Ahoi kõigile, kellele meritööd ja leiba annab. Meresada, või läheb Eesti merelaevanduse ja Tallinna sadama eestkostel? Meresaade ahoi on üle hulga aja merehariduskeskuse ametikoolis. Ametikool ütleme lihtsalt ikkagi merekoori, ehtne merega pool kõikide tema osadega ja enamasti ongi ka poisid, kes teil siin õpivad? Praegu Västriku tänaval. No nii palju, kui tuleb veel juurde öelda, et merehariduskeskus koosnebki kahest osast, üks on see, mida kõrgem osa või kõrgema hariduse pool Lasnamäel ka merest eemal ja teie siin västrik laeval asud tegelikult ka ju merest eemal. Ametikooli direktor Vambola Allik ja õppealajuhataja Maie Itse, laiem avalikkus võib-olla isegi ei tea, et meil niisugune tore merekool olemas on. Kuna nüüd kool muutis aadressi, siis sellega on muidugi tekkinud probleem ja info ei levi, seda enam, info levitamine, väga kallis asi. Koolile raha antakse selle õige vähe ja siis ta tõepoolest ei ole vist kõikidesse maanurkadesse jõudnud isegi praegu tähendab, taevane post käib meil läbi karudena veel, kus ennem kool asus, aga me siiski kõik, kes me siin nüüd oleme ümber asunud, tunneme ennast siin majas isegi paremini, kui me seal selles kesklinnas ja suure automüra sees tundsime. Ümbrus on jah selline natukene metsikuvõitu mälestada kaugel aga eks meremees peab ka loodusele igatepidi nüüd ligidal olema. Meil siin nüüd ongi, et see kahes osas asumine asukoha vahe tuleb niimoodi, et korralikud autoga sõites annab ka 40 minutit kuivama seilamist ühest punktist teise, aga pole viga, kui on vaja, siis teeme keskusega, meil on ikkagi väga tihe side, nii et me ei saanud ilma nendeta läbi. Ja peab ütlema, et ega nemad ei saa ilma meieta kalevi, kuna kaadri küsimus on ju kogu aeg üks pidev probleem sinna juurde veel palkade küsimus ja nii edasi. Meie vastastikku sind vahetame siiapoole ja sinnapoole. Nii nagu ma aru sain, alguses öeldud, on enamus vist ikkagi poisid siin elamus vaid meil on kõik poisid, isegi mitte ühtegi tüdrukut. Lasnamäel, ma tean, seal õpivad ka tüdrukud. Seal on paar sellist eriala ka meremajanduse erinevad, kui mis on tüdrukutele jõukohasemad. Aga meil on siiski mehised erialad, laevajuht, tõeli, meister, mehaanik, madrus ja külmutusmasinist, need nõuavad ikkagi mehe mõistust ja jõudu. No selles suhtes meil on siin nais õpetajatel jah. Ühest küljest on palju mehi ümber, et tunned ennast alati naisena, aga samas, eks iga, nii meesterahvas kui naisterahvas teab, et sellel on ka oma miinused poiste klassi ees ja kui seal on tegemist teismelistega, ei ole sugugi alati lihtne tundi anda. Aga kui sa nende poolehoiu võidad, siis on rõõmuga Te juba nimetasite erialad, mille siin teie õpetate on need kõik väga populaarsed noorte seas. Üldiselt laevajuhi eriala on ikka alati populaarne olnud ja nii palju, kui mina siin koolis on olnud ja niimoodi õpilastega ka vestelnud, sinna nike alati konkurss olnud. Kui suur siis ühel või teisel aastal, aga ikka alati konkursi. Ja nüüd ma pean ütlema, et juba helistamised käivad, et kuidas saab tutvuda ja pigem on see probleem, et lihtsalt ei teatud, et kus on ja aru tänaval enam ei ole seda kooli ja et järelikult siis kooli enam polegi ja nii edasi. Aga sellest aastast oli kuulda, et hakkavad tööle taas kutsesobivuse kabinetid maakondade juures, kus on siis kõikide koolide kohta info olemas, siis loodame, et see infosulg veidikene, sellega avaneb ka meie suhtes ja, ja tõesti, need, kes siia on tulnud, need oma endistes koolides on päris korraliku reklaami selle koha pealt teinud, et neil on täitsa traditsioonilised koolid, kuskohast veel ikka alati õpilasi tuleb. Mis haridused annate noortele meestele? Nad saavad kutse ja keskhariduse ja siis võivad jätad jätkata õpinguid, kas meie oma merehariduskeskuses rakendusliku kõrghariduse teel. Aga noh, meil on ka neid, kes on läinud ülikooli oli TPIsse see on siis nüüd uue nimetusega tehnikaülikooli, nii et aga on ka neid, kes on läinud lavakunstikateedrisse. Isegi sellised tuntud nimed, nagu ta ei anna, Neetav ja Elmo Nüganen on meie koolis õppinud. Meri ja meremees, need on niisugused huvitavad kooslused, et siit võib kõike oodata tõsist töömeest merel ja ta teataks Näiteks meie koolitöö tuleb ka niimoodi paika panna, merele keegi teatrit tegema ei tule ja, ja merele keegi kotiga naisigi ühesõnaga ei võta. Paraku tuleb valmistada siis niimoodi need noormehed ette, et nad merel suudaksid vabal ajal ka enda sellist isetegevust teha ja oma aega sisustada, nii et ei tuleks need muremõtted ja suured koduigatsused peale. Kool kui selline peaks olema üldse selline terviklik kasvatusprotsess ja eks meil tuleb ja teha seda, mis on kodudes ja, ja põhikoolis tegemata jäänud. Kas siis sellepärast, et õpilane pole ise selle vastu huvi tundnud või on puudunud siis piisav hool on see, et nüüd vaimses mõttes põhikoolide Lätan alla langenud ja see teeb meie töö märksa raskemaks, sest need, kes siin lõpetavad, ei taha sugugi jääda ainult kutsekeskharidusega, vaid nad tahavad edasi minna. Ja see tähendab seda, et selle aja jooksul tuleb teha parandusõppe, tuleb anda keskharidust, tuleb õpetada amet ja valmistada ette nii eluks, merel kui ka edasiõppimiseks kõrgkoolis. Kuhu siit teie noormehed, lõpetajad on siis tööle läinud, need, kes näiteks mitte ülikooli ega rehahariduskeskusesse ei lähe? Igale poole viimastel aastatel nõudmine on ületanud pakkumise, sellel sügiselgisin, helistasid veel mõningad firmad, et kas ei ole jäänud ripakile mõnda tüürimeest või mõnda mehaanikut, et neil oleks kohe pakkuda valmis tüürimehele valmis mehaanikule tööd. Paraku kes kõrgkooli edasi ei saanud või ei tahtnud minna, nendel tuleb ette ajateenistus. Kuulda on, et need, kes meie lõpetajad on läinud aega teenima, et nendel on seal samuti hästi läinud ja nendele pakutakse seal selles liinis edasiõppimise võimalust ja, ja edasiteenimise võimalust, et praegust küll ei tea, et et see, kes on nüüd lõpetanud, ei oleks saanud tööd või oleks jäänud kuskile tööd. Mehhaanikud külmutan, nendel ei ole mitte ainult üksinda meri ja nendel on võimalus ka tööd saada päris kuival maal, kui just ei ole parajasti santsu kuskile laeva peale saamiseks. Praktiliselt ei ole kunagi kahetsenud, väga tore on pahatihti niimoodi, kui tullakse jälle külla ja tuletatakse meelde, et oli hea kool. Mis selle kooli siis heaks teeb? Me oleme püüdnud siin nii nagu siin õppealajuhataja ütles niimoodi, et paljudes kohtades need vajakajäämisel, mis on põhikoolist ja võib-olla isegi kodust me püüame neid leida, leevendada. No ja püüame neid viieki kokku väga paljude sihukeste, praktiliste asjadega, mida võib-olla kodus Lehtubki in. Eks kurioosne näide oli selline, et poissi järsku põrandalappi käes hoida, kuidas seal laevas siis ringi liikuda, kui porian maas, nädala kõige lapp kätte võtta siis ta võib sellega siin selgeks, kust need noormehed on kõik tulnud? Noh, ja lai praktiliselt niimoodi, et võtame Eestiga tihed igast kaugemas punktis peaaegu võib võtta lõunast ja põhjast, idast ja läänest Kesk-Eestist pärit kuivama, mehi on tulnud siia ja mis ma ise ka kuivama, mees küll, aga päris pikka aega sai merd sõidetud. Ja nüüd needki kuiva mehed, kes meile siia tulevad, ega needki merest ära ei ütle ja ei löö see tormine meri, mitte neid nii pahviks. Tõmbavad ikka rinna paljaks lased, uhub tuuli, lained määrata, need noormehed, kes teil siin õppivad, millal, et siis esimest korda teie juures merd nuusutada saavad. Esimene kord, nuusutamine käib ikkagi niimoodi, kellel õnnestub või kelle vanus lubab, just, vanus on siin piirmääraks. Hetkel vanus lubab, et see võib ka pärast esimest kursust ju proovida ka, praktiliselt on ikkagi niimoodi pärast teist kursust. Kõigil on võimalus seda nuusutada näoga. Me käime nuuskimas vahepeal ise mere kaldal ka, mitte ainult Pirita rannas, seal sogamas varbaga vett, aga meil on, siin on päris head sidemed. Paljud Eesti firmadega, kes küsivad alati meie poissi endale appi ja tööle ja praktikale ja niimoodi, et nad saavad seda juba esimest kursuste katsuda. Kui palju on neid, kes pärast teie kooli lõpetamist üldse merele ei lähe? Need, kes siin lõpetavad, nii praktiliselt vist ei oskagi öelda, need on üksikud, kellel juba on siis mingi tervislik probleem või midagi niisugust. Aga eks neid ole ka, kes lõpetamiseni ei jõua ja siis otsivad tööd maa peal, aga meil on ka selline variant, et kes need päris täisprogrammi läbi saad, need madrustena ikkagi lähevad tööle ja, ja teevad vahepeal tööd ja siis tulevad kooli vaatama ja tunnistavad niimoodi, et küll ma olen rumal. No aeg on teinud juba oma töö, kui on loodud pere ja, ja juba siis 20 aasta on enam 15 aastastega kõrvuti, ei taha hästi tulla. Katsetööd on olnud, et kes on siin ka, võib-olla mõnikord isegi jalaga tagant ukse kinni, niimoodi, aga järgmine aasta tagasi, et olge head ja võtke tagasi ja ei saaks ütelda, need poisid aastaajaga nad on päris palju ikkagi õppinud elu õpetaja elukoolidesse on kõige parem kool. Kuna siis ongi siin katsetada tagasitulekut, siis edu on näha kohe, et ühel puhul oli tal küll ja raskusi väga palju raskusi. Aga neid on teiselt poolt ka muidugi vanus natuke aitab, kaasad mõistus läheb rohkem lahti. Ja teiselt poolt ja siis, et tal on juba mingisugune praktika olemas ja ta oskab seda nüüd siduda teooria ja praktika paremini kokku viia. Nii-öelda seda võrra on isegi mõnes suhtes lihtsam. Elukogemust tajub seda, mis elu temalt nõuab ja lühidalt öeldes, meri on poisist mehe teinud. Võib-olla kõneleme lahti ka, mida te tulevastele meremeestele tegelikult õpetajate ma mõtlen, mis aineid. Eks need kesikud ained, mis teistelgi gümnaasiumides ja keskkoolides antakse, aga teiselt poolt muidugi erialaained erialaainete valdkonnas on meil väga lai, sellepärast et näiteks laeva ühtigi meister, temal, erialaaineid koguneb vist kokku 22, üldse selle nelja aasta jooksul. Mehaan, poliitikutel on natukene vähem küll, aga ka soliidselt ja külmutan nendele asi on natuke lihtsam niimoodi, et nemad siis saavad natuke odavamalt läbi, aga selle juures nad peavad jälle selliseid asju õppima, mida võib-olla otseselt külmutas mehaanikule ja ei ole, aga kuna ta saab ka madruse kvalifikatsiooni siit, siis ta peab ka ikkagi neid distsipliine endale. Siin on päris mitu külmutuse erialapoissi läinud tööle just madrusena pärast laeva ja ja minu teada praegugi on kaks meie poissi Eesti merelaevanduse kaudu maailma meresid seilama suurte laevade peal ja ja neid on jätkunud siin ka reisile laevadele ja rääkimata siis väikestest kalalaevadest, nii et see, kuhu nad tööle ja praktikale lähevad, see valdkond on täpselt sama kirju nagu see, kuskohast nad siia. Tolluda mereasjandust peavad nad ikkagi päris hästi teadma, nüri asendus saab õpetatud ikkagi niimoodi, et ta oleks vastav kõigile rahvusvaheliste, igasuguste kokkulepete konventsioonide, muude asjade nõuetele, et ta oleks siiski löögi imeline, kui ta mitte ei ole siin eesti laevaselt Alexis löögivõimeline kuskil väljaspool, et ma ei saaks ütelda, et meile ainult Eestisse nüüd need noored härrasmehed jäävad. Või siis Meie mehed, et minu teada on siin üks neli-viis poissi, nüüd viimastest aegadest, kes on ka proovinud välislipu Norras on nad olnud Rootsis, Taanis, Saksamaal. See meie meremeeste geograafia läheb järjest väljapoole Eesti piire niimoodi kaugemale. Et kui kaugele läheb, seal pärast pole näha. Ja oma arvan niimoodi, et kes nüüd juba sinna kõrgkooli lähevad, et ju nende sihid on natuke kaugemad, võib olla. Kui nüüd siia juurde mainida võib olla erialaaineid mõningaid, mis võhikule küll suurt midagi ei ütle, kes merega kokku on puutunud, sellele Nad ütlevad kõik navigatsioon ja meresõiduastronoomia ja laevaehitus ja vaat need ja abimehhanismid ja elektrotehnika ja elektriseadmed ja nii edasi nende valdkond on väga lai, lisaks sinna veel meteoroloogia, okeanograafiat ja, ja kõike niisugust asja, need need üles lugeda on muidugi väga pikk rida. Kas teie poisid oskavad siis ka näiteks ekstandiga oma kohta ära määrata? Ma arvan küll, ma olen kuulnud seda, et välismaa, isegi kõrgharidusega meremehed seda vana vana riistapuu enam ei tunnegi, et kõik on puhas elektroonika, ainult selle järgi oskavad nad tööd teha, aga rikki läheb siis nad pidid päris hädas olema, nii et meie meremehed hätta jää, selles suhtes ei peaks nad küll jääma, sellepärast ma olen püüdnud nagu no meresõiduastronoomia nende õpetamise püüdnud alati selgeks teha, et igasugune tehnika on väga hea. Aga kui ta nüüd juhtub nässu minema, siis ei ole muud midagi, pane pill kotti. Seda muidugi teha ei tohi, kui sa oled ikka kuskil kaugemal. Ja selleks, et kõik need vanad klassikalised mereteadlased, need peavad kõike selgelt, ilma selleta ei saa ja nüüd juba rahvusvahelistes kokkulepetes väga paljudes ja seal õppeplaanides ongi nõutud, et ei ole, meresõiduastronoomia, läheb hinda. Ani muidugi mitmed teised niisugused asjad ikka on hea, aga inimfaktor peab ikkagi juures olema, kontroll peab olema. Noh, ega muidu ei ole neid õnnetusi ka natuke rohkem juhtunud. Võib-olla kui vanasti niisugustes situatsioonides sai tunda tehnika, võib eksida seal mõnikümmend meetrit, aga sellest on küllalt juba, et tekiks mingisuguseid pahandusi. Nad kui meil väga paljud ongi läinud nii mugavaks, et ainult kabinetist aparaadid ka niimoodi, aga nüüd ei arvesta võib-olla selle instrumendi viga. Ja ongi häda käes. Probleem on sellesama näiteks samune sext, ainult, millest siin juttu oli. Poisid ütlevad, et aga päris mitmes laevas üleüldse pole sellist asja maski, et oleks tahtnud tutvuda ja praktiliselt proovida, et kuidas seal laevas töötab, siis, et kuidas sellega ikka neid tegelikult seda asukohta on võimalus paika panna, aga ei ole sellistesse laevas lihtsalt öeldakse, et see on ajalugu. Ja ajalugu tuleb vist tänapäeval tagasi, nii nagu te ütlesite, et rahvusvahelised eeskirjad isegi nõuavad Inseneritasemel aga igapäevase tüürimehe tasemel igal juhul. Te ise olete kohta määranud Secstandi abil merel otseselt praktikas. Ma ei oska seda lugeda, kui palju kordi niimoodi need astronoomiaülesande lahendamise vihikuid või surnaale, nagu nad vanasti oli? Ma ei tea, kui palju neid on seal täis kirjutatud. Minul juhtus ikke selline asi, Maiutasin sellis, kus seda kõige paremat tehnikut kunagi ei olnud, siis oli paratamatus, et ma pidin neid asju tundma, sellest ei pääse kuskile. Istuda ainult roolimaalasi vaadata ainult ette jää sinna kõigile nendele ekraanidele ja nüüd minna edasipidi jooksed tiiva peale ja jooksevad jälle Kaardimajja ja tõrjel arutu siia. Astronoomia üles lahendamine, see võtab seal ikka 40 45 50 minutit. Nii et selle aja pidi seal veel muude teiste tegevuste vahet ka leidma. Ja tüürimees peab ju alati teadma, kus osu isegi merele on oma kolm tilka ära andnud, ega see seal niisama lihtsalt tagasi tulla ja tulla ei taha teksti selle selleks, et sealt ära tulla, selleks peavad omad põhjused olema, võisid ka niimoodi, et on merelt küll korraks nagu tagasi tulnud, aga eks see meresõit on ikka oma jälje jätnud ja siis tuleb ikkagi nendele jälle see vaim, Sa oled nii, et peab ikka minema uuesti. See teie kooli lõpetanud mehed ikka jälle mere peale ja merejuurde tagasi tulevad. Eks selles olete ka süüdi, paneksime jutumärkidesse Kadei. No ma ei julge küll seda süüd enda peale võtta, juunil see pisik on enne olemas, kui nad siia tulevad, sest. Ma vaatan siin poisse niimoodi kõrvalt, kui nad peale teist kursust siis on lühike praktika, siis ei saa nagu veel nii hästi aru, aga pealegi kolmandat kursust, kui pikem praktika on, et siis tagasi tulevad kooli ja siis hakkab õppetöö peale, alguses on kõik juba võtavad sidet, et millal kool hakkab, saaks kooli ja näeks teisi ja kõik ja aga kui nad siis kuu-poolteist neljandal kursusel koolis käinud, siis juba oskavad, niimoodi tahaks juba ära merele, see maapealsed mured töötavad nii ära, seal oli ikka hea rahulik olla. Ja ma arvan, et kui nad tööle lähevad, küllap neil jääb sama põhimõte, et kui nad merel on, siis igatsevad koju ja, ja kui nad maal on, siis igatsevad jälle tagasi, saab seal meremehe hing ja sinna ei saa ilmselt nii keegi midagi parata, see on kaasasündinud. Täna viibisime merehariduskeskuse ametikoolis vestriku tänaval kõnelejateks Ametikooli direktor Vambola Allik ja õppealajuhataja Maie iidse. Ah oli kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.