Tere, KIT mulgi uudiste kulleye, mine või reede ja laupäeva peeti seitsmendat mulgi konverentsi Reedi, Olli Karksi-Nuia kultuurikeskuse saali, kop Tullu ülekate ja poolesaja inimese, ET arutaja mõtelda, kuidas Mulgimaa elu edasi viia. Kõneldi mulgi keelest ja kultuurist, Mulgimaa liider programmest, koon, töö võimalustest ja ettevõtlusest. Kõlama jäi mõte, et koon tööd on vaja deta, Agiksimest, meilame esiäralikku tule alla hoida ja oma nägu ei või ära kaote välja üteldi mõte, et Mulgimaal võis olla kultuuriprogrammi kõrval oma regionaalprogramm kah küsse Me kate, Mulgimaa vallavanem, saarene ja rõigas Andrese käest müansse mõte neil pääle konverentsi pähe nom. Oli ju mõteldu niiviisi, et räägime keelest ja kultuurist, mis on väga tähtis, mis on meil ainuomane. Aga paneme, me mõtleme selle üle, mida me peame tegema, et elusin püsimees ja me seda keelt ja kultuuri hoida saasta sellesse omaja ütel midagi deta, üten, mõtelda, ütelda, turundada ja majandusega tegeleda. Sõltub teises. Maisi mõtlejatega mulk tahab esisuur tähtis miis olla ja ei tule temal see koostöö ega kord välja midagi ka, aga ma kae selle asja peale niimoodi, et kui omal ajal Olive mulgi esimese, kes hakkasime koostööd tegema, siis Pirlo tundub mulle, et me oleme viimase, kui räägiti siin setode tegemistest, siis ma vaatasin, et koostöö piirkonna edendamises pole mitte aastate jooksul Parepes lännu iga seda pikki omaette midagi deta ja minu arvates Praegu mina, näe, suits, võti on siin, kui me regionaalarengu programmi saame, siis seal oleks see hea mõte, et me küsimegi seda tuge kuun tegemise jaoks ja muu ja oh, seda ei saa ja seal, kus on raha, seal ka paneb pähe, hakkab mõtlema. President Toomas Hendrik Ilves oli mulk, kellega tervituse saatan ja seal oli kirjas, et ega õits oma nukan omaette asju aaden kaugele ei jõua. Ta tuletab meelde mõtet, et mulgi võis oma viiest kihelkonnast deta üte, mulgi valla. President arvas, et Mulgimaast ei pea seda tegema. Rahvuspark. Kun kotal saab erismaalasi, eksis mulki, vaatame käia mulgimaa peassiki, üten muu maailmaga edesi minema, aga seal samana oma keelt ja meelt ka halla hoidma. Kate 1000 kateteistkümnenda. Aasta Viljandimaa rahvakunstimeistriks valiti Riina Salm juba 97.-st aastast pääle anud Viljandimaa rahvakunstiühing, üten Viljandimaa omavalitsuste Liiduga ega aasta välja rahvakunsti meistri aunime. Aunime sa inimene, kes on Moldova ka oma vallan, võtan osa väljanäitustest õppi, kammerdest, käsitöö, päevest õppenud õisi ja koolitan esiennest Tarvastu käsitöö, majaperenaine Riina Salmon, sedagi, keda lennu ja aunime tubli tööga välja teeninud. Riina kõnel mulgiuudistele taunime saamine oli talle uutmede õnn. Ta ütel, et käsitööl ilma rahvakunstnik ei ole tema jaoks mõtet, sest mede vana mustre, Värmi ja töövõte on alla hoidmist väärt. Riina mõistab deta igat sorti käsitööd, aga kõige tähtsam on talle läbi eluollu rahvarõivaste tegemine ö Kudamine ja telge pääl Kudamine. Välja on tullu raamat, mulgikeelseid ütlemisi, töine jagu, esimene söandate raamatukene ilmavalgust kate 1010. aastal. Mõlema raamatuks on kokku saadanud arvastust Peri mulk Erna-Elise Neyman Owen raamatuks sõnum kuus ja poolsada mulgimuudu väljaütlemist. Üten eestikeelset vastet. Et lugeja saaks oma ihusilmaga näta, kuidas mede vanavanemad omal ajal oleme Nolevide sõnadega, Välja ütlive autor kirjutas oma sissejuhatuse, need mulgi perimus, kiilum kaotsi, minemend prildas eesti keele, käändide, pöördide ja muude uuenduste man. Tema soov ja lootus on, et lugeja esiäranis nii, kes lastele murdekeelde Õpmise raamatiteeveeaa lehen kirjutame, võtame vanaaegse kõnerruugi omas raamatukest saabumale soete villandi mulke seltsi kaudu. Doro pilliandsa jutt Akva tullisid mulgi seisund, konverentsi pääld, Jonaldasin mulgikultuurist, aga teisest küljest aga mõtleme, mille peal see kultuurses püsti säilis, et see sai isegi inimeste peal püsti ja eerimise seisame püsti ja majanduse vahel ma esindaja seal alaturismitalu on, millest ma siis ela ja neid asju ei saa kuidagimuudu ära lahutada. Kultuur ja majandus ja nüüd, et asi toimib USA-s, siis peab inimesel olema. Meil on nüüd häda, näete, et inimesed lähevad ikk maalt, venelase pärast ei tule välja kuidagi ainult suurtootmise eksisteerime väikse ja suurtele ala ja ongi kõik, kuda siis saab. Tee nüüd suurt farmi, kus Kvattalt seda teed, kui konkurendi vähem juba näitas seal Paide kanden, Väätsal kõva mees, tage nõnda suure farmijad plaansena 4000 lehma tuua, no mida sa jahid 4000 lehma CVs jagada, saage ära tulles teata 100 Varmi, selle asemel, et jätta, ütle nõnda suurt siin peas, nüüd küll riik, mõtleme nende rahavooge suundamisega, et mitte toetada nõnda suuri ettevõtmisi, vaid tuules toetada just väikseid seestule inimese Maale, NASA-s ju tööd ja leiba omale ja, ja kui inimese maal siis säilis ju kultuurimaakultuurina, terve eesti rahvuskultuur püsiks ja selle peale üleval. Praegu on Eesti on kuskil 50000 töötut ja teisest küljest hakkab juba söanda probleem. Ettevõtjatel ei olegi töölisi hädamas, Hellenad palga madalam ja mees töö kodusseni amme ja veiki väänakese tootmisliini peal kuskil puidutsehh, lükkad seal laudu läbi saefreesi, kuidas inimest motiveerib, ei saa sedasi võtad, inimesed ei taha nagu töötada, mis tööd ta tegi, kui tal motivatsiooni ei ole ja teisest küljest me kõneleme, kus katusepealse töö kasvatas, tule, kui väikeettevõtjaid ei ole kui maa lõõtsa ainus suurfirma hääl, üits, mees kamandas naham robot, see on tööl ja enamus am nagu jumalast prii, et et siis me jõuame ka sinna tagasi järgi nagu Kreeka on praegu, et siis ei tea, kus seitsmele raha hakataks maksma. Uudise korjas Mulgimaa pealt kokku Kristi Ilves, kullekemeid jälle kate nädali pärast.