No hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee, algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia Seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti kultuuriministriga kirjumi, vanalinna fondi ja muinsuskaitse seltsi eeskoste all. Toimub otseülekannete sari igal teisipäeval sellel samal kellaajal. See on seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine kostmine, tantsides, tippkultuurist ja Dailusest. See on seltside, ühingute, ühistegevuse ajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika kella viie teel ja muusika Missoniga kella viie tee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio ja Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad oleme koos jälle siin talveaias, nii nagu igal teisipäeval, sellel samal kellaajal. Nädal tagasi Me pisut vihjamisi juba kõnelesime Eesti Teaduste Akadeemia seltsidest. Et neid on akadeemia juures üsna palju üllatavalt palju üle 10, lisame sinna juurde veel ühingud ja ja komiteed, muud organisatsioonid. See tähendab seda, et teadlased on ühinenud seltsi tegevusse juba ammu enne, kui suur seltsielu elavnemine meil siin Eestis nüüd alles alguse sai. Me teame, et seltsielu on Eestis ammu-ammu juba elatud kuid täna on meil siin koos just Eesti üks vanemaid seltse. Tänan kaks seltsi esindatud Eesti loodusuurijate selts ja Eesti geograafia selts, mõlemad on Eesti Teaduste Akadeemia. Kuidas öelda eestkoste all või Eesti Teaduste Akadeemia juures. Eksi sina kena laudkond Eesti loodusuurijate seltsi esindajatest. Siis loodusuurijate selts loodi möödunud sajandil 1853. aastal. See on nii palju aega tagasi oska arvatagi, et siis juba seltsitegevus oli. Saagem tuttavaks. Seltsi teadussekretär Linda Kongo. Jagaks härrat. Andrus kuresoo ja Mati Kaal, tuntud nimed, kõik te olete isegi Tartust tulnud, eks ole. Kuidas on, kas loodusuurijate selts ongi Tartus? Loodusuurijate selts nagu nimi ütleb, Eesti looduseuurijate selts on tegelikult üle-eestiline, aga muidugi põhituumik asub Tartus ja samuti seal on ka tema põhiasukoht, tema kontor ja raamatukogu ja kõik selline asjaajamine. Kuidas siis on selle ajalooga, et see selts juba nii vana on? Eesti looduseuurijate selts sel ajal küll natuke teise nimega siis oli ta lihtsalt loodusuurijate selts asutati aastal 1853. Tema asutamise ajendiks ühelt poolt oli Eesti looduse igakülgne uurimine ja sellest olid huvitatud, nagu see tänapäevaga seondub põllul majanduse viimine teaduslikule alusele. Selle näol olid siis seltsi asutajaliikmeteks 10 ülikooli õppejõudu. Aretaja liikmeteks olid selleaegset suurmaa omanikud balti baltisaksa mõisnikud, kes olid huvitatud sellest, et loodust igakülgselt uuritakse ja see aitaks põllumajanduse arendamisele kaasa. Praegu on huvitav meenutada just seda seetõttu, et meil on mõiste seltsielu väga kitsaks läinud viimasel ajal. Kuid, ja peame uuesti meenutama seda, mis meil on olnud, me oleme selle ära unustanud, et tegelikult teadlased on ka seltsielule ju aluse pannud mitte kitsalt taidlus, nii nagu me viimasel ajal oleme harjunud seda võtma. Eesti loodusuurijate selts ongi põhiliselt koosneb kahest kontingendist, kui nii võiks öelda, ühelt poolt, siis kutselised teadlased ja teiselt poolt loodusehuvilised Nüüd toetavad härrad Andrus Kuresoo ja härra Mati Kaal. Praegu vist on loodusuurijate selts väga mitmepalgeline, siin oli juba juttu, et kaks liini kaks suunda kuhu sa lähed? Tegelikult? Ta on loonud suured seltsil vedanud, sellepärast et seal on alati topelthuvi olnud, et on olnud seltsi liikmetel endal huvi ja alati on leidunud keegi, kes on olnud huvitatud sellest, et see seltsi liikmed oma tegevust viljeleksid. Kui algul juba oli juttu, olid need baltisaksa mõisnikud, kui nendel kimpus see asi käest ära libisema selles mõttes, et kitsalt põllumajanduse peale jäädud, siis siis võttis ülikool enda tiiva alla loodusuurijate seltsi ja pärast suuri segadusi siin Eesti vabariigi vahepealsel lõppemisel, siis sai teadust hakata Preemia tema niisuguseks baasiks, kes oli huvitatud tema tegevusest ja kuivõrd ta on nagu oma põhisuunale looduse uurimisele laias mõttes kindlaks jäänud, siis on ta vastu pidanud kõik need suured möllud ja, ja kõikumised ühiskonnas. No ja öelda, et, et nüüd võib-olla on saabunud uus etapp meie seltsi tegevuses, sest tegelikult ta on küll Lonsulate selts on Teaduste Akadeemia tiiva all, aga siiski meil on samuti finantsraskusi ja, ja nüüd on kujunenud selline olukord, et, et on tekkinud hulga haruseltse selleks, et ikkagi seda tegevust aktiviseerib veerida ja mina siin esindangi tegelikult juba Eesti ornitoloogiaühingut ja see Eesti loodusuurijate selts on justkui katusorganisatsioon sellele ühingule. Ja noh, kui nüüd tulevikku ette noosida, võib arvata, et tegelikult see loodus juurde selts võib-olla muutubki loodusteaduslike ühingute liiduks. Kuigi me seda nii väga just võib-olla ei soovigi, et tegelikult tahame, kuna oli juttu, et see on nii nii vana, nii auväärne selts, et ikkagi tahame igal juhul seda seltsi hoida. Ja need ühingul on, on nüüd meie ühingul, ornitoloogiaühingul on seltsiga leping, et igal juhul me kasutame lussi, teeneid, raamatukogu, mis on hästi-hästi võimas raamatukogu ja ruume, ühiseid. Härra Mati Kaal esindab käega. Ühte osa, nojaa, tähendab, see ilmselt ongi tõesti niisuguse kaasaegse etappi iseloomulik joon kunagi väga laialdase tegevusega selts tahes-tahtmata hakkab pudenema väga kitsalt spetsialiseerunud seltskondadega, aga neil kõigil jääb ikkagi ühist ja aja jooksul välja kujunenud niisugused vahetussuhted ja rahvusvaheline kuulsus, mis lossurite seltsil on, seda ei tarvitse sugugi üle parda visata ja ja väga palju on kõiksugusel seltsitegevusel tülikamate osa kasvõi ütleme, arhiivi, majandus- ja, ja muud niisugused asjad, mida kõik on niiviisi ühiste jõududega lihtsam lihtsam organiseerida. Need, et mina arvan, et väga nii kitsalt ei tarvitse raam ükski asi minna ja see lood suured seltsi tarvitse sugugi ainult aruseltsidest koosnema hakata, vaid ta võibki väga mitmekesiselt koosneda haruseltsidest ja muudest üksustest ja ja ma arvan, et need saavad väga edukalt omavahel hakkama ja ühiselt ettevõtmisi ja eraldi ettevõtmisi teha. Meenutasite arhiivi, kui suur on teie arhiivi õieti missi all? On arhiiv ei ole kahjuks kõik säilinudki, sõja ajal on suur osa seltsi arhiivist läinud kaotsi aga seltsi suurim Tartus on just tema raamatukogu. See sisaldab praegu ümmarguselt 150000 eksemplari loodusteaduslikku kirjandust. Ma rõhutan, just puht loodusteadusliku ja sellist, mida ei ole teistes Baltimaade raamatukogudes praegu üldse. Seetõttu kasutavad seda ka nii lätlased kui kui ka teised idapoolse piiritagused. Teadustöötajad. Selts on nii vana, võite kindlasti meenutada inimesi tuntud nimesid, kes on kõik seltsi liikmed olnud. Võib-olla ma alustasin, alustaksin ornitoloogiaühingu nimel just nimelt see aasta tänavune aasta on väga rikas igasuguste juubelite poolest. No ma alustan küll Russowist temaga Temaside seltsiga ei ole täpselt teada, aga nüüd kui ma jõuan, russo oleks saanud 150 aastaseks või tal on, tähendab teine nimi Johannes piipar on kindlasti kõigile või paljudele eestlastele tuttav ja tema oli tema sünnijuubel on tänavu 110 aastat ja tema on tõesti kõnekas tegelane. Seltsi juures ta on olnud siis ornitoloogiasektsiooni esimees 38 aastat. Ja samuti tänavu oleks saanud 80 aastaseks Eerik Kumari, kes teenekas samuti lussi tegelane, aga oli muidugi ornitoloogia dollasountoloogiaseks jooni esimees, pikaaegne, nii et ornitoloogide poolest võiks nimetada neid, aga, aga nüüd ka võib öelda šenno nime välja. Kes oli pikka küllalt pikka aega ka ornitoloogiasektsiooni esimees, kes kahjuks traagiliselt hukkus. See on nüüd ornitoloogide poolelt. Tegelikult võiks alustada veelgi varasemast ajast ja nimelt möödunud sajandist sellisest rahvusvahelise nimega teadlasest nagu Karl Ernst von väär, kelle 200.-ks sünniaastapäeva veebruarikuu lõpul. Me tähistame suure konverentsiga, nii et nimekaid tegelasi on seltsielus olnud palju. Sealjuures tuleb märkida, et Päär oli seitse aastat loodusuurijate seltsi esimees või president. No ja võib-olla niisugused kuulsused, mida aktsepteeriti ka vahepealsel ajal oligi põhjuseks, miks lood suuride seltsil käsi natuke paremini käis kui, kui õpetatud Eesti seltsil või mõnel muul niisukesele akadeemilisel seltsil, sest Karl Ernst von Baer, keda meie oma kooliajal lõppisime kui suurt vene teadlast, kes tegelikult sündis Eestimaal ja kirjutas oma suuremat tööd Ida-Preisimaal Loodusega on meil muidki seltse seotud. Meil on looduskaitse selts olemas ja loodusuurijad tähendab, kuidas on nüüd inimesed jagunenud, kas loodusuurijad on siis rohkem teadlased kui näiteks looduskaitse seltsi või kuidas need vahekorras on? Looduskaitse selts on tegelikult eraldunud või kuidas öelda loodusuurijate seltsi Stahli varem meil looduskaitse sektsioonina pikka aega ja õieti sealt saigi alguse 20. 1920 20.-te aastate alguses. Aga tänapäeva looduskaitse selts on võib-olla tõesti rohkem niisugune mass, organisatsioon, kes loeb oma liikmeid tuhandetega ja muidugi neil on ka loodusteadlasi seal liikmeskonnas, aga looduse uurimisega, kui sellisega tegeleb põhiliselt ikkagi loodus, loodusuurijate selts. Kui palju meil on? Meil on auliikmeid praegu 22, tegevliikmeid on 850 ringis ja siis on meil veel need amatöörteadurid, usaldusmehed, vaatlejad, mitmet moodi võime neid nimetada, neid on ka umbes nii 700 ringis, nii et kogu liikmeskond kokku nii väga ümmarguselt öeldes on 1500. Kõik see töö on ju, kuidas öelda, ilma rahata ka ei ole ju maksustatav. Ja selle tõttu tuleb eriti hinnata just seda teaduslikku osa, mida inimesed heast tahtest selle kaasa aitavad. Tilosurete selts ongi tegelikult nagu väike teaduslik instituut ainult selle vahega, et ta toimib ühiskondlikel alustel aga kogu oma, ütleme produktsiooni poolest trükiste hulga ja teadustööde ja konverentside ja kõige selle poolest on ta täiesti võrreldav ühe korraliku teaduse instituut. No ma räägin harrastusornitoloogide poole pealt, et tegelikult on selle asjaga niimoodi, et, et selle aluseks ikkagi meie tegevuse aluseks on inimeste hobid. Inimestel on Eestis vähemalt, et on säilinud traditsioon, selline loodusvaatlemise uurimise traditsioon ja siis meie püüame seda hobi nagu toetada omalt poolt ja pakume neile välja ütleme, ornitoloogiaühingu juhatuse poolt ikkagi mitmesuguseid võimalusi seda hobi realiseerida mingisugusest enam teaduslikus vormis. Pakume välja programme, et on näiteks linn, linnustiku pikaajalise jälgimise programmid ja, ja samas kõrvalt kasvab välja ka selliseid harrastusteadlasi, kes tegelikult on ise võimelised juba avaldama oma oma uurimusi trükiajakirjades. Nii et, et selline noh, see keskuse poolne osa on selline, et seda hobi nagu toetada Ta on väga raske ilma massiliste abiliste kaasabita uurida ja selle tõttu jutt oli praegu Ornitoloogidest, aga meiega Ereoloogid ei saa ka ilma harrastajate läbi ja ja samal ajal endo, moloogide botaanikud ja kõik kasutavad küll kaardistamiseks ja inventuuriks ja, ja muudeks sugusteks asjadeks huviliste abi, kes noh, kas mingi seaduspärasuse või, või ka juhuslikkuse tõttu akadeemilist haridust, aga kes tegelikult mõnes kitsamas valdkonnas teinekord saavutavad isegi ja ma tasemest võtame siin kas või üksik ja niisugused, kes tegelikult ilma akadeemilisi bioloogilise hariduseta võisid selja peale panna mitmeidki maailmakuulsusega professoreid. Aitüma kõige vanemast seltsist astume hetke pärast hetke pärast aga noorima geograafia seltsi esindajate juurde. Eesti geograafia selts on esindatud pärissolisse seltskonnaga. Asume ka ajaloo kallale, proua Eha Sillam, kes on seltsis kooli geograafiasektsiooni esinaine. Siin laudkonnas on siis ka veel härra Ago Jaani, nüüd ameti järgi küll mere ja sisevetekeskuse direktor ja härra Asmus Saar Eesti entsüklopeedia, loodusteaduste osakonna teadustoimetaja asutajaliige ja nii nagu proua hea Sillamgi asutaja, vist seltsi asutaja. Teie selts on suhteliselt noor, ta sündis. Sündis pärast sõda. Nii et nii nagu eespool oli juttu kas tulite ära siis loodusuurijate seltsi juurest või kuidas see käis? Ei, meie olime enne seda üliõpilased aga kõik loodusesõbrad olid kindlasti enne seda loodusuurijate seltsi koondunud. Sõjas väga palju geograafe läks kaduma, kus sõjakeerises ja alles siis 50.-te aastate keskpaigaks oli noor järelpõlv juba nii tugevaks saanud, et tahtis hakata asendama endisi vanu geograafe. Ja selle tõttu oligi kõikidel tuline soov mingisuguse koondumise järele. Ja selleks siis kujunes kiht Araabia selts. Nimelt oli Vello Tarmisto sel ajal Leningradis aspirantuuris ja puutus seal kokku üleliidulise geograafiaseltsiga. Ning siis tema oligi selle mõtte algataja õieti ja teda tuliselt pooldasid siis sel ajal Ülikooli geograafia kateedri juhataja meie kõikide suur lemmik Endel Varep ja ülikooli õppejõud Salme Nõmmik. Ja niimoodi siis hakkaski see mõte idanema ja sai lõpuks teoks. Nimelt 55. aasta novembris. Üleliiduline geograafia selts võttis oma teadusliku nõukogu koosolekul vastu otsuse Eesti geograaf afia seltsi loomise kohta. Ta loodi algul üleliidulise geograafia seltsi filiaalina. See oli juba niisugune keskmine aste, kõige madalam aste oleks olnud osakond. Ja mõned aastad hiljem, siis sai ka Eesti geograafia selts juba vabariikliku nagu organisatsiooni. Aga ikkagi ikkagi on nii, et see tuli ikkagi kusagilt mujalt kaugemalt, eks ole. Nii et meie omaalgatus iseseisvaks seltsiks ei maksnud vist midagi. Ei maksis kindlasti ja maksis kindlasti, seda tuli taotleda ja seda tuli ikka pikka aega ette valmistada. Nii et ainult kuna Tarmistol olid otsesidemed Leningradiga, siis tema kaudu sai see nagu kergemini teostatavaks. Aga idee ja mõte ja tuline. Ja siis mõnedel üksikutel õppejõududel, kes olid sõjast alles jäänud, oli neid ju väga vähe, kes olid alles jäänud. Ja niimoodi siis esimene geograafia seltsi üldkoosolek oli teisel novembril 1956. aastal. Siis moodustati seltsi teaduslik nõukogu ja selle esimeheks sai Vello Tarmisto. Alguses oli seltsis majandusgeograafiasektsioon ja kooligeograafiasektsioon ning füüsilise geograafiasektsioon tartus. Mõni aasta hiljem loodi Tallinnas eraldi füüsilise geograafiasektsiooni. Ta kujunes eraldi Tartu osakonnaks. Hiljem tulid siis juurde veel klimatoloog ja Hüdroloogia sektsioon ja maastikuökoloogia sektsioon. Muide, need olid ikkagi inimesed, kes olid õpetatud, kes olid Vastava hariduse saanud niisugust nõndanimetatud teadusliku isetegevust või laialdast kaasahaaramist või inimeste sekkumist geograafia seltsi töösse tol ajal siis ei olnud. Esialgu olid need jah, tõesti ikkagi geograafiaeriharidusega inimesed, aga hiljem on küll geograafia seltsi astunud väga palju geograafiast huvitatud inimesi, kes on hoopis muudelt elualadelt, nii et ta ei ole mitte nii kitsas, ainult geograafide selts. Tal on ikkagi nagu laiem haare ja geograafia seltsis tegutses rea sektsioonidena ja tema tegevussuunad olid põhilised. Esiteks siis looduslik suund, nagu, kuna geograafiainstituuti ju polnud siis teiseks geograafiaalaste väljaannete koostamine ja toimetamine. Sellega on nüüd aastate pikku tegelenud just seltsi teaduslik sekretär. Laine Meri, Kaljo, keda me seltsi pereemaks peame ja, ja teda väga austame, armastame ja siis on veel nagu üldniisugused, üldnõupidamised, konverentsid, seminarid, niisugune organisatoorne, suur töö nagu seltsil. Ja peale selle siis teadmiste levitamine, teadmiste levitamine ja ettekandekoosolekutel ja ekskursioonide liinis, nii et niisugune tegevus on küllalt laialdane. Kuhu geograafia selts oma arengus läheb? Võib-olla Härrad, Ago Jaani ja Asmus saar teevad selle osa selgeks, sest seltsitegevus on ju väga laialdane, tähendab, ta haarab. Kõike seda, mida me üldse võime biograafiaks nimetada ja sinna kuulub ka väga põnevaid asju. Jah, no siin peab ütlema, Sofia on üldse ajaks aga ulatuslik ja väga laiahaardeline teadus tema nagu katab ja riivab kõiki teisi teadlasi, ainult teda mingisuguse ringina kujutaksime, siis käib paljud loodusteadused majandusteadlased ühte pidi käivad ka nii riivavad ja osalt kattuvad temaga. Siin ongi võib-olla geograafia seltsi üks selline eesmärk selles. Olukord selle geograafiateaduse arendamisel Eestis on mingitel põhjustel olnud selline, et otse nagu teistes maades paljudes maades on olemas oma geograafiline uurimisasutus. Meil seda ei ole olnud ja ei ole siiamaani õnnestunud. Ja need geograafid, ütleme, ettevalmistusega geograafid tegelevad väga mitmetel aladel, ütleme, loodus, teadvustamalt, geoloogidki amorfoloogid, siis on geograaf, hääl Zooloogia Botaanika Instituudis, aga siis on kab rakendusaladel nagu mullateadlased, hüdrometeoroloogiatöötajad ja siis väga palju veel. Ja siis Pedagoogilise uurimise suund ja samuti seal nisuke teadmiste levitamine, kirjastamine on väga tähtis asi, nii et. Ja need asjad, need on kõik arenenud ja võib-olla nüüd, kui siin minevikku natuke rääkisime, siis võib-olla nüüd hetkeseisu seda, et juba möödunud aastal tähendab ülemöödunud aastal geograafia selts, Eesti geograafia selts nagu astus sellest üleliidulises suutis välja, aga, aga siiski üksipäini on ka küllalt raske, aga nüüd on siis meie naaberseltsid Läti ja Leedu, me oleme nagu ühinenud moodustanud omavahel sellise balti regiooni assotsatsiooni ja selle tööst on hakanud teatud määral osa võtma. Poola ja Saksa ja Rootsi ja Soome geograafid ja näiteks on isegi kavas, nii et maikuus Eesti geograafia seltsi organiseerimisel tuleb Tallinnas üks selline rahvusvaheline nõupidamine juba kokku, kus siis see on? Eriti need probleeme püütakse arutada. Mis võiks veel teie hoole all, on mere ja sisevetekeskus. On see geograafia? Kahtlen kahtlemata on ka see geograaf, sellepärast et noh, minu arusaamise järgi on geograaf või tegelikult kõik see, mis inimest ümbritseb ja geograafia tegeleb kõige sellega, mille sees meie, mille peal, mille põhjas. Me elame. Ja ja selle tõttu muidugi ka kõik meie liikuvaid dünaamilisi keskkondi käsitlevad teadlased on kahtlemata geograafiateaduse osad. Ja siin ma tahaksin veel kord nimetada seda, mida juba kolleegid on nimetanud geograafia selts on seni olnud ja ilmselt jääb mõneks ajaks ka edasi selliseks kõiki geograafilist geograafilise suunaga tegelevate teaduste ühendajaks või ütleme, spetsialistide ja teadlaste ühendajaks, sest tõepoolest meie häda on olnud see, et meie jõud on olnud suures osas killustatud. Nii puht ametkondlikud kontaktitki on olnud nõrgatki, seltsi raamides on need asjamehed kokku saanud ja väga palju kasulikku kas või informatsioonivahetuse mõttes oma tööde avaldamise mõttes teoks teinud. Nii palju veel nagu ütleksin, et seltsi liikmetest on liikmeid ka aga umbes viis ja poolsada liiget ja ka väljaspool Eestit on seltsil liikmeid Venemaal, Kanadas, Rootsis, Soomes ja mujal. Nii et ta on nagu ka geograafide välisgeograafide ühendajaks ja seltsil on koostööleping Soome geograafiaseltsiga. Peale selle on loodud sidemed Rootsi ja Norra geograafidega. Ja muidugi Venemaa geograafiaseltsiga. Aitäh sellele laudkonnale. Meil on veel siin. Mitu mitu inimest seltsi liiget? Tutvustaksin proua Silvi Alumäe, kes on seltsi presiidiumi liige ja tegelemist Propageerimisega Hannes õige. Jah, eks seltsi tegevuse märksõnaks on tõesti võiksime öelda geograafia, teadmiste vahendamine. Ja kes on siis need tänulikud vastuvõtjad, kes seda teadust, teaduse, uusi ideid noh, nii-öelda vahetult vajavad, need on esimeses järjekorras meie geograafia õpetajad ja selles osas on kontaktid seltsil olnud õpetajatega küll kõigi nende aastate jooksul väga tihedad pidevat loengutsüklit, teadlaste poolt õpetajatele ja nii edasi. Ja nii-öelda matkad looduses, et oleks kergem õpetajal loodusesse lapsi viia. Teine tänulik vastuvõtja on õpilane ja ikkagi nende aastate jooksul 17 geograafia olümpiaadi vabariikliku olümpiaadide idee, kui niisugune on pärit seltsist. Seitse geograafiat päeva, mida viiakse läbi väga erinevates paikades, on koolide baasil siis tehtud ja siit edasi juba ka tegevus, mis on seotud kõigi tähendab ja noh, nii-öelda kõigi seltsi liikmete jaoks iga-aastased suvised ekskursioonid rääkimata väikestest matkadest, aga suvised ekskursioonid on meil olnud põhiliselt nende aastate jooksul igal suvel. Igasse Eestimaa nurka oleme jõudnud Eestimaalt väljas, oleme vähem käinud küll ka Lätis ja Leedus Tais ja Karjalas, aga see on nii-öelda noh, kõrvalt ja siis on üks väga oluline tegevusvaldkond, mida ma ei tahaks mitte ütlemata jätta. Siis need on kaugmatkad, millele on selts kaasa aidanud. Nimelt on käinud meie seltsi liikmed Kamtšatka Siberis, Kuriilidel, Kaug-Põhjas ja nüüd, 91. aastal käidi Franz Joosepi maal. Muide, need on ikka väikesed gruppidega laialdane geograafide ring ikka nii pikka matka ette ei saa võtta. Suveekskursioonide grupid on küllaltki suured, nad on olnud isegi mõnikord kuni 100 inimest. Aga muidugi kaugmatkadele lähevad väikesed matkaga. Proua Helvi Sepp, teie tegelete sidemetega ja olete haldusreformi komitee vanemkonsultant sona ameti järgi, eks ole? Rääkides geograafia seltsi sidemetest tahaksin ma kõigepealt veel mainida geograafia sildi välissidemeid. Ja üheks viimase aja võib-olla kõige tähtsamaks uudiseks on see. Eesti geograafia selts on esitanud taotluse ühinemiseks rahvusvaheliselt geograafia, uniooni või geograafialiiduga. Ja neil päevil saabus selle liidu peasekretärilt professor Leesik Kozzynskilt. Selline meeldiv teade, et Eesti taotlust on arvestatud ja nüüd seisab Eesti geograafidel ees ettevalmistus ja konkreetne ettevalmistus töö selleks, et ühineda selle suure maailma geograafe ühendava organisatsiooniga. Võib-olla linnakeskkonna nõunik härra Rein Ratas lisab siia juurde laia kandepinda kandvat liikumist, mida geograafia selts oma tegevuse jooksul on saavutanud. Tähendab, tähtis ei ole mitte ainult see teadlaste osa, vaid võib-olla see, et tegevus on võtnud niisuguse ilme. Ma ikka tahaksin rõhutada seda seltsielu olemust igale inimesele, mitte ainult teadlasele. Ja Eesti geograafia selts. On ääretult interdistsiplinaarne ühendus ja nagu siin ennist juba mainitud, ka geograafia selts täidab tänini mõningal määral seda vajakut et meie, Eesti riigis puudub niisugune oluline uurimisteadustööüksus, nagu on geograafia instituut ja on siis püüdnud meie selts jõudumööda täita. Ja kuna geograafiaküsimused, üld, see ka ökoloogia, sealhulgas ka maastikuökoloogia küsimused on olnud väga-väga olulised kogu meie elus siis ka viiest seltsi sektsioonist, suurim seal maastikuökoloogia sektsioon sündis 84. aastal ja tegutseb praegu on teinud küllaltki huvitavaid uuringuid küll Kirde-Eesti tööstusmaastikus, Maardu tööstusmaastikus, Lääne-Eestis loodusmaastike ja nii edasi ja nagu juba siin ka mainitud, tegemist on interdistsiplinaarse ühendusega ja vastavalt siis ka inimestega. Minu ees on siin meie seltsi liikmete loend ja kui ma võtan ainult H-tähe, siis ma loen siin mõningad nimed, kes kuuluvad Eesti geograafia seltsi. Aasmäe Valter valitsusnõunik siis võiksime nimetada veel A-tähe alt Aimla, Priit Alumäe, Silvi nimekas kooli peda. Kooli teadlane, kooligeograafiateadlane Anton, Helve Arold, Ivar Aru ja Madis ja paljud paljud teised. Aitäh loodusuurijate seltsi ja Eesti geograafia seltsi esindajaile. Tänaseks on seega kõik. Veel on meil kõnelda, mida pakub Estonia talveaed veel sellel nädalal, homme kell 15 kuni 18 ooperikohvik Potteri muusikal. Kismi Keit kommenteerib Neeme kuningas, selsamal päeval homme kell seitse õhtul on kammerkontsert Schubert ja 20 veerand laulab Villu Valdma, klaveril Irene Saaremäe. Õhtut juhib Kristel Pappel. Nädala pärast on siinsamas talveaias sõjaajaloolased, sõjaajaloo seltsi esindajad. Heidame pilgu seltsi tegevusele teemal eesti mehed sõdades. Ning laiemalt maa ja rahvas. Kohtumiseni siin, õdusas talveaias jälle kuulmiseni.