Põhja-Korea on peaaegu lõpetanud ettevalmistused kolmandaks tuumakatsetuseks. Niisugused on viimased teated selle riigi kohta. Meil on täna stuudios Hannes Hanso, kes tuli just äsja tagasi Korea poolsaarelt ja külastasid sa nii Põhja-Koread kui ka Lõuna-Koread. Hannes. Jah, tõepoolest kahenädalane reis kokku, et kuus päeva ühes ja kuus päeva teises ehkki, mis teeb asja naljakaks, on see, et kui Põhja-Korea poolt tuleb täiesti piirini välja Lõuna-Korea piirini sinna demilitariseeritud tsooni seal praktiliselt pool meetrit Lõuna-Koreast. Selleks, et teise riiki minna, tuleb sul sõita tagasi pealinna Pyongyangi, lennata Pekingisse umbes 1000 paarsada kilomeetrit Pekingist sõita teise lennukiga 1000 paarsada kilomeetrit Lõuna-Korea pealinna souli ja kokku siis olid kokku umbes 3000 kilomeetrit ja liigud edasi 70 kilomeetrit. Et soul piirist ongi umbes 70 kilomeetri kaugusel. Sa oled rääkinud vahetult pärast Põhja-Koreast välja tulemist ka vikerraadios ja välisilmas muljeid Põhja-Koreast ja Põhja-Korea inimestest sellest, et missugune suletus ikkagi selles riigis valitseb ja kuidas on ka pealtnäha näha, et inimesed on olnud näljas, aga ma küsin nüüd niimoodi, et missugune oli sinu esimene emotsioon, kui see siis lõpuks põhja koreast Lõuna-Koreasse jõudsid? Et üks rahvas, kes geneetiliselt on põhimõtteliselt sama, et 60 aastat tagasi elasid nad sisuliselt ühes riigis, eks, et et mis on juhtunud ühe rahvaga selle lühikese aja jooksul tegelikult nii majanduslikus plaanis, nii poliitilises plaanis kui ka lihtsalt nagu füüsiliselt, et kuidas üks rahvas on kasvanud füüsiliselt pikemaks kui teine, näiteks sellist kontrasti ülejäänud maailmas ma ei tea ühtegi teist rahvust, kus ei oleks Ida-Lääne-Saksamaa näiteks Raio arenesid mingil perioodil päris mitmete aastakümnete jooksul eraldi, aga sellist tohutut vahet ei ole mina kusagil varem veel näinud ja ma olen käinud üsna paljudes kohtades üle maailma, et see poliitika, mida Põhja-Korea viljelenud nüüd aastakümnete jooksul, see nii-öelda Tšuitse poliitika, mis tähendab sellist ekstreemset, vormi natsionalismi-ist ja sellist isolatsiooni idealiseerimist tegelikult et nad peavad ise ennast kaitsma, tunnetavad, et nende ümber on vaenlased ainult vaenlased. Ja nende see sõjavägi kõigepealt, eks ainukene asi, mis on üldse sellist pingutust väärt, ei ole mitte elanikkonna elustandard, vaid lihtsalt see, et tuleb relvastuda, prioritiseerida, sõjaväe arendamist, ennast ülejäänud maailma vastu kaitsta, et see paranoia, mis on tekitatud inimestest, see on täiesti hämmastav ja täpselt vastupidine, ütleme siis, on kõik see, mida sa näed Lõuna-Koreast tohutult maailmale avatud riik, pisike riiki, Lõuna-Korea peaaegu 50 miljonit inimest, aga põhjast lõunasse, nelisada-paarkümmend kilomeetrit idast läände, võib-olla 200. Eelmisel aastal oli see riik maailmas suuruselt seitsmes ekspordiriik kõikidest riikidest maailmas maailmale täiesti avatud. Selline kaasaegne, modern, pulbitsev, dünaamiline rahvusvaheliselt igati poliitiliselt demokraatlik riik, et see, mis on juhtunud, see on täitsa pretsedenditu. Aga kui nüüd Põhja-Korea inimestest rääkida, siis kui sa nendega suhtlesid ja ja nendega kokku said kas nad tundusid õnnetutena või kas nad said aru oma oma olukorra meeleheitliku, sest või, või pigem see, mida neile on räägitud, et nad on seda uskuma? Hea küsimus, millele vastata, selles mõttes keeruline, et inimesed nii vähe, kui nendega on üldse võimalik suhelda välismaalasena seal riigis panevad lihtsalt kohe automaatselt. Ühe plaadi peale ja see plaat on see, nende ametlik retoorika. Lihtsalt lihtne näide. Muuhulgas on sellise Põhja-Korea programmi külastus üsna tavaline osa naiste sünnitushaigla külastamine. Noh, kus sa siis kõnnid mööda erinevaid kabinette, näidatakse sulle seal tehnikat, juhtmeid taga ei ole enamustele asjadele, ka seal laudade peale Kernadesse laadsed, igasuguseid masinaid, diagnostikamasinad ja siis suurte raamatute taga mingid mütsidega valgete doktori kitlitega inimesed kirjutavad midagi ja läksime, vaatame siis kahte just sünnitanud naist istuvad rätsepaistmes Korea traditsiooniline, selline budistlik lootusasendis istumine istuvad voodite peal ja mõlemale paaripäevased imikud on ees, nende ees jalgade ees hällis. Ja ma küsisin, et noh, kuidas tunne on pärast sünnitust, kuidas tervis on. Tänu suurele juhile Kim son kiilile meie igavesele liidrile on kõik väga hästi, ma sain isegi piimapulbrit ja ekstra riisi. Lihtsalt selline näide, et ühesõnaga, ega sellistega normaalset juttu nendega ajad on üsnagi raske, sest et neile nii sisse taotud see, et kõik, mis maailmas juhtub, juhtub tänu nendele kinnidele kõigepealt igavesele presidendile, kimpsang Illile siis pärast tema nüüd just hiljuti lahkunud pojale, kes möödunud detsembris suri timmile ja nüüd tema nende juba lapselapsele, siis Kim Jong-un-ile midagi ilma nendeta. Ma korra käitleja, aga ma korra käisin kassa plaadivälist juttu ka kuulsid. No natukene ikka on võimalik kuulda, kui sõidad pikkade pikkasid, otsi seal kas või nende reisisaatjatega, et üks asi on, kui nad räägivad oma mingi ametliku loo ära mingi ausamba monumendi juures või sõjaväemuuseumis kusagil, siis teine asi on see, mismoodi arutad ja inimesed, kes välismaailmaga kokku puutuda. Väga noored reisisaatjaid, 23 aastane ja 25 aastane tüdruk, üks venekeelne, üks inglisekeelne ilmselt vilitaarsetest perekondadest välismaal elanud Venemaal näiteks oli üks nendest elanud Habarovskis koolis käinud suisa ilmselgelt teavad inimesed, mis maailmas toimub ja loomulikult välismaagruppidega iga päev tegeledes neil on võimalik suhelda nendega siiralt, tundsid huvi igasuguste asjade vastu ja väga siiralt noh, nii palju kui võimalik nendega oli rääkida, alati rääkisime siis tuleb kes, kellel kuidas võime boyfriend ja millal nad abielluvad ja mis plaanid seal on ja nii edasi ja nii edasi, et, et loomulikult on võimalik suhelda, aga nii nagu tuleb see programmi osa, siis on absoluutselt täpselt hakkab see kinnide idealiseerimine ja selline peaaegu mulle tundub, et see oleks nagu religioosne sekt, mõnes mõttes kimmide perekond ja et neid lihtsalt ümardatakse, nii konkurentsitult riigi arendamiseks. Enam nagu aega ei jäägi, kui võtad Jongi ainult Timesis, nende inglisekeelne ajalehtede, nad väljastavad maid hispaania keeles vene keeles, inglise keeles mingisugust propagandakirjandust, võtad lihtsalt ajalehe ette, mis sulle lennukis kätte antakse seal ütleme kümmekond lehekülge ja lihtsalt igal jumalaleheküljel on ainult kimmide perekonnast, surnud kimmidest, tänapäeva kimmidest kõikidest teistest kinnides. See on täiesti uskumatu, et kas neil jääb aega millegi muu peale ka mõelda töö tegemise peale inimesed töötavad põldude peal sõna otseses mõttes labida või mingi koguga ja künnavad põldu, et kaks meest üksn härjal ees, teine on ühe sellise adraga siis taga ja terveid tohutult suuri põlde küntakse niimoodi, et see on nagu praktiliselt keskaegne tegelikult see tehnoloogia, mida seal suures osas kasutatakse, mingeid autosid muidugi on ja nii edasi. Et sellist vormi inimkonna arengus, kus riigil on tuumarelv olemas, aga põldu küntakse sõna otseses mõttes ikka veel härgadega ja veetakse siis oma toodangut kuskile suurte ratastega puidust selliste vankritega, et seda on üsna raske näha ja mis nende inimeste peades toimub. Selles mõttes on raske kaugelt hinnata, aga ma arvan, faktid räägivad ju ise iseenda eest tohutul hulgal põgenikke, kes sõna otseses mõttes eluga riskides lähevad Hiina, mis ei ole nende jaoks sõbralik riik, vaid kui nad seal kinni püütakse, siis traditsiooniliselt on nad välja lastud või välja antud tagasi antud, mis tähendab koonduslaagrit või hukkamist. Vaatamata sellele on juba praegu Lõuna-Koreasse jõudnud ametlikult vähemalt 35000 kuni 40000 Põhja-Korea põgenikku, palju neid hukkunud põgenemisel palju on kinni püütud, palju on Hiinast tagasi saadetud, seda statistikat me ju ei tea, aga noh, selge on see, et väga paljud inimesed eriti just need, kes on natukene rohkem, kellel on võimalus natukene rohkem maailma asjadest teada, eriti see eliit, talupoeg ja põgene kuskil, nad on nii kurnatud, nii näljas ja ma arvan, et nendel tõesti puudub mingi igasugune paralleelne arusaam, mis maailmas toimub. Aga pealinna elanik on, ma usun, need ongi need, kes sealt üritavad ka tegelikult põgeneda ja jalga lasta, et neil on mingisugune informatsioon sellest, mis toimub ülejäänud maailmas, nad teavad, mis nad peavad aru saama oma selle CD plaadi, millel on alati peale panevad nagu selle selle taga tegelikult kusagil. Et päris nii õige ei ole. Aga kahe riigi suhete juurde nüüd, mis on praegu jälle vähemalt retoorikas väga teravad. Kui palju lõunakorealased kardavad Põhja-Koread? No loomulikult on see nende jaoks julgeoleku küsimus number üks, kui ikka põhja pool on ääretult agressiivne nii retoorikas kui ka tegudelt, mäletame ju alles hiljuti, et pommitas Põhja-Korea suurtükitulega, siis ühte Lõuna-Koreas Alt uputas laeva Johniangi laeva, mingi ütleme kaks aastat või kaks pool aastat tagasi, et üle piiri, see pinge on ikka meeletu, mis seal kahe riigi vahel on. Ja see, et Põhja-Korea nüüd üritas seekordselt katsetada kaugmaaraketti ballistiliste raketi ja väidetavalt nüüd üritab läbi viia kolmandat tuumakatsetust lühikese ütleme siin paari nädala perspektiivis, vähemalt nii allikad viitavad ametlikke Põhja-Koreas ja teadaandeid selle kohta ei ole siis loomulikult see on Lõuna-Korea julgeolekumure number üks ja mida tehakse. Eks see Põhja-Korea, selline agressiivne lähenemine nii retoorikas kui ka tegudes viib ainult ühe asja, nii et Lõuna-Korea leiab oma julgeoleku garantiid Ameerika ühendriikidest. USA baasid on sees Lõuna-Koreas sõjaväe ühisõppused ja nii edasi ja nii edasi, et Lõuna-Korea vajab ilmselgelt välist abi ja selleks on leitud. Ühendriigid Põhja-Korea puhul räägitakse ikkagi sellest, et sellised passiivsed liitlased on neil olemas Hiina ja Venemaa näol, et et kas see, et nad nüüd niivõrd massiivselt püüavad siin kõikvõimalike massihävitusrelvade arendamisega tegeleda, kas see võib lõppeda ka sellega, et, et ühel hetkel ka need need retoorikas Põhja-Korea liitlasteks olevad riigid loobuvad Põhja-Koread toetamast ja riik jääb täiesti üksi? No tegelikult faktiliselt paljudes küsimustes on Põhja-Korea juba täiesti üksinda jäänud, on teatud toetus Hiina poolt majanduslikus plaanis, aga see on ainult sellepärast, et vältida riigi täielikku kokkukukkumist. No mõelge ise, kui 23 miljonit inimest lihtsalt ühel päeval ennast avastavad ja see on ka täiesti kokku varisenud riigist põgenikelaagrid, tohutu inimeste tulv üle piiride. Meeletu ebastabiilsus, mis endaga kaasa toob, pluss kellelegi ette jäävad kõik need relvad Põhja-Koreale on 1,2 miljonit meest püssi jälle meeleheitlikus olukorras. Võite ise ette kujutada, mida see võib endaga kaasa tuua, et keegi enam tegelikult sellist liitlassuhet Põhja-Koreaga ei oma, on riike, kes temaga suhtlevad, teised paariariigid, peaasjalikult Süüria ja mõned võib-olla Aafrika riigid ja siis Hiina huvi on ka see, et kui need Põhja-Korea ja Lõuna-Korea peaks näiteks ühinema ükskõik mis tingimustele, mis perioodi jooksul siis Lõuna-Korea nagu juba nimetatud on riik, kus on Ameerika Ühendriikide baasid ja Hiina huvides kindlasti ei ole, et Ameerika Ühendriikide sõjavägi oleks sõna otseses mõttes tulevikus Hiina piiril. Sama hirm on, ma arvan ka Venemaal. Kusjuures üldiselt arvatakse, et Jaapani ja Lõuna-Korea on ju, ütleme väga lähedased liitlased ongi aga Jaapan ühinenud Koreas tohutult suurt konkurenti. Jaapanis on üle 100 miljoni inimese praegu kaks Koread kokku panna ühes 23, teises peaaegu 50. See on juba enam-vähem sama kaalukategooria riik ja teised sellised riigid. Praegu on enamus riike huvitatud just nimelt mingisugusest enam-vähem stabiilse status quo säilimisest, pigem kui sellest tohutust ebastabiilsusest, mis võib tulla. Praegune sõnavahetus põhja ja lõuna poole, vahepeal see ilmselt vaibub, sest selliseid on ju ennegi olnud. Teisalt jälle liider on uus. Sõnavahetusi on kogu aeg olnud ja see aeg-ajalt tõuseb, aeg-ajalt kulmineerub nagu täiesti otseste ähvardustega selline retoorika just eriti Põhja-Korea poolt Lõuna-Korea suunal, see on kogu aeg olnud lõunakorealased, ma arvan, õppinud sellega tegelikult elama. Lõuna-Koreal on üks erimajandustsoon, mis on Põhja-Korea territooriumil Kaesongi piirkond lõunas, kus on mingi 40000 põhjakorealast, töötavad iga päev Lõuna-Korea ettevõtetes. Näiteks ja sellised koostöövormid vaatamata isegi pommitamistele, vaatamata selle ühe sõjalaeva põhja laskmisele Lõuna-Korea laeva põhjalaskmisel. Vaatamata kõigele sellele on tegelikult vaikselt ikkagi kogu aeg toiminud, et keegi ei ole huvitatud selle asja lõplikust eskaleerumist. Ja Lõuna-Korea mõistab, ma arvan, väga hästi, nende armee on küll ütleme noh, oluliselt kõvasti allapoole väiksem kui Põhja-Korea oma, vaatamata sellele need kaasaegne relvastus neil on kõik, mis on maailmas viimane, olgu see siis puudutab ründerelvastust, kaitsevõimekust ja nii edasi samal ajal kui Põhja-Korea noh, parimad asjad, mis neil on nende tuumarelva kõrvale vene sillid automaadid ja hiina seal mingisugune varustus, et nad on lihtsalt oma sõjaväe arengu loogiliselt arengut laias plaanis ikkagi nagu aastakümneid maas ja kindlasti ka nende kommunikatsioonivõimekuse on ikka väga kiviaegsel tasemel kui võrrelda seda nagu tänapäevase sellise titt modernse relvastusega maailmast. Ja mis ma arvan, neid võib ka natukene rahustada, noh, seesama püüdlus praegu Põhja-Korea poolt seda kaugmaaraketti katsetada, noh, käis pauk ära ja susin ja siis kukkus ta alla ja seda ju seda raketti valmistati ette selleks katsetuseks aastaid aastaid ja ülespanemine üksinda võttis juba kolm päeva, et see asi püsti panna, raketikütusega täita, satelliitide pealt on kogu see asi näha ja see on väga aeglane ja kohmakas protsess, kuni neil sellist mobiilset võimekust veel ei ole siis isegi see, et nad suudavad maal kusagil tuumakatsetuse läbi viia tegelikult ei tähenda, et neil oleks võimekus seda tuumapead mingisugusele aketi otsa panna, see tegelikult ka reaalselt teele saata. Nii et retoorika poolest on Põhja-Korea väga kõva reaalselt tegevustes, milline nende võitlusvõimekus on ikkagi väga küsitav. Aitäh Hannes Hanso, ülejäänud küsimused Põhja- ja Lõuna-Korea kohta hoiame järgmiseks korraks.