Et meil on ühendus nüüd Hannes Hansoga, kes hetkel on Pekingis ja on äsja saabunud Põhja-Korea pealinnast Feniaanist, tere, Hannes. Tervist ka minu poolt ja tõsi ta on, et täna hommikul alles mõni tund tagasi olime siis Põhja-Koreas. Sa olid Põhja-Koreas väga huvitaval ajal. Uus liider Kim Jong-un pidas pühapäeval oma esimese televisioonis edastatud kõne. Tähistati tema vanaisa Kim Il-Sung sajandat sünniaastapäeva. Toimus tervet maailma hirmu all hoidnud raketikatsetus. Kas sina ka neid erakordseid sündmusi riigis sees olles said näha? No täiesti õige, et tegu on väga erakorralise ajaga Põhja-Koreas seda sündmust ürituste jada, mis seal praegu toimus, oli muidugi kogunenud vaatama üsnagi palju välismaalasi. Et kas siin Pekingis olles, kui muidu Pekingist läheb Pyongyangi nädalas ainult mõnikord lennuk, siis täna näiteks on kuus lendu peal, et loomulikult see oli lõpuni Coriografeeritud ja noh, välismaal välismaailmale ka sellise hea pildi näitamiseks korraldatud sünnipäevapidustused ja raketikatsetusi ja nii edasi ja nii edasi. Aga muidugi riigis olles koha peal olles see, mida sa näed, on nii ilmselgelt 100 protsenti valitsuse kontrollijal midagi pidustusi, sõjaväe paraadi, selliseid asju õnnestus kõiki koha pealtnäha ka, aga reaalselt selliseid kohalike inimestega suhtlemist ja nagu nendega asjade arutamist ja midagi sellist, nagu mujal maailmas normaalselt avaks, võiks olla, seda praktiliselt ei olnud tega näiteks sa nimetasid seda maailma hirmu all hoidnud raketikatsetust siis raketikatsetus tõepoolest toimus, meie giidid peaaegu pisarad silmis, teatasid, et raketikatsetus õnnes, kus kõik oli nii tore, järgmine päev oli sellel teemal vaikus, kuni ma ise küsisin, et noh, kuidas raketikatsetus läks ja siis teatati, et noh, jah, ikkagi tegelikult nii õnne nii õnnestunud ei olnud. Et seda tun, tunnistas lõpuks ka siis Põhja-Korea meedia ka oma riigi elanikkonnale, teatades, et teadlased ja raketieksperdid analüüsivad tehtud ja hakatakse ette valmistama uut katsetust. Millises hotellis olid? Neid hotelle, kus välismaalased peatuda tohivad, Pyeongchangis on vaid viis kuus tükki ja siis Jongacaoson hotell eraldi saarel on ümbritsetud või tähendab kõrgendatud, niiet saare pealt saab ainult Bilde silda mööda välja ja on umbes viie või kuue meetri kõrgusel maapinnast ehitatud, et mõlemal pool jõgi, nii et sealt tegelikult välismaalased on praktiliselt nii-öelda välja arvatud ekskursioonil olles kusagil õnne selle sõna otseses mõttes nagu pantvangis. Et me, Mul on tavaliselt tavaks alati igal pool jooksmas käia, et linna näha ja siis riigiga ennast nii-öelda omal käel tutvust teha, siis Põhja-Koreas, isegi pealinnast ja ongi, ongi siis on see täiesti välistatud, et igal hetkel vaatate, kas bussiaknast välja ei ole tema giididega koos kaugemale, kui ütleme, seitse-kaheksakümmend meetrit sama giididest. Kunagi ei saa. Kas hotellide, kas hotellitoas vähemalt televiisor oli ja mida see näitas? Kusjuures hämmastaval kombel selles rahvusvahelises hotellis oli kolm hiina kanalit Vene kanal ja ka BBC tõsise sahises nii kõvasti häält ei kuulnud. Aga aga tekst all jooksis, nii et on olemas selline ligipääs ka. Aga mis puudutab näiteks internetti, siis Põhja-Koreas on väga limiteeritud arv valitsusasutusi, kes saavad seda kasutada, aga on olemas intranetis nagu riigisisene siis mingisugune internetilaadne süsteem, aga seal põhimõtteliselt midagi inimeste info hankimiseks seda kohalikud kasutada ei saa, nii et selles mõttes informatsiooni mõttes vanad välismaailmast ikka väga, väga ära lõigatud, et kui sa vaatad kohalikke ajalehti, olgu siis kohalikus keeles või Siis peale selle, et Kim, igavene president, igavene partei, peasekretär Kim Il-Sung, Kim Jong-il ja Kim Jong-un, et ega seal mingisuguseid uudiseid praktiliselt ei ole, et on ikka meeletu, pretsedenditu isid isikukultus, ma ütleks. Põhja-Korea kohalikke telekanaleid sa said vaadata. Jah, sai küll uudiseid loetakse sellise piduliku peaaegu teatraalselt häälega, eriti naiste puhul, et, et see on nagu omaette ooper täiesti, et või noh, pool tundi, tund aega väga põnev, lihtsalt vaadata, kuidas saated üles ehitatud on, loetakse teksti paberilt maha, ühesõnaga nagu meie mõistes. Ja ma olen ka Hiinas pikalt viibinud, elus ei näinud seda riiki erinevatel perioodidel. Mulle meenutab Põhja-Korea üsna mitmeski mõttes Hiinat, ütleme 20 aastaid tagasi või 30 aastat tagasi või midagi sellist, et teised riigid maailmas on edasi liikunud, aga Põhja-Korea kuidagi jäänud ikka väga selgelt nii tehnoloogilises mõttes kui ka oma üldise arengu mõttes ikka ajale tohutult jalgu aastakümneid regiooni teistest riikidest maas. Kas nii-öelda tavalist tänavapilti sa siis absoluutselt ei näinud teid viidigi nendele suurtele paraadidele näidisüritustele, tavalist tööpäevapilte, kus inimesed tõttavad tööle midagi sellist kohanud? No eks ikka mõnevõrra et ka linnast välja sõites põhja poole mägedesse kõige lõuna poole sinna demilitariseeritud tsooni, et noh, möödapääsmatult näed ikkagi külasid ja inimesi. Ja noh, esimene asi, mis silma torkab, on muidugi tohutu rõõm, halvad teed ja noh, selline lagunemine ja vaesus, et näha on, et mingisugust arengut selles mõttes isegi ma ei räägi poliitilises majanduslikus mõttes, mis teistes regiooni riikides on ikka väga selgelt näha Põhja-Koreas. Ja ei ole, üks asi, mis kohe silma torkab, on inimeste armetult väikene kasv, täiskasvanud mehed, sellised kui on meeter 60, on juba täitsa arvestatavat mõõtu mees naised muidugi oluliselt väiksemad. Et noh, silma torkab krooniline alatoitumus, mis inimestel on, ja valguvaesust, et toitmis neil on pidupäevadeks näiteks linnas isegi on tohutud sabad, on kioskite ees. Uurisime, mis sabad need sellised on, maapähkleid, ratsiooni kaartide alusel oli kioskites müügil ja see tähendas selliseid Fonklevaid mitu inimest reas, ütleme 50 meetriseid sabasid, jäägu pidevalt supermarketid on, kas kaubamajad ütleme, täiesti tühjad või siis umbselt inimesi täis mingisse auku on siis nagu näha on, et saada seal noh, me kõik teame nõukogude aega veel vähemalt noh, vanemad inimesed teavad, et see oli nõukogude aeg, ajadefitsiidi äärmiselt äärmiselt ekstreemne vorm. Minu meelest ja maal noh, ilmselgelt on näha, et Pyongyang on nagu ütleme siis riik riigis, pealinn, kus veel asjad enam-vähem funktsioneerivad isegi noh, seal vett ei tule kraanist tihtilugu ja elektrikatkestused eriti äärelinnades. Et maal praktiliselt üldse elektrit ei ole, et kui õhtul hilja öösel küladest läbi sõidad või isegi sellistes asulates nagu mõni üksik väikene tuli siin-seal kusagil põleb, nii et üsna armetus seisus on see ka majanduslikus mõttes riik. Ehk veel mõni fakt või, või tähelepanek mida sa nüüd selle reisi jooksul kogesid või nägid, mida muidu välismeedia põhjal seni saab, Põhja-Korea kohta ei teadnud või ei osanud arvata? Minu meelest oli huvitav see, milline valearvestus tehti selle pidustuste käigus ja selle palju nüüd kuulsus saanud raketti katsetusega, et me kõik teame, et toimus erakorraline partei kongress, selleks et noor juht Kim Jong hundist saaks oma võimu nii-öelda kinnistada, et seostati see raketikatsetus ka seostati siis igavese liidri Kim Yong, Kim Song, Illi 100. sünniaastapäevaga katsetus ebaõnnestus, tähendab, et informatsioon, mis riigi noorel riigijuhil käes on ilmselgelt ebaadekvaatne keelati ülejäänud maailmaga suhted veelgi halvemasse seisu, kui nad olid teatavasti USA näiteks ja teised riigid seostasid sele toiduabi andmise just nimelt sellega, et sellist katsetust enam ei, enam ei tuleks ja kohale kutsuti esimest korda ajaloos välisajakirjandus seda vaatlema, et ka meie hotellis oli tarvis päris arvestatav hulk väliskorrespondent sisse. Kohe hetkeliselt levis informatsioon ka ülejäänud maailmasse korea tahtis ennast või Põhja-Korea tahtis ennast näidata tugeva ja võimsa riigina mida nad loomulikult ilmselgelt ei ole, aga et selline, siis vale kalkulatsioon, see oli huvitav ja riigi puhul kus on 24 miljonit inimest, minust on üsna haruldane. Täna hommikul joon kangist välja lennates, et noh, lennujaama nagu Kuressaare lennujaamast natukene suurem võib olla. Aga Tallinna lennujaam on juba nagu kordades suurem, et see, kui napid rahvusvahelised suhted sellel riigil on järgi jäänud praktiliselt sõpru justkui enam vähemalt riikide näol ei olegi võimalik sellisel riigiline pidada, et see on tekitanud ikka tohutu isolatsiooni, et me neile mõned neljal üldse kaks rahvusvahelist lendu üks on Pekingis ja üks on aeg-ajalt Moskvasse, et riik on ennast ikka täielikku isolatsiooni mässinud, et väga pikka iga, justkui oleks raske ennustada sellele riigile. Sa ütlesid, et hetkeliselt levis informatsioon ülejäänud maailma, kuidas see info sealt hotellist välja sai, kui mingisuguseid kommunikatsioonivahendeid ei olnud või, või siiski hotellis helistada? Hotellis on rahvusvahelised telefonid, ma ise Eestis ei helistanud, küll aga mõned teised inimesed, kes ka Põhja-Koreast praeguses selle grupiga Meil olid, et koju õnnestus helistada, see on küll kallis, aga liinid olevat olnud päris head, et sellises rahvusvahelises hotellis läbi keskjaama on võimalik kõnesid teha. Tõsi, Põhja-Korea lastel endil on vähemalt nüüd pealinnas on ääretult palju mobiiltelefone näha, mis tuli suure üllatusena ausalt öeldes, et mobiilidega on võimalik ainult siseriigis helistada ja, ja rahvusvahelisi kõnesid teha ei saa. Ja välismaalastelt muidugi korjatakse mobiilid piiril lihtsalt ära, et välismaalane mobiiltelefoni kasutada üldse siis riigis ei saa, selles mõttes nagu meie suhtlus hoitagi hoiti ikkagi ülejäänud maailmaga miinimumini, aga ajakirjanikele võimaldati ligipääs rahvusvahelistele ajakirjanikele Sis esimest korda, niisiis raketikatsetus kohale ennem raketikatsetust kui ka siis ekskursiooni korras nii-öelda ettevõtetesse ja inimestega kohtuma ja nii edasi. Äärmiselt kontrolli alla, aga siiski mingisugune ligipääs võimaldati ja suhtlus käis telefoni teel, täpselt nii. Lauatelefonid igalühel oli võimalik hotellis vaatama minna, kuidas see töö seal käis ja natuke seda ka tegelikult filmisime, nii et võib-olla saab seda kunagi kusagil Eestis ka korra näidata. Suur tänu, Hannes Hanso ja turvalist reisi lõppu juba ilusti siis Tallinnasse.