Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord me rääkisime 1934. aasta detsembris ekraanile jõudnud missioon peata filmist. Ka sellest, kuivõrd suur osa oli Stalinil mängida, kas mingi film ekraanidele jõuab? Haned ei ole ju mitte Stalini otsused ainult filmikunsti kohta, vaid laiemalt üldse kõige selle kohta muidugi köite ju ääretult Nõukogude maa Stalin isiklikult kontrollida ei suutnud, filme vaatas ta kindlalt kõike. Nii et need otsused juttusid tema suvast. Miks see teema on meile ju nii oluline, kas või tänast päeva silmas pidades? Väga sageli, eriti, kui on juttu nooremate inimestega, kes tegutsevad kunstnikult Tori vallas, siis öeldakse mind, poliitika ju ei huvita, mina tegelen oma asjaga, kogu inimkonna ajaloo kogemus näitab, tähendab et oi-oi kui palju. Kui see õige aeg on maha magatud, siis on meil selline võim, kes otsustab lõpuks ise. Kõik detailid, kõik nüansid, mis puudutavad ka seda maailma, mis esmapilgul ei ole poliitikaga seotud. Aga ei tasu unustada, et läbi pika inimkonna ajaloo on ju tellijaid olnud valdavalt. Kas, kui võib nii üldistada, siis nendeks on olnud jumalad ja võim. Nii et see võim ei ole kaugeltki nii abstraktne ja kaugeltki pole see ükstaskõik, eriti kui see võim on autoritaarne diktaator, lik, nagu ta oli Stalini-variandis ja sellega Raska lihtsalt hoiatusena või meeldetuletusena on ka see vahekord vahekord kas või Stalini ja Dunaevski vahel ju meile ka tänase päeva vaatevinklist küllaltki huvitav või ta vähemalt peaks olema mingi märgilise tähendusega. Ja rääkisime ka sellest Dunaevski, kes oli selle filmi ja enamuse nende komöödiate muusika autoriks, et see vahekord polnud kaugeltki pilvitu ja oli meil ka üks küllaltki konkreetne näide see puudu taas 1942. aastal valminud Dunaevski laulu, nii et tema on selle laulu muusika autor. Ja see laul oli maja Moskva mis on mingis mõttes ootamatult raske öelda, mis see on, kas siis hinges seda soovi Stalinile laulu kirjutada, Dunaevski ikka polnud, igatahes teosed, mis olid pühendatud suurele juhile, pole ju kaugeltki selle valla asjatundja, aga vähemalt on öeldud, et need olid, kui vaadata tema loomingut, siis võib-olla enim ebaõnnestunud teosed. Miks see oli nii, kes seda oskab öelda? Ja sellest oli meil ka natukene juttu, et selle konkreetse laulu puhul ju, kui kuulajate seas tekitas laul väga suurt huvi, hakati saatma raadiosse kirju sooviga seda laulu veel kuulata, siis kohalikud ülemused asendasid siis selle reagus. Inimene tuli Moskvasse, sellepärast teda ootas seal kallim hoopis lausega, et see ootaja on Stalin ja Stalin annab siis kaudselt käsu see laul ära korjata. See lause talle seal sellises variandis ei meeldinud. Ning tõesti vaatasin seda laulu edasist saatust. Järgmine kord jõuab ta kuulajate ette kuulajate kõrvadesse alles 1944. aasta suvel, nii et paar aastat on Paikust ja sellele paljukannatanud laulule on kirjutanud patud jälle uued sõnad või vähemalt see lause on muudetud. Ja nende autoriks on Mark Minski ja seal on see lause juba rast koorot liik. Tillu piirmunnaši, Stalin Ševioot, nii et natukene on tehtud ta kuidagi mõistusele arusaadavamaks. Ja kui sõjajärgsel ajal pärast suurt võitu kirjutasid ju kümned kümned autorid üle selle suure nõukogude maa ülistuslaule sellele peamisele võitjale seltsimees Stalinile siis millegipärast inspiratsioon Dunaevski jälle ei taba. Mingi suur õnnetus on nende Stalini lauludega ja see laul, mis on otseselt tema sulest pühendatud Stalinile. Selle teksti autoriks olid kaks luuletajat, tol ajal tuntud nimed, Sergei Vassiljevi, Aleksander kaval jõnkov. Nii et nende luuletajad sõnadele. Aga väidetavalt pole seda laulu kuskil leidnud, väga pikalt muidugi ka ei otsinud, aga need mõned katsed tulemusi ei andnud. Ja väidetavalt pole seda laulu ka eriti kuskil avaldatud. Igatahes on öeldud, et see laul olevat kukkunud Dunaevski välja veel viletsam ana kui see laul, mille omal ajal tellis talk show. Välistatud, arvestades millise tähelepanuga Stalin jälgist olla aegsete Nõukogude tippkultuuritegelaste toiminguid. Et see informatsioon temani jõudis, teame ju, kui kuid kiuslikult tähelepanelik ta nendes küsimustes oli. Ja kui vaadata Dunaevski, et lihtsalt on ajaski natukene täna lõpetada, ei ole see ilus sõna kellegiga lõpetada, aga vähemalt teemaga lõpetada siis niisuke soodne hetk kättemaksuks või oma suhtumise temasse meerimiseks saabub 47. aastal. Sest millegi muuga ei oska seda seletada kui kiusuga ja nimelt kus sisse aiend, tuna Jevski saab esmakordselt ka võimaluse sõita välismaale. Ja see luba on seotud ühe uue filmi väntamise kaja nimelt Tšehhoslovakkias rahas, seal on ju suured filmistuudiod ja seal linastataks ühte uut Nõukogude filmi toimuvad võtted. Selle filmi pealkiri on kevad ja selle filmimuusika on kirjutanud Unaievski. Nüüd ta siis saabub sinna, noh, aga tegemist on 47. aastaga ja ei ole see poliitiline olukord Tšehhoslovakkias veel kaugeltki nii väga kindel. Ei ole veel lõplikult kommunistid seal Moskva abil oma kätesse kogu võimu võtnud ilmuvad veel erineva kallakuga ajalehed ja nii juhtubki, Dunaevski annab intervjuu ühele nii-öelda parempoolsele ajalehele pisikene aja lehekene. Ja mis on tema muidugi suur viga, seda ju kõik minuealised kuulajad teavad, et ei tulnud kõne alla, eks mõni nõukogude inimene, kes oli Läänes või ka idas sotsialistlikes riikides, andnud kohalikule ajalehele intervjuu, nii et see oleks jäänud Nõukogude Liidu saatkonnas kooskõlastamata. Radoon Aiovski seda teeb kunstnikuna õndsalt, võib-olla ei teagi, neid reegleid ei pööra tähelepanu. See kogemus on ju ka paljudel olemas, et sa võid ju ajakirjanikule rääkida ühte juttu, aga pärast lehes ilmuta natukene, moonutab Donna selles suunas või vähemalt ka selles poliitilises suunas mille esindajaks parajasti see ajakirjanik ja ajaleht ka olid. Ta sõimas, aga ju siis seal midagi oli. Mis võimudele ei meeldinud, loomulikult saatkond reageerib, informatsioon saadetakse Moskvasse. Esmapilgul paistab, et kõik on vaikne ja midagi nagu ei järgne. Jääga otseselt ju mingeid karistusi Dunaevski läga ei määrata, aga. Rassaabunnist tagasi Moskvasse. Juba on avaldatud avaldatud nimekiri nendest inimestest, kes on esitatud Stalini preemia laureaatideks ja nende nimedes ja loomulikult ka Isagdu Naievski ja seekord opereti eest muusikat tema poolt kirjutatud Volne veetser. Väga populaarne sarna inimesed laulsid, seda meloodiad ja sõnad olid peas. Ja kui see nimekiri, aga lõplik kinnitaja on seltsimees Stalin isiklikult temanimeline preemia, kuidas siis saab teisiti olla. Ja kui see nimekiri jõuab Stalini lauale, siis ta tõmbab sealt Dunaevski nime maha. Aga mida sa tol ajal tähendab? No tänasel päeval ikka loeme, et mõnele preemiale kultuuri preemiale esitatud Need inimesed, nominendid teadlase taga, Oscarite variandis on auväärne asi olla nominent ja no mis siis, et ei saa, saad järgmine kord. Aga tol ajal Nõukogude Liidu kontekstis see, et Stalin tõmbab kellegi nime maha, on ju signaal. Autoritaarse võimu tingimustes ju on kümneid kümneid sadu Neid funktsionäär, tegelasi, inimesi, kes üritavad juba ette jõuda. Ta, mis neid võib järgneda. Ja sellepärast ajalehtedes kriitilised artiklid järsku enam Dunaevski looming ei kõlba mitte kuskile toimuvat koosolekud heliloojate liidus, muudes organisatsioonides, kuhu Dunaevski kuulub, tehakse talle märkusi ja nii edasi, tähendab, algab juba midagi sellist, mis tolle aja nõukogude liidu argielus võis ka tähendada Siberit ja suuri karistusi. Kuid 10.-te alguses jõuab ekraanidele veel üks film, nii et vahepeal peaaegu paar aastat on Dunaevski sisuliselt tagakiusatud. Aga kuidas nüüd see Philine jälle teda valitakse, sinna muusikale soojaks, on omaette teema ja ka sellel täna pikemalt peatuma. Kuid tegemist on filmiga Kubani kasakad, see on siis lõplik variant selle nimega lapsele nime all ekraanile jõuab Dunaevski muusika ja mis on kõige olulisem? Stalin on filmiga väga rahul. Mõned allikad ütlevad, et vaimustuses mida 100-ga tulemusena tähendab Stalini preemiate sadu ja on kirjutatud, et mitte ükski teine film nendele soojad või selle filmi loojad sellisel arvul ei olnud autasustatud Stalini preemiaga kui selle filmi loojad. Ja nende seas jällegi sattunaievski. Aga mida meie siit loeme välja? Me loeme siit välja, et mitte ainult looming, kas seda avaldatakse vaid inimese saatus, looja saatust tol ajal sõltus ju ainult ühe inimese suvast, tema otsustas, kas on andekas, ei ole andekas, kas avaldatakse ja avaldab Ta ja lõpptulemusena kas elab siin või elab kuskil mujal ja kui pikalt üldse elab. Ja sammal sel aastal saab ka, ilmselt seoses juubeliga saab ka Dunaevski siis austava tiitli Vene Föderatsiooni rahvakunstnik, aga siin on jälle oma väikene nüanss. Nüanss seisneb Stalini oma kiusu ei jäta nii et nagu ikka präänik ja piits, need käivad käsikäes. Samal aastal, kui antakse sisse suur Preemia ja paistab, et Vene Föderatsiooni rahvakunstiks on ju väga kõrge aunimetus. Kuid tuleb silmas pidada, et väga paljud Dunaevski kolleegid tol ajal olid juba Nõukogude Liidu rahvakunstnikud selle vabariigi Vene Föderatsiooni vaid veelgi või kõige kõrgema, siis selle au pälvinud, nad olid saanud Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Ja nüüd see inimene, kes on tol ajal mitte formaalselt peaaegu et muusik number püks selles Nõukogude hierarhias teda pärjatakse siis nimetusega, kõik ju saavad aru, millega tegemist, nagu aste allpool mitte Nõukogude Liidu rahvakunstnik, vaid Vene Föderatsiooni rahvakunstnik. Kust ja millal see nimetus sünnib, sest nõukogude ajal olid ju ka Eesti NSV teenelised kunstnikud ja rahvakunstnikud, nii et iga liiduvabariik veel eraldi jagas. Neid tiitleid olid ka üksikud eestlased, kes olid ka Nõukogude Liidu rahvakunstnikud. Nimetus pärineb 30.-test, kuuendast aastast kinnitatakse 37.-st ja kui vaadata seda esimest pärjatute nimekirja, siis seal näiteks on ka selline väljapaistev nimi. Huvi pärast neid vaatasin, mõned nimed on muidugi tagantjärele täiesti tundmatud aga nende seas oli näiteks, kas Stanislavski peatati selle tiitli väljajagamine 91. aastal ja vaatasin ka neid, kes olid viimased selle aunimetusega pärjatud ja nende seas Läks paljude lemmik lauljanna Allaborizona Pugatšova. Nii et oli viimane Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Kuid sellel tiitlile oli ka oma eelkäija nimetus, seda hakati jagama juba 19. aastal ja see oli Naroodne ardistris publiki vabariigi rahvakunstnik. Ja näiteks selle tiitliga oli pärjatud ka Shaljaapin, hiljem võetakse see talt ära, kui ta Nõukogude maale tagasi tule, kuid tuleks aga tagasi selle meie poolt juba nii pikalt käsitletud filmi juurde. Ta on ikka tolle aja nõukogude elus nii oluline ja oluline anda ka selleks, et me saime selle filmi najal demonstreerida veel kord, kuivõrd kõik see sõltu Stalini suvastama soovidest, missi ole Ribeata. Lihtsalt meeldetuletuseks, et seal mängis pearolli tuntud laulja Leonid Diosof. Ja võib-olla vähesed teavad, tema pärisnimi oli tegelikult Lazar Vaisbain. Ja kuna me oleme neid nime meelde tuletanud, siis ma mõtlesin seda, me pole ju ammu teinud, et võib-olla meenutaks ka neile kuulajatele, kes mäletavad ja kes ei mäleta, kuidas kõla asutiossovi hääl ja mängiksime võib olla ühe laulu Putjossovi esituses. Ja selleks lauluks valisime, millest unistad, meremees, mis peaks ju väga hästi sobima pühapäevasesse päeva, sest kes meist ei unista, kui isegi pole meremees. Muuseas, kuna meil oli juba juttu Nõukogude Liidu rahvakunstnikest, siis vutiosofon vast esimene niinimetatud estraadilaulja, kes selle tiitli pälvib 1965. aastal, nii et sellest aastast alates on ta Nõukogude Liidu rahvakunstnik ja kuna tema sünniaasta on 1895, siis on arusaadav, et see auväärne tiitel anti talle seoses juubeliga. Väga huvitava elulooga. Mees noorest peast on teeninud elatist isegi akropaadina tsirkuses. Juba enne revolutsiooni esines mitmes teatris esimest korda kinos 1919 ning võib-olla murranguliseks sündmuseks tema elus saab aasta 1922 oli koos ühe Nõukogude Liiduga piga naise ja tütrega ekskursioonil Pariisis juhtus seal kuulama det Luisse. Esinemist oli nii vaimustuses ja suurepärase muusikuna lauljana, kui pöördub tagasi Leningradi, siis asutab seal džässorkestri suur edu. Kusjuures väga palju töötlusi ongi talle kirjutanud tulnud just nimelt Tunayerski. Ja muidugi eriti suure kuulsuse toobki talle see film Vessionäri peata pärast seda filmi tunneb ja teabuti ossovit juba terve nõukogude maa, nii et väga pika karjääriga see jätkub sõjajärgsetel aastatel muidugi seal on täpselt samuti nagu Turayevskil oma kõrgperioodid ja madalseisud ja ei ole vaja pikalt peatuda, et kui keegi peab oma lemmikžanriks Tšassi ja teame, milline oli see suhtumine ajajärgul, kui võideldi kõige välismaisega, siis muidugi taolist muusikat peetud heaks ja normaalseks. Aga ei hakka praegu Putjozovist pikalt rääkima, võib-olla kunagi võiks ju nende tegelaste juurde veel tagasi tulla, Nad on seda ju mingis mõttes tunduvalt rohkem väärt kui igasugused parteigenossed. Aga lihtsalt praegu ütleme, et tema surmadaatumiks on 1982. Ja teine filmi peategelane, kes vääriks mitte väiksemat tähelepanu, on ju vaieldamatult kümnete aastate jooksul Nõukogude kinoprimadonna ja selleks on Ljubov arr loova. Aga tuleme selle meie põhijutu juurde tagasi ja selleks võib-olla tasuks lihtsalt meenutada, kuupäevi, veel kord Vesse olla. Ta jõuab Nõukogude kinoekraanidele kõigepealt Moskvas, siis ka teistes linnades. Aga see esmalinastus on 34. aasta 25. detsembril. Ja mõni päev hiljem, 28. 29. detsembril toimub ju ülemkohtuistung, millega mõistetakse surma 14 inimest Kirovi tapmise ja salaorganisatsiooni kuulumise eest. Nii et kaks sündmust praktiliselt Ühel ja sellel samal ajal. Ja üks NKVD töötaja, kes on selle maalaskmise juures viibinud, on hiljem meenutanud. Tänud, et kui 13 inimest oli juba maha lastud ja elus oli veel see viimane järjekorras äärmine Kotoleenofoli, selle mehe nimi, siis olevat tema ligi astunud Agraanov ja Užinski tuntud nalja juba tegelased, kes seda protsessi kureerisid ja olevat laelnud kohedeid lastakse maha, aga vähemalt nüüd seal viimasel elu hetkel tunnistage siis seda tõde. Tõde, kes siis ikka organiseeris Kirovi tapmisse. Eakataleenov olevat vastanud, need on ju kõik niisugused allikat, mida võib uskuda ja mida samas jälle võib ka mitte uskuda, nii et see on vaba valiku küsimus, aga väidetavalt olevat öelnud, et kogusse protsess on üks suur jama. Elasid, et need inimesed maha kaheda lasetega mind maha. Kuid kõik peale Nikolajevi on ju tegelikult süütud ja vot see ongi kogu tõde ning loomulikult lastakse ka tema maha. Kuid me teame, et Nikolajevi ja tema kaaskonna kaasseltsimeest, kes Jumite kõik isegi ei tundnud, 11 hävitamine oli ju vaid sissejuhatus, sissejuhatus selleks, et klaarida arved, sinovjevi ja kaameni ja teistega hoopis suurema kaliibri tegelastega. Ning kui vaadata järgnevaid sündmusi, aga kinoekraanidel ikka jookseb see lõbus film, nii et nõukogude maa ja inimesed kõik on suurepärases tujus. Aga 15. 16. jaanuaril Leningradis toimub juba järgmine kinnine kohtuistung. Ja seal on süüpingis niinimetatud Moskva keskuse tegelased, mis on jälle üx Stahlil ikk, väljamõeldis, njat, kohtu pidamine Leningradis toimub Moskva keskuse üla ja vastupidi, seal on jälle Leningradi keskus, nii et need kaks keskust see pingis kokku 19 inimest, praegu ei hakka neid kõike nimetama. Võib-olla tulema selle protsessi juurde pikemalt tagasi. Ja kui vaadata, kes siis on need peamised organiseerijad, kes siis seda tööd teevad, need inimesed seal süüpingis oleksid ja räägiksid seda juttu, mida vaja on. Nendeks on ikka Jeuff žinski, Agranov aga peamine lavastaja loomulikult Stahlil, selles pole mitte mingisugust kahtlust. Ja kui Hruštšovi-aegse isikukultuse paljastamise käigus avati vähemalt osaliselt ka Stalini isiklik arhiiv siis sealt leida Et igasugused dokumendid, need on nimekirjad, kes, mis keskusesse tuleb paigutada, siis on ta seal teinud ringi aset, tõsi, nii et keegi teda süüdistatakse kuulumisest kontrrevolutsioonis Moskva keskuses on tema poolt noolekesega viidud Leningradi keskusesse. Ja need materjalid on seda väärat paljastavam, et ja seda värd kuidagi alatus valguses Stalinit näitavad ei ole mingit kahtlust peale nende dokumentidega tutvumist, et see kõik on väljamõeldis. Tol ajal, kas need ajendatud sellest või igaks juhuks, et saada kinnitust, et tegemist on ikkagi Stalini käega kirjutatud dokument. Sitaga viidi läbi kakrofoloogiline ekspertiis mis kinnitas üks-üheselt, et seon Stalini looming. Mida selle protsessi kohta on teada, et esimese paari nädala jooksul nihkaameniew, kui Sinaview keelduvad tunnistamast, Nad on kuidagi seotud Kirovi misega. Kaamenjof väidab, et talle sai juba 30.-st aastast selgeks, et tal ei ole enam kohta nõukogude liidu ladvikus ta kõrvaldatud. Ning et alates 32.-st aastast pole tal ka mitte mingisuguseid kontakte niinimetatud opositsionääride ka ta elab täiesti eraldatult ret, kui ta üldse mõne inimesega kohtub, siis sinovjeviga ja põhjus väga lihtne jagavad ühte ja sedasama suvilat. Ning tuleb ju kaamenel au anda. Ta esitab pärast süüdistust avalduse ja selle avalduse sisu ei hakka detailidel peatuma, on protest, ta ei nõustu. Ta vaidleb vastu. Ta ei lepi nende süüdistustega, need ei ole muidugi kirjutatud mitte niisuguses väga julges stiilis, aga vähemalt siit ta omaks ei võta. Ta sinovjevi reaktsioonid või sinovja natuke mõjutada tunneme kui ta lõi verest välja juba seal varase revolutsiooni aastatel mäletama. Kui Judenitši väed lähenesid Petrokraadile ja millises paanikas ta siis oli? Kaks päeva enne kohtuistungit esitab ta kohtule niisuguse pika avalduse. Saangi pealkirjastatud avaldus kohtule. Jällegi seda sisu muidugi, mida kunagi ei tohiks see nii-öelda sellepärast raske on ju ennast kujutada selles situatsioonis, nagu tema oli kuskil vanglamüüride vahel see moraalne ja võib-olla ka füüsiline press midagi Talle avaldati. Igatahes kahetseb ta täielikult oma patu lubab teha vajadusel igasugust koostööd, anda siis üles kõik need nimed, kes siis tema arvates on seotud selle parteivastase võitlusega. Seal ta kirjutab, et tulles tagasi asumisel, et ta nagu lootis ennast parandada, aga ikkagi ei suutnud suutnud ja alles nüüd siis vanglas on mõistnud, et kuivõrd valesti ta käitunud. Ja et tõesti see parteivastane jutt, mida ta on rääkinud, et see võis inspireerida, loomulikult ta ei võta endale mingit süüd, tema nüüd on organiseerinud Kiirovi tapmist. Aga vähemalt vot need tema jutud, Ta on ju ikka olnud endine suurpartei juht, võisid mõnda inimest inspireerida nii toimima. Ja kirjutab sõna-sõnalt, et selle asemel, et olla tänulik Stalinile kõige selle eest, mida siis Stalin on teinud head, on tema ikkagi tundnud Stalini vastu vaenulikkust nisukene sushi. Ja lõpetada vaata selle nutulaulu tõdemisega, et kui tal oleks võimalus kogu rahva ees, siis kahetseda, siis ta seda loomulikult teeks. Nii et Hannab ja vannub kogu jõu oleks nõus andma siis sellele, et saaks kasvõi natukene oma süüd lunastada. Võib vaid ette kujutada, milliste tunnetega Stalin seda paberit luges. Aga selge on see või vähemalt see on fakt, et pärast selle jõudmis Stalini siin on veel üks nüanssikene, kohe-kohe saab ka see ära räägitud, muudetaks süüdistuse sisu, see oli juba avaldatud ja algselt sai siis seal enam-vähem selline tõdemus või jõuti c alused omasid lõpuni ei tunnista. Aga peale seda sinna kirja on ju juba selge, et siit taju tunnistab nii, et teatatakse, et alustades sellest uuest informatsioonist alustatakse või jätkatakse juurdlust. Edasi. Süüdistuses ongi, et on siis erinevad parteil vastased grupid, need on kõik oma jõud ühendanud ning muidugi kõige ohtlikum on see sinovjovi grupp. Jääd võitluses partei vastu on kasutatud köige alatumaid fašistlike täidve, fašistide arsenalist, nii vist oli see sõna-sõnalt. Aga sellele järgneb siis loetelu ja pärast seda jubedat sissejuhatust. Kuidagi tõdetakse suhteliselt niisugusi väikseid pat. Et peamiselt on tegeletud alatu laimu levitamisega enam-vähem sellises stiilis. Ja kokkuvõtvalt tõdetakse, et uurimine ei tuvastanud, tead, nüüd need inimesed aktiliselt ei tuvastanud, oleksid otseselt seotud toot Kiirovi tapmisega andnud otseselt käsu kiirov tappa, kuid nende tegevus SWOT lõi selle pinnasetaolise kuriteo sooritamiseks ja et nad ei kanna mitte ainult moraalset vastutust, vaid ka peavad vastutama seaduse ees täie karmusega. Tol ajal Trotski jälgis seda protsessi väga tähelepanelikult ja on kirjutanud, et Stalin, saatanlik, nagu ta oli tegelikult esitas süüpingis olevatele. Ja muuseas, vot see oli see väikene faktikene peaaegu oleks meelest läinud see kiri väidetavalt sinovjevi keri, vangla ja Kremli vahel olevat liikunud 10 korda. Nii et Stalin tegi sinna 10 parandust, 10 korda seda kirja parandanud, kuni siis ilmus nii-öelda Sinavjevi ülestunnistusena siis lõpuks lõppvariandis dokumendina. Nii et kas see tegelikult kiri oli kirjutatud siis sisuliselt Stalini poolt või vähemalt redigeeritud ja lõpetades selle Trotski lausega, et Stalin esitas ju neile niisukese alternatiivi, mõelge endale ise kuritegu välja või ma lasen teid maha süüdistades Kirovi tapmise otseses organiseerimises ja mõtlebki iseendale, nii et isegi seda tööd ei tee mitte Stalin vaid osad nendest, Tseebingis olijad sunnitakse seda ise tegema. See on enam-vähem see variante, et keegi peab endale ise haua kaevama ja siis lastakse ta maha. Ja kuigi tolleaegsetes ajalehtedes kümnete kümnete nõukogudeorganisatsioonide tööliskollektiivide kirjad, kus riigireeturitele kiirabiga tapmise organiseerijatele nõutakse surmanuhtlust on karistused leebemad. Sinovjas saab 10 aastat Jevdokimova kaheksa kaamerasse ja teised said viis aastat. On 56.-st aastast. Töötaja ülestunnistus vähemalt nii seda nimetatakse. Ja ta ütleb, et kui kaminefiidi protsessile, siis üks juhtiv julgeolekutöötaja olevat astunud talle ligi ja öelnud, et Lev Parysoid, uskuge mind, kaamef Borissov ütles et eile säilitatakse elu, kui ta kohtus kinnitanud, et kõike seda, mida siis oligi vaja ja koputatakse siis niisukesele südametunnistusele või ma ei teagi, kuidas seda nimetada. Et arvestage, eteid kuulab terve maailm, nii et see on nagu veel parteiline ülesanne mitte ainult mõelda välja endale kuritegu, vaid ka tunnistada üles kogu maailma ees. Ning selle siis garanteeritakse elu ja võib-olla sellepärast ka kaamenjof protsessi käigus ütleb, et tegemist ei ole mitte juriidilise vaid poliitilise protsessiga. Kusjuures mõned see alused näiteks klin, tunnista lõpuni seda, et nad üldse milleski syydi on. No näiteks tema ütleb kohtuprotsessil, et ta sai alles eelmisel päeval sinovjovi käest teada, et ta kuulub sellesse organisatsiooni. Nii et mõned mehhad vapralt pidasid lõpuni vastu. Ja vaatamata sellele, et ajalehtedes 10 pöördumised nii organisatsioonid, tööliskollektiivid, kes nõuavad kurjategijatele kõige rangemat karistust nad maha lasta. Nemad on organiseerinud kaasa aidanud Kiirovi, mis selle on karistused esmapilgul suhteliselt, aga kui arvestada, et inimesed pole üldse süüdi, siis ei saa neid kuidagi nimetada kaleebeteks. Sinovjas saab 10 aastat Evdakimov kaheksa kaamenjofja, ülejäänud viis aastat vangistust. Kuid me teame, et see ei ole kaugeltki lõpp. Suur lavastaja Stalin oli juba kavandanud ka selle lõppvaatuse finaali ja sellest räägime mõni järgmine kord, kui juba jõuame nende sündmuste juurde ja sellega võikski praegu lõpetada.