Kui ta, kui ta nii ei, no see on kõigi selle ära siis minema. Tere hommikust, Maarja-Liis Ilus ja Rein Rannap alustasid tänast saadet ja mitte juhuslikult ei olnud see lugu pühendatud meie kaunile Eestimaale. Mul on tunneta, tore oleks minna vähemalt korraks mõtetes tagasi eilsesse õhtusse Estonia kontserdisaali kui Eesti fotograafia paremik, kõike oli seal esindatud, jagati aasta loodusfoto auhindu ja tuleb tunnistada, et et väga palju preemiaid said inimesed, kes tegelikult ei olegi kutselised piltikud, kes lihtsalt teevad häid fotosid. Ka see on omamoodi aja märk. Aga ometi on täna minu külalised, kes stuudios mees, kes on väga pikka aega aastakümneid pidanud siiski kutselise geograafiametit ja fotograafia on tema elu armastus. Ma arvan, et nii võib öelda küll. Mina olen Margit Kilumets ja minu külaliseks täna hommikul fotograaf Gustav German, tere hommikust. Te, hoiate ikka kätt pulsil ja nägin teid eile õhtul seal Estonias ka, kas see on harjumus käia niisugustel Eesti fotograafia tippsündmustel? Kas ta nüüd päris alguse sai sellest, aga mul oli nii-ütelda aastaid tagasi kunagi autoriõhtu oli. Esmaspäeviti, mis toimub, toimuvad alad, tee loodusõhtute näol oli autoriõhtu, oli seal ja tollest peale ma olen jäänud nagu nende külaliseks. Külaliseks. Loodusõhtu inimeste puhul ja olen jälginud spetsiaalselt ja tahad näha ja kontrollida oma allkirja, et mina ei kordaks neid tegijaid, kes on seal praegu teevad, kes on enne teinud. Ja kuna meil on niisugune sõprusvahekord mina kingin oma tehtud asju nendele, nemad vastupidi, mulle, kuna seal antakse iga kaasa tagant välja looduse Eesti looduse fotoraamatut. Ja olen neid jälginud, vaadanud ja kõrvutanud, kõrvutanud otseselt, aga kuna sisu on enam-vähem juba näha, mis ja kuidas see siis on välja kujunenud niimoodi, et et, et suunda võib muuta, aga see, mis ma enne mainisin, mis puutub käekirja, siis ma olen endaga rahul, et mina ei kurda kedagi, kedagi teisti, teised mind ka ei saa korrata, sest et mina isegi ei saa neid asju korrata, mis mul on südamel, häälest. Teil on kindlasti nende tegijate hulgast oma lemmik, ma sain aru, et, et on mõned fotograafid praeguses eesti fotograafias, kes teile rohkem meeldivad kui teised. Kas me mõne nime saaksime praegu eetris öelda? Kelle käekiri teile meeldib? Tähendab, ma olen peaaegu et igal korral nendele fotograafidele, kes on analoogkäekirjaga, mis ühtivad minu omaga. Olen nendele nagu oma visiitkaardi andnud ehk oma fotoalbumi ehk fotoalbumi teiste sõnadega tega ja. Teinekord on nii, et see kuulmismälu on ühel tugevam, teisel nõrgem. Minul on ausalt öelda nägemismälu, mul on pildid silmade ees, inimeses silmade ees, aga ma jään vist selles osas võlgu, et konkreetselt öelda nende inimeste nimed, aga nendel on minu raamatut olemas ja see ei ole ainult. Mis puudutab siin loodusõhtuid. Noh, ma olen samuti kutsutud palju kordi noomis, palju seda ei saa nimetatud palju. Suveti korraldatakse Eesti fotograafide suvelaager ja see on igal igal aastal ja ma olen seal ka nagu külaline, Jan. Kuna arvestatakse, ma peaksin rohkem teadma kui nemad ja siis ma lähen ühte kui teist, nagu rääkinud neile nendele inimestele, kes na kokku tulevad ja on tulnud. Ja esimene kord, kui ma sinna sattusin, mind pani lihtsalt imestama, et kuidas on see võimalik, et seal on sadadega rahvast koos üle terve Eestimaa. No loomulikult, liiklusvahend see on üks asi, aga et kõik on fotoarmastajad kütavad noh, ennast näidata, seal toimuvad fotonäitus, et kus on ka tegemist riigiga, kus on, olen osa võtnud. Kuigi ma ütlen, et see zürii asi on minu jaoks suur küsimärk. Sest et, et nii palju, kui on olnud žürii Sid ehk kohtuniku kohtunikekogu, kes hindavad pilte, Nende nägemused mitte kunagi ühti, Nad on niivõrd erinevad ja selle selles selles mõttes on väga raske ja ma kunagi ammu jah, osalesin. See oli siis oli väike sundkäik oli selles mõttes, sest ma olin botuseks, on esimese liidus. Ja siis seoses selle õnnitleda olukorraga, ma pidin võtma osa sülidest. Ja siis ma nägin, kui keeruline see on, et ennast väljendada või suuta põhjendada seda oma seisukohta, sest see sõltub väga palju inimestest, sest ega kõik ei ole need, kes saavad enda sisemise tunde järgi, kui ta ise võib-olla ei olegi isegi olnud foto fotoga seotud. Sest ta ei oska ennast väljendada mitte kuidagimoodi. Ja sellepärast paratamatult tekivad ebakõlad ja sellepärast paljud paljud niisugused foto fotovõistlused või ütleme, konkursid on erineva Maitsega kas teil on digifotoaparaat, Gustav German, kas teie pildistate ikka filmi peale? No ütleme niimoodi, et mitte, ütleme Heambaasti baasi väljendatud ma tõmbasin alla kriipsu, 2010. aastal. Sest ma oma leierkast, siis nägin, et mul oli kusagil kümmekond rulli filmi filmi järgi mõtlesin, et filmi hakkab aeg täis saama, et võiks, võiks nagu selle siis nagu otstarbeliselt ära kasutada. Ja võtsin siis väikse hingetõmbega nagu otsad kokku ja istusin istudes oma raudõuna selga ja siis tegin väikse tiiru, mitte kaugele siin kusagil 40 kilomeetri ringi ringina kuni Jägala Jägala jõeni, mitte koseni. Kosk on kuulus koht, ma olen pildistanud aga väga ammu uusi kohti tahabilistasest, seal käivad ju nii pagana palju inimesi, tuhanded, sajad tuhanded, kes pildistavad ega ma ei oska paremini näha. Ma ei taha niisugust pilti teha, mis teinud juba niux, mis mis teised ei ole teinud ja mida teised enam kunagi järgi teha ei saa. Aga mis nendest 10-st rullist sai, siis nendest filmidest? Nii et ma pildistasin, tegin terve päevase ringi ja pildistasin täna, need olid mul ja nendest 10-st rullist, mis ma siis valmis tegin või lasin teha valmis? Neli pilt. D. Ja nüüd ootan takkajärgi, et ma päris ära kustunud ei olegi. Et need või vaadata võib vaadata küll. Kui ka aeg on muutnud suhtumise ja nägemuse. Sest et need on niisugused keerulised psüühilised protsessid, mida sa pead arutama ainult iseendaga. Ma ei saa kõrvalolevate inimestega, ma ei räägi sellest, et keegi peab kaasas olema Hyman Annalt üksinda sõidan. On jah tõesti. Paari korral võtsin oma kolleegi kaasa, tema küll teise suunaga pildista, tehniline pildistaja, võtsin ta kaasa. Autosse, ta on rahulik inimene, ei kommenteeri, ei suuna, ei näita. Ja noh, nagu tavaliselt see ringisõitmine käib vaikselt, mitte peatee peal. Kõrvalti teid pidi. Metsa ma ei sõida, metsas ei ole midagi teha. Metsas näed enam-vähem ühte sama pilti. Aga kui sa oled tee peal, siis teepervelt. Sa võid näha 25 50 meetri kaugusele juba midagi, mis tasub minna auto peatada. Lähed lähemale, vaatad, mõtisklenud selle juures natukene tuleb tagasi, istud autorooli. Ja siis see sõber, kes su kõrval istub, püsib suures kuule, seal ei ole mitte kuraditki pildistada. Mis asja sa läksid sinna vaatama, seal täitsa kummaline. No istusime veel natukene, mõtlesin siis. Ei, et mul võtsin, teen tagant pagasiluugi lahti, võtsin kaamera. Mul on tavaliselt mitte sellepärast, et, et me midagi ei juhtuks, aga ta on statiivi peal kogu aeg. Mullased, pehmed asjad, nii et ei juhtu midagi, mitte kiiruse pärast, ma ei, ma ei saa kiiresti teha mulle vaheaega ka väga palju läheb aega. Väga noh, kas väga palju, aga ikka läheb aega. Ja siis lähed sinna, siis oled seal 10 minutit, veerand tundi, teinekord rohkem, eks ole. Vaatad taevasse, vaatad pilvi, vaatad seda päiksekiit, noh, jutumärkides pesi seda päikest, kuidas ta puude vahelt, sellele objektile või sellele raamile. Sest sa pildistad ühe silmaga, ma näen pildid, sinu pildid. Ja sa pead selle pildi panema või siukseid süzee motiivi sellesse raami ja 100. seda ette kujutama, milleks sul seda tarvis on, kas ta läheb seina peale või ta läheb albumi, see sõltub kõik sellest ja see on niisugune nägematu. Tegemine, mida kõrvalt inimene ei näe, mis toimub sinu sisemuses selles tuhasest ja nagu öeldakse Aga öelge, kust ma ei saanud sellest aru, te tegite need 10 rulli täis ja see oli mõned aastad tagasi, ei ole pärast seda ühtegi. Ei möödunud aastal täitsa null ei ole teinud ja ideegi. Miks? Sellepärast, et ma pean väga palju ringi sõitma. Ja ma olen, mul on kümneid kümneid kohti, kus ma olen käinud iga aasta veel mitte sellepärast, et maast aegasid pilise nei aasta Aegelomulovli eriti sügises, seda teevad kümned tuhanded pildistavad sügist, eks ole. Et no ilus, kollane värk, eks ole, üksikud pildid, mis on tehtud. Aga muus osas te räägite 10-st rullist, 10-st lülist sain ainult kolm-neli neli kaadrit. Valisin lõpuks välja, millest ma mõtlesin, et sellest võib midagi tulla ja nägemuslikult, kui ta oli valmis, vormistatud raamitud siis ma saan aru, et ma siiski valesti ei teinud sellel teesi veel, eks ole, mis oleks võinud aga selle asja minu jaoks kõige niisugune mõnusam tegevus, on see esmane diapositiividest välja valimine ütleme seal neli-viis etaloni diabriotiini, see on esmane, mõned valguslaua peal välja olin. Mõtlen ja see ei ole minutite küsimus, see võtab teinekord istud mitu korda selja taha laua ta mõtisklused uuesti ümber. Et kas see või teine või kolmas ja kui neid on neli-viis tükki välja pallitud, siis lased nendest teha. A viis, noh, see on pool sellest niisuguse koopia koopiad lased teha. Ja selles Sadalas õige pildi sa näed, mis sellest tulla sellest väiksest kuus kord seitsmest formaadist, sellest ei näe kõiki detaile, sa pead, kõik detailid läbivaatamisel pildil on, seal on pinnad mis peab omavahel klappima. Nad ei saa, need, see on niisugune väga pikk. Kui jutustada, siis peab enne väga pikalt mõtlema, kuidas sa seda välja inimesele, kes fotograaf, et noh, kas teab või ei tea. Sest see ei ole, ei ole jutustatav ja otsekohe arusaadav mõiste, kui ma räägin, mismoodi mul aju töötab, sellel ajal, kui ma mõtlen selle pildi edaspidist saatust Te ütlesite, et teil läheb ühe pildi tegemiseks välja valimiseks süvenemiseks väga palju aega. Kas see tähendab seda, et ei ole selline välk fotograaf kunagi olnud, et lähen kohale, toimub sündmus kargan autost välja, inimesed, ma ei tea. Laulavad hingestatult, kaklevad midagi, juhtub, et seda, seda pole mitte kunagi teha suutnud. Välja arvatud alg alguses alguses nooruses, siis kui noorteajal oli oma, alustasin spurdi pildistamisele. No ajad ei olnud, olid teised, eks ole, ja võimalused olid teised. Siis võib-olla tulid mõned niisugused olukord tõesti mängu, aga ma mõtlesin, et ega sellepärast ma ei pea jooksma ja sellepärast ei tule see pilt palju parem, kui ma püüan rahulikult natukene enne mõelda, kui läheneda, asjale, hakata pildistama. Ja oi palju, palju kauneid mälestusi on selles mõttes, et kui ma seisan pool tundi tundajaga madalas väikses jões, mis on võib-olla paarkümmend sentimeetrit vett, et ülejäänud on kõik kivid ja sa seisad, seisad, ootad, seisad, ootad sellepärast kaldale on minek väga keeruline, keeruline keeruline ja aparaat on sealsamas ühe hoiad aparaadis synni ja muudkui vaatad taevast ja ootad, et millal tuleb päikse Irekene sinna jõe peal. Sest mul oli oluline, et ma tahtsin, et see veši mis sealt tuleb, et päike langeks selle vee peale. Sellel veel oleks hõbedane värv. Kuulan seda kuulan ja ma lähen üle kere higiseks ja hakkan sügelema ja mõtlen, et kuidas inimene suudab ennast sundida seda tegema, mis on fotograafi kõige tähtsamad iseloomuomadused. Teie arvates, öelge palun. Kuna ma enne ütlesin, et on väga mitu suunda, millega fotograafid on harjunud, siin on üks näide, on minu peale mind tulija endis noort hääldadel natukene aega ka spordilehes ametis. Lembit peegel ta praegu ka natukene midagi teeb, mälestusi kunagisest. Seal on teised mängureeglid. Äkki ja kiiresti mõtlema ja tegema. Aga. Kuna just loodusMa olen kõik etapid, mitte kõik, vaid see, mis mul on meelepärane olnud, olen läbinud, noogutab ma seal muud ega see ei ole katsetus olnud, seal on kolm, kolm aastud siluetti tehtud, kolm aastat, klaase pildistatud. Reklaam meil on paarkümmend aastat pildistad. Mõelge nüüd ise, mina ei käinud ise järel, mina pole kedagi palunud. Kui mulle tuuakse auto täis võrust Võru leiba ja värk ja kõik sinna juurde tuuakse mulle stuudiosse ja öelge, et palun, tehke, meil on tarvis teha reklaam buklit. Ei mingisugust kirja ei olnud, et mismoodi nad tahavad, mul oli vaba voli, kujutage ette, ma tegin seda, mis mu hing lubas ja ette sundis. Tähendab, jutumärkides sundis. Ja see oli kõige mõnusam, kui esimene kord ei klappinud, tegid uuesti, eks ole, ja ma ei ole mingisugust terminit, et vot nüüd vot selleks päevaks selleks kellaajaks saab asi valmis. Ma ütlesin, et palun, et jätame paar nädalat või umbes niimoodi. Et siis räägime edasi. Tõid mulle veel pool koti? Rub, ehkki teri. Mul oli mõte niisugune, noh vot kotist tuleb välja. Rukis läheb tähendab sedasama, see põra põrandale ehk tausta peale ja seal oli siis pandud rukkileib, on näitena selle asja kõige lõbusam lugu oli see, et tekkisid May hiired. Ei teadnud, kus kuramuse kohas seda assot ot otsida läks ikka sellest viljakotist magasite seal on teie naine oli kindlasti väga pahane. Ta ei teadnud vilja, viljakütt oli. Ott oli peidetud nende peidetud pandud, mul oli stuudiot ehitasin siis oli ta põrandapõrand all, seal seal oli ruumi, oli seal ja siis lõpuks, aastaid hiljem avastasin selle järgi mitte. Ei, ikkagi ei öelnud mulle neid loomuomadusi, mis fotograafid olema peaksid. Teie arvates, kui me jõudsime selleni, et on olemas äkilisi fotograafe, kes peavad oma pildid kiiresti kätte saama siis mis on need omadused, mis teist tegid hea photography? Kiitke nüüd ennast, ega seda võimalust väga tihti raadius ei ole. Eino kiita. Kõige lõbusam on, aga sa pead tunnetama seda mõnu, et sellest midagi saad. Et ilma selleta pole mõtet üldse teha isegi väljasõite imestada see küsitlus on küsit hommikuti. See oli aastaid tagasi, kui ma olin algul muidugi seotud, seal olid konkreetsed. Niisugused. Objektid, mis võisid linnade pildid või mõisade pildid sees, see oli teine asi, hommikul kell kuus sõitsid välja ja kui keegi oli üleval, siis küsiti, kuhu sa lähed? Raputasin, ega ma täpselt ei tea, seal, kuhu kuhu tuul viib ja praegu on samuti. Viimased viis aastat on sama, samamoodi istun autosse, ega ma ei tea, kui suhtama näen, tee peal olles mõtlen, et kas teen selle tiiru ümber Loksa poolso poolsaare või keeran vasakule, lähen sinna. Ütleme Kiisa ja ütleme neli või sinna kanti, eks ole. See on mul täiesti, vot siin siin ongi see, et kui täpselt teaks, siis saaks paremini selle küsimuse vastu ma täpselt ei tea, ja see ongi selle otsimise mõnu ja rõõm. Kui sa leiad sealt midagi, kus keegi teine ei näe. Ja kui mitte millestki stid oskab teha ja saab teha midagi, see pakub sulle. Me rääkisime juba sellest, et praegu on tõesti Eestis iga teine või kolmas inimene, fotoaparaadi omanik. Kas teid, miski selles moodsas suhtumises häirib miski selles, et kõik pildistavad ja kogu aeg pildistavad ja kui sa veel kohtad jaapani turisti, siis ta üldse ilma foto? No nüüd siis juba kas Aipäärite või telefonita ühtegi sammu ei astu, sest kogu aeg ta klõpsutab. Eks seda on liiga palju. Mõnukõdi ütleme niimoodi, kui seal eestikeelselt õieti väljendatud seda enam ei ole, mis oli vanasti? Tähendab see põnevus, oote, põnevus, kui sa ilmutasid mustvalget filmi, su hing ja su närv oli kogu aeg pingul heas mõttes enne kui sa see film oli ilmud, sa nägid, et seal on juba midagi peale, et sealt juba midagi tuleb, niisugust mõnu enam ei ole, see oli üks põhiline, põhiline, mis mis pani selle fotograafi hoopis teise kasti võrreldes praegusega praegu sa näed selle tulemuse ära, aga see ei ole siiski see, mis võimaldab natukene rohkem vaeva näha. Praegu väga lihtsad, väga-väga lihtsalt tuleb see kuigi ja nagu öeldakse, minul ei ole endal kodus. Seda arvutit siiamaani pole olnud. Kahjuks mina ei oska ka võõrkeelt, sellepärast tollel ajal ei olnud vajalik ühest küljest ja ei olnud ka soovitav ütleme nii. Ja. Et ma küsisin, kas tundub, et see, mis praegu tehakse, et, et seda on äkki liiga palju selleni me jõudsime, et, et, et seal ei ole enam seda, seda sellist mõnutunnet või väikest ärevust ja põnevust. Aga kas näiteks inimesed siis, kui nad ütlevad fotoaparaadi kohta seebikas? See häirib teid? Häiriv häiriv, häirib, häirib just see ja pärast nendel nendel on väga keeruline Nad teevad ju tuhandeid-tuhandeid pilt, eks ole, ja kui nad arvutes need vaatavad. Ega nad on niikuinii tillukesed ja nende pealt ja küll nad suurendavad pärast üksikut üksikud välja, mis nad välja on valinud seal suur töö ja niisugune eelnev ettevalmistus või süvenemine asjasse, ettekujutus, kujutlusvõime, see on omaette omaette probleem. Seda igaüks ei saa endale lubada ja ta ei oskagi seda teha. Et mis eesmärk on, kas ta paneb selle selle pildi, ütleme, oma fotoalbumi teeb sellest postkaardi suuruse pildi või teeb suure pildi, laseb seina peale ütleme raamida, see on teine asi ja need omavahel võrreldavad ei ole, väikest, ütleme Boscardi suus pilti ju seina peale suuremas Fortuuga panna. See noh, kuidas keegi, ma ei oska veel öelda. Ja miks mina üldse piltide peale läksin? Ma tahtsin näha kuidas paistavad sanan A4 formaat, kuidas need välja näevad vormistatult piltidena ja kuna tehniline progress on nii suure sammu edasi astunud et see tehniline kvaliteet, mida ma laboris saanud pildi näol see rahuldab mind kui see oleks vilet, siis ma ei oleks teinud, ma tahtsin näha, kuidas suur võit ja mitte mitte kõik pildid see on valikuliselt ja see on jälle niisugune noh, mõtlemishea, psüühiline protsess, mida ka mina ei oska isegi suusamale väljendada, mismoodi see kellegi peas toimub, aga see, mis te enne küsisite, et nii palju tehakse, see on tõesti tõesti niisugune lugu, et palju tehakse mõttetult lihtsalt, et kiiresti-kiiresti ära teha, et nagu öeldakse Milleks pulmad? Kui on, see on non ka pulmafotograafid, kes on väga kõvasti kinni maksan, see on üks asi. Oma inimeste igasugused koosviibimised. Ütleme, seal sünnipäevakoolide lõpetamised tulevad nii loomulik ja seal on igal kas igale ka peaaegu iga, igal on fotoaparaat ka ja see on põhiline, mille peale terve see suur armee, kellel fotoaparaadid on, sest niimoodi ringi sõita Ta. Ja ennast lõdvaks lasta, mõelda ja vabalt tegutseda. Selleks on alati mida palju aega, tahtmist, materiaalset vabadust on kallis lõbu. Kas teil on seda materiaalset vabadust olnud, te olete terve elu olnud fotograaf, kas teil on õnnestunud selle ametiga ennast ära elatada? Siiamaani jah tänu albumitele. Ja see on mulle materiaalselt lubanud ja ma olen tänu nende nii-ütelda sissetulekule endale võimaldanud nii palju kulutada bensiini filmi ilmutamist. Seda ei saa keegi keelata. Kas teie oskate ütelda mulle? Nüüd on küll koht, kus saatekülaline hakkab ajakirjanik. Kohe küsimusi esitama. Kui palju ma tohin kulutada ühe motiivi? Võiks ju see saamiseks filmi. Et iga film maksab ligi, maksis 100 krooni tsirka. Et kui palju ma tohin seda, kas on Eestimaal niisugust hinnakirja? Neina lei oli kunagi ja heinahinnakiri. Aga tavainimene ma ei räägi isegi, ma pidin olema seotud viiega, kuna küsimus trükis, trükikoda kohal pidi olema. Paber tähendab et loominguline töötaja umbes niimoodi. Ja fotograafia, kes on ka pikka aega teinud tööd, tema tõstab käed püsti. Sest see on sinu oma asi, et kuidas, kuid kui palju sa, kui palju sa sinna julged raisata. Aga kui sa hakkad mõõtma seda nagu öeldakse rahas hea inimene, siis need on mitte midagi välja. See jääb absoluutselt kõrvale. Kui kunagi oma küsisin, köhisin selle ammu, et ma saan tulu raamatu müügist, et kas ma tohin traktorist mööda sõites teha Ühe lõuna endale jutumärkides kuninglikele lõuna. Mulle vastas ametnik, ade võite ju võileiva kaasa võtta. Nii ongi, aga öelge Gustav German, kui, kui teil on olnud tegelikult tõesti voli teha seda, mida te olete tahtnud terve elu see on amet, mida te olete armastanud. Te olete nautinud seda tööd. Kas, kas Teile maksnud tervise, kas see, kas see näiteks on tervislik, vastupidi. Siin ongi see järjekordne psüühiline poliitika, jutumärkides et mida teatud asju loomade seas ka välja öelda on see samane, nagu ma enne ütlesin, et mis aitas ja on aidanud teatud asi. Ja saan istuda, yin ja rääkida. No ma ei tea, kui normaalset juttu. Aga oleme vist teineteisest aru saanud. Mida te siis teete, kui te nüüd enam ei pildista mille peale kulub teie pääl? No mina olen esimene sööja põhiliselt teinekord on proua, kes unistada söömiseks, nimetada hommikune võileib või, või kaks või-saia. Panen peale. Juustu juustu või merevaiku kui ja siis merevaigu peale veel ja teinekord mõttes allapoole tahaks ka panna, nagu. Mis kell siis on, kui te joote oma esimest kohvi? Oi, see on kusagil teinekord pool seitse kell seitse, pool kaheksa. Tähendab õnn on see, et ma ei pea kusagil täpselt olema, välja arvatud, need on niisugused üksikud üksikuid juhujuhud juhud. Jah, teinekord aitan. Kord nädalas ütleme, õega poodi. Toiduabist abistan, teinekord toitavad tütretütred. Tütred ja nüüd on juba varsti käes aeg. Kui ma saan sõita. Mitte kaugele Jõelähtme Jõelähtme. Jõelähtme pais ütleb teile midagi ja enam-vähem seal tehti niisugune. Minul on olide kibe kuulata, näha lasti tühjaks, ta oli suur pois, kalamehedki, seal kümned tonnid, kalad läksid kõik hukka. Tehti mingisugused mõõtmised seal, selle asemel, et valmis teha kava, trepp. See unustati. Et elektrijaama ehitusel tegemata. Nii kurb pilt oli seda vaadata seal sest ma käisin nomis tihti nädalas paar korda ikka kalal. Tähendab kala püüdsin väga kunagi ammu-ammu, aga nüüd ma saan kalameeste käest. Sõidate selleks korraks Jõelähtme paisule, sealt kala tuua. Ei. Seal kui seal ikka väimees parve, kes suvila, saun, seal on paar väikest kopaga kaevatud. Niisugust niisugust niisugust väikest väikest väikest väikest kala, kala, kalatiiki. Seal on väike, paadisadam. Seal on peen pingikene. Saab istuda ja mõelda Sermann üksinda. Mul on nende väiksed rõngad keset kaasas. Tavalist saia saab ainult väikeste tükkidena, need lähevad kiiresti minema, aga need suurimad ajavad taga tervet seda tintiiti. Ja seal on niisugune rahu. Ja seal seal ma olen teinud tsirka 10 pilti olles seal ja ringi käies med 500 meetri kaugusel ümber, mitte ümber päris, aga et sealt sealtkandist, mis on tehtud, see on lemmikkoht. No kujutame ette, seal on olemas. Eks ole tegelikult kaks paadisild on, üks on suure jõe paisu peal. Sealistus taat ehk väimees, poja isa püüdis kala. Sealt saab latikat, saab, saab püüda küll. Püüdis kala. Mina tulin ka sinna, teretasin tema seljaga minu poole kala kalamajas, nagu ta on. Ma vaatasin natuke ringi, väga kena vesi oli väga kena, vesi oli selles mõttes tuul vaikne, õigest kohast oli päike seal kulda, seal oli kolm või neli erinevat värvi, oli sellel veel. Kaua ei mõelnud, seal kuus-seitse meetrit oli, läksin, mõtlesin oma leierkasti, tõin sinna alla. Tegin lahti. Ta püüdis kaela vaikselt edasi, meie vestelnud, rohkem, mitte midagi. Mina hakkasin vaikselt pildistama. Seal istusin ka, sealjuures jälgisin, vaatasin seda asja. Ja lõpptulemus oli niimoodi, et ma tegin. Ühe suure pildi tegin isegi meeter korda 20 nyt oli paarkümmend, mis oli seal rahvusraamatukogus ja, ja niisuguse väikse. Nii et niimoodi seal ka teha, et mitte kedagi segada, vaid oma omaette ja sind ka ei segata. See ei olnud ainuke. Ja kuna pool puud oli Sellesamase. Ära ära juba nüsitud. Aega saega eieieieiei müts aega vaid see loomakene looma habras kobra pool puudel ära ära juba närinud, nii et oli just just kukkumas. Aga see oli niisugune ilus koht, kus siiamaani rohi rinnust saadik oli rohi. Ja sa võid sealt läbi ronima koos aparaadiga, niiet kajalevalvaal vabal ajal seisid, et võib-olla oleks juba peaaegu, et noh, nagu komis komistanud. Ronisid sealt läbi, esimene kord, kuramus, tule sealt midagi alla, koht on ilus ja kõik on keskel saarekene, roheline kevadine aeg. Ja ma ütlesin, et ei, et mis asja küll teha, et kuule Väimas, Fogore ja Margus tee sellele väike siit kasaka sisse selle poole, et nagunii ta kukub sinna vette. Etle vaar teor omas. Ja tegi ja pilt sai, ilus. Sai tõesti ilus. Gustav German tänase jutusaade mõte, ma arvan, ma proovin seda kuidagi kokku võtta, on see, et inimesed võtke aega, käidi ring, ei ole vaja üldse minna kaugele. Aga kui te oskate märgata, siis isegi ilma selleta, et sellest sünniks foto või pilt. Kui te selle talletatu oma mällu, siis te olete juba palju-palju rikkamad. Kes võib nii-ütelda. Teed täielikult, sest et kui ma käin üks lause veel käin Nõmme noortemaja fotoringiga tegin ühe hiiu. Hiiul rabas väikse ringi nendega koos mitte õpetada, näpuga näidata, vaid on juhendada ja suunata, näidata sinnapoole, et kas sa seal midagi näete. Et kas on midagi, mis võiks kuidagimoodi raami raami panna, kas ta oskab seda omada uurseid ja kaheksa inimest pluss nende pedagoog. Ja lõpp oli see, et jah, siit-sealt noppis nii ühte kui teist ja lõpp oli see, et ma ütlesin, et ega siin mees, kunst ei ole sõna nainud oskus näha. Aitäh selle hommikuse vestluse eest, Gustav German. Ilusat pühapäeva kõikidele kuulajatele ja meie saadet. Täna jääb lõpetama Uma muudu, kes laulab sisaliku nähtamatust või ka nähtavast jäljest, nii nagu igaüks meist seda mõistab ja näeb. Vaata jäänud sõna. Tallele kuidas muidu kätte? Saab heita ja.