See oli ok? Head raadiokuulajad, saade siin, me oleme, jätkub meie külalise tunniga ja täna on meil väga hea meel Tõnuga tervitada stuudios Erik Sakkovit. Thereerik sina oled praegu siin meil reklaami kraavis, et tuleb meile kalevipoeg külla, et sina oled juhtinud siia Eestisse nii suured, et maailmalaevad sadamasse nüüd eks ole, tahad juhtida ja võib-olla õnnestub, eks ole, kõik maailma lennukeid meil siia Tallinnasse käima niisuguste suurte tegude mees. Vähemasti selliste otsade peale. Kui me Eeriku puhul siin ühe iseloomustava sõna juba ära mainisime, ehk siis lennundus siis sellega seoses kutsuks üles ka kõiki kuulajaid, kellel on võib-olla just Eestit puudutava lennunduse osas küsimusi Erika neile lahkelt nõus vastama ja meie foorum R2 poee lehele saate siin me oleme juures, on teile avatud, nii et kasutage võimalust ja küsige, küsige Eeriku käest, kui midagi huvitab. Kindlasti huvitav, selles pole kahtlust ja ma usun ka, et see küsimus läheb paremini peale kui meie esimese tunni küsimus, kus me tahtsime teada, et viis aastat on sellest õuduste ööst homme küll tegelikult täpsemalt, eks ole möödas pronksiöö. Et kuidas siis nüüd tundub tänasel päeval kahe erineva kogukonna vaheline värk ja kellel on palju sõpru, venelasi ja võib-olla ka noh, Venemaal käivad, et kuidas see asi on, kuidas Eerik sinul on nüüd viis aastat peale pronksiööd kuidas tundub, et läheb noh, nii-öelda see äriline pool ja, ja kuidas niisuguse inimese tasandil on ja kuidas sulle tundub, et kaks kogukonda omavahel nüüd läbi saavad? Tead, ega ma ei oskagi anda hinnangut sellele, mismoodi nüüd asi tegelikult on, et kummast oma muljeid vahendan, siis noh, mul on olnud palju jutuajamisi seoses sõjaga just nimelt nii meieväelastega kui ka Venemaa venelastega ja ja no siin ikkagi on kaks täiesti erinevat maailma kaks täiesti erinevat arusaama, isegi kui me lepime venelasega kokku, et okei, okei, et sinu jaoks oli suur isamaasõda. Meie jaoks oli teine maailmasõda isegi sellisel puhul ta ei saa aru, et mis meile siin nagu pühapäeval see koht peaks tõesti puudub. Ja ma arvan, et me teeme valesti, kui me proovimegi neid muuta seal sellepärast et eks meil on targematki teha siin ilmas kui teiste inimeste muutmine ja ilmselt me peame ka aru saama, et väikerahvana meie arvamus võitjate raamatusse jõudnud ei ole. Et peaks katsuma sellest kuidagimoodi üle olla. Inimlikult võtan kõiki neid asju, siis ausõna inimestel jäid seal vanaisad sõtta, tegid kangelastegusid mida iganes, ma saan nende murest aru ja ma saan ka oma perest aru ja oma rahvast aru, et mis meile siin muret teeb proovides väelastele rääkida, seda, et, aga te ju ise päästsite selle selle sõja lahti, eks ju, et eile olid võimud need inimesed, kes tegid siis noh, sellest peksa saadakse, et nad ei ususõda ja seda pole mõtet rääkida. Eerik, kas mäletad ka viie aasta taguseid sündmusi või kus sa sellel ajal olid, kui see pronksiöö nii-öelda lahti läks siin Tallinnas või kuidas sa sellest üldse kõigepealt kuulsid? Olin Viljandis ja tegime seal Viljandis ühte sellist bändi koolitust. Vahva hobi, me teeme koos meeskonnatreeningute agentuuriga Emma tee teeme. Teeme ettevõtete meeskondadele tippjuhtidele, teeme sellist koolitust, kus neid õpetatakse bändi tegema antakse kolm tundi ja olgu siis laul nimega Wild Thing valmis ja võetakse videot. Me tegime sellist asja siis Viljandisse, kui kuulsime, et sihuke asi Tallinnas on. Loomulikult ma olin siis otse netis ja põdesin, aga kusagil kangelastegusid tegemas ei käinud ja abipolitseinikuks kai läinud ei tulnud pähe, lihtsalt. Jätame selle pronksmehe, nüüd sinna, kus ta praegu on, paistab, et tal seal praegu ka meeldib, aga pronkskujust rääkides meil on küll kindlaid andmeid, et ka sinule Erik Sakkov on juba eluajal püstitatud, siis pronkskuju see seal Vanemuise juures. Vanemuise juures, kus kuuldavasti pea on tehtud Riho Sibula järgi ja, ja keha olevat sinu America. See on õige jah, ja minu kitarrikohver ka. See oli niimoodi, et me tahtsime koos muusikapäevade korraldajatega tähistada siis seda selle koha ära ja, ja siis nagu ikka, et kui teed sellist selgitustööd, inimesed saavad valesti aru ja küll see kuju oli pandud siin hoopis kõrvalmaja ääre peale istuma ja küll ta oli selline naljakas ja küll ta mängis kitarri ja siukene naturaalkitarre. Ja mina kogu aeg rääkisin, et ei, ei, ei, et sa nüüd muusiks on muusik, kes on natuke tülpinud, ootab oma esinemise järjekorda või pääsu Vanemuisesse. Ta istub siin ääre peal, kus ta nüüd on, eks. Ja, ja kuna ma ei suutnud seda sõnadega selgeks teha, siis koos Tiiu Kirsipuuga skulptuuriga sõitsid Tartusse. Ma istusin sinna plärsside vaheliselt, nüüd pildistavad täpselt nii, ongi. Ja siis täpselt minu käed ja jalad ja kõik see tehti. Ja siis kokkulepe oli selline, et kuna Riho Sibul on niivõrdkuju kõigile nendele muusikutele, kes seal käisid, et siis, et olgu siis ta Riho Sibula moodi, ta ei ole Riho Sibulaga, ta võiks teda meenutada ja jube. Kus meil seda kujuvast keegi teisaldada ei, ei taha isegi selles leiduva väärtusliku pronksi pronksi poolest aga kuidagi monumentaalseid asju, sa oled nagu mõelnud ka juba kerinud tagasi ja tegelikult ju veel noor mees monumentaalseid asju oled sattunud tegema kõik, mis seal muusik, ka päevad ja siis pank ja, ja mis kõik med Tallinna sadamast siis nüüd Tallinna lennujaama, neid sa maast madalast teadsid, kuidagi tundsid, et sinust tuleb selleni kalevipoeg. Aga eks ma olen hull, hull, eks ma ise mõtlen ka seda, et võiks palju rahulikumalt võtta ja iso eriti nende inimestega nagu hakkama, kes võtavad liiga rahulikult, minu jaoks võtavad kõik asjad liiga palju aegagi tihedad, niuke uimased. Ja et noh, ega ma seda paremini seletada ei oska. Taska agar loll teeneks. Tihtipeale on minust palju kasu, kui on mingid asjad ära teen aga vot seda, et töötaks nagu ainult endale oleks mingisuguse oma äri püsti pannud, näed, vot seda pole teinud, et siis, kui nagu see oma äritegemise aeg, siis ma teen bändiaks. Nii et mootor töötab sees kogu aeg, aga bändist rääkides siis esimene lugu, mida täna kuulasime, oli Pantokraator lugu, päike, mu päike ja Eerik sinu sinu algatusel kunagise bänd kokku sai. Bänd sai kolmekümneaastaseks juba, et me vahepeal tegime küll pikemat sorti pausi, aga siin detsembrikuus tähistasime kõikide ajalooliste bändi sõpradega siis Nokia kontserdimajas oma juubelist, muide, ETV näitab seda varsti, et siis siis kes tahab, saab, saab vaadata. Ja Juku-Kalle Raid kirjutas kuskil lehes jube tabavalt, et ka Inglismaal on üks selline bänd, kelle liikmeid keegi kuskil ära ei tunne. Kyljest nägi teatajat pink Floyd. Et tema meelest siis Pantokraator nagu Eesti pink Floydi, et ütleme, et siis selles ülekantud tähendus võibki olla, et et me pole kuulased, aga Olav jube kaua teinud ja kes peab teadvuse peab ja ühtegi ühtegi nooti häbenemis põhiliselt. Aga kuulsusest rääkides on kostunud minu kõrvu, et siiski Atlandi taga on kuidagi Pantokraator nüüd kõva kuumaks. Jällegi. See on üks pull lugu, jah, et sattusin sellise inimese otsa, kelle nimi on Keila Raili. Tema on siirus, Actein satelliitraadio Star diskor. Tüdruk on Eesti päritolu. Ja mina sattusin tüdruku otsa niimoodi, et kohtusin tema isaga hoopistükkis ja tuleb välja tüdrukule meeletut mõjuvõimu Ameerikas ta tegelikult seal ikkagi käis selle meie looga oma oma sellele raadiojaamale peale ja kujutad ette, pandi playlisti. Ja seesama lugu nimega Metsavaht, mida, mis on juba kolm aastat olemas ja seda hakati äkitselt Ameerikas mängima. Ja äkitselt selgus, et pole sellel lool häda mitte midagi. See on tohutult fänne, Youtube'is arutavad, et mis keeles ja kuidas tüdrukute neid mingeid seelikuid ja, ja tohutult Facebookis viskab panne, küsivad kuras Ameerikas kontsert on siis vastase pärast sellist asja juhtunud, nii et ameeriklaste, tulen mingilt uuri peale, et võib-olla väikse kontserdi kunagi. Ja siis nad imestavad. See eksistentsiaalne küsimus, mis mul tekib, ongi seesama pagan küll, et tegelikult vist ikka see õige diskole tundmine on märksa tähtsam õige muusika tegemisest või mis iganes igal juhul. Ma väga imestan, leedulase. Erikaga võib-olla olekski paslik siia otsa kuulata sedasama lugu metsavahte, mis on siis Ameerikas vaiksete laineid löömas ja, ja ka internetis Youtube'is. Ja ta ei jooksnud kohta. Läks. Meil on palju peavalu olla kõikjal. On aine mida me ei tea ju täna paljuna, ader. Iive. Lauad ja mööda tuba haaval. Naine vaatavad hoida. Kõnedega kärme. Olnud söödas. Laiali. Meil on palju UVA Aurat. Olmehaiglaid. Paatia-le juurde ära, palju ta. Naine. Pantokraator ja metsavaht, lugu, mis siis teeb, ka lööb ütleme siis lained ka USA-s meil siin Me oleme, saates käis külas jõulude paiku just Maarja Kivi või siis Maarja roks, kes rääkis ka, et Ameerikas seda lugu, tema on raadius mängituna kuulnud ja vahel on öeldud küll. See üks konkreetne vistiitšei ütles, et vist on rootsi bänias, aga. Muide, sõjaniga pooleldi tõsi, et on olemas üks Rootsi bänd, kelle nimi Pantokraator ahaa, kaamera, Pantokraator. Nendele fotograaf. Tor järelikult guugeldas, eks ole, ja siis vaatas. Võib-olla jah, et meie bänd on Pantokraator juba 83.-st aastast sensorite bänd on tehtud 96. ja mis on väga huvitav, kõnekas fakt on see, et nad mängivad kristlikku surma. Talli ah niimoodi, vaata siis on mingi metalmuusikabänd ja ilmselt aeti just sellega segamini sama asi, häda on ju seal Ultima Thule'l, kellel vaata Rootsis on ka mingisugune bänd mängib mingist noh, natukene vist. Peaksid kohtusse kaebama ja nõudma, ma ei tea, mida. Et Eesti, Eesti Puttidel on nii mõnegi rootsi pundiga, siis kuidas öelda, kana kitkuda, aga noh, Meil on ikkagi rootslastega väga palju pistmist igati, eks ole. Kuidas see Tallinna lennujaamas praegu on, siis seal ei ole Rootsi ülemvõimu, mis seal toimub. Tallinna lennujaamas on hästi sihukene, kena, tore ja lootusrikas ajajärk, et me oleme, saadakse töö hoo üles väga tõsiselt ja ja naudime kasvu ja selliseid, noh, optimistlik inimesed ja kõik on ilus, pole ka vaadata, et eelmisel aastal me saime siis Euroopa meistritiitli. Me kasvasime kõige rohkem euro viis pluss 38. Ausõna, sel aastal tahaks ka ja ülejärgmisel tahaks ka, et kuskil tulevad siis mingisugused laed ette, aga aga ka sel aastal on meie numbrid on väga head ja ja väga palju on sel aastal tänu Estonian Airile nii, et see kõik on nagu kena lennujaama areneb mühinal, pole kunagi nii hästi arenenud, et kui sa nüüd jätkuks läheks nii, nagu me tahame, et ta läheb siis tegelikult me saame oma lendamisvõimalused valesti päris päris selliseks keskmiseks, mitte veel heaks. Sest et vahetevahel, vähemasti eelmistel aastatel on kurdetud jah, natukene selle pudelikaela üle, et meil on siin ju tegelikult Tallinnas see või noh, ütleme üldse Eestis on ju see häda, et õieti ei saa ju rongiga ei saa ju kuhugi ja ka räägitakse ainult eks ole, vähemasti lennukid tõusevad ja ja lendavad ja laevadega on ka nagu nagu on, et saame Soome ja Rootsi. Sellega on täpselt niimoodi, et sõltub, kust kohast vaadata, et kui me vaatame Euroopast, siis Eesti osuti kusagil mõtteta nurga peal ja kui sa vaatad Eestit, Euroopa lennufirmad liiguga, siis tehes London, Tallinn-London ja kulutades selleks mingisugune kuus tundi millegagi. No tegelikult on võimalik selle ajaga teha Euroopas kaks või kolm kiiret ärija pöörn, sõita Londonist hoopis Pariisi ja tagasi. Nii et me peame aru saama, et me ei paku huvi tänu oma asukohale Euroopas ja, ja tänu oma väikse rahvaarvule. Aga kui me vaatame asju teise pilguga, et kui me vaatame näiteks gloobust, siis me avastame gloobuse pealt, mis meie eelised olla võiksid. Meie eelis on näiteks see, et me oleme väga lähedal Hiinana ja täna siis näiteks Frankfurdist Pekingisse lendamine käibki üle Eesti. Paganat käigud on siis niimoodi, et on see lennuk Tallinnas maas? Meie väga suur võimalus, noh, eeskujuna meil on siin sedasama asja edukalt rakendab Helsingi lennujaama rinne või võtame näiteks Indiast põhja, Ameerikasse lendavad lennukid endale Tallinna. Noh, saame nad maha siin tegelikult meil võiks olla väga suur tulevik, kui me teeme asju õigesti nutta oma väiksuse, hädade üle, kui vaatame asju õiges perspektiivis, TV julgeid otsuseid, mõtleme suurelt, ausõna, me saame siis kõiki asju teha. Nii et ongi nagu laulus oli, et Eesti piir vastu Hiina müüri või kuidas kuidas see oli? Et tuleb mõelda lihtsalt suurelt, ma saan aru, et Estonian Air nüüd meie rahvuslik lennufirma siin on ka irvhambad on öelnud, et nüüd saab temaga kogu aeg Soome lennata, Soome otsad on sellised, mis no saab, pääseb kohale, eks ole, et Eesti inimesed ka, kes seal siis tööl käivad? See on õige, et nad nüüd lendavad päris palju Soome, aga, aga ei ole mõtet vaadata need Soome liine sellisena. Tallinn, Kajaanina näiteks sellel ei ole mõtet, et alati vaadata, mõttekas vaadata näiteks seda niimoodi, et ka jaaniTallinn viin või ka jaaniTallinn-Kiiev midagi sellist, et tegelikult selline naabermaadest endale reisijate ette vedamine, see võimaldab panna lõpuks Tallinnast väljuma sellised piisava piisava hulga liine piisava sagedusega, nagu meile meeldib, et lõpuks meie saame omad sagedused Euroopa suurtesse linnadesse tänu sellele, et Estonian Air vedas ja naabermaadest inimesi kokku Biden lennukisse sellepärast et meid ei olnud piisavalt palju, et lennukeid täitnud klassikaline ette vedelas mudel ja kes tahab sellest paremini aru saada, siis võtke see väga lihtsalt. Kõik Estonian Airi lennukid on nüüd neli korda päevas korraga, Tallinna lennujaamas saabuvad kõik korraga, inimesed saavad siis teha, mida joosta ühe lennuki pealt teise peale, eks siis nad käivad jälle niimoodi ära. Ehk nad viimast korda jõuavad õhtul koju. Siis tahaks veel öösel üks sõit, näiteks käiakse Tbilisis, tuuakse sealt hommikuks meile Georgia lasi, kes jõuavad siia seitsme paiku, lendavad edasi ja tänu sellele ettevedamisele on siis piisav hulk inimesi tabada mõistlikus sageduses liine sinna, kuhu meil vaja on. Aseko jaani ei olnud see, kuhu meil vaja oli, vaid see on vahend selleks, et saada sinna, kuhu meil vaja. No selge, ma sain aru, et väga suur unistus on olnud ikkagi ka siis see odavlennufirma siia saamine, eks r-tähega firma, mis on ka väga noh, paljudel eestlastel ikkagi andnud võimaluse sinna ja tänna. Et kerkida ja, ja kohale minna. No see on fenomen, muidugi odavlennufirmade pealetung on täitsa muljetavaldav ja kui ma proovin nagu tegelikult neid avada ja nende nende sellist saladuseloori nagu natukenegi kergitada, siis tegelikult mitte midagi müstilist ei ole, nad lihtsalt genereerivad oma reisijatevoo müstiliselt odavate pakkumistega. Alles müüdi Tallinnast kolme sihtpunkti viie euroga. Siis inimesed ostavad ja ilmu kohalasest, ah ei saanud minna, aga miks ostsid siis odav oli, eks, ja niimoodi tuuakse meile turiste, kes polnud Eestist kuulnudki, kellel polnud siia tegelikult asja, kui neile meeldib meie väike linn, meie väike riik, nad lähevad koju ja räägivad sellest head. Sest sellest sünnib ainult head, rääkimata sellest, et mingid ärimees, noh sa võid sa Tallinnas raha eksased teenindada, neid hotellidesse majutada. Et see on selline kiire tulud, kauge tulu on just nimelt see, et meie tuntus kasvab ja meie juurde saab kiiremini, me saame ise kiiremini ilma peale ja ma olen väga nende odavate lennufirmade poolt ja arvan, et arvan, et ühel või teisel viisil selline võimalikult odavalt lendamise mudel ainult süveneb suurele. Siin oli üks moment lihtsalt selle Ryanairi kohta, mingi uudis oli, et nad vaatavad, et Riias võtavad vistliku otsi kokku, et mis, kas, kas on sul teada, et kas see puudutab ka Tallinnat, ma sain aru, et Vilnius on väga heas positsioonis. Odavlennufirmad ei lenda punktist A punkti B lihtsalt, vaid nemad lendavad oma baasist kuhugi. Tallinnas ei ole Ryanairi baas ja siis ongi niimoodi, et kui nende baasis kusagil Euroopas on parasjagu lennukil vaba kapatsiteeti, siis vaadatakse, et kuhu ta siis lennata saaks. Ja kui on siis eesti jagu tunde vaba, siis vot nad lendavadki Eestisse sel hetkel, kui lennuk kannab, nii et hoopis teistsuguseks muutuks olukord siis, kui raeäril oleks Tallinnas maas näiteks kaks lennukit siis võiks tänase 10 liini asemel olla hoobilt kohe 30 35 samas suurusjärgus kui Estonian Airi. Aga selleks, et Raaneriteks baasi Eestis selleks on seks, on vaja pakkuda nii palju ja nii odavaid asju nendele välja, et see on vähemalt tänases perspektiivis väga, väga väga raske saavutada. Erik, sa oled endale justkui eesmärgiks võtnud selle, et Eesti ja meie riigi hea nimi leviks mujale maailma need tänu sellele tuua siis siia omakorda rohkem inimesi. Ja mai lõpus toimub ju Eestis Euroopas suurim lennundusfoorum. Ja selle ürituse raames oled seesama samuti välja mõelnud hoopis midagi teistsugust kui tavapäraselt ja selle sama ideega, et seda Eesti riigi nime levitada võimalikult paljude inimeste seas. Väga õiged, tõesõna Tallinna lennujaama pärast ei lenda siia mitte keegi, et kui siia keegi lendab, siis ikka eesti inimeste pärast, meie vaatamisväärsuste pärast, linnade pärast, äride pärast, aga mitte lennujaama pärast, et noh, kui me lennujaama müüme ja proovime siia lennufirmasid meelitada, sest tegelikult me räägime lennujaamast vähem, kui me räägime Tallinnast või Eestist ja nii edasi, et me proovime siiski avada selle koha positiivseid külgi nende negatiivsete kõrvale. Ta on liiga väike, siin pole inimesi, aga proovime siis rääkida inimestele, mida kõike teha saaks. Ja, ja siis me nagu vaatame, et alati, et tegelikult on natuke nagu umbusku, et meid ei tunta nii hästi, meile endale tundub, et juba tuntakse, ei tunta, ei tunta, alles käis meil rääkimas, eks külalislektoriks inglise härrasmees, professor, kes enne Eestisse tulekut 26 oma kolleegi käest küsis, kes on ülikoolide töötajad, siis mis te teate Eestist? Üks pani Eesti ilmeksimatult Balkanimaaks, üks suutis nimetada ka Lätit ja Leedut, ülejäänud ei teadnud mitte midagi. Ja selline see meie seis on kõikides haridus, kus mina olen tegutsenudmann täheldanud fenomeni, et sa võid inimesele rääkida ükskõik kui kaua lõpliku lahenduse toob, see, kui inimene on käinud Tallinnas, on oma silmaga näinud. Ja seetõttu me nägime kesis hõbedat, vaevalt kogu seda lennundusüldsust siia saada. Nad on nüüd kolm päeva Tallinnas, kolm päeva veenduvad oma silmaga, kurat, me ei mäletanudki, et täpselt ongi lahe, eks siis ma teame, täna tütar, nad ütlevad, issand kui lahe ja siis mina ütlen, et aga ma ju rääkisin, et lahe ja siis nad ütlevad, et nuh öelnud siis kohe, et nii lahe. Nii et me saame nad siia 800 inimest, kes teevad otsuseid Euroopa lennunduses, nende hulgas on siis 75 lennufirmat. Kõik ei olegi Euroopa, ma tahan ka hiinlasi ja on ka Etifaadiomaal näiteks kohal. Ja ülejäänud on Euroopa lennujaamad, samasugused nagu meie üritavad meid siis Tallinnas moosida, lennake meile, see üritus toimub Olümpias terve teine korrus pannakse laudu täis, nii et ühel pool lauda istuvad siis lennufirmad ja teisel pool vahetuvad lennujaamad. Siis lennu jaam saab lennufirmaga 20 minutit, siis on Šveitsi vaheaega juba tulistad järgmises lauas. Ja seda ei saa automaatselt, et seda peab veel olema enne läbi rääkinud, et kes saab. No vot, ja siis, kui on meil siin Tallinnas on, siis me võtame hästi vastu ja, ja Bonnie Klaidistele mini-Eesti ja siia hulka, siis kuulub ka linnavalitsuse vastuvõtt pühapäeva õhtul Vabaduse tänava, Vabaduse väljaku parklas ja nii edasi ja siis laulupidu, millest, millest me täna hakkame nüüd rääkima, on see 21. mai õhtu kell seitse? Aga räägimegi selles kohe õige pea lähemalt, aga enne kuulame muusikate korillas on pandud meile järgmiseks valmis ja lugu on fill kuud. Erik Sakkov on meil täna külas ja rääkisime just hetk tagasi sellest, et Eerikule on taas korda suured suured plaanid, et Eesti riigi nimi ikkagi välismaal ka kõlaks ja mai lõpus on tulemas Eestisse 800 lennunduse tipptegijad ja Eerik, läheme nüüd selle selle sinu idee juurde ehk siis plaanitava laulupeo juurde. No ütleme nii, et selgituseks veel nii palju, et kui me oleme näinud seda tohutu vaeva ära kõik need inimesed siia saanud ja me saame aru, et vanalinn meeldib, mille nagunii meie kokad teevad neile häid sööke siis mõte oli selles, et me, et me müüme neile kogu eestitame, näitame neile seal saar ja Lõuna-Eestit, proovides koguneda, patsi anda, aga see, millele me keskendume, Tallinnas on kindlat vanalinn ja laulupidu, et rohkem ei jõua. Ja seal laulupidu siis täpselt sellepärast, et mina arvad enamiku ülevamate ühtimat tunnet, et nendest hoolitakse, et need lennufirmad siiani oodatud on, et ei ole võimalik mitte millegi muu anda, kui nad näevad, et vaata, kui palju inimesi tuli, laulavad vabatahtlikult, eks, ilma igasuguse sunnita. Ja miks nad laulavad, ju nad nii väga tahavad, et me siia lendaks. See emotsioon on tegelikult võimalik seal Wanda lisaks koorilauljana, mina tean seda, et seal saad muud nalja nagunii need kooride jätta, neid delegaati niisama rahule ja seal võib olla hõigatakse veel midagi toredat. Spontaanne tore asi, millega me tegelikult täiesti omakasupüüdlikult proovime siis nendele inimestele hinge ronida ja proovime neid neid panna Eestit mitte kunagi unustama, et nad teavad, et issand, kuidas siin võeti vastu, kuidas nad tahavad. Ega see, see kooride laulmine on nagu osa, et me teeme siis kolm lugu siis ühendkooriseades, et sellele järgneb presidendi kõne ka, eks nagu Ameerikas on, et et president rahva tausta läks sidunud kõvasti rahvast ja siis poliitütleb, et mis tal öelda on lennufirmadele, teistele lennujaamadele, et seal surnuks tohutu julgust, et ma kujutan ette, et külvaks küll see asi oleks lihtne läbi kukkuma, aga õnneks ta ei kuku enam sellest juba tuhatkond inimest kirjas. Juba tuhatkond inimest kirjas, aga ma saan aru, et see asi veel vägevam oleks, võiks ikkagi olla neid inimesi veel rohkem. Muidugi Ma väga kutsun koore ülesse, et kui teil on selle esmaspäeva õhtul aega, need on ühendkooris jahedas te teate neid lugusid une pealt, et pange ennast kooriühingus kirja, tulge laulge, täitsa laulupeo moodi siis kui meid rohkem on seal, mina laulan ka, luban. Ja pärast saatesuppi ja kõike ja sellega kolme loo pärastaks ei ole veel vaja laiali minna, et kui tahate veel laulda, siis laulge aga keegi ära ja tähtis on see, et et kooridele meeldib lauldav nagunii, eks. Ja kui nüüd on võimalik selle lauluga teha tegelikult väga palju head iseendale, sest kõik me tahame ju paremaid lennusageduse, paremaid lennufirmasid, sihtkohti, siis ma arvan, et täitsa julgen paluda, et inimesed tuleks appi. Mida rohkem meid seal on, seda unustamatu elamus on nendele inimestele, kes tulid meile külla. Erik ja meil on foorumisse tulnud sulle üks küsimus, nimelt soovib teada Siim, kui palju oled sina ise lennanud ja kuhu ja teiseks, kuhu sa soovitaksid, eestlastel lennata? Mina olen lennanud liiga paljudesse kohtadesse liiga liiga sagedasti seal töö pärast, jah, ma olen käinud ülihuvitavates kohtades, näinud neid ainult taksoaknast ja et mul nagu pole mitte millegagi siin kiidelda. Ma ei ole käinud mitte kunagi palmisaarel puhkamas, käinud Egiptuses ja Türgis puhkamas niimoodi olla, et ma tahaksin väga minna, kui sa roots tehtud saab, kuhu ma soovitaksin inimestel lennata? Niimoodi on väga raske öelda, ei pea ilmtingimata kuhugi lendama, ei pea midagi tegema, see on ikkagi puhas inimese enda vajadus. Kui inimese vajadus on vaadata midagi huvitavat, siis ta peab lendama huvitavasse kohta. Kui vajadus anud puhata, olla kõht taeva poole, kuskil päikse käes, siis peab lendama sinna. Et niimoodi ma parem ei soovitaks, sellepärast et kõikide meie soovid ja unistused on erinevad. Lauluvägi on siis see, millesse sina, Erik Sakkov ka ikkagi usud ja tõesti, kui mõelda kasvõi ajaloole eesti rahvas ja laul on käinud ju käsikäes kogu aeg, laulvad revolutsioonid ja muud sellised asjad. Et selle lauluväega siis ilmselt. Noh, ikkagi kavatsed ära teha siis need meie külalised, et see on siis ikkagi see, sa usud, et see noh, see mõjub neile, vot see lauluvärsse kuidagi mõjuma. Nüüd see, mis mõjub eestlastele endile kõige rohkem Eesti puhul Ja ma arvan seda, et ega ei maksa uskuda nendele kallitele külalistele see meie koori laulnud nii hirmsasti meeldib. Pigem mida nad võiksid nautida, on see meie, teeme ära selline hoiak ja et me saame tulla tõesti nii hulgakesi kokku nende pärast ja laulda, et see peaks nagu šokeerima küll. Igal juhul mina arvan, et see ei ole mitte mingisugune imerohi, ma arvan, et ei olegi olemas imerohtusid ja tegelikult see töö, mida me teeme siin lennufirmade siia saamiseks lihtsalt väga suure sammu edasi astuma väga tõhusa sammu Eesti tutvustamise suunas, mis tähendab seda, et kõikide nendega kellaga ja siin Tallinnas on peetud kõvad kevadeks laulu kuulatud, kõike tehtud olnud pärast lihtsam läbi rääkida, et meil on ühised mälestused, meil on, meil on mingi ühine teadmine, nad mõtlevad meie peale märksa rohkem, sellepärast tegelikult Tallinna turg kui selline on alateenindatud ja siin on ruumi. Ja kusjuures ma isegi tean, kelle jaoks sinna ruumi ja ma tean, et kes on väga, väga, väga väga lähedal, mis te võisest rääkida. Igal juhul, see asi saab lõppeda ainult positiivselt, igal juhul me saame siit juurde. No mingi asja, mingid asjad jäävad, nagu me kuulsime ka äri saladuseks, aga mis need nüüd magnetid veel ikkagi on, mis siin väliskülalistele lisaks sellele maagilise lauluväele? Need tuleb, sa rääkisid, eks ole, et külalised saavad kohtuda Tallinna linnapeaga vist? Täpselt nii, nii, see on kindlasti väga vapustav. Edasi. Nojah, vanalinnatuurid ja, ja need organiseerib ka linnavalitsus, et meil on väga õnnelikult läinud selle ürituse organiseerimisega, et meie väike lennujaam tegelikult ei saaks ise nii suurt asja tehtud. Jooksime EAS-i küsima toetustava, saime sealt hoopis rohkem abi, et EAS aitab meid ka organiseerimisel, näiteks selle kaala Segaalamist toimub laululava all, et seal organiseeritakse, EAS rahastab, seda teeb ja nii edasi. Linn rahastab esimees õhtuvastuvõtud. Aga näiteks kujutage ette, et kui siin käisin rääkimas Eestit tootjatega sakuga Liviko koleviga Põltsamaaga, et palun, kas te annaksite meile lennufirmade moosimiseks oma toodangut, oma viina, õlut ja veini ja kommi ja värki et siis me saame pakkuda paremat programmi, meil jääb raha üle, et teha midagi muud kihvtima nad annavad kõiki meile tasutama toodangut. Põhimõtteliselt me joodame neid siis niimoodi mitte nullhinnaga, vaid niimoodi aidatakse kaasa, et see on minu jaoks on see ülimalt positiivne, täpselt samamoodi need koorid, kes tulevad välja igaüks, need iga inimene annab oma väikse panuse, sellesse ta tegelikult on nagu selle ürituse sponsor. G4S toimetab siis meie jaoks kooriühing, hansabuss on nagu tohutult. Et kui me peaksime lennujaamana üksinda tegutsema nii suurt asja tegema, siis tegelikult täiesti mõeldamatu. See on hea ja tõesti, need, kellel siis ikkagi lauluhäält on ja kes on ka koorikogemusega, saavad ka siis oma õla alla panna sellele asjale. Lähme edasi muusikaga hetkele Briti võtlas, järgmine oma looga maimelistasin. Siin me oleme ja meil on külas Erik Sakkov, Pantokraator, klahv ka mees, tegelikult. Nüüd nüüd on juba mõnda aega olnud siis Tallinna lennujaama siis boss lausa võiks niimoodi öelda. Ei ole ja ma olen juhatuse liige üks bossidest. Üks bossidest ja siin on nüüd lennujaam on päris kenasti ka kasvanud, seal on tulnud nagu ruumi juurde ja enam ei ole sellest asjast nagu midagi, kui, kui see oli vist 90 alguses, kui ikkagi president Lennart Meri pidi käima peldikut kontrollimas ja nüüd on tema nimi, eks ole, lennujaamal on siis Lennart Meri nimi ja, ja tualett kruvida viimase peal. Kas selle lennujaama koha pealt veel mingid nagu uudised on, võib-olla inimesi huvitab lähiajal mingeid arenguprojektid või nüüd on kõik valmis. Ei ole valmis, lennujaam areneb iga päev, et isegi nendesamade Põldikute kohta tahan öelda, et võiks parem olla, juhtub ka, et keegi klient on sinna teinud üht-teist ja seda pole õigel ajal avastatud ja nii edasi. See kõik on selline elav hingav organism, meile läheb väga korda, et see Eesti inimestele väga meeldiks seal olla, et oleksid uhked oma lennujaamale. Et kui me oma rootsin tehtud saame, siis me juba veeretame järgmise kiireid projekte. Näiteks tahaks teha sinna sellise koha, kuhu saab anda ära oma jope, et näiteks lendad majomisse jaamis ole jopet, vaja, saab kodulennujaamas jopet hoida, tahaks teha niukse ühiskondlikel alustel toimiva raamatukogu, kuhu võib oma kodust vanad raamatut ära tuua ja samas saab võtta sealt teekäija nende reisijale lugeda raamatu läbi. Tahaks teha vaiksemini hotelli, sest meil on nüüd seoses uue strateegiaga meiloniks ööbivaid kliente. Küsivad kustele komm NATO. Et siis võiks ju teha midagi ja me kavatseme rünaamuku arendada ja arendada, arendada ja teha suuremaks ja, ja toredamaks, aga mitte ilmtingimata uhkemaks, vaid just nimelt mõnusamaks. No tööd on palju. Eerik, kuidas sa siis kuidas ta siis lõõgastuda, ütleme nii? Klappeta minagi lõõgastuge kahjuks tõesti endiselt hull ja minu jaoks ongi väga hea lõõgastus selline, kui ma näiteks teen suvel meestele meral süüa, kui me lähme oma puust tehtud laevaga, mille nimi on Ruhnu karu kuhugi, siis mina teen seal andum Andonalt süüa meestele ja vot kui sa teed karjala meestele süüa ja ja päevad lähevad kiiresti, siis ongi hea puhkus või kui ma teen bändist puhku võlasoomatkale. Aga niimoodi kõht taeva poole, ma pole kunagi välismaal olnud Eestis natukeneolemine. Teed tööd, siis teed, meestele süüa ja nii edasi, aga kus see pere jääb, siis pere saab isaks. Oma perega näiteks oleme käinud soomatkal, kus saab ka niimoodi mõnusalt toimetada, aga sellest on natuke kahju, et niimoodi tõesti ma enne mainisin, et Türgis on käivatav Egiptus. Vot sinna tulebki perega minna. Kas see supp, mis nüüd laulupeolised saavad, ühesõnaga supp tuleb ka sinu keedetud või? Ei tule? Ja kui ma sinna laulma jõuan, aga, aga see on selline, nagu ikka käib, võetakse sõjaväelaste käest katel ja tehakse korralik soft. Isegi pole otsustanud, milline supp seal siis olla, aga noh, proovitakse ikka teha nagu laulupeol on, et kui sa teed paljudele inimestele korraga, siis nagu üle ülesuppi on muidugi raske teha. Erik, me oleme täna maininud juba päris paljusid valdkondi, kus sa oled nii mõndagi ära teinud ja praegu räägid väga entusiastlikult lennujaamast ja kindlasti lähiaastatel sinna oma südame ja hinge paned, aga kas on veel mingisugune valdkond või žanr, kus sa tun, tunned, võiksid sama entusiastlikult näiteks aastate pärast kaasa lüüa või midagi siin Eestis, mida sa tahaksid samuti suurelt muuta. No tegelikult on niimoodi, et mul mulle teeb siiralt rõõmu, kui te ütlete niimoodi, et minu arust on seal kuulda olnud ja, ja et, et ma olen ka teie meelest midagi ära teinud, see ei saa olla ainult palk, mille nimel sa töötajad, et mulle teeb väga suurt rõõmu, kui on selline hea hinnang ja nii-öelda noh, ma arvan, et see ongi see, et mille nimel siis sai tehtud? Otse loomulikult, et kui ma saaksin, kui ma, kui ma oleks võimalik, siis ma suurema osa ajast teeksin bändi, noh mulle meeldib loominguline töö ja nii edasi, aga see ei ole võimalik, sest see bänd ei ole nii kuulased, et võiks seda teha nii et paratamatult tuleb teha erinevaid töid. Ja kes seda teab, milliseid töid veel nagu saatus ette lükkab, et mida uuemad ja huvitavamad ja raskemad nad on, seda toredam. Võib-olla varsti ikkagi ka sinna ameerika poole tuurile, kui seal vaikselt ikkagi üles soojendatakse, fantograatorite. Detailid küsivad kella vastajana sõbrata saatega täitsa valesti aru, et, et siin ei ole mingit tuur, et kõige paremal juhul me saame sinna Eesti kultuuripäevadele vanni vaikse ja siis ka ma ei saanud nelja senti kaasa võtta, et on üle võtma. Et noh, tuleb nagu oma kohta tunnetada õnneks meie nagu levime kases proge kommuunituses progega müüliti teada seal jaapanlased ja poolakad ja, ja siis inglased ja korrutavad. Aga kahjuks saad sellisest tohutust rahvusvahelisest edust. Hea on, kui meid, nagu selles meie meie skeenes teatakse ja et meiega arvestatakse see seeder. Eerik kui need sinu töövaldkonnad hetkeks kõrvale jätta ja sa mõtled üldiselt Eesti elule siis mida sina muudaksid? Mina muudaksin need kommenteerijad ära kohe loo vahel arutasime püha taevas, eks ju, et mida nad seal kirjutavad ja siis ma ütlesin, et mina loen neid kommentaare, sellepärast ükskord lugesin. Muudaks kohe ära, ma muudaksin need ära, kes sõidavad liikluses, kui on kaks, ridasid vasakus reas, näiteks aeglaselt jah. Kui parem on olemas Ehinemat nelja kilomeetri pärast vasakule keerama, sellepärast on muudeks väga palju asju, aga ma tean seda ei ole see minu võimuses neid asju muuta ja arvad, pea, lepin selle kõigega, mis meil siin väikses Eestis on täitsa rahulikult ja mulle väga meeldib, meie väikeriikidel on ise jube uhke ja ja, ja see, mis ma siin promo ja teen, et lennukeid saada siis aus rahade puhtast südamest ei ole mingisugune poos või õpitud asi. Täitsa kohe siiralt atavaikeses. No kui nüüd mõni kuulaja jäi meil kuulata ma just sellesama laulupeo osas, et ka ise kaasa lüüa, siis äkki Eerik, ütled veel üle selle koha, kus koorid saaksid ennast kirja panna, et siis oma panuse sinna suurde laule. Jah, see on hea mõte, emaili aadresse, kooliühing ja siis selle asemel y, eks kooriühing, ät kull punkt e kullase skulptuuri alguses. Kooriühing, et palun pange seal oma koor kirjas on tähtis, et siis kooriühingust korraldajad teavad, kui palju teid tuleb. Supitegija teab kui palju suppida. Loodame, et tuleb piisav hulk inimesi kokku. Ja, ja mida veel loodame, loodame seda, et tuleb hea ilm, sest et Eeribki, kas ei ole just see, et, et muidu on siin Eestis veel, aga ilm võiks ka ikkagi rohkem parem olla? Jah, vot viriseks ilma üle ka selleks, et, et oleks hea ilm, tegelikult ostsime siis kõikidele delegaatidele vihmavarju ahnii, kui nad kohale jõuavad, eks vihmamärjad, naljana, oranzid, oranzid millalgi lennujaama värvid on oranž ja kollane, et siis nad on oranzid, raisad, vihmavarjud. Ürituse värvid ongi mööda transa kollane ja noh, kui me need viha juured ikka kõik bussidesse laiali jagame, siis me võime täitsa kindlad olla, et siis on väga ilus. Erik Sakkov, suur aitäh meile täna külla tulemast. Meie saadet jääb meie, seleta seda tundi õigemini ja lõpetama kasseibiani LUGU giid olnud elav kõu. See on raadiokakk.