Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja ja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Riias algab läänemeremaade nõukogu tippkohtumine, kus on kõne allorganisatsiooni uuendamine. Läänemeri on muutunud sisuliselt Euroopa Liidu sisemereks. Venemaateemalisel ümarlaual Riigikogus väljendati arvamust, et enne, kui Venemaa ei jõua selgusele oma ajaloos demokraatiat, seal loota ei ole. Kompromissiotsinguid võtab Venemaa praegune juhtkond kui nõrkuse ilminguid, rõhutas Vladimir Bukowski. Riigikogus läbis esimese lugemise karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta süstemaatiline pisivargus taas kuri jaoks. Tallinnas tegutseb seitse ettevõtted, mille tegevus seab ohtu Põhja-Tallinna kesklinna ja Lasnamäe elanike ja seal töötavate inimeste. Enamikul neist ettevõtetest puudub kindlustuskaitse nende tegevusest tekkinud tagajärgede suhtes. Linn on võtnud navi ja ohtlikud ettevõtted linna südamest eemale. Tallinnas Tammgaleriis avatakse legend, olgu see väljapaneku Saku 73, meenutus näitus. Näitusel on eksponeeritud 70.-te aastate eestiavaga avangardistliku kunsti paremik ja välismaalt. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul peab toiduhindade tõusu leevendamiseks uuesti ellu äratama majanduse. Ta ütles Roomas toimuval tippkohtumisel, et riigid peavad otsekohe lõpetama kõik kaubanduspiirangud, et toit jõuaks ka vaesematesse piirkondadesse. Saudi Araabia andis nõusoleku Venemaa liitumiseks maailma kaubandusorganisatsiooniga vastav kahepoolne kokkulepe allkirjastati täna Erriaadist, majandusministeerium ja ilmast. Homme on Eestis päikesepaisteline ilm, puhub põhjakaare tuul ja sooja tuleb 15 kuni 21 kraadi. Riias algab poole tunni pärast läänemeremaade nõukogu valitsusjuhtide kohtumine, ka Eesti peaminister Andrus Ansip on kohal. Millest juttu tuleb, sellest teeb ülevaate Indrek Kiisler. Kohalik meedia on Riias pigem mures sellepärast et kesklinnas on jälle suured liikluspiirangud ning vanalinna sissepääs on autodele suletud. Politseile heidetakse ette, et korrakaitsejõud reageerivad üle, sest paljud lubatud kõrged külalised jäid tulemata. Tegemist on ametlikult valitsusjuhtide kohtumisega, teatas viimasel hetkel Venemaa peaminister Vladimir Putinit asendab asepeaminister Igor Šuvalov. Saksamaa kantsler Angela Merkel jäi kohtumisele tulemata. Asemel on kohal välisminister Frank-Walter Steinmeier. See kahe kõige suurema rahvaarvuga Läänemere äärse riigi liidrid ei pidanud vajalikuks Riiga sõita. Peegeldab mõneti läänemeremaade nõukogu praegust olukorda, kus ollakse teelahkmel. Sühendus jõuti 1992. aastal, kui Läänemeri oli jagatud rikkaks lääneosaks ning vaeseks alles kommunismi alt vabanenud idaks idapoolsed riigid vajasid toetust ja abi ning alles otsiti ühiseid kokkupuutepunkte. Nüüd on aga olukord muutunud. Läänemeri on saanud Euroopa Liidu sisemereks ning paljusid omavahelisi küsimusi lahendatakse pigem Brüsselis. Ainsana on jäänud Euroopa Liidust väljaspoole Venemaa Moskvaga eelistab alati kahepoolseid kõnelusi liikmesriikidega eraldi. Riia kohtumise üheks peateemaks muidugi, mis saab nõukogu tööst edasi. Mitmed liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti, on rõhutanud, et nõukogu peaks keskenduma rohkem konkreetsemate asjade lahendamisele näiteks keskkonnaenergeetikaprojektide elluviimisele, mitte aga deklaratsioonide tootmisele. Läänemeri on maailma üks kõige saastatum veekogu, mille paljud kalad ei kõlba enam inimese toidulauale. Ükski majandusekspert ei osanud 10 aastat tagasi ennustada, et Läänemerd künnab nii palju naftatankerid ja kaubalaevu ning nende arv aina kasvab. Siis jääb väga Läänemere veelgi suuremasse ohtu. Balti riigid ei ole rahul sellega, et elektriühendus muu Euroopaga on nõrk. Mis jääb meie energeetilise julgeoleku. Lisaks on viimastel aastatel mitmekordistunud energiakandjate hind vanad ning Leedu peab 2009. aastal sulgema Tallinna tuumajaama. Leedu valitsus on küll üritanud saada Euroopa komisjonilt sulgemise edasilükkamist, kuid seni on Brüsselist kostnud vaid kindel. Ei. Ilmselt üritab Leedu peaministergi Dimiinas Kirkilastena õhtul algaval tippkohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso veenda, et Leedu vajab meeleheitlikult ajapikendust, sest muidu satub Vilnius täielikult energeetilist sõltuvust Venemaast. Indrek Kiisler Riiast. Riigikogus toimus täna ümarlaud teemal, mida teha Venemaaga ja tema pärandiga. Uku toom käis kohal. Ümarlaual osalesid lisaks riigikogu liikmetele ja meie Venemaa ekspertidele ka Balti Venemaa uurimise keskuse direktor Vladimir Juškin ja Tallinnas viibiv Vladimir Bukowski, kirjanik ja dissident. Seda viimast ka ilmselt praeguse vene võimu suhtes. Vladimir Bukowski arvab, et Venemaa otsib endale kõikjal vaenlasi, kuid tegelikult suhtuvad lääne poliitikud temasse isegi liiga liberaalselt. Lääne poliitik on inimene, kes oskab leida kompromisse ja sellepärast võtavad nad võõrast vaenulikkust kui vajadust leida mingid uued tingimused kompromissideks milles on täiesti valel teel. Ma olen 30 aastat püüdnud selgitada, et neil on tegemist hoopis teistsuguste inimestega, et katse leida kompromissi võetakse vastu kui järeleandmine, kui nõrkuse väljendus. Kovski arvates tehti viga siis, kui jäeti 90.-te aastate algul pidamata kohus kommunistliku part ei KGB ja üldse mineviku üle. Ka Vladimir Juškin nendib, et Venemaa ei ole suutnud oma ajaloole ja ajaloolisele tõele näkku vaadata ning elab endiselt müütides. Seitsmeteistkümnest maad ümbritsevast riigist on 11 kuulutatud mittesõbralikuks ja Venemaa teeb kõik, et nende arvu suurendada. Opositsiooni põhiülesanne on selles olukorras saada üle oma lahkhelidest ning koondada ka neid toetab rahvas. Kuid ka meie peame tegutsema ja tegutsema umbes samal moel nagu nõukogudeajad, dissidendid nii kaua Euroopas pole võimsat liikumist, mis viib kommunismi kui poliitilise süsteemi hukkamõistmiseni. Pole Venemaa intelligentsel võimalust alustada dialoogi rahvaga ajalugu ära unustada ja peame sundima ka Venemaad seda tunnistama. Pärast seda Venemaa kindlasti demo katiseerub, sest ta on suur maa, kus on palju jõudu, palju helgeid päid, kes peavad olema üleval võimu juures, mitaalne haridel. Kolmas arvamus. Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür toetab osaliselt Juškin seisukohti kuid lisab. Venemaa on praegu valinud ilmselt sellise konsultatsioonitee vastuseisu tee läänega aga ei ole eesmärk omaette, mul on selline tunne et see on nagu omamoodi vahend, mille abil loodetakse Läänelt välja pressida uusi andmisi, paremaid tingimusi ja nii edasi. Esteet siiski, kui vaadata asjade üldist loogikat eelkõige just nimelt Venemaa praeguse eliidi käitumismustreid, siis on nad aru saanud, et alternatiivi liitlassuhetele läänega ei ole. Tulles Vladimir Bukowski seisukohtade juurde tagasi, siis ütles ta, et peab ennast ettevaatlikuks optimismiks. Vedas sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Marta Grauberg. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles Roomas toimuval ÜRO toidu- konverentsil, et toiduhindade tõusu leevendamiseks peaksid riigid uue elu sisse puhuma põllumajandusele. Mul tuleb toiduainete tootmist aastaks 2030 suurendada 50 protsendi võrra ning otsekohe tuleb lõpetada kõik kaubanduspiirangud, et toit jõuaks ka vaesematesse riikidesse. Viimase 30 aasta kõrgeima toiduhinnad on jätnud nälga hinnanguliselt 100 miljonit inimest. Vaesemates riikides on toidukaupade sisseveo hinnad 40 protsenti tõusnud ja ekspertide hinnangul on need mõnel pool lausa kahekordistunud. Konverentsi niinimetatud kutsumata külaline, Zimbabwe president Robert Mugabe on peab toiduhindade tõusu peamiseks põhjuseks globaalset soojenemist ja biokütuste tootmist toiduainete arvelt. See tekitas konverentsil viibinud aga pahameelt, sest paljude hinnangul on Zimbabwe väheseid riike, kus toidukriis on tingitud hoopis presidendi jäigast poliitikast. Täna saatis Zimbabwe riigist välja toiduabi jaganud organisatsiooni töötajad, nimetades nende tegevust opositsiooni valimiskampaaniaks. Presidendivalimiste eel. Saudi Araabia andis oma nõusoleku Venemaa liitumiseks maailma kaubandusorganisatsiooniga vastava kahepoolne kokkulepe allkirjastati täna Saudi Araabia pealinnas Aldriaadis, teatas Venemaa majandusministeerium. Seni on saudi Araabia olnud Venemaa pürgimisele WTO üheks suurimaks vastaseks, seda peamiselt venelastele müüdava gaasi madalate hindade pärast. WTO reeglid näevad ette, et enne ühinemist peab kandidaat maa sõlmima kahepoolsed lepingud kõikide organisatsiooni liikmetega. Moskva peab, seetõttu peabki alustama läbirääkimisi ka Ukrainaga, kes sai WTO liikmeks aasta alguses. Takistusi teeb Venemaale ka Gruusia sõda seoses separatistlike piirkondade probleemiga ja Euroopa Liit nõudega alandada otseseid riigi toetusi põllumajandustootjatele Venemaal. Euroopa Liidu rahandusministrid andsid Slovakkiale toetuse, mis võimaldab riigil saada alates esimesest jaanuarist 2009 Euroopa rahaliidu 16.-ks liikmeks. Ministrid jagavad Euroopa Komisjoni seisukohta, et Slovakkia täidab kõiki eurole üleminekunõudeid. Ühtlasi panin nad Slovakkiale südamele, et riik veelgi aktiivsemalt võitleks karmi eelarve poliitikaga inflatsiooni vastu. Rahandusministrite soovituse põhjal saavad Euroopa Liidu liidrid juunis toimuval tippkohtumisel Slovakkia kandidatuuri lõplikult heaks kiita. 2004. aastal Euroopa liitu astunud riikidest on Slovakkia nüüd neljas rahaliidu pääseja, Sloveenia, Küprose ja Malta kõrval. Ja uuesti Eestist Riigikogus läbis esimese lugemise karistusseadustiku muutmise eelnõu. Eesmärk on muuta süstemaatilised pisivargused kuriteoks. Ülevaate Debuka daam. Pisivargused, mida silmas peetakse, on suures osas vargused poodidest. See arv on viimase aastaga peale seadusemuudatuse vastuvõtmist tunduvalt suurenenud. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher tõi oma ettekandes välja statistika, mille kohaselt on 2008. aastal toimunud igas kuus üle 1000 pisivarguse. Neist 90 viit protsenti on karistatud rahatrahviga, Nendest omakorda ära makstud alla kolmandiku summadest taga alla viiendiku vahele jäänud varastest on 21 protsenti. Neid, kes tegutseb korduvalt ja 40 isikut, on need, kes on vahele jäänud 15 korda või rohkem. Toimannad pannud aga üle poolte kogu vargustest. Ken-Marti Vaher. Suurimaks probleemiks siis lähtuvalt nendest eeltoodud andmetest on korduvvargusi süstemaatiliselt toime pannud isikud kelle jaoks siis vargusest on kujunenud omaette tegevusala või ka niinimetatud töö. Aga õiguskomisjoni seisukoht on eelnõu algatamisega, et isiku jaoks, kes on ühiskonnale ohtlik ning kes tahtlikute järjekindlalt paneb toime süü tegusi tuleks ette näha piisavalt range ja ka tegelikkuses mõju avaldav sanktsioon, mis võimaldaks lisaks rahalisele karistusele kohaldada isiku reaalselt ühiskonnast isoleerida. Kuigi eelnõu esitas õiguskomisjon, pole ka seal kaugeltki kõik ühel nõul komisjoni aseesimehe, keskerakondlase Kalle laaneti seisukohta. Ma refereeriksin endist justiitsministrit härra Paul Varuli, kes esines möödunud nädalal Tartus kohtunike foorumil, et me üritame läbi karistusseadustiku meie ühiskonna erinevaid suhteid liiga palju reguleerida. Ja kui me täna vaatame sedasama eelnõud, siis tõesti pisivargused on ühtepidi meie probleem. Aga ma olen küll seda meelt, et selle kriminaliseerimine seda probleemi lahendusest hetkel tulevad needsamad pisivargad järjekordselt vangimaja uksest välja ja jätkavad oma varguste, las tegevustest Nad ei muutu, pigem on siis vaadata, tuleks vaadata seda, et kuidas me suudaksime luua sellised tingimused, et vargusi toime ei pandaks ja, ja see eelnõu kahjuks sellele ennetuslikele meetmetele tähelepanu ei pööranud. Paljudel ettevõtetel on vastutuskindlustuse lepingud nende omanike vara kaitsmiseks võimalike õnnetuste puhuks kuid enamikul suurõnnetuse ohuga ettevõtetest puuduvad kindlustuskatted nende kahjude suhtes, mis on seotud kolmandate isikute ehk näiteks linnaelanikega. Aga Tallinna keskkonnaamet kutsus pealinnas ohtlikke aineid käitlevad ettevõtted täna ümarlauale. Kohal käis ka Margitta otsmaa. Tänasel ümarlaual Tallinna botaanikaaias räägiti ja lepiti kokku tegevused, mis peaksid lähitulevikus vähendama ohtlikest vedudest tulenevaid riske elanikkonna jaoks. Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits tõdes, et täna ei tohiks ühegi suurõnnetuse ohuga ettevõtte vahetus läheduses elav inimene end kindlalt tunda. Täiesti riik ei ole praeguse seisuga meie linna ega muidu eestlaste elanike turvalisuse eest muretsenud. Tänasel päeval on kemikaaliseadus Eestis kehtinud 2010. Aasta jooksul. Ma väidan, et on hulk täitmata kohustusi, aga pigem otsitakse põhjuseid selle kohustuse mittetäitmiseks, ettevõtetel ei ole seda siiani sihipäraselt nõutud. Mis nüüd tegema peaks, siis mina näen praegu kahte alternatiivi. Esimene on pöörduda kohaliku omavalitsuse poolt vabariigi valitsuse poole. Nimetatud Te mõtlete tegevuse peatamiseks Eestis seni, kui ja kuni on seadusega nõutud kohustused rakendunud või siis väärteoteate, et järelevalve asutustele Eestis ei ole ühegi suurõnnetuse ohuga ettevõtte vastu 10 aasta jooksul ühtegi järelevalvet menetlust algatatud, mis oleks kariaalse trahvini viinud. Eestis on võimalik kemikaale ütelda nõnda, et nende käitumisest tulenevad ohud jäävad. Ma ei tea, kelle kanda igal juhul ettevõtte omanikud nende ohtude eest ei vastuta. Tallinnas on suurõnnetuse ohuga ettevõtteid seitse suurima ohu all Kesklinna, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna elanikud, kellede elupiirkondades on ettevõtted, mille tulekahju või lööklaine mõjud ulatuvad sadade meetrite kaugusele ettevõtte enda territooriumist. Tupitsa sõnul on võimalik ohtlikke ettevõtteid viia ka elu südamest mujale, kuid küsimus on, kes maksab kolimiskulud. Linna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et plaanitavad uued planeeringud ei too kaasa kohustust mujale kolida, kuid annavad võimaluse muutusteks praegu uuritaksegi, et kuidas korraldada nii, et ettevõtetel oleks huvi mujale kolida. Üks minu meelest väga hea näide on näiteks Paljassaare sadama ümbrus, kus Paljassaare sadama omanikega, keda on üle 10, on linnaga koostöös koostatud struktuurplaan, mis näeb ette Paljassaare sadama kujundamise siis tänasest kaubasadamast huvireisisadamaks ja et sinna ümber võiks koonduda linna keskus siis linnaosa tasemel, millal see võiks teoks saada, et need vaikselt hakkavad linnast välja liikuma need ettevõtted aega võttev protsess. Aga kui rääkida Paljassaare sadamas, siis täna koostamas oma põhjapoolsele osale detailplaneeringut. Esimesed ehitustegevused võiksid alata juba paari aasta pärast. Tänasel ümarlaual viibinud ettevõtete, teiste hulgas Eesti raudtee ja Tallinna Sadama esindajad ei olnud nõus teemat kommenteerima. Ida-Virumaal Illuka vallas Konsu külas Puhatu rabas põleb turbapinnasel metsanoorendike, teatab Ida-Eesti päästekeskus. Suure tuule tõttu haaras põlenguala lõunaks umbes 10 hektari suuruse ala turbapinnast ja selle peale kasvanud metsanoorendiku. Olle neljase seisuga suudeti põlenguala kontrolli alla saada täpsustatud andmetena. Väiksematest tulekolletest pinnatulest haaratud ligikaudu 15 hektarit. Rootsis endistel turbatootmisväljadel, millele on kasvanud metsanoorendike tuule tõttu, püsib oht sädemete kaudu tule levikuks praegu kasutusel olevatele turba tootmisväljadele piirkonnas leviv suits ümbruskonna inimesi ja liikluste jahutab kohustaja piirkonnas elumaju ei ole. Riigi presidendi kultuurirahastu nõukogu otsustas anda tänavuse noore kultuuritegelase preemia luuletaja Kristiina Ehin-ile viimastel aastatel ilmunud silmapaistvate luulekogude ja muu kirjandusliku tegevuse eest, mille juures nõukogu liikmed tõstsid esile ka Ehini rahvusvahelist haaret. President Toomas Hendrik Ilves annab Kristiina Ehinil preemia üle neljapäeval, viiendal juunil. 35 aastat tagasi toimunud näitusel Saku 73 esitlesid nõukogude tsensuuri tingimustes Ma tõid 11 kunstnikku. Tegemist oli Kunstiuuenduslike lahendustega. Kuna täna avatav Tallinna uus galerii tamm galerii kavatseb eksponeerida eelkõige noorte töid, siis leiti, et võiks alustada just toonaste noortetöödega, jätkab Margitta. Otsmaa. Näitusekonsultant kunstiteadlane Mai Levin ütles, et praegu on raske kokku saada neid töid, mis 1973. aastal näitusel väljas olid. Paljud neist on mööda maailma laiali ja erakogudes. Siiski saab aimu kõigi 11 kunstniku 35 aasta tagustest töödest. Paljud ei mäletagi seda, kuidas need kunstnikud alustasid, nagu viimasel ajal on väga palju seoses Nõukogude perioodi ka räägitud-näidatud sotsrealismi, siis võib-olla on kasulik meenutada ka seda, et ikkagi alates 50.-test aastatest kunstnikud ka triivisid sellest üha kaugemale ja, ja seadsid omale kaasaegsuse tihedama kontakteerumise eesmärke. Mis tundega täna neid pilte vaatate? Mis tollest ajast väljas on, tuleb rääkida niisusest, esteetilisest kultuurist ka? Teiseks see näitus oli kuidagi väljendusvahenditelt väga kontsentreeritud, minimalistlik, üpriski riiklik noh, võrreldes niisuguste tavaliste ülevaate näitustega, see oli väga hästi kokku pandud näitus ja ma arvan, et kunstnikel endil on väga meeldiv neid töid jälle vaadata tänapäeva noorsoole mõndagi ütlemisenets. Kunstnik Jüri Arrak ütles, et näitusele on tegelikult kaks põhjust esiteks juubel ja teiseks see Noored ei kujuta üldse midagi ette sellest olukorrast, mis valitses siis, kui meie olime kolmekümnesed, praegune Saku 73, see meenutus on tähtis ajal looliselt, et näidata, milline absurdne situatsioon oli ja milliseid töid tol ajal avalikel näitustel üldse välja panna ei saanud. Ühesõnaga väike õppevahend. Kunstnik Leonhard Lapini sõnul võib toonast näitust pidada moodsa kunsti suurürituseks. Täna kajastas kunagiste võimaluste vähesust. No põhiline mõte oli siiski uuendada Eesti kunsti ja kuna tudengitel oli üldse keelatud näitustel esinemine ja ainult mingit eri erilubadega Ronaldo aitas, tal ainult sai esineda ka neid oli harva ja sisuliselt mina sain näiteks nendel aegadel välja panna oma loomingust võib-olla, mis ma aastas tegin, ühe protsendi nüüd ei ole üldse, see asi ei ole üldse võrreldavgi, sellepärast ei tule esiteks väga palju näituse ruume ja mingit tsensuuri aga ju ei ole ja, ja tudengid esinevad aktiivselt igal pool. Ja tuletame meelde, et homme, neljandal juunil tähistatakse Eesti lipu päeva sinimustvalge lipu. 124. sünnipäeva puhul viskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohalike omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. Ilmast. Eeloleval ööl puhub Eestis põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni 11 kraadi. Päeval on päikesepaisteline ilm, puhub põhjakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.