Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 27. aprilli Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Tallinnas haridusfoorumil otsiti põhjusi, miks haridusmuutused nii visalt teoks saavad. Õpetaja Margiti Markovi arvates on probleem selles, et meil ei ole parteideülest hariduspoliitikat ning pole kokku lepitud, missugust kooli, õpetajat ja õpilast. Me tahame vanasti Saaremaal Nasva sadamas vette uus Ruhnu liinilaev ruune. Tegemist on katamaraan-tüüpi alusega, mis mahutab 60 reisijat ja kuni viis tonni kaupa. Laev peaks Ruhnu, Kuressaare ja Ruhnu-Pärnu suunal sõitma hakkama järgmisel kuul. Rahvusooper Estonia tähistab homme balleti kaala rahvusvahelist tantsupäeva. Täna sõlmis teatrijuht Aivar Mäeetenduste vahetuslepingu Valgevenes pärja balletiteatriga. Valgevene ooperi- ja balletikunsti paremikku näeb Estonia laval veebruaris. Eesti professionaalse klaasikunsti juubelil Mazda raames avati Pärnus rahvusvahelise osalusega klaasikunsti näitus pealkirjaga tervitades teie, kus on osalejaid Saksamaalt, Soomest, Inglismaalt, Lätist, Leedust, Hollandist, Eestist, Ukrainast, Dnepropetrovskist linnas toimus täna neli plahvatust, milles sai vigastada vähemalt 27 inimest. Prokuratuur algatas kriminaalmenetlused terrorismi käsitleva paragrahvi alusel ning pra Petrovski oblastis keelati kuni teise maini massiürituste korraldamine. Rumeenia parlament avaldas kaks kuud ametis olnud valitsusele umbusaldust. Rumeenia president peab nüüd nimetama isiku, kes hakkab tegelema uue valitsuse moodustamisega. Ja ilmast. Homme võib Eestis hoovihma sadada, õhtupoolikul saju võimalus suureneb. Puhub edelatuul ja sooja on homme 13 kuni 18 kraadi. Tallinnas toimus haridusfoorum, seekord oli põhiküsimus, miks haridusmuudatused visalt ellu jõuavad. Mall Mälberg käis asjaosalistega rääkimas. Haridusfoorumist osavõtjad on haridusmuudatuste aegluse suhtes mitut meelt. Põhjusedki leitakse olevat erinevad. Haridusfoorumi asutajaliige Olav Aarna näiteks arvab, et tõenäoliselt on see hariduse kui ühiskondliku institutsiooni sisemine omapära. Ta on konservatiivne ja see on enamalt jaolt meie kõikide kõrvade vahel kinni tööd, me ei ole nõus ei ükshaaval ega kollektiivselt oma pika aja jooksul välja kujunenud arusaamadest loobuma. Ka haridusstrateegia pole paigas, formaalse dokumendina ei ole ta tänase päevani paigas ja haridusfoorum on juba 17 aastat seda trummi löönud ja ilmselt jääbki lööma. Aga meie veendumus selle strateegia vajalikkusest ei ole kuskile kadunud. Õpetaja Margiti Makkov ütleb, et hea otsus võtabki aega. Küsimus on pigem selles, kas need jõuavad koolini ehk õpetaja ja õpilaseni. Probleeme on tema sõnul seejuures üsna mitu. Et üks probleem on tõenäoliselt see, et kui Eestis puudub või on senini puudunud selline parteiülene hariduspoliitika, mida siis aetakse hoolimata ministrist ja parteista, eksis kindlasti mõjutab ka seda, et ei aeta ühtset asja. Teine asi, mis kindlasti on, et meil peaks olema ühiselt kokku lepitud, et mis see meie eesmärk siis on, millist kooli, millist õpetajat, millist õpilast me tahame, seda on justkui põhikooli gümnaasiumiseaduses ja ka uutes riiklikes õppekavades juba ette nähtud. Küsimus on lihtsalt selles, et kas õpetaja seal klassiruumis on võimalust, on aega teha kõike seda, mida temalt oodatakse. Margiti Makkov kuulub ka Eesti Õpetajate liitu ja seal on välja toodud mitmeid asju, mis õpetajatele tunduvad olulised ja mis vajaksid muutusi. Üks kindel samm on aeg, mida tuleb õpetajale võimaldada ja üks kindel samm on õpetajakoolitus ja üks kindel samm on reaalne sisuline koostöö erinevate sihtrühmade vahel. 39 aastat koolijuht olnud ja praegu haridusfoorumi juhatusse kuuluv Jüri Jürimäe näeb selles, miks haridusmuutused nii visalt teoks saavad, üsna konkreetseid põhjusi. Kõik need komisjonid, ka mina olen paljudes olnud, koosnevad väga sageli juhuslikest inimestest, kes noh, koolidest ei teagi ja siis vahetused minister vahetub ka need protsessid, et need asjad õigesse paika saadavad, võtavad aega ja kui siis tuleb uus minister, siis uus minister teeb uue komisjoni konservatism siia juurde ka. Ma mäletan küll, Me olime tigedad direktorid ja tegime omana alles kooli, siis me lõime nagu rusika ja teatas, rusikas suutis läbi lüüa igalt poolt, aga praegu ma näen, et ei ole. Mina tahaksin küll näha, tuleksid noored naised ja mehed, kes ütlevad, et nüüd on vaja teha niisugust asja. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Janek Salme. Ukrainas probetrovski oblastis keelati kuni teise maini massiürituste korraldamine. Vastava korralduse andis oblasti kuberner Oleksandr vilkul. Probetrovski. Linnas toimus täna neli plahvatust, milles sai vigastada vähemalt 27 inimest. Prokuratuur algatas plahvatuste tõttu kriminaalmenetluse terrorismi käsitleva krahvi alusel. Ukraina president Viktor Janukovitš nimetas plahvatusi väljakutseks kogu riigile. Probetrovskisse lendasid Ukraina siseminister, peaprokurör julgeolekuteenistuse esimehe esimene asetäitja ning sisevägede juht. Raina julgeolekuteenistuse esimehe asetäitja Vladimir Rakitski ütles, et seoses plahvatust aga pole mitte kelleltki nõudmisi või ähvardusi saabunud. Rumeenia parlament avaldas valitsusele umbusaldust seoses kavandatud reformidega. Valitsust umbusaldas 235 parlamendiliiget ehk neli rohkem kui oli vajalik algatuse läbiminekuks. Peaminister Mihhail rasvan Ungorjaanu valitsus oli ametis olnud vaid kaks kuud. Rumeenia president trajanebes Esku peab nüüd nimetama isiku, kes hakkab tegelema uue valitsuse moodustamisega. Uudisteagentuuri Reuters teatel võib uue valitsuse moodustamise protsess olla keerukas ning selleks võib kuluda kuid. Taani julgeoleku- ja luureteenistus pidas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse terrorirünnaku kavandamises. Kinni on võetud 22 aastane Jordaania kodanik ja 23 aastane Türgi kodanik, kes mõlemad elasid Taanis ning 21 aastane Taani kodanikes elas Egiptuses. Kinnipeetuid süüdistatakse ebaseaduslikus automaatrelvade ja laskemoona omamises ning neid kahtlustatakse ka terrorirünnaku ettevalmistamises. Mehed peeti kinni Kopenhaagenis. Hispaania valitsus lubab majanduse kasvuteele viia järgmisel aastal ning saada eelarve tasakaalu 2016. aastal. Hispaania majandus ja rahandusminister luista kindlas ütles, et järgmiseks aastaks prognoositakse 0,2 protsendilist majanduskasvu ja 2016.-ks aastaks tasakaalus eelarvet. Hispaania valitsus prognoosib käesolevaks aastaks 1,7 protsendilist majanduslangust. Hispaania suurimaks probleemiks jääb suurest töötusest jagusaamine. Täna teatas statistikaamet, et töötuse määr oli märtsi lõpus 24 protsenti. Ja uuesti eestist tänalasti Saaremaal Nasva sadamas vette uus riigi tellimusel valminud Ruhnu liinilaev. Tegemist on katamaraan-tüüpi alusega, mis mahutab 60 reisijat ja kuni viis tonni kaupa. Papplaeva operaatoriks saab Väinamere liinid. Ruune peaks Ruhnu, Kuressaare ja Ruhnu-Pärnu suunal sõitma hakkama järgmisel kuul. Margus Muld käis tseremoonial. Nende sõnadega Shampuse pauguga kinnitas uue Ruhnu liinilaeva ristiema Kadri tukk. Laeva nimeks ruune kari on seni kuus aastat Ruhnus kooli õpetaja olnud. Nüüd on tal Runklaste eest ja laeva suhtes veel üks kohustus juures, et peab alati laeval silma peal hoidma. Ma mõtlesin selle veel eile õhtul, et kui ma nüüd olen selle laeva siis natuke nagu risti ja, või nende siis tõepoolest, ma ei saa ju Ruhnus nagu ära pageda, oleksin natukene ikka kestma koos selle laevaga, siis on ikka väga-väga ilus laev. Ruune on omataoliste laevade seas esimene pääsuke ja jääb vist ka kõige suuremaks, sest riigil on plaan kõikide väikesaarte tarbeks uued laevad ehitada ja need riigi omanduses anda. Operaatorite kasutusse jätkab majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. See laev on suurusjärgus 3,2 miljonit eurot 50 miljonit Eesti krooni juures sellises suuruses. Praegu me siis töötame Abuka hangli, mis on natuke väiksemad loomulikult, sest vajadus on väiksem ja Kihnu ja Vormsi Väikesaarte, laeva ja Piirissaarel on oma väike olemas. Laev on osa nagu infrastruktuurist, et need peaks olema ikkagi riigikontrolli all. Me töötame selle nimel, et see saaks olema ka Saaremaal ja Hiiumaal. Kaalume erinevaid variante, praegu aga täna. Mul on veel vara öelda, mis see lahendus võiks olla. Täna esimest korda Ruuno pardale astunud Rumplased ei olnud kiidusõnadega kitsid. Reet Adamsoo. Mis on esimesed emotsioonid? Ruhnu saare liiklus on järgmisest kuust varesele Ugala. Täiesti kindel ja südamest õnnelik, et, et see saab olema. Ja ega nad tegelikult ei saagi muud öelda, sest laev sai ehitatud just Ruklaste soove arvestades Ruhnu vallavanem Aare Sünter. Halba sõna öelda ei tohi, sest ei saa öelda. Kuskil oleks öeldud, et ei, meid ei huvita teie arvamus, et me teeme nii, nagu tahame, et väga palju on ikkagi küsitud, arvestatud. Omamoodi kingitus oli Ruuno vettelaskmine täna ka laevaehitajale. Just täna 12 aastat tagasi loodi seesama laevatehas, kus Ruunu tänaval, mis sai Baltic Workboats juhatuse esimees Margus Vanaselja Tegemist on katamaraan-tüüpi reisiparvlaevaga ja tema eripäraks on see, et tal on hästi suur töö tekke. Sinna mahub palju inimesi palju kaupa võrreldes sama suure tavalise laevaga siis ta on laiem ja reisijatel on siin kindlasti reisijate mugavust on siin palju parem. Aga lõpliku hinnangu laeva headuse kohta saab teha alles siis, kui laev on paari-kolme nädala pärast oma esimese reisi Ruhnu teinud, jätkab veel kord Juhan Parts. Tulemusega saab siis olla rahul, kui kogu see Ruhnu saare pere naerab ja näeb, et see laev maabub Ruhnu sadamasse. Margus Muld Eesti Raadio uudistele Saaremaalt Laevasõidust veel Kuivastu-Virtsu liinil hakkas kehtima kevadgraafik, kus suuremal osal päevast toimuvad reisid iga 35 minuti järel. Seni toimusid reisid ühest sadamast iga tunni ja 10 minuti tagant. Kevadgraafik kehtib kuni 20. juunini, siis tuleb tipphooajaks reisidele veelgi lisa. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia tituudi juhiks saab Jalmar Mandel. Jalmar Mandel on töötanud keskkonna valdkonnas 1991.-st aastast alates 94.-st aastast maakondliku keskkonnateenistuse juhina Jõgevamaal ja Tartumaal. Mandeli sõnul on MTÜ jaoks oluline arengu stabiilsus ja tehnoloogilise baasi kaasajastamine panud tööle juuni alguses. Emmchi senine peadirektor Jaan Saar jätkab organisatsioonis nõunikuna. Rahvusooperis Estonia käivad proovid homseks balletiga alaks, millega meie ooperi- ja balletiteater tähistab rahvusvahelist tantsupäeva. Ühtlasi on Estonia trupi ees reis Valgevenesse. Tõnu Karjatse vahendab tänast päeva. Homseks peab ka kordeballeti ideaalses kooskõlas sujuma, siis on laval juba ka tipppaarid Lätist, Soomest, Valgevenest ja Flandria kuninglikust balletist. Balletikalla kavam kirev, moodsast tantsu klassikalise, nii Ardo Ran Varrese loomingus, tšekkovskini räägib balleti Kaala kunstiline juht Toomas Edur. Kõik on tublid solistid ja omas riigis, nad on, esitantsijad ikka on, mida vaadata ja kahjuks on season ainult üks kordsega, näed, loodame, et võib-olla tulevikus kahekordselt nagu vanasti, siis miks see aasta üks kord siis nii see planeerimissest tuli välja, et ainult üks kord säästa. Piletid on selle galaetendusel on kahjuks välja müüdud, küll aga tuleb olla tähelepanelik, millal tulevad müüki piletid Valgevene balleti ooperiteatrietendustele, Estonia laval. Etenduste vahetuse lepingu kirjutasite alla meie rahvusooperi juht Aivar Mäe ja ta Valgevene kolleeg Vladimir Klitško. Vastastikku vahetatakse siis veebruari alguses viis etendust, kaks balletti ja kaks ooperit. Kohandada tuleb etendusi mõlemal poolel. Valgevene uue ooperiteatri lava on Estonia lavast kaks korda suurem. Vladimir Klitško sõnunasgoodžibuša i voolshomoshernapashalutultrowožovski. Neil on väga suur lava, Euroopas on suurem vaid Varssavi, ooperiteatrietendused on aga kohaldatavad, seda näitas näiteks talvine gastrollinud Saksamaal, räägib Valgevene ooperi- ja balletiteatri juhtub. Täna vaatasid lavakunstnikud Estonia lava ülesaal on ilus ja mugav ning mingeid probleeme ei tohiks ette tulla, kinnitab Aivar. Mäe sõnul avaneb meie vaate, see on hea võimalus näha, millist taset pakkuv Valgevene ooper ja ballett. Vokaalsed võimet venelastel on ikkagi menetletud ja nendel etendustel tuuakse välja ainult kõige parem kahurvägi. Me kuulame siin ikkagi rahvusvahelises nimesid, kelle põhitöökohaks Metropolitan Opera ballett, pikem tehniliselt ega meie väga tubli. Aga me oleme harjunud nagu tantsima kitsastes tingimustes. Ehk vene keeles on selline sõna olemas, et meil ei ole nagu tantsimise. Sarazmachi. Me ei tunneta seda lavasuurustega. Meil nii väike, aga ma ei kurda, ma arvan, et me oleme niivõrdväärne partner. Aga Tartu uus teater palub vabandust ja teatab, et kaheksandaks-üheksandaks 10.-ks maiks. Raudmehe etendused Tallinnas, mis oli planeeritud siis Tallinnas toimuma, jäävad ära. Rahvusvahelise klaasikunstinäitusega tervitades teie Pärnu uue kunsti muuseumis tähistatakse Eesti professionaalse klaasikunsti 70 viiendat aastapäeva. Välja on pandud seitsme riigi klaasikunstnike tööd. Ester Vilgats rääkis kuraator Kati Kersnaga. Kati ker, Pärnu rahvas ja kindlasti kaugemalt tulijad saavad nüüd päris tükk aega näha rahvusvahelise klaasikunstinäitust, et seal midagi suhteliselt erakordselt meie jaoks klaasikunstnike jaoks ei ole see üldse erakordne, aga ka pärnakate jaoks võib-olla tõesti jah, ja rahvusvaheline klaasikunst Eestis seda võib ja päris erakordseks nimetada. See näitus sai alguse tegelikult juba väga mitu aastat tagasi, kui Eesti klaas käis Saksamaal Saksamaalt. Me läksime Soome ja põhimõtteliselt tekkiski tunne, et peaks näitama sedasama näitas ja ka Eestis ja tekkis samuti tunne, et võib-olla võiks näidata teisi klaasikunstnike väljastpoolt tuua, tuua neid siis Eestisse nii-öelda vastukaaluks. Ja kokkuvõttes on siis see, mis riigid koos meil on siin Hollandist, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist klaasiga on see tore asi, et klaas ise näeb niivõrd hea välja ja eriti siin siin selle muuseumi valgetes päikesekollastes saalides on tõesti minu üks lemmikruume klaasil näitamiseks, et valgus, päike, klaas koos on, on tõesti selline, mis annab igal juhul iga iga emotsiooni kätte. Kui nüüd sisse tulime, siiski parasjagu panite siia postamendid ühte taiest, mis näeb tõesti suurepärane välja, see on minu jaoks nagu selle näitamine, hitt, see on ka plakatil. Ja ühtlasi sain ma aru, et ma jätsin nimetamata inglise klaasikunstnikud ongi üks klaasikunstnik Šotimaalt tegelikult ju siis on ikkagi veel praegu siia sellele postamendile veidi nõjatud või puudutab, siis kukub see alla. Raviks näitusele tulles tõesti arvestada, et võiks vaadata, et kotid ripuvad kindlalt selja pea küljes ja ei kuku kuidagi kogemata ülalt alla vastu mingit koslementeeta. Klaas ikkagi siia kivipõrandale kukkudes läheb katki. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis kohati hoovihma, puhub edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni 11 kraadi. Homme päeval võib ka kohati hoovihma sadada, õhtupoolikul saju võimalus suureneb. Puhub edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 13 kuni 18 kraadi. Tuulele avatud rannikul on jahedam. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.