Täna on eriline õhtu. Oleme jõulukuuse ümber ja küünlatulede valgel. Täname tutvuste seltsiühinguid ega aruta kultuuri tulevikku. Täna vaatame endasse, vaatame võbisevalt küünlaleeki taustal ennast. See on tänane kella viie tee ja jõulumuusika ja musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Meeldivat jõululaupäeva mu daamid ja härrad siin talveaias ja kõikides kodudes üle Eesti on seltside jõuluõhtu. Kõneleme jõulude olemusest läbi aegade, vanadest ja uutest kommetest. Meenutame rahvajutte ja laule. Seda teevad ansambel leegayus Igor Tõnuristi eestvedamisel Tallinna poistekoor Lydia rahula juhatusel. Peale rahvaluulepärimuste ja seltside uurijate on kohal ka selle saatesarja otseülekande eestkostjad, kelle esindajad jõuluõhtul teiega kõnelevat. Ansambli leegahjus kunstiline juht härra Igor Tõnurist. Kas nende vanade laulude leidmine on midagi erilist ja rasket? No midagi eriliste rasket nende leidmises ei olnud, me teadsime kogu aeg, et nad on olemas aga vähemalt 18 aastat me ei saanud neid laulda, sest lihtsalt ei olnud kombeks neid laule laulda. Ja mõnikord küsitakse, et miks folklooriansambel äkki hakkas kirikulaule laulma, aga tegelikult need ongi rahvapärased, koraaliviisid üks meie folkloorinähtus meie muusikakultuuris. Kui vana see laul oli, mida te laulsite nüüd ole Jeesus kiidetud, nii oli pealkiri. Lauluraamat annab 14. sajandi selle teksti vanuseks. Nii et täitsa vana laul ja vähetuntud jõululaule. Sest meil on nüüd noh, kirikliku liturgia laulud põhiliselt kasutusel. Aga tegelikult ju jõululaulude hulk pidevalt kasvas, tuli uusi laule juurde ja vanad jäid ära kasutused või unustati neid lihtsalt rahvas laulis ja näiteks tuntud püha öös on alles 19. sajandi alguse laul. Aga kõige rohkem teatakse seda küll. Kuidas neid vanu laule elustada, teie olete neid juba ammu-ammu propageerinud. Kas see on meie olemus nendes lauludes olemas? Midagi on tegelikult siin olemas, sest rahvamuusikauurijad leiavad, et nendes keerutustes on midagi väga lähedastest rahvale ja rahvalauluviisidega laulumaneeriga seotud. Noh, eks nad parasjagu võib-olla need täitsa vanad laulud, natuke naiivsevõitu, aga noh, eks ta näitab, kuidas rahvas seda mõistis. Omal ajal. Aga kuidas vastu võetakse, kui teie neid esitate? Algul vist kuidagi kummaliselt, eriti kui me laulame tuttavaid viise, näiteks. Ma tulen taevast ülevalt ja või midagi sellist siis alati väike võpatas käib läbi, aga näiteks meie vabaõhumuuseumi kirikus, Sutlepa kabelis, kus ka näiteks ülehomme kell kaks jumalateenistus, seal hakkab rahvas juba kaasa laulma, sest seal kogu aeg oleme nii meie või leigaritele valvuriks. Neid vanu keerutustega koraale laulnud ja on juba tekkinud küllaltki palju sihuke noorte inimeste kiht, kes juba saad kaasa laulda. Oskus on olemas. Kas või tänast siin kella viie tee seltskonda ka saate kaasa laulma panna? Et vanu vanu jõululaule oleks pidanud vist laululehed tegema ja siis tekstid ette andma. Sest ega nendele Laulmine tegelikult nii lihtne ei ole, see nõuab küllaltki suurt pingutust. Me oleme harjunud praeguse tavalise kirikulauluga seal neid punsli noodikogumiku järgi, need on väga sirged noodid ja silbid ja aga siin on pidevalt keerutused just rahva seas selline laulmine omal ajal tekkis ja tegelikult kirik pastorid ju väga võitlesid sellise lauluga, sellise laulumaneeriga arvati, et see on rikutud kirikulaul paganlik, äkki paganlikud laseb peetud, aga noh, kuna ei olnud orelite paljudes kirikutes ja see noh, suuliselt levis. Klassikaline kiriku Karali viis ja igal pool ta veidi muutus eeslaulja järgi või või igas külas. Samamoodi tekkisid oma viisi variandid ja kui kirikus rahvas kokku sai, siis igaüks laulis just nii, nagu nokk võttis. Ja seda niiskust keerutlustega laulmist on vähemalt siin 19. sajandil Eestis Lääne-Eestis Ruhnu saarel iseloomustatud kui mitmesaja kõri möirdamist. Tollane praegu unissonis küllaltki puhtalt, meie enam ei saa niimoodi igaüks omamoodi laulda. Aga vanasti jah, neid variant oli väga palju, see oli noh, omamoodi mitmehäälne laul. Kas on mõni legend ka teil olemas, nende vanade laulude kogumisest? Ei no legendi siin ei ole mingisugust omal ajal Peeter süda näiteks käis kogumas ja see esimene laul oligi Kihnu saarelt pärit, et mis ta kirjutas üleval ülesse 1907. aastal ja Cyrillus Kreek on ju väga palju, nii et vähemalt rahvamuusikakogujad on väga rahulikult sellesse suhtunud. Ja nüüd on jõulupäev on rõõmust suur, kust see pärit on? Vana Lääne-Nigula kandist pärit jõulukoraal son Cyrillus Kreegi kogutud. Nii et näide on kohe kõrval teil olemas, et meie heliloojad ja rahvaluulekogujad on, on nendega. Ammu kokku puutunud jah, on küll, nad on täiesti meil rahvaluulearhiivides olemas olnud kogu aeg juba sajandi algusest. Nii et mingit avastamist meil ei olnud, me saame vabadusi. Ole mees ja laule ja, ja et kuulajatel oleks väike võrdlus, ma laulan esimese salmi või värsi sellest klassikalisest viisist ja siis laulame juba keerutusega. See. Voolu Moost Su tri eesti rahva oli ilm. Talveaed on praegu mõnusalt hubane. Küünlad põlevad väikestel laudadel. Kuuseokstega on see saal ehitud. Ja see on väga koduseks paigaks saanud väga paljudele seltsi inimestele, mitte ainult Estonia seltsile. Kuid siiamaani me vist ei oskagi päris mõista kuidas need jõulud nii nagu meie neid praegu omaks võtame, meile tulid. Ja nüüd teeme teadlastega jutu. Ajaloo Instituudi etnograaf, Mafia sektori teadur proua Ellen Karu ja keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektori vanemteadur härra Ülo Tedre. Kes teist alustab selle esimesele küsimusele palun. Nii kui me täna õhtul siit Estonia talveaiast koju läheme, siis ootab meid enamasti kõiki ees, kas ehitud jõulukuusk või nii mõnedki hakkavad seda kuuske alles vehkima. Kuid ega me tavaliselt ei mõtle selle peale, kui vana see kuusega homme selline ehitud kuusekomme meil üldse on. Tegelikult Eestimaal eestlaste hulgas on see suhteliselt hiline jõulukuusk sellisel kujul hakkas levima laiemalt alles möödunud sajandi lõpus. Maale Eesti külla jõudis jõulukuusk põhiliselt linnade kaudu kuid veelgi enam, mõisate kaudu eesti talulapsed nägid esimesi jõulupuid tegelikult mõisatest. On teada, et 1853. aastal kutsus näiteks Abja mõisnik lapsed mõisa jõulupuule ja pakkus teil ka väikesi kingitusi, mille tänutäheks lapsed laulsid koolis õpetud õpitud jõululaule. Ma ei tea, kas tol ajal siis juba mõisnike jõuluvanaga tegeles. Eidekeelne ilmselt jõuluvana on meil üldiselt helisem. Ja hiljem on teada, et Vigala mõisnikud kutsusid lapsi, kuid veelgi enam ja laiema leviku sai jõulukuusk seoses seltsidega seltside pidudega. Nimelt hakkasid eeskätt just muusikaseltsid tegema jõulupidusid. Nad tegid jõulupidusid nii lastele kui täiskasvanuile ja need esimesed aastad, kui nad tegema hakkasid, on umbes 1888 89. Lapsed kutsuti viis jõulukuule, jõulupuu oli kaunistatud ja põhiliselt jagati salga väikesi kingitusi, enam-vähem linna kommi toodi lastele ja seal ka oli põhiline laulmine. Aga Seltsite laste peod tegid tasuta seltsi kulul. Täiskasvanute seltsi peod aga olid teatud mõttes tasulised. Ja kui me nüüd mõtleme ühe Puhja seltsi lauluseltsi peole mis peeti 1892. aastal, siis oli seal ette nähtud selliselt, et kõik mehed, need, kes seltsi liikmed on, need tingivad 10 kopikat, need, kes ei ole seisi liikmed, kingivad 20 kopikad jõulukuuse valgustamiseks ja nimelt on täpselt öeldud, et jõulukuuse valgustamiseks, kuna kõik peolised tulid, pidid aga tooma kaasa väikesed kingitused mis bändi kuuse külge ning hiljem loosi teel. Siis jagati üksteise vahel peo eeskava oli põhiliselt laul ning puhkpillimuusika. Salme ütlemist, nii nagu me praegu mõistame, seal vist ei olnud. Ei olnud, ma mõtlesin, et minu kolleeg teab täpsemalt sellest, kuidas salvütlemisega oli aga need peod siis mõjusid selliselt, et seltsi liikmed hakkasid neid jõulukuusepidusid tegema ka kodus. Kui seltsi pidu toimus teisest jõuluühest kuni aastavahetuseni, siis jõulukuusekomme kodus kandus jõululaupäeval alati. Kuidas see siis oli härra Tedre öeldud jah, kuusekomme on suhteliselt hiline. Ja kõik see, mis Ellen Karu ütles, on jumala õige, ainult lisaksin väikese vahemärkuse nimelt koolid veel. Linn mõisad, koolid, seltsid, talu nii tuli ja praegu. Olemasolevate andmete põhjal oli esimene jõulupuu kalur talus Vorbuse vallas aastal 1862, kui ma ei eksi, vähemalt väidab Matthias Johann Eisen. Aga kuna meil on vana ajakirjandus ju sellest aspektist veel biblio grafeerimata, võib-olla seda saab täpsustada. Aga õige on see, et kus tuli väga hilja Ja jõuluvana muidugi veelgi hiljem. Üpriski hilja. Meie vanad jõulud, jõulud on üpris vanad, pühad on seotud õlgedega. Selles mõttes on vanade jõulukommete taastamine praegu täiesti lootusetu. See on vale. Vot nimelt, õlg ei ole sasi, võid saada. Muidugi noh, omal ajal pandi kolm korda kaeti reheda põrand, õlgede, heinte, õlgede või heinte õlgede heintega, kuidas kuski? Kihelkonna tseerines võib ju heinu kasutada, aga õlg ei saa küll mitte kuskilt ja selle tõttu ei saa väga mitmesuguseid mänge mängida. Mis jõududel olid igiomased. Nimelt tahaksin pisut polemiseerida selle viimasel ajal väga käibele läinud erti viimastena vastad käibele läinud arusaamaga nad nagu oleksid jõulud väga vagad, pühad, väga kristlikud pühad. Eestlastele on nad väga vanad pühad küll kuid ristiusuga ei ole seal suurt tegemist olnud. Jõulud on meil varasemalt olnud eeskätt just nimelt mängu lõbutsemise ja kindlasti ka söömise pühad. Jõulu öösel tuli seitse või üheksa korda süüa. Et järgmisel aastal tugev ja terve. Jõuluööl oli toit kogu aeg laual. Igaüks võis oma käega võtta ja see ei ole sugugi metafoor. Kui rahva laulukene eriti lastelaule, ütleb, et jonka Dionkade jõulud tulevad, et saaks lapsed saia süüa, oma käega ossi võtta. See on väga õige, sellepärast, et omal ajal peremees lõikas igale Rahalisele perrelisele viilu leiba olenes peremehest, kui pakse viil oli. On ju tuntud rahva naljand. Kuidas sulase palkamisel sul on, lubas selle peremehe juurde minna, kes lubastele sihukse viilumis kahe käega tõsta annab. Sulane mõtteliselt saab õige paksu. Vastupidi, peremees lõikas nii õhukeselt ühe käega, seda ei saanud hoida kahe käega hoidma, muidu oleks ära pudenenud. Et see on ka üks niisugune märk ja liha, loomulikult sai ainult iga töötegija lapsed, hoopiski mitte, aga jõuluaeg oli tõesti vaba voli kus võis süüa omatahtsi. Nii et see oli päris tõeline söögi, püha nii-öelda. Ja väga palju mängiti igasuguseid mänge. Nii hästi laulumänge kui ka sportlikke mänge, isegi akrobaatilisi mänge. Liha lõikamine näiteks seal üpris üpris keerukas. Parte küljest riputati alla kaks köit, köite otsa kinnitati teivasmänge, istus teiba peale ja siis pidi kukerpallid tema nii kaua iga kukerpalliga köis keeras üks kord ümber teiba kuni ta ulatas partani parte juures oli tavaliselt suitsuliha. See tähendab siis liha lõikama, et tuleb teha ja siis pidi teistpidi tagasi kukel pallitama. See on raske töö. Ja muid selliseid mänge oli väga palju. Nii et seesugune arusaam, et jõulud olid vagad, kristlikud see on, ei ole rahvapärimusega sugugi kooskõlas. Kuidas teiega kommenteeriksite seda regi värsilist laulu leegahjus on juba valmis seda kohe laulma. Jeesuse näljasurm siin oligi just nüüd toidust juttu ja. Rattaga ülesminekust ja see kulub legendiliste laulude hulka, neid paraku meil väga palju ei ole. Vastupidi, võiks öelda, et neid on väga vähe. Enamasti on nad Ida-Eestist oluliselt Setumaalt aga peab ütlema, nad ei ole seotud eriti jõulude traditsiooniga. Need osalt suurelt osalt kajastavad üpris varast ristiusu mõju. Võib arvata, et varasemat, kui ametlik Kristianiseerimine meil oli ja vähemalt Loorits on näinud nendes lauludes teatavat Bütsantsi pikku mõju ja võib-olla ka nende vanade mitte legaliseeritud või kuidas seda öeldakse, mitte Canoniseeritud apostlika või evangeeliumit mõju, räägitakse Nikodeemuse evangeeliumist, näiteks ma ei ütle, et see jeesuse näljasurma just selle evangeeliumi oleks. Aga taolisi vaga raamatuid levisi tollal omal ajal veelgi muidugi ümberjutustusena. Ja nende põhjal võib olla tehtud ka see laul. Aga ta on saanud muidugi päris rahvapärase kuue rahvapärase näo ja vormi. Et selles mõttes ta puhtalt eesti rahvalaul, kuigi see aine võib-olla kuskilt laenata või mujalt tulnud. Seega jeesuse näljasurm. Piki. Vehkimine võeti laadid, alli, Allaseid kõrva, koosi, kõrveid, kõrva, voodeni, korvile, seda maarjamaa ajas. Maarjamaa. Tere, tere mari. Tere mari. Juumaaline tõuke juua. Need pina Otiidjeesukene niidina. Anna Heino mari. Viitmina Annanjeesukeneri Annanjeesu heinakuhjas kaupitaanooneyna. Ei ta nuud, anna leiba Omari, anna leiba, Omaari, anna leiba. Leivamoos. Nii, mina Annanjeesu, mida antaanieezuke veebane arma sallida, noomeybane armaal, kallid. Anna Ootrima riik. No Vaarik, mina Annanjeesuke selleni, mida onu õhk, odraorase Norra välja, Loora anna kaeru mari. Anna aerumari. Mina Annanjeesuke, mina Allanieedrukenere Oodraat, tallitaanu toodra talle talli taanu ära peatihedus suurenema, ära teadjeesu. Siia maarjamaa ja siiamaani ja majas ja risti ja need Peeaa ristijoone. Ärge mul t6esti. Paagees epangurilemmenda Maarepamburi. Ärge mul tehke ebajoogiastu, ärge tehke ka ju keelduda, paju on kuripunamaa pai koori kuna maa deegee keeri kirstu, kili kirstu, Raitke rauast risti raid, raua rentigene, mõõdra, luustaabuna, põdra, valuuta, Boonakene moeraal uus taganed koera. Taganege hundi luusta lukuga. Hundi, oota puukene, ärge mind viige. Ris ärge liigema vange, riste ja Vaabide, pange eebeeaa vaadeid, ärge mind heegegaarikud, ärge liigegaariidunud kaarikute ja põrisev kaari kõlbeeaa pööris viige e t pöörne peale riige, viige sõrme, pea. Kandke kahe käe peale, kandke kaheda peale. Ja nüüd oleme kohe tänapäevaste jõululaulude sees, vanalinna poistekoor proua Lydia rahula juhatusel. Jääseltside õhtu läheneb nii kaugele läheb edasi, et nagu algul öeldud, on kohal selle kella viie tee eestkostjad. Oma jõulutervitustega. Eesti kultuurifond esimehe esimene asetäitja härra Kalle Liiv. Ma tahaksin täna tänada ja soovida jõulurahu kõigile neile, kes mööduva aasta jooksul on olnud abiks Eesti kultuurielu korraldamisel, kes on osa võtnud mis tahes vormis sellest eraldi tahaksin tänada neid majandusinimesi, ettevõtete organisatsioonide juhte, kes pingelise iga päevatöö kõrvalt ei ole jätnud unarusse seda, et kultuur saab areneda ainult siis, kui ta saab piisavalt toitu. See on ennekõike, kui ta saab materiaalseid ja rahalisi vahendeid. Ja täna on see päev, kus me kõigi nende heade inimeste peale tänutundes mõtleme. Aitäh teile. Praegu läheb härra Kalle Liiv jõulukingitustega nende väikeste poiste juurde, kes siin on kenasti laulnud ja annab üle kultuuri Fondi loteriipiletid. Õnne teile poisid. Ka muinsuskaitses Seltsi esindaja, aseesimees härra Jaan Tamm. Veedame esimest korda jõule vabas Eestis, Eesti vabariik on teoks saanud kuid seda Eesti vabariiki võiks võrrelda nagu ühe vana kirikuga, mis on 50 aastat seisnud ilma õige peremeheta. Ma tahaksin proovida, et kõigil eestimaalastel, eriti muinsuskaitsjatel, jätkuks jõudu ja tahtmist käised üles käärida ja hakata sellest draama jäänud majast tegema ühte tõelist jumalakoda kirikut, kus kõlaks jälle uuesti ka jõululaulud, kõlaksid need laulud, mille all me isad ja vanaisad Eesti vabariiki kunagi üles ehitasid. See laul võib-olla ei ole küll samasugune, sest lauljad on juba teised, kuid ma arvan, et nendest toodetest lähtudes me peaksime siiski vaatama edasi tänaseks õhtuks kõigile armast jõulurahu ja uusi tegusid. Uuel aastal. Estonia seltsi jõulumõtte annab edasi kõneleja. Estonia selts soovib, et nende aated eesti kultuuri edendamisel, loomisel ja hoidmisel leiaksid südametoetust ja üheskoos tegemist kõikide seltside ja ühingute poolt. Estonia selts tahab sel pühal jõululaupäeval, et jõulurahu ja lepitus leiaks tee kõikide inimeste juurde. Estonia Seltsi liikmed tahavad selleks eeskujuks olla. Isegi sõdivad pooled on jõulude ajal relvarahu pidanud. Jõululegendid jutustavad, et jõuluööl võivad hunt ja talleke kõrvuti magada. Jõulude ajal ehk mõistame, et meie poliitilised sisetuuled ongi ainult tuuled mis on tühised inimestevahelises mõistmises ja kultuuri järjepidevusest. Jõulud otsivad lepitust, et leida taas see ühisosa, mis meid ühendab. Andeks andmine ilma andeks palumiseta pole kerge. See vajab julgust ja väärikust. Tegemist pole mitte allaandmisega, tegemist on lepituse pakkumisega. Võrdsete vahel. On kindlasti valusaid asju, mida ei saa ega suuda unustada aga andeks anda. Ja me vajame ise andeksandmist, et edasi elada. Selts soovib oma liikmeskonnale ja kuulajaile jõuluõhtu ülevust. Ja palub mõelda Agu Sisaski ka koos. Üle suure ja särava lume läheb üks mees. Veel ei osata küllap pist oodata temast südaööl sündinust. Tõesti midagi muud kui üks mees üle suure ja särava lumetähtede all. Mõne minuti pärast hakkavad üle Eesti jälle helisema kirikukellad. Kutsudes meid osa saama jõuluevangeeliumist jõulude ülevast sõnumist. Vaata hingelt puhtamaks, et olla armastatud ja ise armastada. Jõulu on veel ees. Jõuluaeg on imede aeg. Ja nüüd, nädala pärast seal samal kellaajal on siin talveaias seltside vana-aasta õhtu. Kohtumiseni jälle kuulmiseni. Kallist jõulurahu teile.