Keelesäuts. Neljapäeval pidas keele päeval Väike-Maarjas seekordne Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mari Tarand Mõnusa kõne pealkirjaga kodukeele kütkes. Kogu saalitäis oli kütkestatud kamina. Toon vaid paar näidet mari tarandi lapsepõlvekodus kõneldud keelest. Märksõnadeks olgu murdeline sõnavara, näiteks paluks ka moos ja murdelised hääldusjooned, teises vältes sulle mulle pik kaashääliks seal, kus kirjakeeles seda pole. Näiteks vares lendas katusele, ta tõi ka välja mõned vahvad ütlemised, mis nende kodus käivisid. Eks neid murdelisi ja muid kodukeele eripärasid ole igaühe keeles. Ning see on rikkus, mida tasub väärtustada. Mõtlen vahel oma kodukeele, erisustele, missugust keelt meil kodus kasutati. Üks mu hingemaa on Võrumaa Urvaste, kust ta on pärit mu ema. Tema suust pärineb ütlus tänapäeval moodsa kihilise riietuse kohta. Kui seda lapsena pahaaimamatult ja ettemoodsalt viljele. Siin tuli emalt reaktsioon. Seitse särki, sellel kõik ütlesite, säält välen, eestlane nii ei käi, selline stiil olla omane setudele. Olgu kuidas on, aga kaardinatest oma kõnes põlema siiani lahti saanud, kuigi kirjakeel tunneb kardinaid ka õigekeelsussõnaraamatut oma sõbraks pean ja tema suuniseid ka meeles. Kohati on sealgi märgata tema loojate kodukeelt eriti märgendi lastekeel all. Üks neist sõnust oli vahepeal meedia vurrigeerutuses kuum ja selleks sõnaks on ussi järgi lastekeelne tussu tuli see esile skandaalse rühmituse Pussy nime seletuse vajadusest. ÕSist sõna märgendit vaadanud ajakirjaniku üllatus oli suur, kui avastas, et sina tussu tähendab selle järgi istmiku. Tema ja minu ja küllap paljude teistegi kodukeeles on see tähendanud ikka seda tüdruku asja.