Tere keelesaates teeme täna keelehooldetööd. Keelehooldaja Egle Pullerits vastab kuulajate kirjades tõstatatud küsimustele. Minu nimi on Piret Kriivan. Aga täna me kõigepealt tantsime, sest täna on rahvusvaheline tantsupäev ja see on juba traditsiooniks saanud, et vikerraadios seda igal aastal tähistatakse. Nii et kõik meie kuulajad saaksid tantsida. Tere Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi rahvamuusikajuht Juhan Uppin. Tere päevast, austatud raadiokuulajad ja rahvatantsijad üle Eesti. Kätte on jõudnud taas rahvusvaheline tantsupäev ning sel puhul tervitab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts tõid taas siit koostöös vikerraadioga ning kätte on jõudnud tantsuaeg. Kui eelmistel aastatel on tantsitud näiteks tõmba Jürit ja muid tantse, siis selleks aastaks oleme välja valinud Reilendri. Rei Lember on minu arust üks kergemaid tants Eesti rahvamuusikas. Lühidalt siis käib see niimoodi, kes ei, nüüd ei ole Reili endaga kokku puutunud, et ka teie saaksite tantsida. Võtate paarilise, võtate tantsuvõtte ning teete kaks sammu ühele poole, kaks sammu teisele poole ning siis neli keeruta. Seda on lihtne seletada, võib-olla natukene raskem sõnade järgi tegudesse panna, aga loodame, et tuleb välja. Reilendril on meil ka üks tore nimi, kannab Tantsu päälkiri ja üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Inimesed, kes teavad, siis oskavad seda Reilendrit niimoodi ilusti ringis tantsida. Rõõm teatada, et stuudios siin on meil ootamas oma esinemisjärge, elusad rahvamuusikud. Viiulil on meid tulnud rõõmustama Hendrik Visla. Baskid Darrell Priit Trigger. Ning kitarril saadab meid kaunis Triin Lemba. Ning minu nimi on Juhan Uppin ning mängin eesti lõõtspilli. Nii ja ongi meie muusikud tutvustatud. Ma loodan, et tantsijad üle Eesti on valmis, ring on moodustatud, rei lender juba tudiseb, jalgades ei olegi muud üle midagi, kui lööme loo lahti. Kõik on palutud tantsule. Reilender kuulatud, tantsud tantsitud, jätkame keelehooldesaatega, nüüd vigade parandus teemia tänases saates, nagu ikka kuu viimases saates täpsemalt arutleme võimalike vigade üle. Sest mis seal viga ja mis mitte, selgub tõepoolest alles saates Egle Pullerits, tere päevast. Tere. Me arutame keeleteemade ülekuulajate kirjade põhjal, neid on meil ohtrasti ja alustame sellest, mis tõepoolest juba kaua aega on vastamist oodanud. Kuulaja ja Triin Elva lähedalt on meile kirjutanud järgmiselt. Tere, vikerraadio, pakun välja teema, millest võiksite rääkida, see on teietamine ja sinatamine. Olen tähele pannud, et Eesti inimesed võõrastavad sinatamist väga kaks toredat inimest. Noor saatejuht intervjueerib väga noort naist. Mõtlesin, kas nad ei julgeks enne saadet kokku leppida, et kui õige sinataks julgelt pihta ja ei mingit kuulajate ees vabandamist. Sina lähendab ja on mõnus kuulata. Mu mees ütleb lausa, et teietamine on kramplikke ja eemaletõukav, aga tema, soomlane, mida arvata sinatamisest ja teietamisest ja kui kaugele võib minna sinatamisega? Tõepoolest, sinatamine, teietamine, teema tuleb tihtilugu esile, eriti kui räägime teistest kultuuridest. Ja Triinul on tõepoolest õigus, õigemini tema kaasal, kui ta ütleb, et sina lahendab ja ja teie tekitab sellise distantsi. Nii ütleb ka näiteks vaata pajusalu õpik, semantika, õpik, sõna- ja tähendus kus tutvustatakse lühidalt muude asjade seas Brauni ja Lewinsoni viisakusteooriat. Ja räägitakse just sellest sina ja teie kasutamisest, et muust ilmselt ei jõua praegu siin kiirkokkuvõtet teha. Et kasutataksegi siis teie vormi põhilise distantseeriva viisakuse vahendina. Ja sina vorm siis on selline, mis, mis aitab kaasa sõbralike suhete juures. Et ongi tegelikult lausa kolm sellist skaalat, mille alusel me otsustame, et kas me kasutame parasjagu sina või teie. Näiteks selles olukorras, kus, kus need saates kaks inimest enam-vähem samaealised suhtlevad, mis vorminat siis peaksid kasutama, kõigepealt on tuttavus, et kas inimene tuttav või võõras siis on vanus, vanem peaks siis õigemini noorendaks vanemat pigem teietama. Kui on võõras, võiksime siit kohe teha kombinatsiooni ja kolmas sotsiaalne skaala näitaja on võim. Nii et alluv peaks siis ülemust teietama ja samamoodi ka ülemus alluvat, sellega luuakse Sid distants. Aga need ei ole, eks ole. Kui on juba tuttavad omavahel inimesed, siis see võimuskaala enamasti kaotab oma tähenduse ja tähtsuse ja ma arvan, et kui kaks üheealist inimest juba stuudios on koos siis need tõepoolest võiksid, kui neile omavahel sobib, võiksid sina, aga samas ma leian, et see on selline isiklik küsimus ja igaüks peaks leidma endale mugava võimaluse seal kasutada, et ei saa öelda, et nüüd kõik sinataks eetris pidevalt, siis igaühe omavaheline kokkulepe kahe inimese kui kolme või mitme inimese omavaheline kokkulepe. Eks ole. Et see on ka väga väikestes nüanssides kinni tegelikult väga paljudes pisiasjades. No seda, mida sa nimetasid, need kolm skaalat, need ei ole muidugi pisiasjad, aga lisaks tulevad ka need veel juurde. Näiteks oleneb situatsioonist, kui vabas õhkkonnas inimesed kohtuvad. Me võib-olla näiteks veel, ma olin hiljuti situatsioonis, kus ma kohtusin nelja inimesega, kaks neist olid tuttavad mõlemad ma olen varem sinatanud. Ja need ülejäänud kaks olid tundusid mulle samas korralikud ja, ja neid tekkis ka tõepoolest automaatselt tahtmine sinatada. Aga kuidas juhtus, kuidas sai nii läkski, nii läks midagi, kellelgi ei olnud selle vastu midagi, tavaliselt siis jah, et inimesed ise tunnetavad selle ära, et vaevalt seal hakatakse kohe seal pahandama või tavaliselt see õhkkond on mõlemapoolne, et mõlemad tunnevad seda ma võib-olla natuke enne seda raamatut, sõna ja tähendus veel, tsiteerin. Just selle juhtumite puhul, kui, kui tavaliselt võib-olla inimesel komme seda inimest tähendab sina teda, aga siis olukord tingib teietamise. Ma loen ette. Samad isikud võivad erinevates olukordades pöörduda erinevalt argielus võivad suhteliselt head tuttavad sinatada avalikus esinemises aga teietada. Siiski on eesti kultuuris viimasel ajal tendents kasutada ka avalikus suhtluses mitteformaalset pöördumist mistõttu sellised pöördumisvormide olukorralised muutused jäävad harvemaks. Ta ütlebki täpselt sedasama, siis tsitaadi lõpp. Ütlebki siis Renate Pajusalu täpselt sedasama, et enamasti enam ei tehta vahet, et kui inimesega juba sinatatakse, siis igas olukorras mis Need on nüüd ka meedias vahel selliseid kummalisi olukordi, et kui väga kõrget riigipead või riigitegelast mõni ajakirjanik näiteks sinatabki isiklikult tunneb, et Eestile on väike, siis on tihti juhtuma selline asi. Et on raske tõepoolest kunstlikult hakata teietama inimest. Ilmselt seda polegi vaja, et nagu siin-seal öeldud, öeldud ka, et sellised olukorraliselt muutused jäävad harvemaks, samas kui need juhtuvad, siis noh, kõige selle juures tuleb jääda rahulikuks ja loomulikuks, ega seal midagi siis kolmandas vormis ei hakata rääkima, aga ma usun, et see on tegelikult eesti keelepildist ka kadunud, et kui ei osata öelda sina või tema, siis öeldakse, aga mida tema sellest arvab? Mida, Piret Ta arvab nüüd sellest ja, ja nüüd niimoodi räägiksin, siis oleks veider, see on üks võimalus, aga meil on ka teisi võimalusi. Kuidas mitte oletada, et öelda nii, et noh, kasutatakse siis teisi võimalusi. Neljas kui räägitakse, et noh, sa ei pea küsima näiteks, et kas sull või kas teil oli õues külm või te küsite, kes täna oli külm ilm, milleni keelel, keelelisi võimalusi rohkesti, kuidas, kuidas valida, kuidas seda või noh, lihtsalt küsida, et kuidas tundub näiteks mingi asja suhtes, et see ilm olema et et kuidas see, kuidas see tundub, ei küsigi, kuidas teile tundub, et on lihtsalt ära jätta, mõnikord on võimalik suulises tekstis seda enam. Paar saadet tagasi oli meil keelesaates keele õpetaja Soomest Helja Kirber ja tema käest küsisin ka seda küsimust, kuna kuulaja, kes meile kirjutas, on just viidanud soomlastele ja tõepoolest me teame, et soomlased sinatava, et ja teietavad lihtsalt väga vähe võib öelda. Aga tema ütles, et ka Soomes on suund sellele, et peaks rohkem teietama näiteks ametikoolides praegu Soomes õpetatakse teietamist, et poodides klient ja müüa. Kui kohtuvad, siis klient peaks, arvatakse nüüd ka Soomes juba peaks teietama pigem kui et ka Soomes ei ole tegelikult teietamine olemuslikult võõras on keeles ja kultuuris olemas ja, ja Helja Kirber ütles veel ka seda, et, et kui üks asi sobib Soomest päris kohe automaatselt ei pea Eestis sobima siis loomulikult me võiksime jääda oma selle traditsiooni juurde ikkagi teie teda sellises olukorras näiteks poemüüjad või kas sa järjekorras, et kui kliendiga midagi arutab poe müüa, siis ta kui ei ole just hea sõbra sõber või tuttav, et seda juhtub, et oma külapoes on kõik tuttavad ja siis ei ole põhjust hakata teietama sellepärast et nüüd raadios räägiti. Aga võiks tõepoolest teada siis selle traditsiooni juurde, mis meil on, et ja kohe minema sinna ei pea hakkama tuulelipuna käituma. Jah, ja meie võitlus oli kodulehel ka, kas võõrast inimest võib sinatada? Kuulajad vastasid järgmiselt. Jah, ütles kaheksa protsenti kuulajatest, võõrast inimest võib sinatada. 50 protsenti kuulajatest ütles, et mõnikord see sõltub olukorrast ja 42 protsenti arvase tei. Sinatatakse vaid tuttavaid. Küllap nii see ongi. Siin jääb ainult üle veel mõtiskleda selle üle, millal inimesed saavad tuttavaks ja kuidas, aga Meie tänase saate teema prouad ja härrad kõlasid siin siin meie jutus ka ja seesama kuulaja. Tema kirjas on veel üks rubriik, millele me tahaksime. See on veel juhita tähelepanu väljenditele nagu vanamammi papi daam, tädi, tädi Maali, jaga harratamine vales kohas. Triino ütleb, et see on halvustav või naljakas. Ja kasutajateks on tavaliselt, et saatekülalised, ütleb ta. Lisaks toob ühe näite, kaks daami põrkasid maanteel autodega kokku. See on jah, kummaline kummaline näide, aga selle prouatamise härratamise juures peab vaatama jah, et mõnikord on need oleneb nii palju olukorrast, et kas see on täiesti kohane lihtsalt viisakuse väljendamise vahend. Et inimest, inimest, inimese poole pöördutakse. Proua või härra? Meie kultuuriruumis üldiselt väga-väga tavaks ei ole kõiki tiitleid pidevalt kasutada ja, ja neid kõnetlas sõnadena kasutada, kuid siiski vahel tulevad sellist toredat juhtumit esile. Näiteks suvel räägin omast kogemusest. Suvel käisin, oli selline võimalus taaraautomaatides annetada, kui keegi mäletab veel. Ma ei tea, kas praegu see võimalus on, aga tollal oli võimalus vajutada lihtsalt teist puuannetusnuppu ja see sellega läks siis tara summa, mis muidu oleks saanud lunastada poes läks kuhugi laste toetuseks ma täpselt ei mäletagi, kellele torendamiseks ja hea, et lastekodu lapsed saaksid teatrit külastada, oli vist nii. Ja vajutasin minagi kord seda puu oli ilus suvine päev ja tegin seda Tartus lõunakeskuses ja läksin sealt sellisest klaasboksist välja, kus see taaraautomaat oli. Ja seal olid ühed minust mõned aastad vanemad. Noormehed on võib-olla palju öelda, need olid ikka sellised vanemad juba mehed eks lasid mind viisakalt läbi ja. Lõpuks mina olin juba tänava peal ja kõndisin edasi ja ütles üks üks neist meestest mulle. Proua, te unustasite, ta arvas, et unustasin oma selle tšeki, Ta tegelikult oli see lihtsalt üks kinnitusleht, et mis jäi mulle mälestuseks ma siis läksin, võtsin selle vastu, et ma mõtlesin, et ma ei jäta inimest selle lipikuga sinna seisma, niiet provotati mindki oma eriliselt iseennast Luuakse peaga kõnetlas sõnana täiesti käibel ütlevad minu kogemused. Ja sulle meeldiks, kui sinu poole nii pöörduti? Muidugi tüki küljest ei võtnud ega midagi halvasti ei olnud. Pigem ikkagi tore, et ma ei võtnud seda sellise märguandena, et midagi oleks olnud halvasti, sellepärast et kui talle tundus, et ma olen proua, siis palun väga. Aga kui kasutada koos nimega, kui juba tuttavad inimesed või ka raadioeetris või, või televisioonis kui palju härratada, prouatada. Ja siin tuleb vahelise teine olukord, millest ma enne rääkisin, et võib ka juhtuda nii et et see ei ole puhta austus, keelend, vaid see läheb mingisse teise, teise vahendina keelekasutamisse, kasutatakse iroonia võtmes või, või mingit muud moodi noh, on näha, et inimene ei pea lugu, nagu see kirjasaatja ka silmas pidas. Ka siin oleneb hääletoonist näiteks palju. Et kuidas Nad soovivad ja nii edasi siis arvatavasti selle härrashärrade suhtes. Ei suhtute nii nii positiivselt, ütleme nii. Kas see nii oleneb nii palju olukordadest, et siukest retsepti anda ei tohiks kasutada, et kui inimene ikkagi siiralt kasutab, siis minu arust see ei ole üldse halb. Aga pigem on ikkagi härra ja proua otse pöördumisel kasutatakse pigem otse pöördumisel, mitte nii, et räägitakse kolmandast inimesest, et pigem on see halvem versioon, et see ei ole eriti siiras lugupidamine või liigne lugupidamine mõnikord jah, selline alandlikkus ka võib-olla ei ole eriti kohane, alati ei saa ju teiste eest öelda, et kuidas on kohane, kuidas ei ole kohane tunda. Kui härra ja proua näiteks suhtlemisel proua Pullerits tundub liiga ametlik, siis võib-olla ja niisugune ütleme, leebem variant või, või nii ametlik ja nii nii suurejooneline, oleks öelda proua Egle. Kummalisem kummalisem ja mulle tundub, et siis lihtsalt piisab ka eesnimest minu meelest, kui ei ole teisi klasid kõrval, kellega võib segamini minna. Ma ei usu, et see proua plus seis, nimi oleks küll kuidagi võib-olla mõnes olukorras sobib miks inimene peab tõesti olema näiteks minust tunduvalt vanem ja auväärsem ja siis ma võib-olla kõnetan teda nii, aga kes siin 19. aprillil keele päeval Väike-Maarjas, kus oli ka minu õppejõudusid, kes on tõesti auväärses eas ja kuidas siis pöörduda lugupeetud ja mitte nii väga võõra, kuid siiski meil on selline ametlik suhtlus, mitte ta ei ole mulle, semu, ta on mulle ikkagi paljud ja ma tahan oma lugupidamist väljendada. Siis mina küll ei lükkinud, et kui ValveLiivi Kingissepa kõnetasin lükki nüüd sinna proua ValveLiivi ütlesin lihtsalt ValveLiivi ja siis teietasin ja minu arust sellest piisab täiesti. Et kuidas te arvate või mis te kuidas te arvate mingist asjast rääkisime seal keeleasjadest, et et minu arust sellest piisab täiesti, et kasutada mitut erinevad keelelise viisakuse vahendit, mitte mitte jääda siis selle juurde, et ma kasutan seda, et ma tahan proua öelda inimestele või härra, et minu arust see on pigem selline Crumplik, tuleneb ikka olukorrast. Võtame, mis kuule ja kirja minu ettepanek oleks, vaata sõna, raha kasutamist mitmuses kirjutab, kuule see on rahad, raha, siid ja nii edasi. Minu teada sõnal raha eesti keeles mitmust ei ole, kuid selle kasutamine on lausa massiline. Asi on juba päris hull, kui kuulsin reklaami, ostke meie jahusid. Jahu ja raha peaksid olema ju ühe perekonnasõnad. Reklaamis võivad nad ju jahuda, aga press võiks olla korrektne. Ehk siis ajakirjandus, ma arvan, arvakule. Nii on seda tarbetud, Intmas tuleb uksest ja aknast kuidagi. Vist on seal taga mingi ettekujutus või tundmus, mida me sõnades ei väljenda. Et kui mitmuses, siis rohkem. Olen seda palju kohanud ja, ja tihti tuleb lihtsalt lihtsalt seda tekstidest välja rookida ka mulle tundub, et see on selline lõppematu võitlus. Kui võib-olla toome mõned näited veel siis tarbekaubad on tihti selline, mida, mis enam ei riiva, võib olla paljude silma, piisab tarbekaubast ainsuses, sest kaup ongi terve hulk asju, tooteid nagu rahade raha tee juurde. Ja kui raha juurde jutt läks, siis, siis euroraha on selline sõna, mida praegu palju kasutatakse, millest palju räägitud, räägitakse ja, ja seda kasutatakse samamoodi valesti nagu nagu sõna raha. Ja on seda palju. Ja teistpidi on see, kui me juba Euroopas Euroopa Liidu ja ilmselt need on Euroopa Liidu siis struktuurifondid ehk tõukefondid. Kust see raha tuleb? Ainsuses raha tuleb, fondid võivad mitmeses olla siis tihti tuleb see siis mingi teise huvitava sõnaga koos, mis on majandus, mida tahetakse ka mitmuses panna. Et siin ei olegi head vastet. Minu arust oli see vist Mil sõnausel üks sõna, millele vist ei saanudki poliitikaajalise sõna, millele ei saanud ja majandus on ka selline, mis tihti mõeldakse hoopis midagi muud, näiteks lause, et see ei tähenda seda, nagu oleksid Ida-Euroopa majandused vaesed siis Ida-Euroopa riigid mõeldud, et lihtsalt mõttetõlge mõnel puhul puudub ja tahetakse kasutada täpselt sedasama sõna, mis on näiteks inglise keeles. Vot selline inglise keele kaudu mõtlemine tavaline, et seal need sõnad, mis on teises keeles mitmuses, kipuvad meil ka mitmuses olema. Kuigi meil pole kunagi olnud arengud, on ka ilmselt üks selline sõna. Ja mis tuleb otse inglise keelest, Development seal seal taga ja, või mõned sõnad võib-olla veel tõlgitakse arengutega eesti keeles, loeng on ka veel ainsuslik, protsessi sõnad kipuvad ikka olema ainsuses ja vahel tuleb hoopis tuleks kasutada mingit täpsemat sõna, näiteks sündmused on need, mis võivad olla mitmuses ja, ja seal mingeid arenguid ei toimugi, mingit arengut ei toimugi, jah, isegi kasutan siin küll osatavalt seda sõna. Vaatame, millised on temperatuurid mujal maailmas, kas see on ka valesti? Jah, siin kössis tarbetu mitmese kasutusega temperatuuri sõna juures ma kindlasti vaataksin üleüldse, kuidas, kuidas ilma ilma sõnadega on, et kuidas oleks õige kasutada. Ilmselt räägitakse õhutemperatuurist. Milline on õhutemperatuur mujal maailmas, et seal ei olegi tarvis seda mitmest kasutada. Argikeeles on hästi tavaline sõna, mis kipub mitmuslikuks minema, juhiluba. Minul on ka B-kategooria juhiluba, üks luba ega argikeeles kasutatakse juhiload meisega vahel. Kasutan juhiload. Et kas load on selliseid ütlemisi ka, et ega load ei sõida ja nii edasi, nii et see on juba niimoodi kinnistunud, et sellest raske jagu saada ka kirjakeeles, siis peaks ikkagi tähele panema, et kas, kas on mitmus üldse vajalik. Täpselt sama on siis ka liikluseeskirjaga, seda kasutatakse ka mitmuses liikluseeskirjad. Aga tegelikult on üks liikluseeskiri. Just nendest on isegi liiklusseadus, kui ma ei eksi. Need hirmus rasked sõnad, osa ja enamik. Ja nendest on nii palju räägitud. Aga ega külgvillale liiga ei tee. Nende osa ja enamik nende sõnadega on see häda, et neid tahetakse ka mitmesse panna, kuigi nad on siia, võiks juurde lisada, kas Ena pool räägime tihti pooled pooled inimesed, pooled osalejad. See nii kõne kõnekeeles nii tavaline, et me ei pööra sellele tähelepanu eeskujul ka osa inimesi. Ja enamik inimesi tahab minna mitmuses. Et osa inimesi tahab kasutada mitmuses sõna. Enamik inimesi ütlevad enamikud, inimesed. Kui keegi midagi aru sai, siis siis ma olen rõõmus. Toobal on mõned näited, kuidas õigesti on. Näiteks osa inimesi ei teadnud, kuhu minna. Osas kohtades oli palju rahvast, siin tundub eriti võõras, eks ole, jah, tahaks kohe öelda, osades kohtades. Ei, osale õpilastele tundus töö liiga raske. Et osale tundus, osale tundus kerge. Et õpilased on siis kogum, mitte mitte üksikult, et kui mitu, eks ole, ei ütle, ütleme ühte ühte osa ühest osast räägime. See sõna on siis sellisel juhul ainsuses või enamikul inimestel on kogu aeg kiire. Keeleteadlased on ka leidnud, et siin mingid muutused toimuvad ja ei tajuta seda sõna enamik enam sellisena, et teda peaks ainsuses kasutama. Meie küsimus puudutab ka, kes ja mis sõnu ehk tema küsimus on, kas, kes või mis, aga nende sõnadega ja tuleb kaet liialdamist, mitmusega, suurmehed, kelledest üks oli muusik. Jah, siin on see, kes ja mis selle sidendi koha peal ja ja tõepoolest, kui ma veel kunagi vaatasin hoolega televiisorit, praegu me enam eriti ei vaata, siis pealtnägija oli üks saade, mida ma alati vaatasin. Ja need saatejuhid rääkisid nii ilusat eesti keelt, mitte midagi polnud ette heita. Kiitus eesti moodi ja mitte midagi pole ette heita, ehk kõik oli väga suurepärane ja oli ilus kuulata kuni selle hetkeni, kui öeldi jälle põimlause täpselt sellesama malliga, nagu siin Piret ütles, nii et suurmehed kelledest üks et probleemid, millede kallal töötatakse tarbetu, mitmes sinna ikkagi lipsas kuidagi. Et kardan, et siin taga vist nõukogude kooliõpetusse, kui oli see vene keel suuremas rollis ja tugevamas rollis seal on tõepoolest vene keeles, kui me mõtleme, katooroje on mitmuses, eriti kui seal räägitakse mitmuslikku, mitmeslik sõna on eespool, mida see kõrvallause siis laiendab? Aga eesti keeles siis ei ole tarvis seda mitmesse panna. Seda sidendi laadsed, kes ja mis seal. Nii, aga isikud, kellel on õigus otsustada. Kuule küsimus puudutas tegelikult hoopis teist teemat. Kas võiksite võtta plaani säutsuda mõnikord teemal, kas, kes või mis või tuleb juba pidada normaalseks selliseid asju nagu keda me täna külvame, kas muru on, kes või mis mustikas on mari, kes värvib suu mustaks? Jah, siin on tõesti mindud natukene kirjakeele mõttes või ühise keele mõttes liiale ja kasutatud natukene erialakeelt. Täiesti normaalne on, kui loodusteadlased kes iga päev tegelevad taimedega loomadega eesti keeles, loomulikult on loomad, on, kes, sellele ei vaidle eriti keegi vastu. Aga taimed ja seened, igasugused muud pisemad elusolendid tihtipeale Nende kohta öeldakse tavakeeles ikkagi, mis aga mõistlik muidugi on nagu erialakeeles inimesed tunnevad taimi, taimed on neile nii suured sõbrad ja ja nad tõesti suhtuvad neisse kirglikult siis noh, las nad siis seal oma erialakeeles kasutavad, et sammal, kes kasvab, aga ühiskeeles oleks siis mõistlik ikkagi kasutada muru, mida me külla külvame või või mida me täna külvame, mitte, keda me täna külvame ja mustikas ise ka ei tegutse, eriti. Me ise ise oleme selle taga, kui mustikas suu mustaks värvib, nii et ikkagi, mis tahtsin tuua ühe, ühe näite, osooni saates räägiti paekivist, tekkis tõeline spetsialist, tõeline paekivitundja, kes, kes temaga tegeles. Ma ütlesin praegu temaga just nimelt sellepärast, et saatesse ekspert, kes esines rääkiski niimoodi paekivist, temast saab mida siis saab, aga tema suus ma jäin seda kuulatama, aga siis tema suust mulle tundus kõlasse nii sümpaatselt ja nii soojalt, et selles väljendus nagu tema suhe sellesse paati kivisse ja see oli õige minu meelest. Ja nähtused, mis on meile lähedased, nende kohta võib öelda, et kui sa nüüd ainsuses, siis ta, eks ole, mitte see, see nüüd natuke teine asi aga haakub selle eelnevaga, et kes või mis, et et nähtused, võib-olla ta koolid võivad olla ta, et et Tartu ülikool ta teeb, tegutseb Tartu uus teater, mis tegutseb siis, mis tegutseb või kes tegutseb, siin on jälle ka üks suur küsimus, et asutuste juures, et et võib-olla tulekski nende elus eluslooduse küsimuste juurest Nende asutuste juurde, et tihtipeale nendega küsimus, et kumba pidi siis nüüd on kes või mis. Et kas on komisjon, kes annab välja isikutunnistusi, või komisjon, mis annab välja isikutunnistusi, nii, kuidas siis on? Tegelikult võivad mõlemad olla, aga soovitus kõlab nii keele hooldajatelt ja keelekorraldajatelt. Et kui see komisjon või mingi muu asutus on aktiivne tegutseja, siis ta võiks olla, kes. Aga kui ta on passiivne osaline, ehk temaga tehakse midagi, ta ise ei tee midagi või seisab lihtsalt ja on siis võiks olla, mis, et see ongi see, kel lühikene kokkuvõte sellest et ükskõik mis siis lünka panna näiteks maakohus, kui ta kedagi kellegi üle otsustab, siis ta võiks olla keskmaa kohus, kes mõistis inimese õigeks. Aga kui ta lihtsalt tekstis räägitakse, et kus ma kohus on. Maakohus, mis asub Tartus, siis sobib sinna, mis väga hästi ei pea sinna küll, kes panema seks, kummaline natuke ka. Viimane küsimus kuulajalt, tema ei saa aru, kuidas kirjutatakse tänapäeval sõna pension, vahepeal oli lubatud ka Jotiga kirjutada, küsib kuule ja kuidas praegu on? Siis ma peaksin natukene kuulaja väidet täpsustama, nimelt oli vahepealne uss õigekeelsussõnaraamat 1999, kus tõepoolest märgiti, see sõna oli niimoodi kirjutatud seal pension Jotiga, aga mitte siis sõnaartiklis. Faid hääldusjuhistes tuli nurksulgude vahele ka võib olla inimesele, kes eriti tihti ei kasutata Ta õigekeelsussõnaraamatut või pole vaadanud, et mis need märgendid seal tähendavad, siis võib jääda tõepoolest silma ette see, et oli pension Jotiga. Siis taheti lihtsalt eristada häälduse põhjal kahte käänamisvõimalust. Et kumma tüübi alla ta kuulub, kas seminari Allawi redeli alla? Et siis, kui oleks redeli järgi redel redeli redelit siis pension pensionipensionite poolest seal j häälduses kostub. Või siis, kui, kui seminari järgi siis pension pensioni, pensioni noh, ikka kõik hääldavad vist pensionit mulle endale praegu tundus ka pension pensioni pensioni siis kolmas, kolmandas vältes peaks olema see osastav. Aga kirjutame siis ikkagi hiiga, et vahepeal ei ole lubatud midagi sellist jootiga kirjutada, aga kuna see tuli sellest Jotiga kirjutamisest hääldusjuhistes või selle hääldus kommentaaris tuli päris palju küsimusi siis võeti see 2006. aasta ÕSist ikkagi välja see sellist laadi kirjutus. Et ta on ikkagi pension, vaadake, kui ei usu praeguses käibivasse õigekeelsussõnaraamatus aniiga. Keelehooldaja Egle Pullerits, aitäh. Saate toimetaja on Piret Kriivan keelesaade jälle nädala pärast pühapäeval ja kordust kuulate neljapäeviti südaööl tagasi, tulles esimese teema juurde sinatamisest ja teietamisest mõtteainet 1984. aastal. Mida arvas Lembit Lauri küsimusest, kas sinatada või teietada eetris vana tuttavat Hardi tiidus? Kui sa ütleksid mulle teie, siis ma oleksin solvunud, minu, minu meelest on see sina niivõrd meie rahvale omane. Ja kas võtame vana antiikaja näiteks kus tekkis üldse teietamine, mis on oma ajalooline küsimus isegi sel juhul, kui orjad ja peremehed ta pidi tema pere meri, teie sellepärast, et neid ei olnud üks advat mitu. Ja, ja mitme inimese esindaja, see peremees seal tekkisid heietamine ja siis, eks ülejäänud imperaatoritele ja valitsejatele.