegevuseks ja sellega midagi suurt ära teha on väga raske. Me oleme harjunud raamatukogutöötaja all mõistma väga sageli mitte ainult infotöötlejat, nii nagu te siin ütlesite, vaid kuidagi niisugust inimest, kes on sulgunud nagu raamatute maailma. Kuidas. Tänapäeval on see küll juba teistsugune. Nii et see traditsiooniline arusaam, need raamatukoguhoidja on aheldatud riiulite vahele ja ei paista lugejale silma, see on muutunud mujal maailmas ja muutub meil ka iga päevaga. Ja raamatukoguhoidjast on saanud konsultant, abiline, nõuandja ja, ja mõnes mõttes ka näiteks lasteraamatukogudes kooli raamatukogudes täidab ta õpetamise funktsioone. Eriti mujal maailmas on kooliraamatukogude töötajategi nimetatud õpetajaraamatukoguhoidja, tähendab ta osaleb õpetamiseks protsessis ja sellepärast niisugune ja suhtlemine inimesega on ikkagi esikohal. Mitte ainult dokumentidega. Kui me vaatame veel seda tänapäevast, ütleme, kui me räägime maast külast siis on ju see raamatukogutöötaja seal tõesti mitte ainult raamatuga tegelev inimene. Ta on nagu kogu kultuurielu keskuseks, sest me teame ju, mis on saanud paljudest meie rahvamajadest ja klubidest. Ja, ja peaaegu iga raamatukogu juures töötavad juba mitmesugused huvialaringid ja raamatukogutöötajad ja funktsioon on selle tõttu tunduvalt laienenud. Ja, ja peaks ta veelgi laienema. Ainult et meie, kas või kohaliku võimuorganid ei oska veel kasutada raamatukogu selleks, mis ta võiks anda ühele kohalikule omavalitsusele. No näiteks, kui me teame, et Rahvusraamatukogu juures töötab Parlamendi teenistus midagi anal, loogilist muidugi mastaabid, teised peaks olema igas kohalikus omavalitsuses, näiteks Tartu on seda teed juba läinud. Tartu linna keskraamatukogu, kogu see ka Tartu Ülikoolis on juba olemas kõik materjal, realid, mida kohalik linnavalitsus alutab, mida volikogu arutab, mida ta otsustab. Et selle kaudu informeerida inimesi ja teha inimestele kättesaadavaks, noh, ühesõnaga need võimukoridoride küsimused. Aga teiselt poolt jälle peaks raamatukogu suutma neid kohalikke võimuesindaja neid varustada ka ütleme, mitmesuguse muu infoga juriidilise infoga, näiteks kui nad hakkavad mingisugust dokumenti vastu võtma, raamatukogu võiks aidata neil hankida sinna täiendavat materjali, missugused seadused on olemas selle asja kohta. Ja no vot, see on see külg, mis annaks palju laiemalt teha, kui senini on tehtud. See on muidugi kõik väga hea mõte ja, ja ma ütleks, et ikkagi me oleme ka praegusel hetkel ikkagi harjunud selle tavalise raamatukoguhoidjaga eriti just nimelt maatingimustes sest ikkagi takistusele, olgu selleks et ta saaks ühendust võtta selle info hankimise eesmärgil ka küllalt suured, mõtleme praegu seda, mis kui palju maksab praegu postiside selleks, et sellele info tarbijale saaks selle vajaliku materjali kas Tallinnast välja hankida või või vaat seda. Ja noh, muidugi eks on harjumata ka ikkagi, et raamatukoguhoidja väljub raamatukogust, et tema pakub, noh, võib-olla see pakkumine on halvas mõttes niisugune halb sõna, tema pakub ennast, aga ta pakub oma teeneid. Ja võib-olla sellepärast ei ole ka päris nii kohalikes omavalitsustes ikkagi veel aktsepteeritud raamatukoguhoidjaid ja kui tekib siin, ma ei taha seda muidugi nii väga üldistada, aga on küllalt juhtumeid, et kui tekib küsimus, et kas raamatukogu praegusel hetkel, kas teda finantseerida koha pealt, siis võib-olla sellepärast raamatukoguhoidja ise ka ei võitle selle eest ta ei, näit. Ta ennast veel täies ulatuses. Nii et ma loodan, et tulevik on täpselt niisugune, meil ka nagu siinsamas kõrval üle lahe Soomeski, et olgu ta pisikene raamatukogu, ka tema on seal tõeline info punkt, aga me oleme üsna nii aldid oma uuendusi tegema ja, ja usun, et Venemaa ka sellele teele, aga takistusi Annel majanduslikke. On kindel, et raamatukogude osakaal kasvab praegustes oludes, eriti sellepärast sellest, et raamatukogu jääb varsti ainsaks kohaks, kus vaesemad kihid üldse saavad midagi lugeda. Ja nende vaeste hulka kuuluvad noored, kes õpivad kuuluvat töötud kuuluvad pensionärid. Ja, ja ka selles suhtes me ei ole mingid erandid, sest alles möödunud aastal tuli üks Euroopa ühenduse nõukogu ringkiri kus oli pööratud ka tähelepanu sellele, et raamatukogud ei võiks minna mitte edaspidi tasulisteks, kuna siis terve suur sotsiaalne kiht jääb ilma igasugusest tasuta kultuuriteenuse võimalusest. Et meile oleme praegu selles olukorras ja, ja kui raamatukogu töötajatega rääkida, siis on ju näha see tendents, et rohkem loetakse ajakirjandust. Nõutakse uudis kirjandustest, inimestel ei ole enam endale taskukohane nende muretsemine. Noh, ja kindlasti meil see niisugune raamatukogu oht, nagu Evi Rannap siin ütles lihtsalt tõestab oma vajalikkust, sest võrreldes möödunud aastaga meil näiteks rahvaraamatukogudes laenutuste arv kasvas juba üle miljoni ja kunagi varem pole meil rahvaraamatukogude lugejate arvu kasvust rääkinud nii möödunud aastaga võrreldes üle 16000 lugeja rohkem. Ja ma tahaksin öelda jah, et, et siin on muidugi üks niisugune takistus, et me ei saa vajalikku infot, ei saa vajalikke raamatuid niisugusel hulgal, nagu vaja oleks raamatukokku hankida, sest trükise hind on nii kõrge. Ja sellepärast infovajadus jääb rahuldamata, ei saa soovitud kõike kätte. Ütleme, raamatukogu külastajaid, lugejaid on kindlasti rohkem, aga nad ei saa kõike soovitut. Ja siin juba hakkab mängima ka see, et me ei saa enam võtta niisuguses eksemplar kirjandust nagu rahvaraamatukogu, varem võttis see samas ja tuulest viidud need järjed kõik, kui palju oli tuulest viidud, aga nüüdsetes kallitit ei saa enam võtta üle ühe kahe eksemplari. Aga kujutage ette, missuguseid järjekorrad tekivad siis selle raamatu järgi. Raamatu hind on ju, meil ei ole küll niisugust statistikat üldist, mis näitaks raamatu keskmist hinda. Aga raamatukogu andmete põhjal Rahvusraamatukogu andmete põhjal on meil aasta lõpu seisuga telline. Ma arvan, et Eesti raamat, eestikeelne raamat kallines meil üle 10 korra. Perioodika, 20 korra venekeelne raamat, täpselt samamoodi, Perioodika koguni 40 korra ümber ja samal ajal need hinnad kogu aeg tõusevad, nii et ma kardan lihtsalt seda ka, et me ei suuda selle nihukese meelelahutusliku ma ikka kalledyt ja neid nimetaksime, meelelahutusliku kõrval ei suuda me seda vajalikku. No näiteks Eesti entsüklopeediat, mille hind kuuendal köitel on 95 krooni ka edaspidi, me ei tea, kui palju seitsmes hakkab maksma ja me oleme ka ajalehed, raamatukogu põhiliselt pooleks aastaks tellinud ju praegu kui palju ajalehte maksab. Teine poolaasta ootame väga tõhusat toetust ja abi loomulikult riigieelarvest, et me vajaduse korral saaksime ikkagi kõiki raamatukogusid varustada kõige hädapärasema kirjandusega. Nojah, siin on juttu olnud nüüd rahwara raamatukogude poole pealt rohkem aga vaevalt teadusraamatukogude poole pealt seda asja siis nii vaeselt vist meie teadvus raamatul pole kunagi olnud, kui nüüd viimase aasta sees näiteks ma mõtlen just sellel kirjanduse hankimise osas ei taha nendin ilusaid Tagna aegu hakata meelde tuletama, aga siis oli ikkagi natukene lahedam oli selles mõttes, kui arvestada kasvõi, ütleme väga ligikaudselt. Üks niisugune välismaine teadusraamat maksab keskmiselt 150 dollarit. See on siis kasvõi 500 või 600 krooni, et kui me arvestasime niimoodi täiesti vulgaarselt, siis see on ühe töötaja, ütleme, aastapalk, et kui me raamatu kuks koondaksime ühe töötaja, siis tema palga eest saaks osta umbes 10 raamatut. Muidu see väljub sellest jutust praegu, milliste kõnelesite? Meie hulgas on ka üksainuke mees, seletage nüüd ära, miks see just nii on, kas naine armastab rohkem raamatut või sellega tegeleda või kuidas te põhjendate, kuhu mehed kadunud? Eestimaa raamatukogunduse neid mehi eriti palju kunagi ei ole olnud, see on ikka olnud naiste tööl. Ja siin on muidugi, kui nüüd selle positiivsema külje pealt rääkida, siis on ta õige töö naistele, sest ta nõuab täpsust. Ta nõuab suhtlemist, ta nõuab noh, neid asju, mis on naisele omased. Aga muidugi siin oleks meil ka hädasti vaja rohkem meesterahvaid. Teadusraamatukogudes meil siiski natukene neid mehi on, aga rahvana raamatukogudes on ju ainult ainult üksikud. Aga eks need viimased 50 aastat ei ole ka mingit osa mänginud, sest raamatukogutöötaja palk pole kunagi üle keskmise ulatunud. Ja, ja eks see paratamatult on seadnud piirid, meesterahvas tahab ikka natuke tab peret ülal pidada on tal rohkem raha tarvis ja see on muidugi muidugi mõjutanud ja ega praegugi, kui me võtame need uued palgaskaalad ja kõik need asjad, ega siis raamatukogutöötaja ikka sinna kõrgustesse veel oma palgaga ei pürgi, ta on ikkagi kuskilgi alla keskmise, oli vist juttu, et üle 800 krooni on üldse Eestimaa keskmine palk. Kui nüüd vaadata praegu võib-olla veebruarist arvestatavaid palkasid, siis ta veidi kerkib, aga ta päris 800 piirida ikkagi ei jõua. Aga ma tahtsin öelda seda, et minu meelest ka meeste arv hakkab raamatukogus kasvama, siis kui meie raamatukogude automatiseerimise tase tõuseb siis ma arvan, et see toob ka mehed raamatukokku tööle. Aga praegu, no ütleme, kui on raamatu, kas otsimine riiulilt või ulatamine või, või teistpidi kataloogi laua taga, ega, ega päris ausalt meeste töö ei ole. Ja sellepärast ei ole nad võib-olla ka kõik leidnud oma kohta seal. Ma ei taha sellega midagi halba öelda, mulle lihtsalt on niisugune arusaam, et ikkagi midagi niimoodi tehnikat nagu Jürigi ju ikkagi on meil automatiseerimisega raamatukogus peamiselt, nii et sellepärast ma usun, tulevad sinna rahvaraamatukokku, need mehed Küll villase automatiseerimine Rahva raamatukogusse jõuab, see on veel kauge tulevik, aga ma tahaksin mõne sõnaga rääkida veel sellest samast raamatu hinnast, mis käib nüüd kõigile raamatukogudele üle jõu nii rahvaraamatukogudele kui ka kui ka teadusraamatukogudele. Vaatasin seda ühingu ajalugu ja, ja teades üldse Eesti raamatukogude ajalugu olid ju raamatukogude jaoks mitmed soodustused. Ja üks soodustus oli ka see, et raamatukogu sai kirjandust kätte 10 protsenti odavamalt, kui ta läks, müügivõrku ka oli, isegi ühingu liikmetel olid soodustused mitmete kirjanduslike ajakirjade tellimiseks, kes oli raamatukoguhoidjate ühingu liige, sai 50 protsenti odavamalt. No sellega me ei ole lihtsalt praegu tegelenud, aga me oleme küll valitsuse poole pöördunud ettepanekuga, et võimaldada raamatukogudel osta kirjandust odavamalt, et kui, kui ta on müügivõrgus. Ja teine ettepanek, mida me oleme teinud, on seesama käibemaks 18 protsenti on ju igal raamatul ind juures, mis läheb käibemaksuks. Sisuliselt on see praegu riigi raha ühest taskust teise tõstmine, sest riik ju annab ütleme, osa rahvaraamatukogudel osaliselt ja teisega, aga ta võtab, aga kannatab raamatukogu, sest ta saab selle võrra vähem raamatuid. Ka selle ettepaneku oleme me valitsusele teinud. Aga meie valitsus ei armasta vastata meie ettepanekutele kuskilt linnapealt me kuuleme, et jah, vist võeti päevakorda. Ta vist öeldi ära, vist arutatakse uuesti. Aga meile vastatud nagu ei ole. Ja teine asi on needsamad postikulud, meil on olemas niisugune asi nagu raamatukogude vaheline laenutus. Pole ju mõeldav, et kõik raamatukogud ostaksid endale kõiki kirjandust. Ja vot selleks ongi niisugune asi, et raamatukogud on nagu suured teadusraamatukogud profileeritud ja ka ja tellitakse siis raamatukogude vahelise laenutuse korras lugejatele kirjandust. Aga nüüd on need postikulud niivõrd meeletud. Ja kui me paneme sinna juurde, et meil rahvusvaheline raamatulaenutus, arvestades, et me varasemal ajal ju välismaa kirjandus peaaegu üldse ei saanud. No nüüd me isaga Ena Mervelidel teenindatavad olite raamatukogude vaheline laenutus lühidalt, sest lihtsalt rahakotti ei pea enam vastu, see ongi huvitav. Selles arengus, et kui 1000 988. aastal ühing taastati uuesti loodi siis peamised tõkked tundusid meil olevat ideoloogilist laadi. Läheb kõik raamatukoguhoidjad võitlesid selle eest, et kaoks ära erihoiud, et ei oleks mingeid tõkkeid lugeja raamatu vahel. Tundus, et kõik läheb nüüd väga kenaks ja oleme tõketest vabad ja välismaailmale avatud ja saame sealt kirjandust ja ise käia ja kõik nii edasi ja nüüd selgub, et on majanduslikud tõkked ja jälle on raamatukogud hädas ja ei suuda lugejaid kindlustada vajaliku kirjandusega. See rahapuudus on palju tugevam tsensor kui omal ajal vene või nõukogude tsensor. Praegu on üks niisugune päevakorral olev küsimus, et võetakse ka impordi pealt, tähendab, selles mõttes importi see raamat, mis tuleb meile vahetusega kaugemalt ja ta ei ole mitte annetusena humanitaar, annetusena meile vormistatud selle pealt võetakse impordi käibemaksu 18 protsenti. Me oleme selle vastu ka protesteerinud, et noh, tõepoolest, et meil on ju väga palju ja häid partnereid, kes mõistavad meie rasket majanduslikku olukorda ja kes tahavad meie infotarbijat aidata. Aga kui me nüüd loome omalt poolt niuksed, riigisisesed takistused, siis ma ütleks, et seesama valitsus ja riigikogu, nemad ei saa ka seda infot kätte, sest me ei suuda välja osta tolliametist neid raamatuid ja nii edasi. Siin te kõnelesite teie kirjadele pärimistele vastata väga kõrgel tasemel valitsus seda ei tee, mis see siis on käitumisskulptuur või inimlik kultuur või kuhu alla me selle nähtuse võiksime panna? See on asja üks külg, teine külg on see valitsuse liikmed, need, kes tegelevad inimestega, on see siis olnud vaata raamatukogu külastajad. Raamat on õpetanud ja õpetajad tulevikus ka inimest ju käituma. Kas nad on niivõrd üle koormatud või, või, või lihtsalt puudub neil tahtmine neid küsimusi lahendada, aga igal juhul jah, niisugune olukord on. Ta on seda, et nüüd need inimesed, ütleme, valitsuse liikmed ja ja meie riigikogu liikmed ise kasutavad ju väga aktiivselt raamatukogu, me näeme ju, kuidas seesama Parlamendi teenistus nende heaks töötab ja, ja ja ütlevad nad, et neid kasutajaid on tohutult palju. Võib-olla oleme me nende jaoks liiga suured mugavused loonud, et nad saavad lihtsalt kergemini kätte ja nad ei tunneta seda raskust, mida tavaline inimene info saamisel tunnetab. Aga minule. Tunne, et valitsus ei ole veel aru saanud, missugune ressurssi informatsioon riigi jaoks üldse on, sest nad võtavad seda lihtsustatud lähenemist, et raamatukogus on mingisugune hoidla ja sinna pöördumine inimene, noh, häda korral, kui tal tõesti on vaja raamatut lugeda. Aga ilmselt ei ole endale selgeks tehtud, et arenenud riikides tegeldakse üldse väga palju infoprobleemidega. Selleks et igal riigil oleks oma teadusliku potentsiaali kohta täpne andmestik, et nad teaksid, missugune on meie teadlaskond, tehnika toome kõik, kõik, see on vajalik ühe riigi arenguks. Aga meil noh, ma ei teagi, mis on infokultuur või infopoliitika, mis seni puudub meie riigi juhtimises. Nojah, ja mulle tuleb lihtsalt meelde ühel hiljutisel niisugusel rahvusvahelisel kokku, aga mis seal Saksamaal üks Ameerika tuntud infoprofessor Mu vana, sa oled esindatud Ida-Euroopa riigid. Ja tema tuletas meile meelde ja esitas niisuguse hoiatuse, et me peaksime, seal olid infotöötajad, raamatukoguhoidjad, et me peaksime suutma omavalitsustele juhtidele selgeks teha selle, et kui ei ole investeeringud ja ei ole toetust infole, raamatukogunduse arengule, et paratamatult need endised Ida-Euroopa riigid, need langevad kolmanda maailmatasandile ja tegelikult me olime, kes me seal koos olime Merile väga šokeeritud tollel hetkel, et kuidas, et kuhu me nüüd siis kukume, me oleme nii algelised, aga tegelikult pärast järele mõeldes me saime ikkagi aru, asi on väga tõsine hoiatus. Et me tõepoolest ei ole oma tehnilisel tasemel niipea üldse välismaailmaga võrreldavad, aga suhtumine peab olema ikkagi positiivne ja edasiviiv, nii et selles suhtes ja ma tahaks öelda, et Evi Rannap on see kõik aga õieti mõeldud ja seda meid hoiatatud just ka väljaspoolt. Minu arvates see materjal, mis sa ise ponnist kaasa tõid, see oli väga õpetlik ka selles mõttes, et seal oli ka pöördumine Euroopa riikide poole selle eesmärgil, et tähelepanu juhtida sellele, et meil tekivad Euroopas üldse laiemas mõttes info, rikkade, info, vaesed maad ja Nende info vaeste hulka. Kahtlemata kuuluvad Balti riigid ja endised Ida-Euroopa sotsialismimaad. Sellepärast et ei ole välja arendatud üldse niisuguseid struktuure, mis võimaldaks infot töödelda ja olla võrdväärseks partneriks teistele ja sellepäras. Last infoturul on valdavad praegu Läänes automaadi Ameerika ja meil ei ole siin midagi kaamerat rääkida. Aga kui me eesti tingimustes võtame, siis meil on ka väikeses Eestis on ju infovaesemad inforikkamad piirkonnad sest enamus teaduskirjandusest ja kogu sellest infost on koondunud Tallinna. Ja väga vähe on teistes piirkondades ja, ja kuidas seda jagada nii et terve Eesti võrdselt saaks areneda, see on ju omaette probleem. Ja seal on küll üsna kulunud, pidevalt korratakse seda, mis on öeldud inimõiguste deklaratsioonis. Võta üks niisugune punkt, kus on öeldud, et igal inimesel on õigus olla informeeritud. Tähendab meie oma riigi kodanike peame ikka ka informeerima. Ja ja teiselt poolt on jälle Democrats ohtlikes riigis päris selgeks saanud, et mitte ükski reform ei lähe läbi, kui laiad rahvahulgad ei ole informeeritud, kui nad ei ole seda omaks võtnud. Nii et siit peaks ikkagi õpetust võtma, ei ole vaja kõike valusalt läbi proovida, vaid võiks arvestada seda, mis mujal maailmas on tehtud. Siin mängib ilmselt kaasa seesama nõukogude periood kus raamatukogus nähti tõesti ainult seda ideoloogia asutust ja seda kohta, kust ma siis võtsin omale raamatu lugemiseks kas siis vabaks ajaks või oma poliitiliseks kasvatustööks ja nii edasi ja nii edasi, sest Nõukogude ühiskonnas oli ju raamatukogu ja infoorgan täiesti lahus. Aga meil nüüd on need infoorganid kõik surnud oma loomulikku surma. Aga raamatukogudes pole veel jõudnud kõik see vajalik, mis infotööks on esmavajalik ja, ja ka see arusaamine, et vot nüüd raamatukogu peaks olema see infoallikas nii teadustööks kui tööstuse arenguks, kui sa, kui ka ütleme rahvaraamatukogude jaoks see arg info kas või võtame kõige väiksemad asjad, kuidas remonti teha ja ja kuidas siin missugused seadused on olemas ja siin soomlased tegid ühe huvitava uuringu just selle argiinfo kohta ja miks ma seda remonti nimetasid, sest nendel tuli välja, et remonditööde jaoks küsitav kirjandus oli esikohal? Me pole niisugust asja teinud. Aga ilmselt oleks meil ka vajalik seda asja vaadata ja siis võib-olla on ka kergem selgitada, et vot niisugust asja on ikkagi tarvis, et raamatukogu ei ole ainult meelelahutuse jaoks, ehkki ka see meelelahutus on väga oluline ka kõike muud on ka tarvis. Kõige kurvem on see, et meil tegelikult puudub igasugune alus selle informatsiooni vahendamiseks. Meil puudub infotehnoloogia. Meil puuduvad arvutid, arvuti võrgud ja kõik muu, mis sinna juurde kuulub, ma teeks võib-olla väikse kõrvalepõike paari sõnaga, räägiks infokandjatest üldse, tähendab, kuidas need infokandjad on arenenud, kunagi ammu kirjutati koopa seinte peal, eks ole, see oli võib-olla kõige esimene, ma ei tea, võib-olla midagi, oli veel enne seda, siis võtame edasi näiteks kuningas Arthur vannimannil oli vägev raamatukogu savitahvlitel, tema järel lasel vahepeal veel mitmeid muid asju, siis tulid seal papüürus ja pärgament ja ja siis ükskord tuli paber ja kui see paber tuli, siis kõik mõtlesid, et nüüd on kõik need probleemid on lahendatud ja tükiks ajaks olid ka, eks ole. Et kõik need kandjad, mis sinnamaani olid niidi eeldanud, muud mitte midagi, kui see kandja on inimesel käepärast ja kui ta oskab lugeda, keeleõpe ka mõistma, ilmselt eks ole. Muud ei olnud midagi vaja. Aga nüüd meie sajand on olnud ikkagi nii revolutsiooniline sõna tõsises mõttes, et nüüd on tekkinud niisugused kandjad, mida enam palja silmaga lugeda ei saa, ükskõik, kas sa oledki ja uskuge või mitte. Et on vaja tingimata mitmesuguseid abivahendeid, üks niisugune oluline oli võib-olla siis kui kolmekümnendatel aastatel tuli laiemalt kasutusele see mikrofilmimise tehnoloogia, aga siis nüüd ütleme pärast sõda, ikkagi kogu see arvutiasjanduse areng on olnud nisugune vapustavalt kiire meil siin näiteks millelegi järele jõuda, nagu tundub, et neil on võimatu, sellepärast et neil ei ole seda tormi, kust alustada üldse me alustame niivõrd tühja koha peal, siis tekib kohe selline mõte, et et miks me ei võiks nüüd kohe hüpata sinna kõrgtehnoloogiasse, jätta kõik need vahepealsed arenguetapid vahele ja võtta kõik kuskilt sellega. Praegu arenenud maades ollakse, aga kahjuks niisugune õpe ei tule välja. Liiga palju on vahepealt puudunid arenguks. Ikka tõsiselt tegeldakse, meil on informaatikafondi, informaatikafondi nõukogu ja seal kavandatakse ikka küll eesti kindlustamist arvutivõrkudega ja moodsa tehnoloogiaga ja need, ega nüüd päris nii ei ole, et keegi tegeleks, ei muretseks ja minul on küll vahepeal olnud niisugune arvamus, et kui me võtame kõik selle äritegevuse ja tootmise, mis Eestis on siis nemad on küllaltki hästi varustatud tänapäeva infotehnikaga. Aga see kasutusvaldkond, mis on nende jaoks oluline, ei ole laienenud. Nii et me lihtsalt ei ole suutnud niimoodi ehitada, et seesama infotehnoloogia teeniks ka raamatukogusid ja, ja ta läks infoteeninduses kasutatav ja nii edasi. Mida võiks ka teenin teenindada sedasama raamatu kogundust, aga mis see meile maksma läheb, selles on küsimus, see probleem, sest nendega üheski äri või ettevõte ei ole huvitatud ka tehnoloogia kasutamisele andmisest ilma tasuta. Me oleme just ikkagi ikkagi vaesed. Kui me vaatame kõiki neid eelarveid ja kõiki neid asju, siis meie väljavaated ei ole ka eriti head. Ja mind, kui ma nüüd läks sõna, Sa pead, mind hirmsasti häiris, alles ükspäev oli lehes, kus meie riigikogu kultuurikomisjoni esimees Sulev Alajõe ütleb, et mul on see isegi üles kirjutatud seal nii tähtis ütlemine. Positiivsena märkis kultuurikomisjoni esimees seda, et oluliselt on vähendatud loomeliitude kulutusi. Maksumaksjate raha tuleb kasutada otstarbekalt ja kultuuriinimesed peavad hakkama tegelema kultuuriga, mis end ära tasub. Midagi nii võigast pole ma tükk aega kuulnud, kui meid nüüd rõõmustab, et me saame ometi kultuurist natukene vähem raha anda neile, kui nad tegelikult vajavad ja kas siis tõesti see ei ole otstarbekas kasutamine. Ja kui me siit nüüd viime tagasi sellele raamatukoguhoidjate ühingule sest kui me vaatame oma naaberriigiühingut Soome oma, siis tema saab ka riikliku dotatsiooni selleks, et üldse ühingsaks eksis D-rida ja et ta saaks midagi head teha raamatukogude heaks. No me ei tohi sellest mitte piiksatada Ki, et ühiskondlik organisatsioon tahab nüüd riigilt raha saada. Nii et jah, need suhtumise küsimused on ilmselt ikka vist kõige olulisemad. Aga seletage siis palun ära, millega põhjendada niisugust vaenulikku suhtumist näiteks raamatusse või kultuuriinimene, kes ise on võib-olla sedasama kultuuri peal kasvanud. Ja võib-olla me ülehindame seda võimalust, et kultuur peab ennast ise ära majandama, semisenes ise ära, majandab seal ju kommertskultuur ja kui me läheme ainult kommertskultuuri peale siis jaoks tähendab seda, et me paneme kõik oma raamatukogud kinni, sest see ei ole mõeldav, et need asutused iseennast ära majandaksid. Õnneks pole meile nüüd veel ka keegi ütelnud, et raamatukogule raha ei anna. Aga aga kui me niimoodi lihtsalt üldistame seda mõtet, mis siin praegu on öeldud, siis teeb väga murelikuks asi ennesõjaaegsel perioodil oli ju, kui me räägime rahvaraamatukogudest, komplekteerimissummad olid ette nähtud mitu senti inimese kohta, iga vald pidi andma. Ja teise sama suure summa andis riik täienduseks meie raamatukogude seaduses. Möödunud aastal võeti raamatukogude seadus vastu, me ei olnud lihtsalt võimelised seda senti ütlema, aga mõte sai sinna kirja, et riik toetab rahvusliku kirjanduse hankimist, eraldanud selleks vahendeid. Praegu teadaolevatel andmetel on riigieelarve projektis sees neli miljonit, arvestatud siis kõikide meie rahvaraamatukogude toetamiseks rahvusliku raamatuvara hankimisel. Kui ma nüüd arvestan meie elanike arvuks poolteist miljonit, siis tähendab see seda, et me saaksime elaniku kohta arvestada kuskil 3,6. No nii, no ma ei tea, kui palju meie omavalitsused suudavad toetada ja kas me suudame järgmisel aastal selle Eesti entsüklopeedia välja osta raamatukogudele, aga ma ikkagi tahaks öelda, et on ikka meil väga tublisid omavalitsusi, kes tõepoolest toetavad raamatukogusid? Ma ei ole neil tekkinud ka probleeme, et läks maakonna tasandil isegi paljundusaparaate juba osta raamatukogudele. See tähendab seda, et ei ole mees, vaenulikkus, üldine nähtus ja ta on ikka ka seda lembust, aga ikkagi valvel peab olema ja peab endast rääkima ja peab küsima. Sest ega muidu ei anta küll mitte midagi. Mina arvan, et selle kultuurivaenulikkuse põhjuseks on sageli ärimehelik mõtteviis. See on nii levinud, et mõeldakse, mis tooks tulu, mis toob sisse aga ei mõelda sellele, mis on riigi üldise arengu seisukohalt oluline. Millele tugineb üldse riigisiseselt kultuuri, teaduse ja hariduse areng ja kui neid ei mõelda selle üle või ei teata, missugune on olnud varasem areng, missugused arengutendentsid on teistes riikides tarvitseks ju ainult natukse analüüsida seda, seda, et mida finantseeritakse arenenud riikides, mis on prioriteetsete suundadeks ei olda seal sugugi alati kasu peale väljas, vaid ikka peetakse silmas ka üldist arengut ja üldist kultuuritaset ja haridust. Nii et ainult niisugune ärimehelik mõtteviis, et müüme, ostame ja vaatame, mis tulu toob. See võib-olla praegu on lihtsalt meie aja märk, kõik tahavad millegagi äri teha. Lõpuks võib olla igaüks ütleb mingisuguse mõtte, mis tuleviku jaoks väga kena oleks ja teie oma ühingu liikmetele võib-olla niisugust hoogu ja töötahet ja elurõõmu annaks. Need ajad, kus keegi kuskilt tuli ja sinu eest võitles ja sõdis, on möödas. Iga raamatukoguhoidja peab nüüd ise võitlema oma oma asjade eest teadma, mida ta tahab ja püüdma seda ka teistele selgeks teha. Mulle tundub, et just praegune põlvkond noori on väga mõtte erksad ja, ja mul on kindel usk, et nende kätes Eesti raamatukogunduse jõuab veel väga heale tasemele. Aga muidugi, seda ei saa teha ainult raamatukoguhoidjad, raamatukogud üksi. Meil peab ikka Eestis kujunema välja soodne infokeskkond ja see infokeskkond ei tohi olla nii saastatud, nagu ta praegu on. Meil on praegu ikka olukord, kus me ei saa tõest informatsiooni ja kus on igasugused tõkked just selle vahel, et inimeseni ei jõua see õige ja vajalik informatsioon. Isegi. Kui keegi meile selle infotehnoloogia soetamiseks raha ei anna, siis me elame veel umbes kaks aastat. Me oleme üle aasta juba elanud ja sellepärast ka mina olen ikka ja alati optimist ja ütleks seda, et et me ei ole raamatukoguhoidjad kunagi rikkad olnud. Me ei ole elanud uhketes majades raamatukoguhoonetes, meil on ühte kui teist asja puudu jäänud, aga ma arvan, et need, kes ei ole krikad olnud, need veavad ikka välja. Nii et oleme edasi ja jäme edasi. Aitäh teile ja palju edu siis. Ja lõpuks, mida huvitavat on talveaias oodata eeloleval nädalal perenaine Viktoria Jagomägi. Tere õhtust kõigile. Käesolev nädal on nii avalikkuse ees talveaed vaba alles neljapäevast alates. Aga neljapäeval kutsume juba kell neli päeval üritusele, mida kutsume. Esietenduse eel. Nägime kolme Pill Holmi balletist armastuse muinasjutt. See üritus on tasuta ja vestlevad tegijad. Reedel viiendal kell 18 30 on meie saalis kõlamas itaalia armastuslaulud. Laulab Aare Saal ja klaveril saadab Ülle Rebane. Laupäeval, kuuendal samuti kell 18 30 on neil videoõhtu sarjast 20. sajandi kuulsaid hääli. Jälle Marju Lansast Rumbergi operett, printsi üliõpilane, kommenteerib Jüri Kruus, kes teadupärast on rahvusvahelisest hansaühingu liige. Ja esmaspäeval kaheksandaks. Kell 18 30 on kontserdi pealkiri Raimond Valgre ja kaasaegsed kaasaegsed on siis põhiline osa nendest muusikutest, kes siin kontserdil esinevad. Musitseerib ansambel in Swing ja solistid on hele šanin ja Arved Haug. Ning õhtut juhib avarsoo. Tere tulemast. Mis huvitavat võiks olla ka Estonias suures saalis, millele tähelepanu juhid? Näiteks alustan jälle sellest neljapäeval neljas tantsib Kaie Kõrb, lühiballetiõhtu aga Kaie Kõrbi näha laval, see on suurim nauding. Viiendal laulab Manuuni rollis Anu Kaal. Alguse ajad on ikka traditsiooniliselt kell 19, igal laupäev ja pühapäev vastavalt kuues ja seitsmes on omamoodi pidupäevaks kogu perele, sest saade on siis laupäeval tähelepanu kell 18. Et lastel oleks varem võimalik teatrisse saada juba ja pühapäeval, seitsmendal on Pipi Pikksukk kell 12 ja õhtul Armujook ning esmaspäeval laulab grafina Marisa rollis jälle üle pausi, siis Helgi Sallo. Nii et suusaloodab ka kõik. Aitäh. Tänan ka kõiki, kes täna siin osalesid. Tere tulemast jälle nädala pärast, siis on siin koos Eestirootslaste kultuuriseltsi liikmed. Kohtumiseni jälle kuulmiseni.