Tere ja kaunist keskhommikut, uudised kuulatud ja käes on siis rahvateenrite tund aega arutluse ja mõtlemise ja rääkimise saadet. Väljas on suur, kevadpäike paistab peaaegu siin raadiomaja kohal. Ja loodetavasti ka meie tänased jutud tulevad rohkem kevadised kui, kui sellised süngemad, kuigi ega ma olen täitsa kindel, et ega me väikesest tõrvatilgast ka ei pääse, pole kunagi pääsenud ja miks siis tänane päev peaks olema erand, täna on siis rahvast teenimas kolmik kaks tükki neist siis Eesti Ekspressimeeskonnast naiskonnast, vabandust, Heidit Kaio ja meeskonnas Sulev Vedler ja mina, Aarne Rannamäe. Esmaspäeval on siis suur galaüritus toimub Tartus Dorpati nimelises hotellis ja kuulutatakse välja Eesti sajandi film. Igati väga tore üritus. Et kõigepealt oleks tore teada teie käest kolleegid, et, et missugune on teie arvates Eesti sajandi film ja mille alusel teda määrata. Mis peaksid olema need kriteeriumid. Et üks film oleks sajandi film. Jah, no ilmselt peabki olema kuidagi üle aegade mingisuguseid väärtusi kandev, neid kindlasti Eesti Eesti filmiklassikas ka on, et et need on väga hea dist testida näiteks meie laste puhul, et kui mingisugune peal film peale panna, nii ka käivitab, siis järelikult on, sellel ei ole see ainult see ajastu põhinevaid, seal on mingisuguseid üle aastate kandvaid väärtusi ja ja kindlasti on sellised viimne reliikvia ja siin me oleme ja, ja mehed ei nuta ja neid neid filmiga onju külmenteeritud absoluutselt nukitsamees ja mitte enam nukitsamees nendest on. Ma ütlesin ette öeldud, välja kasvanud, et tegelikult on nad väikesed, aga ka näiteks siin me oleme selle järgi selle järgi siis 11 seitsme ja kolmene röökisid. Et see selgelt ei olnud ajastu spetsiifiline, vaid nad väga hästi said sellest huumorist aruga praegu. Tere, minu, mina osalesin ühel sellisel sellisel küsitlusel. Ma arvan, et see oli Postimehe küljele, kus küsiti sajandi parimat silmi, ma panin sinna modernikese Viimse reliikvia taha näge lihtsal põhjusel, sellepärast et kunagi nooruses veetsin päris palju aega taevaskojas taevas, kas seda filmi tehti? Millegipärast läks mulle hinge ja ma nägin seda küll arvan esimest korda kuningas 13 14 aastane, võib-olla veel vanem. Siiamaani vaatan teda aeg-ajalt, hiljuti oli just Päevalehe vahel oli DVD, siis panin ka sisse selle, võib-olla paar nädalat tagasi jooksis taustaks korra. Päevalehesari just algas jahja reliikvia oli seal esimene film, kui ma ei eksi, see on vist praegugi müügil. Noh, neid ilmade lapsel päris päris palju, jah. Aga samas on need filmid ka suures osas täiesti vaadatavad eesti televisioonis iga reede õhtul tuleb mõni väärtisti filmi. Naudinguga neid vaadanud, need kommentaarid seal ees on hästi toredad ja huvitavad kuulata ja filmiga. Jaak Lõhmus on selles suhtes ära teinud väga tänuväärse ja väga suured töö. Isegi isegi need inimesed, kes on juba juba manalasse räägivad seal see töö on alanud väga-väga kaua aega tagasi ja võetud nii-öelda pika sihikuga, et aga muidugi väga raske on, on mõelda, et mis film, mis peaks kõnetama. Jabur sõna, aga, aga, aga mis peaks kõnetama nii-öelda eri eri põlvkondi. Et kui noored võib-olla vaatavad tänast päeva viimaseid aastaid, eks ole, ja sügisball näiteks siis ja kevade kohta kehitavad õlgu ilmselt osa neist pole sellest kuulnudki, lugemisest rääkimata. Ei, see on ikka kohustuslik kirjandus ja koostöös kohustuslikku kirjandust. Sageli menetletakse filmi kaudu. Ja kuidas tänapäeval on täitsa olemas ka kohustuslik film, näiteks koolitundides vaadatakse filme, et kevadet on, vaadatakse klassis ilusti, vaadatakse filmi, et see on eesti klassikaosa, mis minu arust on väga-väga hea ja väga õige, et kevadel ei pea olema tingimata ainult paberit. Paunvered teevad nad küll pigem raskesse sügisballiga minu meelest. Et see ei ole veel saanud täielikuks klassikaks, ütleme, ta ei ole selles mõttes kultusfilm, mida me kõik teame kevaditi küll lihtsalt veel liialt noor Vilmsele. Hea küll, aga pakkuge välja, mis film saab. Esialgu on see suur saladus ja esmaspäeval kuulutatakse välja, aga, aga tegelikult see film on juba valitud. Ma arvan, et Sulevi lemmikfilmile on väga suured šansid. Tea, kas reliikvia Sa oled kunstiliselt jällegi nii. Kunstiga vist on niimoodi, et ega see väga ei olegi nii, kunst on vaataja silmades ja tähtis on sellised irratsionaalsed mõisted nagu armastus ja no ja meeldimine ja võtame selle Postimehe küsitluse, sealt eemaldati üks film, kuna üks inimene armastas teda liialt palju klikist, tuhandeid kordi. Navigaator Pirksi, muuseas, see ei ole üldse ainult Eesti probleem, mõned aastad tagasi selgitati välja ülemaailmne sellist suurt muusikaauhinda ja keegi siis panin kliki masina tööle rikk käsli jaoks. Täiesti kõigile üllatusena sai ta väga suur auhinna. Selliseid asju juhtub. Nonii, aga vastus minu väga lihtsale küsimusele kõlas. Mina ei tea. Ei ole vastus nagu tavalised inimesed, kes on raadioeetris mikrofon ees, ütlevad, et ennustamine on selline tänamatu tegevus ja et ma ka ei taha siseBakal ja just nimelt rünnak pöördes sinule. Jah, eks ta, eks ta, tegelikult vist tean, mis, mis film see on, aga kuna aus mäng on aus mäng, siis. Annab ikke ei tohi. Taevaskoda on märksõna. Jah, ei no selge, et ta tuleb, tuleb nende nende vanemate hulgast, et et need, mis on ikka, on ikka ikka armsaks mängitud ja armsaks loetud, et ega ta siis mujalt. Ja sellised nii-öelda nišikad, mis on ka omaette ju väga-väga vahvad ja kihvtid noh, seal alpinist ja ja, ja võib-olla mõned veel, ega, ega need, need ei, ei, ei, ei ole need, mis nagu, nagu nii-öelda suuri klikke saab palju klikke saada. Aga mulle meeldis see, et animafilmile on seal omajagu tähelepanu pööratud, näiteks legendaarsete filmipaaride sarjas on on ka siis Priit Pärna tegelased on ütleme seal Sulev Nõmmik Aabeli kõrval on täiesti täiesti ausalt mängus, et see on vahva. Ja tõesti vahva on see, et, et siis Päevaleht on algatanud sellise aktsiooni ja, ja euro eest saab kätte siis tõesti Eesti filmi kuldvara järgneb järgnevate nädalate jooksul. Nii et kellel veel kodus ei ole, siis loomulikult r-i pood on ka alati teie teenistuses, mis need nende filmide puhul, mis, mis siis on, on rahvusringhäälingus või siis ETV-s või, või siis telefilmis toodetud, aga aga, aga, aga see sari saab olema kindlasti väga vahva. Kuulge, aga hakkame siis nagu vaikselt tõrva pilgutama, et see nädal oli, oli vaieldamatult meenutuste nädal ehk siis kuhu ka ei vaadanud, kas avasid teleka või raadio või, või alates juba vist möödunud pühapäevast esmaspäevast igalt poolt või siis lugeda seda, et viis aastat on möödas nendest kurikuulsatest pronksiöödest? Ausalt öeldes. Mul endal lendlehti lugedes läks üsna üsna läilaks, et et kas, kas ei olnud, kas ei olnud nagu, nagu nagu liiga palju me oleksime nagu meenutanud ma ei, ma ei tea, mis, mis ilmaimet. Et mingit vabariigi aastapäevad ja augusti sündmused 91 ja ja, ja ma ei tea, mis veel ei, ei ole kunagi nii palju tähelepanu pälvinud, kuigi kuigi on olnud märksa ümmarguse mad tähtpäevad, et nüüd on siis see viis. Ja noh, muidugi see on viis, on ju vähe ja viis on ilmselt ka selleks vähe, et, et nii-öelda kogu täit tõde teada, et oleks piisav distants. Et saaks vaadata eemalt, et saaks vaadata objektiivsemalt, aga, aga ma vaatasin, et juba on juba on palju asju nagu nihkes, et inimesed mäletavad seda, et mida nad tahavad mäletada või, või mis on nagu vajalik mäletada nende nende praegusest ametist lähtuvalt ja nii edasi. Et igal juhul igal juhul ja kui ma tagatipuks lugesin veel kodanik kui seltsimees Lebedevi pikka artiklit Päevalehes, mis seal üle terve lehekülje, siis siis ma mõtlesin, et no nüüd, no nüüd on mõõt täis. Oli jah, kuidagi läks, läks asi liiale, et ma saan isegi aru, et, et see, see ettekääne, miks seda nii palju on, on ka selles, et me kõik mäletame seda ja tegelikult on kõik kõik suhtestuvad sellega kuidagi. Aga tõesti, sellel sellel meenutamisel on üks asi, on lihtsalt meenutada, mis on muidugi selline tore ja hell tegevus, aga teine asi oleks see, kui tuleks mingisuguseid värskeid materjale, mida võiks ju olla täiesti, et need kohtutoimikud, onju kohtutoimikud, uurimistoimikud, need on ju kõik olemas ja materjalid on olemas, et sealt tuleks välja midagi sellist, mida varem pole avaldatud ja nüüd oleks nagu põhjust seda uuesti läbi võtta, et see, see võiks hea ettekääne olla, aga midagi sellist ma ei pannud. Mingeid toredaid asju oli ka, mina lugesin näiteks väga suure mõnuga päevalehest usutlust mehega, kes siis võttis selle pronkssõduri maha ja kuidas ta elu parim kraana ekskavaatori õhus, see oli vahva minu meelest segi, Postimees selles mõttes head töötaja näitas, kuidas eestlaste ja venelaste noh, ütleme siis meie valijaskond jagunes, kuidas reformierakond läks pärast pronksiööd väga tõsiselt Keskerakonnast mööda nagu ei ole väga uudis, et, et aga see oli ilusasti seal ära näidatud, sellist sile selgelt tõmmanud ei olnud selgelt tõmmatud, seda ei olnud varem oli ka täitsa selgelt selline kapo kapo saamatuse teema oli ka üleval, seal oli üks pisike nupp Postimees, mida ma lugesin mõnuga, noh, et Kapa inimesed ütlesid, et see, justkui see pronks ei olnud meie tase ja siis hiljem oli üks koosolek, kus osalesid jõustruktuuride esindajad, siis Jüri Pihl, kes oli siseminister, nägi seal kapo esindajad, küsisid, mis asi ja tuleb. See pole kaasa ja kuigi tegelikult tõesti see, mis seal on siiani lahti arutamata, on just nimelt KAPO roll selles kõiges kas, kas nad tabasite matsu või ei tabanud matsu, et see on nagu minu meelest jäänud siiani ebaselgeks, et et esialgu oli väga suurt kriitikat, miks nad, miks nad ei ennetanud seda siis hakkaski kusagilt informatsiooni, et ei, nad teadsid, tegelikult hoiatasid ja kõik oli nagu väga-väga okei, onju. Siin on see asi, et paljud materjalid väga pikaks ajaks salastatud et me ei pääse nendele ligi ja võib-olla ongi näiteks ajaloo seisukohalt kaja luurete seisukohalt veel liialt vara siiski sellele läheneda. Need emotsioonid on veel meil kõigil liialt värskelt. Absoluutselt nõus emotsiooni ja tegelikult see protsess ei ole, ma arvan, veel lõppenud või selle lõpp-protsessi mõjud ei ole veel veel täielikult mõõdetavad. No siis ongi õigus, nendel, kes ütlevad, et viis aastat on veel liiga vähe, et räägime uuesti viie aasta pärast, aga siis on jällegi see oht, et sündmused hakkavad veel rohkem moonduma ehk siis tahavad menetleda seda, mida nad, mis tegelikult ei toimunud. Minu meelest Eesti siiski sealt saanudki, päris palju võite sellest pronksist kõige suurem asi, mida Eesti on saanud, on saanud endale maailmas sellise teatava maine, et me tegime väga suurepärast maine. PR-kampaania see niinimetatud kübersõjakampaania. Tegelikult ju noh, küberrünnakud, meil ülimuslik pisikene asi suureks puhuda. Isegi siiamaani suur jah, ühtegi olulist objekti ei rünnatud, kõik valgusfoorid töötasid, kõik kauplused töötasid, okei, pangad olid vahepeal natukene maas, aga elekter oli meil olemas, seal oli väga palju võimalik rünnata. Pärnakad läksid siis valitsusasutuste vastu, kelle veebikülgedel me väga ei pea käima. Läksid ajalehtede vastu nende veebikülgedest, aga paberajaleht oli seal ikka ilusti koju. Ja siis oli pangaseid suurel lakse. Aga meil õnnestus üles puhuda see jutt, et me oleme maailma esimene riik, kes langes küberrünnaku alla. Me loome siia küberkeskuse. Oleme sellel alal väga heal tasemel. Sellelgi nädalal käisid Eesti diplomaadi ta Ameerikas, riigikogu delegatsioon jälle, nad rääkisid seal küberkaitsest, me oleme saavutanud endale teatava mainet, selles mõttes me lõikasime nii palju kasu kui võimalik. Et sa oled põhimõtteliselt nagu seda meelt, et me saime ikka suhteliselt odava hinnaga kätte suure õppetunni. Et ainult see oli üks mu mälu ei peta, mäletan õigesti, et, et mingi 20 30 miljoni kanti oli ja need on need politsei nii-öelda otseselt materiaalsed kahjud otseselt. Materiaalsed kahjud, teistpidi jällegi transiidiettevõtted, kui me vaatame 2007. aasta aastaaruandeid transiidiettevõtetele, kuna neid on masendav lugeda. Kohtusin Tiit Vähiga mõni aeg tagasi. Tema rääkis näiteks loo täpselt sellel ajal, kui kui toimus pronksiöö, oli ka Tallinnas üks transiidialane konverents ja siis ühe väga suure ettevõtte maailma suurima konteinerettevõte tegevjuht. Harutasin plaan, et kas investeerida ka Eestisse ja siis parajasti pronksu ja ta küsis, et kui kaua see jama siis võiksin kesta? Tiit Vähi mõttes, noh, võib-olla siin kuue kuu pärast, äkki on jälle kõik korras, mees ütles see läbi, läheb küll siis kuue kuu pärast räägimegi. Et nad väga paljud plaanid lihtsalt läksid murret. Mõju on ilmselt raudtee näiteks transiiti veole on, on siiamaani. Noh, kui me vaatame seal näiteks söeterminali, mis ehitati hiidkalli hinna eest see seisab siiamaani praktiliselt tühjana, ei ole kuhugi tulnud, neid suuri sööd, suuri voogusid, mis süsi oli just selline kaupet. Tollel ajal Tallinna sadam, sadam väitis, et näed, sõltume liialt palju Vene naftaveost, et me vajame mingit muud kaupa siia kõrvale, kui midagi naftavedudega juhtub. Et siis me ei jääks tööta ja selleks siis pidi tulema süsi. Nüüd on tagajärg, selline naftatootjad ikka tulevad statisti kaudu, et enam ei tule. Ja põhjused on poliitilised. Venelased kasutasid selle selle olukorra väga hästi ära, et nad ehitasid valmis oma sadamad ja siis oli väga hea ju suunata kaubavood sinna oma sadamatesse jutuga, et kuulge, ärme anname pahadele eestlastele. Kuigi samas võib öelda, et see oli hea ettekääne sooni jutt. Tegeled, et sa ise ütlesid, et, et nafta ju ikka voolab, aga, aga et söega on ja väga ilmselt väga raske on tõmmata nii-öelda otsesidet 2007. aasta aprillisündmuste ja siis praeguse mingisuguse kaubavoo vahele. Ei, no ikkagi on küll sellepärast, et pärast seda ei ole teda tulnud lihtsalt. Kui selleks ERSO, venelaste jutud sellest, et, et Eesti on üldse paha ja, ja eks väike natsiriik ja kõik need muud jutud, eks ole, et need, need olid ka enne 2000 seitsmendat, nii et aasta alguses 2006 viis, et. Ja egas lihtsalt lihtsalt venelased olid, olid nii-öelda ninaga vastu seina, et nad ei, nad ei saanud teisiti kui nad, kui nad pidid mõned mõned kaubad siit läbi laskma, seda küll, jah, ja, ja mis see sulle näed? Vahepeal ei tulnud ka turiste, nii palju tulevad uuesti, ma arvan, kuskil nende südames vähemalt osa osa venelaste südames oleme ikkagi jätkuvalt väike natsiriik, samuti Saksamaa suurnatsiriik, aga samamoodi ka Saksamaa kes samamoodi Saksamaal, et seal ei ole mingit probleemi. Meie maine jääb selliseks tänasest väga pikaks ajaks. Kuigi samas sel nädalal ilmus ikka ju uuringut selle kohta, kuidas Venemaa propaganda rääkis Eestist pärast pronksiööd kui väikesest natsiriigist ja soovitas mitte osta Eesti kaupu ja hoopis see mõju oli vastupidine testi kaupade ostmine Venemaal suurenes meel. Pärast seda pronks on juhtunud jah, see asi, et Venemaalt tuleb kaupu siia vähem aga Eesti kaupade sinna viimine on kasvanud ja näiteks selline tore piimandusettevõtte nagu tere ja on ikkagi väga palju Venemaa idaturule tootnud. Eestlased on seal läbi löönud, mida muidugi see, mida see pronks veel andis, oli see minu meelest lõppes ära selline nagu võltshäbi, et me püüdsime väga teha sellist mingit ühtekuuluvuspoliitikat pärast seda sai vabalt rääkida, et jah, me elame siin üksteise kõrvale, aga eestlased, venelased ei ole väga sama rahvused, nad. Et meie, meie vahel on ikkagi veelahe olemas, aga me peame sõbralikult koos eksisteerima. Aga see erinevus tuli väga selgelt välja, et ega me enam. No pigem oleme nüüd nagu järgmises etapis, mis on see vene vene koolide osalisele osalisele eesti keele õppele üleminek, et tegelikult on see ütleme siis järgmine samm? Ma tahtsin öelda seda, et tegelikult viie aasta taguste sündmuste puhul ja neid meenutades räägiti loomulikult, mis toimus ja, ja kraanajuhid ja kõik tollased ministrid ja kõik, kes olid nagu asjaga seotud on, on, on saanud sõna, aga tegelikult kõige rohkem esitatud küsimus nädala jooksul on ikkagi see, et, et kas see kõik võib korduda. See käis ühest saatest ühest ajalehes artiklis teise kogu aeg räägiti näitena, kui, kui küsitletab veel aru ei saanud, et miks ta võiks korduda, siis siis reporter, ajakirjanik alati lisas juurde see venelaste haridusreform ehk siis vene koolide üleminek eesti keelele osalisele eestikeelsele õppele. Et see oli nagu vastusevariant A ja rohkem neid polnudki, et mille, mille pinnalt siis võiks nagu nagu asjad ele hulluks minna. Et ega, ega siin ühest vastust ei ole. Just aga mure on olemas või teema on ju täiesti olemas? Jah? Teema on kahtlemata olemas, aga et kas nüüd ka, kas nüüd millekski sarnaseks jamaks läheb? Seda vastust ei ole, sellepärast et me ei tea ju, mida suur idanaaber teeb ja, ja tegelikult käib, millised on tema hoovad ja kuidas ta, kuidas ta nii-öelda asju sätib, et midagi taolist võiks korduda selles mõttes ja ütle veidi. Ja et, et ma tahan öelda seda, et, et tegelikult on siin ka sellesse kuulide mängus on ju ka veel üks, üks nimetaja, on Tallinna linnavalitsus ja selle Tallinna linnavalitsuse poliitiline mäng, et mis on ka täiesti nagu uus või teistsugune jokker selles, selles selles partiis Aga viie aasta taguste sündmuste puhul me saime siis nüüd enam-vähem teada küll tänu Ain sepikule mõningate tema ta tema suust tulnud vihjetele, et kuidas siis nagu mis, mis tol hetkel nagu linnavalitsuses toimus ja ja kuulsime, et linnapea olevat äärepealt nagu peksa saanud ja kõik need faktitki ju väga huvitavad. Ja Savisaare solvumine Ansipi kõne peale ja nii edasi. Jah, telefonikõne peale, et, et need on niisugused ilusat ilusat killud, mis, mis lähevad kindlasti nagu ajaloo annaalidesse või, või ajalooõpikust. Ma ei tea, minul, minul seostus millegi juures pronksiöö üks hiljutine kohtuotsus. See oli vähem kui kuu aega tagasi, kuulutas selle välja Tartu kohus. See rääkis ühest jooma tülist. Üheskoos võtsid napsu üks venelane, üks eesti invaliid. Ja siis venelase väitel oli eestlane teda invalid solvanud väitega, et venelased, okupandid okupeerisid kogu Eesti, kõik need tuleb maha lüüa ennelanaars noa ja lõi talle rindu. Nüüd ta peab siis istumas seitse aastat vangis. Väga ilmekas lugu, igal juhul. Rahvusküsimus, ma pole tükk aega sellist rahvusküsimuse põhjendusega nagu tapmist kuulnud või näinud. Sest üks üks kohtuprotsess on veel tulemas ja see on siis kõrge kapo ametniku Aleksei dresseni üle, kes, kes väidetavalt ka olla ennast nina täis tõmmanud ja, ja nendel pöörderistel päevadel linna peal purjetamas käinud, mitte selle asemel, et tööl olla või siis või siis alluvate tööd organiseerida, nii et sellest me ka kuuleme. Jah, aga noh, selge on see teated selle pronksi puhul üks suuremaid muresid, üks suuremaid teemasid, mida pidevalt räägiti, on see, et vene koolide ja eesti koolide ajalooõpikud räägivad erinevat juttu, isegi kui nad räägivad, kui, kui nad formaalselt räägivad sama juttu, siis õpetajad räägivad teist juttu, siis mis puudutab siis see ajalookäsitlust, et, et et see on ka nüüd seesama asi, mida siis see koolide, vene nii-öelda vene haridusreformi, vene koolireforme, vene koolide osalisele eesti keele õppele üleminek tegelikult peaks käsitlema ja sellesama probleemiga ju, mis pronksiööl üles kerkis ka siis tegelema? Mis vahet seal on, mis keeles nad seda juttu räägivad kas ta räägib eesti keeles oma ajalookäsitluste, vene keeles on ajalookäsitluses. Ei selle kindlasti ei ole mingisugust vahe sisuline vahele. Aga ütles, et see kapo teema on kindlasti väga-väga huvitav, sest et KAPO KAPO roll nendel päevadel ja nendel eelnevatel ja järgnevatel päevadel on, on, on siiani veel avalikkuse eest varjus. Seda me tõesti teame, et olla toonane siseminister Jüri Pihl oli kapo peale väga vihane ja, ja solvunud. Aga võib-olla võib-olla see ongi mingisugune nagu süütunde ilming või vigade paranduse ilming. See, mis nüüd siis viimases kapo aastaraamatus oli, oli kirjas, et et juba eos nii-öelda sellised meeleolud ära likvideerida või eraära summutada. Ma ka ajakirjanduses on ilmunud mitmeid selliseid mastaapseid uurimusi, venelaste sellist kaasmaalast, poliitika, teema. Nagu see Toomi ja Kõlvarti teema, et, et võib-olla see on osa sellest sellest mängust, et et juba varakult nii-öelda võrsed, mis, mis kevadel tahavad maapinnast välja tulla, tuleb puruks tampida ja seal seal peale otsas karata, et, et ei hakkaks toimuma, sest et tegelikult ega siis kapo aastaraamatule tuletan meelde eelnes ka vestlusabilinnapea Kõlvartiga, et kapo on selles mõttes muutunud vähemalt sellel suunal märksa aktiivsemaks, kui, kui ta ilmselt 1000 Siin on nagu väga selliste laia laia pealetungi märgata. Jaa, minagi kirjutasin sellel nädalal ühe loo meie abilinnapea Kõlvarti, sest et kelle autota kasutab lugenema, mille järel Kõlvart tegi avalduse, et miks ma selle loo alles praegu avaldasin, kui ma küsisin tema kohta infot juba jaanuaris. Kui mulle tundus, Kõlvart lihtsalt oli praegu kuum teema, sellepärast panimegi. Et oleks ka nagu mingi kapo palgal, ehk siis kui on vaja nael lõplikult seina lüüa, siis sina oled viimane, kes, kes virutab aitäh. Ei ole. Siis ma pean silmas Kõlvarti nii-öelda loogika mõtlemist. No nii on jah, et, et need need olid, need olid rasked sündmused ja ja, ja põhjust muret tunda, et nad võiksid korduda, leebem all või, või mis tahes muul kujul on, on kindlasti olemas, et et loodetavasti kunagi midagi midagi sellist ei tule. Aga lähme oma oma teemadega edasi, lähme võib-olla natukene nagu leebemalt, et liiklus on alati see teema, mis, mis paljude inimeste meeled ärevaks ajab ja ja Tallinnas on nüüd selles mõttes nagu hakanud juba paremaks minema, et asfalteerimise autod ja teeparandusautot tõepoolest töötavad ja ja, ja ma olen ka ise juba tunda saanud, et et nii, nii mõnelgi tänaval võib juba ilma suurema südamevärinat sõita, et auto ei olegi kogu aeg ohus. Nendes kraatrites. Kui siis liiklusest jutt läks, siis ma tooksin ka ühe väikese tähelepaneku linnaliikluses, tehke ma, mina arvan, et on väga massiivselt mingisugust parkimisse, parkimisprobleemistikku tekitati parkimissurvet, et et kui siin on olnud juttu, et seoses siis ühistranspordi tasuta ühistranspordi tasuta tasuta muutmiseks et siis seoses sellega soovitaks plaanitakse siis nagu muuta keerulisemaks autodega linna sõitmine ja siis ka ühtlasi parkimine parkimine keerulisemaks muuta, siis, siis mulle tundub, et see aktsioon on juba praegu alanud. Et mul endal on, on näiteks sellekuine, parkimisarve on mingisugune 20 eurot pluss, ma olen kaks korda saanud ka sinna juurde veel kaks 30 eurose trahvi nende ühe neist ühe Mustamäe Rimi juures, et noh, on ka koht, kus parkimistrahvi saada. Ja mulle tundub, et midagi nagu siukses eraeluliselt või noh, nagu mind tegid Ja ma läksin Mustamäe rivisse ja siis selgus, et ei, ma isegi ei teadnud, aga selgus, et seal on muutunud parkimine tasuliseks ja bordus kella panema ilmselt ja see oli linnavalitsuse linnavalitsuse ilusti allkirjaga, et palun maksta Tallinna linnavalitsusele 30 eurot poeskäigu eest. Ma peaks küll ilmselt raadiokuulajatest vabandama. Aarne, sa eksisid väga rängalt, et liiklus on ikkagi tunduvalt süngem teemaga pronksi, pronksist sai ainult üks inimene surma. Liikluses hukkub tunduvalt rohkem inimesi. Keskmise ma vabandan, kuulates. Vot, tegelikult ma tahtsin, kuna ma tahtsin juttu viia sellele piirkiiruse tõstmata jätmisele siis see, see, see iseenesest on softin teema, kuigi ütleme ja võib-olla võib-olla liiga palju kirgi, sest 10 kilomeetrit ees või taga see on, see on väike asi, aga liiklus loomulikult on, on tähtis ja inimesed hukkuvad ja noh, rekordgraafik on, on praegu ikka ikka väga-väga sünge statistikaga, et siin oli paar paremat aastat, aga sel aastal on asjad loomulikult noh, väga-väga hulluks läinud. Ainult et, et nüüd see, see, see otsus, mida siis maanteeametist tulija liik ja riigikogu liikluskomisjon nagu heaks on kiitnud, et et sel suvel mitte tõsta siis kaherealisel maanteedel, seal, kus oli lubatud kõikidele varasematel suvedel 100 kilomeetrit tunnis sõita, et mitte seda tõsta 90 pealt nüüd ära. On, on siiski niisugune kahtlase maiguga, et, et maanteeamet ise ka tunnistanud, et selle piirkiiruse tõstmata jätmisele ei ole otsest seost nende konkreetsete 100 kilomeetri tunnilõikudega. Et see on, see on lihtsalt nagu mingisugune nagu kaikaga virutamine, et olukord on hull ja midagi peab kohe ära tegema midagi, mis on nähtav. Ja pealegi, kuna kokku meil on ikkagi neid 100 kilomeetriseid lõike Eestis 560 kilomeetrit, et, et see on ka oluline kokkuhoid nii-öelda märgi paigaldamise seisukohalt. Neid märke lihtsalt ei pea hakkama vahetama ja, ja eks see ka ma ei tea, kui palju see maksab, aga mida iga maksab? Noh, ta on ka isegi kokkuhoid kütuse kütusetarbimises Huvitav, et tõesti, et see, see teema on nagu suur 10 kilomeetrit tunnis piirkiiruse tõstmine või langetamine pole ju mis siis võtta, aga, aga räägi midagi tõstma ütlema ja kõik jääb samaks. Häirib see, et uusi märke Häirid asi, mis sul on juba olemas. Ei saa häirida inimesi, häirib see, et nendel on olemas see õigusosade läbi aastate tõstetakse 100-le kilomeetrile tunnis suveks. Noh, jah, aga siis võiks ju küsida, et miks siis üldse niuksed kiusakad, küsimused, millele tegelikult vastust ei ole, et miks siis üldse talvel libedaga lumega kiilaka ka kõik on, on 90.-te, võiks selle 70 äkki võiks olla 70 või 80 ei. Vastavalt nendele tingimustele ta nagu see lubab seda, aga kuni üheksakümnendaist sa võid ka väiksem, kui sõita, ma olen näinud ikkagi päris palju, kus autod sõidavad väga aeglaselt, näiteks ummikus ei ürita mitte keegi 90-ga sõita jääd lausa seisma vihmas ja lumes viimase lumesajust, täiesti noh. Nojah, aga keegi ei ole ju tõestanud seost selle 100 kilomeetri tunnis sõitmise enamasti on tegu ju sirgete teelõikudega, kus nagu ohutus on, on tõestatud otsest seost, siis liiklusavariide ohvrid Aga samamoodi on juhtunud, et mobiiltelefoniga rääkimine suurendab kuidagi liiklusohtlikkust. Kas kindla küll suurendada mingeid uuringuid selle kohta küll on ikka on ikka, on igasuguseid teaduslikke uuringuid, kaasa arvatud aju-uuringud. Kui on antud inimesele kas siis mobiil kätte või lausa Hans Riina ja esitatud talle näiteks roolis olles sõidu pealt suhteliselt väikse kiirusega küsimusi, mis puudutavad tema elu või lastud tal teha näiteks mingisuguseid matemaatilisi tehteid väga lihtsaid. Ja on on selgunud, et, et inimese nagu, nagu talitlus väga oluliselt muutub, nii et on, on ikka. Aga, aga, aga, aga see, see on, see ei ole ohtlikum kui, kui mõni muu tegevus. Kahtlemata ma arvan, et näiteks roolis suitsetamine on, on isegi ohtlikum kui, kui rääkimine. Mul ei ole küll ühtegi tõestust, aga minul on üks teooria, miks selline otsus võis sündida. Et Eestis on liiklusolukord siiski päris hull, meie liikluskultuur on väga kehv, me näeme pidevalt selliseid kiiruseületamisi. Me näeme ohtlikke möödasõite reeglite rikkumisi. Ja siis riik peab aeg-ajalt andma mingi signaali, et selline asi tuleb ära lõpetada. Kui me mäletame, siis ütleme selliste, enne masu saadeti teede äärde päris palju politseinikke ja siis said inimesed signaali kätte, nüüd mõõdavad, et neid on seal igal pool olemas, et olge korralikud. Nonii, tuli tõesti muuseas näha. Mäletan, et Järvamaalt, kui ma sõitsin läbi, siis alati ühe koha peal, et politseinikud üleslõik on kuskil 25 kilomeetrit pikk. Seejärel pärast masu hakati politseikoosseisu kõvasti kärpinud, inimesi lasti lahti, mitte maha, lasti lahti ja ja küll, aga ilma küllalt teavad seda ja lilled teavad, siis ilmusid meil küll tee mõne tee äärde kiiruse mõõtmise kaamerad. See oli ka selline signaal jälle. Meid jälgitakse, nüüd oleme me ka sellega ära harjunud. Praegu ei saa enam võib-olla nii palju politseinikke saata kui aastaid tagasi, siis tee äärde, et anda uus signaal, siis on lihtsalt mingi muu selge, selge signaal anda, et midagi on korrast ära. Farmeteks ta siis seda piirkiirust. Jah, see kõlab nagu, et õpetaja ja õpilase väikse poisina tutistamine, et et kui sa korralikult käituda ei oska, siis lähed nurka. Aga nii ta tegelikult nii ta näib. No tegelikult saadeti ju veel enne üks signaal ja see oli ju see, et politsei enam nüüd ei hakka mingeid hoiatusi tegema ja ärge lootkegi suvalise rikkumise peale mingeid leebet karistusi, et antakse nüüd täie rauaga. See oli alles nädal 10 päeva tagasi. Noh, seal Paide kandis paides sõitsidki abituriendid võiks jah, aga said 160 Dior trahvi Lakste. Ei, signaalid on, on toredad asjad ja kindlasti on nad kuskil ka oma oma koha peal, ainult et et noh, reaalsus on ikkagi see, et, et õnnetused juhtuvad ja, ja rängad õnnetused juhtuvad ikkagi ikkagi sellepärast, et inimese kõrvade vahel on, on ikka midagi väga kapitaalselt viltu, et kõik kõik need süstimised ja kiirendamised ja kolonnides arutut, möödasõidud ja nii edasi ja nii edasi, et need, need põhjustavad avariisid, mitte mitte see, et sa sirgel teelõigul sõidad 100-ga või kuni 100-ga. Ma olen selles mõttes sinuga nõus, et see ei muuda mitte midagi, et ühtpidi võib leiduda õlgu nagu asi. Et okei on siis 90 peale on siis 90 peale, et see nagu ei muuda midagi, just nimelt, ta ei muuda mitte midagi. Et ei muuda ka see, kui ta oleks 100 peale, et need liiklusõnnetusi selle võrra ei oleks, ei oleks rohkem, et see on just nimelt, et seal kusagil Ühest küljest meile meile nagu meeldib ju see, et need kiiruskaamerad nüüd olemas olla. Samas me ju teame, mis kiiruskaamerad on endaga kaasa toonud, see on inimestel on juba peas või on siis GPS seadmetes need kiiruskaamerate asukohad ja hakkab seal hilisema teatab sulle poole kilomeetri pärast on kiiruskaamera, võta hoog maha ja siis võetakse hoog maha, 90 sel teelõigul võetakse 80 ja isegi allapoole. Siis kui kaamera saab mööda, siis antakse gaasi, üritatakse see aeg nii-öelda tagasi teha ja vot niisugune kõigutamine, jõnksutamine, vot see on ohtlik ja siis kui kaamera on, on just möödunud sinust, siis antakse gaasi ja üritatakse sellest autost, keda on kirutud mitu kilomeetrit järjest üritatakse temast seal 110 120-ga mööda sõita ja vot need need asjad on, on tõeliselt ohtlikud. Siin kavandatakse ka ühte sellist, kuidas selle asja ametlik nimi oli, et mitte mitte siis kiirusemõõtmine ühes teatud punktis, vaid vaid teatud teelõigul, eks ole, et kui sa hakkad siit Tallinnast näiteks välja sõitma jõuad Kose ristile ja sa ei saa, sa ei tohi sinna jõuda teatud ajast varem, kui sa sõidad õige kiirusega. Et kui sa jõuad varem, siis tehakse see pilt ära, pannakse aeg ja siis nii-öelda stardijoone aeg finišiaeg ja siis selgub, et sa oled vahepeal 130-ga sõitnud. Sellel lõigul teatavasti kaameraid ei ole, juhtumisi ei ole olnud ka politseipatrull. Ja sa siis kihutad, et sa tead, et see kaamerate vöönd on tulemas, et ma siis Tallinnast väljasõidul autosse sissesõidul näiteks annan aga ketsi. Vot kõik need asjad teevad, teevad need asjad ikkagi nagu, nagu ohtlikuks ja õnnetused tulevad peamiselt. Ja kuulsin sellisest asjast esimest korda aastal 2001 seotud ralliga ralliautodel on GPS seadmed peal ja siis tuvastati Dixarnitiina sõitjat tõesti, sõitis väga kiiresti, et ta ei saanud, ta pidi sõitma, ei saanud, nii kiiresti ei saanud nii kiiresti sõita, sellepärast trollidele lisaks kiiruskatsetele ka veel sellised need vahepealsed lõigud, kus autod peavad sõitma vastavalt kõikidele reeglitele. Ja tuli välja, et ta sõitsime umbes 160-ga oli keskmine kiirus mis sai väga-väga suure trahvisportlased, peavad ju olema meil sellised inimesed, kes sõnad eeskuju, absoluutselt, ja loota, et iseenesest. See sellel asjal, et 90 või 100 ei ole ju olulist vahet ja, ja mis tõesti seal 200 kilomeetri peal või, või Tallinn-Tartu lõigul siis see ajavõit oleks mingi kuus minutit, nagu on välja arvutatud, kui natuke kiiremini sõita, aga mulle jäi mulje, meeldis õhust kampaaniad, et eks pingutad igast asjast peab iga otsus, mis, mis tuleb nagu ülevalt ja mis mitmes instantsis leiab heakskiitmist ja kus targad mehed otsustavad inimesed, kes, kes nende küsimustega tegelevad. Et noh, et see seal ajatamine on nagu, nagu rumalad. Ja samas ikkagi väga palju inimesi ütles, et ma ei tea, kas seal lõigul need oli 100 või oli 90, ma juba tähele, ütleme see on siin Eestis on väike, aga näiteks kui ma sõidan Saksamaal aeg-ajalt olen Saksamaal sõitnud autoga seal on osad kiirteed, kus sa võid sõita nii kiiresti kui tahad. Ja siis teised on, kus on piirang. Sa, ja aeg-ajalt on veel see, kus need märgid, kus siis sa pead veel aeglasemalt sõitma, kui on libe näiteks vihma puhul, siis sa mõtled, kas oli nüüd 120 võimus, võin sõita 200-ga ja see, aga see on väga oluline, sellepärast et noh, ütleme kui sa sõidad näiteks üle 200 kilomeetri tunnis, siis on see pidurdusmaa ikka hoopis teine. Ja, ja ka trahv on hoopis teine, kui sa sõidad 200-ga. No kahtlemata, no aga see on küsimus ju saksa-d ei, ei, see ka Eesti puhul ma tean, milles on probleem, see on tõesti probleem, et ei tea millal see ära lõppeb. Aga siis tuleks väga selgelt vastavad märgid panna ülesse on kõik. Või siis kirjutada selline sõidukiirus kehtib? Ei no Eestis ongi märgid väga, väga tihti nad on näiteks sa pead selja taha vaatama, et sa näed märgi mõjupiirkonna lõppu, Sa näed, et, et sa sõidad mööda, sa ei tea, kas, kas siin on 70 90 ja sa näed, et vastutulevale reale on märk 70 tahavad. Ütleme jah, et saame ära kadunud või see märk, et 200 meetrit kehtib, aga sõidan punasemaks. Võtame seal soojust ja kusjuures tõsi on ka see, et näib, et Eesti liiklust kõige paremini distsiplineerida likvideerivad. Siiski, kui on politseinikud tee ääres. Tiga elav elav inimene ja politseivärvides ja sauaga või see see, see, see on tegelikult ainukene asi, mis, mis nagu mõikab, et kallis meede just, et, et kõik need, ülejäänud ongi ju selleks tegelikult pandud, et saaks raha kokku hoida, aga igal asjal on mitu külge ja nii edasi. Eile me nägime ühte õnnetust, kus keegi purjus inimene lõpetas omal selle distsipliini saamise lihtsalt politseiautole otsa. Kahtlemata kõige rängem meede, ütleme siis nii. Nonii valitsusest veel, kuivõrd see oli ka nagu ministeeriumi või siis valitsuse asi, et, et valitsuskabinetis valmis eile või niuksed võeti vastu nagu põhi põhijooned siis eelarvestrateegiaks. Ja selle selle asja peale on ka hakanud kostma niukseid mitte kõige positiivsemaid hääli. Ja seal on põhiliselt räägitud sellest alkoholiaktsiisist. Ei, ma ei ütleks sellest, ma võtsin selle siin kõrval arvuti, võtsin selle lahti, siin räägitakse muuseas liiklusõnnetustes hukkunute arvust, mis peab alanema 75-ni juba järgmisel aastal see sihttase aastal 2009 kuni 2011 oli see 93 keskmine 20 inimest vähem ja see on keskmine, eks ju. Et eelmisel aastal tegelikult hukkus 101, see, see dokument on selline, kus on igasuguseid elualasid. Jah, aga ütleme nii, mis sellest nagu välja nopiti, on ikkagi väga selged ja konkreetsed arvud, mis mida saab ikkagi aluseks võtta, et valitsus on nõnda otsustanud. Ja kui ta, kui ta nüüd ümber otsustab, siis saab alati ju näpuga näidata, et aga vot aastal 2012 aprillist otsustati niimoodi, et praegu juba hakatakse rääkima võrdlust valimiseelse ajaga, kus alkoholiaktsiisi tõstmisest ei räägitud. Ja nüüd seletatakse, et iga aasta hakatakse viis protsenti otsa panema. Lisaks sellele loomulikult vabandust eelarve strateegiast. On ju veel iga igasuguseid numbreid, räägitakse tulumaksust ja, ja, ja töötuskindlustussüsteemist, mida siis tahetakse ümber korraldada ja, ja maksupoliitika põhisuundadest ja, ja kõigest muust, aga, aga loomulikult, kui kui, kui sellisest üldisest dokumendist tahetakse midagi välja noppida nii-öelda laiale publikule, siis noh, alkoholiaktsiis on alati see, mis mis ilusti müüb. Nojah, justkui selles samas jälle und, tänane Postimees kirjutab sellest oma juhtkirjas sellest samast alkoholiaktsiisist, kuigi ütleme meie valitsuse seisukohalt, on see ju suuna väga oluline suunamuutust selliselt liberaalsemalt poliitikalt selgelt nagu reglementeerivale, et et poliitika suhtes tugev muutus, aga samas on ka mitmed uuringud näidanud seda, et alkoholi tarbimist kõige rohkem siiski mõjutab hinnanguid. Lootus, et igasugused sotsiaalka kampaaniad ja plakatid teedel tegelikult ei mõjuta niivõrd, kui just nimelt hind, et et selles mõttes on see võib-olla otsus õige, kuigi Eesti suhtes jälle meile tähendab siis seda, et kas me siis läheneme Soomele ja Rootsile Skandinaaviale oma alkoholipoliitikas killudes ehk hindades just täpselt. Häda on selles, et Venemaale, mis meie kõrva kõrval riik on siis alkohol tunduvalt odavam. Ja omakorda meie alkohol on tõesti Soomest odavamalt. Meile tuleb alkohol sisse Venemaalt ja ta viiakse siis Soome. Soome samakordadest on alkohol odavam kui Rootsis. Rootsis on odavam kui Norras on tegelikult selline ilus nurgas odavam. Islandil Taanis on odavam kui see Soome või selle tants on odavam kui Rootsis ja Saksamaal on odavam kui Taanis. Rico turism käib, eks ole. Aga ei noh, küsimus ei ole selles, et kas tõsta või või mitte tõsta, et see on, see ongi valitsuse pädevuses ja las nemad siis otsustavad, kui, kui nemad on jõudnud sellisele arusaamisele, et esiteks peaks rahva tervist hoidma, teiseks peaks täitma riigikassat ja ja, aga need asjad peavad olema nagu parlanksi selles mõttes, et, et kuskilt tuleb sisse ka nii-öelda salaalkoholi teema. Me räägi legaalsest alkoholist, mida tuuakse siis üle piiri kasvõi näiteks Venemaalt, aga, aga noh, on on ju selge, et kui, kui siin tubaka ja alkoholi hinnad tõusevad, eks, eks mingi mingi promilli võrra eriti suureneb ka salaalkoholi osa, nii et see on, see on nagu noh, see on nagu nagu mingi postulaat, et, et see on alati nii olnud ja ja nii see, nii see saabki olema. Muidugi on aru saada ka alkoholitootjate nii-öelda väga-väga raevukas vastus Liviko peadirektor Janek Kalvi on, on siis eile toimetused üle uputanud oma oma avalduse sellise põhjendusega, et et noh, kuidas siis nüüd nii et, et selles ei olnud nagu, nagu kokku lepitud. Ja selles selles mõttes on, tal on tal õigus, et, et milleks seal see oli vist sotsiaalministeeriumi juures käib koos üks nii-öelda alkoholipoliitikat, et välja töötada töögrupp. Mis asja me siin istume, me oleme seal tagumikutunde teinud tundide ja päevade kaupa ja siis tuleb lihtsalt valitsus ja ütleb, et tõstab et selles mõttes õiguseta asjadel peab ikka mingisugune nagu viisipära või, või korrapära olema. Kui läbirääkija nüüd ütleme, et ära siis pea selliseid, selliseid komisjone ja, ja ära ära käi korrapäraselt koos, kui, kui, kui lihtsalt. Nii nagu sotsiaaldemokraadid ütleks, et partnerite vahel peab olema kokkulepe veeta. Ei, isegi asi isegi isegi mitte nii-öelda poliitiline ega, ega partnerites, aga aga tõepoolest, kui, kui, kui on nagu ette nähtud, et, et see toimub nii-öelda noh, kõikide osapoolte juuresolekul selliseid otsuseid ja kui siis tuleb valitsus ja lihtsalt teatab ühel hetkel, et vabandust, aga nüüd on, nüüd on nii, et iga aasta viis protsenti tuleb otsa, siis eks see võtab eeskätt just alkoholitootjatel. Mõruks küll see on päris karm, loomulikult. Kalviga kasuks tahaksin. Mul on ka ikkagi mõned sõnad öelda, et seal täitsa õige. Mida te käite siis koos, selliste asja teete aga, aga olulisem on see, et et kui nad, kui läheb maksu tõstmiseks ja salaalkoholi osa kasvab, siis riik peab tugevdama võitlust selle salaalkoholile. Maksu- ja tolliamet. Peab saama tugevamaks. Muidu ei ole ju mõtet. Muidu ei tõusega sinu tulud nii tugevalt, sest salaalkohol võtab turu ära. Võib juhtuda vastupidine efekt. Noh, ja samas jälle Kalvi reaktsioon ja ilmselt varsti reageeribki kuidagi noob Tartust, et et samas on see salaõlut, on võib-olla? Jah, aga no pole. Nimetate õlletootjad tavaliselt reageerivad igasuguste reklaami muudatuste peale. Linnulennult on lubatud kodus enda tarbeks teha, nii et see, see ei ole seadusevastane, aga aga ega, ega väga lihtne loogika ütleb ju küll, et et hind tõuseb, siis minnakse üle odavama margi peale, et üldiselt, ega, ega kui kes tahab ikka selle alkoholi ära juua, sellega ära joob. Et kõigepealt minnakse odavama peale ja, ja siis ta muudkui tõuseb, esimene oleks jälle odavama peale, paraku odavam ei ole alati nii kvaliteet. Sest meil on teinud väga selliste tihedalt hinna monitooringut, aga minu meelest noh, nagu sellest nendest alkoholihindadest visanud on mõnevõrra õhku, et nad ikkagi üritavad nüüd tarbija jaoks need alkoholi müüa, et hoida seda hinda nagu sobivamal tasemel, et, et ma ei pannud tähele, et alkoholi hind oleks näiteks viimastel aastatel väga oluliselt tõusnud, aga sellel aastal tõusis. Aga ma mõtlen poes reaalselt ikkagi reaalselt ka tõusis. Aga see oli niisugune niisugune noh, nagu väga hüppeline, et, et mulle tundub, et nad ikkagi mingi õhu tasandavad, seda tõesti ma ei ole nagu mingit uuringut teinud ikka siin on asi, mis aga mul on tunne, et seal on See pole mitte viinatootjate kaupluseketid, suruvad omakorda viinatootjaid. Kaupluseketid ütlevad, et kuulge, me tahame võimalikult odavalt saada ja me kavatseme teil siin maksta väga-väga pika aja pärast, me ei maksa teil ju keegi. Ei maksa ette küsimus, kui kui pika aja pärast makstakse, siis tootel ära. Maksuamet samal ajal istub tootjatel kukile, ütleb, et iga kuu keskpaigas olgu raha olla. Süsteem on niisugune päris karm, et ega viina tratel ei ole lihtne elu. On ju olemas ja kindlasti teatud riskigrupid alkoholi tarbimises, eeskätt on need noored, kes siis on alustavad või, või on juba alustanud nii kergemate jookidega. Ja kui need kergemad joogid ühtlases tempos koos kangemate jookidega lähevad kallimaks, siis varsti hakatakse. No vabandust, et ma kellelegi mingisuguse stsenaariumi ette kirjutanud mingit head nõu annan, aga aga mulle mulle tundub küll, et kui kerged joogid on juba nii-öelda nad Nad mõikavad ühtemoodi, kui, kui kallid või kanged joogid. Ja kui sa, kui see hind tõuseb ikka niimoodi, et noortel ikka ei saa mingisugust ka 20 sinipurki korraga ees olla, siis mõeldakse oma, miks ma ei võiks võtta ühe, ma ei tea, kas kukeviiner tehakse, aga noh, näiteks kukeviinas või. Minul oli laua laua oma teooria, selle kohta maksab vähem ja mõikab palju ägedamalt, et mida ma pean teile tähele, et näiteks USA ja Lääne-Euroopas on väga tavalised hoopis teistsugused sõltuvused, näiteks ravimisõltuvus, mis on tegelikult väga, ütleme väga puhas sõltuvus on ju, sul ei teki mingit haarata, on ju sa pead, seal on mingisugune väike eks, et Eesti on selles suhtes igasugused toidulisandeid ja isegi mitte toidulisandeid, vaid ikkagi noh, need, mis need mingid rahustid, mis ravimid igasuguste ärevushäirete vastu, mis annavad ikkagi natuke sodivad ajus, eks ole, tekitavad väikse, väikse ja ükskõik missuguse nihke, aga väikese nihke nagu reaalsusega tekitavad. Et mul on tunne, et, et ütleme, et see niisugune valgete kinnastega sõltuvus liigub ikkagi rohkem öelda tablettinduse ja sellise noh nagu väikest tegelikult miks mitte ka narkootikumide poole, mida on tõesti oluliselt lihtsam tarbida, kui näiteks. Minu meelest see on juba väga-väga julge avaldus sinu suust, aga ei noh, see on minu meelest narkootikume lihtsalt. Ma ei taha neid esiteks, ja teiseks mina ei tea ühtegi. Marta lihtsalt oled vana operatsiooni Marbija. Ka kuskilt narkootikume osta, aga mul ei ole oma diilerit, ma tean samas väga paljusi poodi, kus alkoholi müüakse. Ei, selles mõttes ma ütlengi, et see, ma ei ütle, et see niimoodi on teooria, et, et näiteks, et Lääne-Euroopa ja USA on juba selles suunas, aga, aga kui me tahame tõesti Alkoholitarbimist vähendada siis tegelik samm oleks riigi müügi monopol, näiteks korjame korjame ära, siis nendes kauplustes teeme niimoodi nagu Rootsis näiteks või on Soomes? Maksud on kindlasti üks selliseid kõvemaid asju absoluutselt on, ja siis on ka see pidev see, et sulle pistetakse, kui autoga sõidad, siis politseinik tõstab saue, palun puhuge, see on väga kõva asi. Alaealistele müügikeeld on väga kõva asi. Ja teenindaja hakkaks ka vastutama, müüd trahv kaela? Seda on tehtud jah. Kuulge, meil on saate lõpuni veel mõni minut aega, et me tahtsime rääkida ka nii-öelda noh, võib-olla on see Rein Langi suur võit, aga nii-öelda ennetavatest trahvidest, et üks, üks selline trahv on, on siis nüüd kukkunud ja ütleme kollase ajakirjanduse aga miks mitte ka ma ei tea, kuidas seda nimetada peavoolu meedia või või, või, või tõsisema ajakirjanduse nii-öelda mängumaal võib, võib juhtuda selliseid asju, et inimesed on nagu teenimatult solvatud, on mindud liiga kaugele tema eraelus ja, ja isegi, kui, kui ei ole mindud liiga kaugele, siis on lausa lausa kokku valetatud maad ja ilma ehk siis praegu on, on meil silmapiiril nagu kaks juhtumit, üks oli siis ühe lauljaga, kes sai siis oma see vist küll läheb edasi, kaevatakse, aga ütleme, esimeses kohtuastmes on saanud oma oma oma, oma oma tõele õiguse ehk siis 10000 eurot välja välja mõistetud. Ajakiri kroonika läheb kindlasti edasi vaidlemisega ja teine, teine samasugune juhtum on need siis silmapiiril. Ehk siis on see tuntud. Erika Salumäe ja veic saare juhtum. Noh, seal esimeses astmes selle küll nii et mitte ainult laulja ei saanud kuna hetkes lapsest, siis summa jagatakse pooleks nii ema kui lapse Nojah, aga kas sa tead, mis, mis sellesse ennetav meede sellest siis pidi olema? Ma ei oska nüüd ennetavalt siin kuidagi öelda, aga see on selle seaduse alusel tehtud. Et kuna ma ei ole seda kohtuotsust lugenud. Tõnisson ausalt, see on ka väga värske ja seal on väga värske, see ei ole jõustunud. Aga põhimõttes maja mõningaid detailselt tean, aga samas Aga kuna tegemist lapselapsel segamine kohtule või siis avalikkusesse Jah, seda küll, aga detailidest me ei saa siin rääkida, sellepärast et muidu tullakse meile kallale. Ja ei, me ei peagi me peale. Tema nagu üldiselt, et et, et fakt on see, et, et on kukkunud esimesed väga kopsakad summad selle eest, et. See oli nagu protsente kroonika. Kuukäibe ühe kuu ja põhjendus oli, põhjendus on väga lihtne, sellepärast et selle looga müüs kroonika oma tolle nädala ajakirja ehk tegemist talikaanelugu ja, ja kas see lugu harjunud Birgituaarnest, seega siis Erika Salumäe ene veic saare juhtum samamoodi on kaanelugu. Aga nende puhul me ei tea, kas see asi läheb kohtuni. Ja mida nad täpselt seal nõuavad, et praegu on ainult kõlanud lubadus. Me läheme kohtusse. Kohtusse, tegelikult inimesed ei pea minema, kui sa midagi tahad saada, siis väljaspool kurja väljaspoolsed küsida, et noh, et selleks ei pea kohtusse metsa, kelle käest midagi küsida. Mis sealt tuleb, ei tea veel. Aga juhtum on igal juhul väga huvitav ja kindlasti pretsedent, seesama juhtum ja Birgit varju nii juhtub ja minu meelest ma millegipärast aiman, et paljud inimesed ka tervitavad seda väga soojalt, et selline selline keiss nagu Eestis olemas on. Ta mõjub, ajakirjandusel on selles mõttes hästi, et ajakirjanikud hakkavad rohkem mõtlema eraelu küsimustele ja nii edasi, et ma mõtlen, et ma kirjutasin ka näiteks eelmisel aastal mitu, mitu lugu just vanemlikke õigustest. Kirjutasime koos isegi jah, ka sellist asja, aga meie püüdsime teha seda, et need inimesed, kellest me räägime, me ju ei avaldu nende nimesid, jah, et nad ei oleks äratuntav, mis linnas toimub ja nii edasi, et me, me püüdsime näidata mingeid muid aspekte, et üldiselt ju ajakirjanduseetika ütleb, et ärme kirjutame, kirjutan lasteaiaäravõtmisest, aga mõnikord tuleb kirjutatud, et kui kui vanemad seal peavad lapsi koerte kombel üleval, siis sellest tuleb vaja kirjutada sooja see, mida sa nüüd silmas ilmselt peavad, on ikka üli, üli omamoodi hiljuti oli, oli päris palju juttu sellest, kuidas üks, üks lapsevanem elab Itaalias, teine Eestis, kummale lapse? See on ka selline asi, millest peab rääkima. Aga seal ei pea rääkima konkreetselt eraelust, kas keegi on hea isa või hea emakas, kõige halb ema või halb isa nendest detailidest vürtsi ja näitame näpuga, et see inimene täitsa õudne tulevikus. Selge märk, et mõned varjuna Salumäe ja Mikseri juhtumeid on see, kus, kus ajakirja müüdi nende inimeste nime ja skandaaliga, et see on päris päris üheselt. Selge nojah, aga see oli ka, ütleme või kroonikat võib nimetada ajakirjanduseks või ükspuha, kuidas me seda nimetame, see oli ikka selgelt nagu lati alt ikka läbi hüppamine, et et oli, oli vaja õhku paisata ja kirjutada lugu ilma ühtegi fakti kontrollimata, kellelegi helistamata ühendust võtmata, et. Noh, seda ei ole, ei saa nüüd öelda, et see nüüd Arv juhtum oleks. Aga ma ei ole veendunud, et seal ei toimunud siiski mingit kotaktivatest. Nonii, nii vähemalt väidetakse. Osapooled, kes siis nüüd lubavad kohtusse minna, väidab. Aga juhul, kui, kui toimus kontakti võtmine, siis on kroonikal olemas koopiad sellest, et siis ka ütleme, teine pool võib-olla nii väga ei lahniks. No igasugu asju on loota. Väga pikalt me jõua sellel peatuda, sest meie meie aeg on kohe-kohe läbi, aga igal juhul see on väga hoiatav tulevastele kirjutajatele ja tulevastele toimetustele, kes, kes tahavad mingi mingi taolise teema üles. Samas on ka, vaadates nagu teist poolt, siis on see ka nagu võimalus kaitsele, et et ajakirjandus ei ole, ei saa lahmida lihtsalt. Ei absoluutselt mõtlengi, et see on, see on väga, väga tõsine hoiatus, et noh, see protsent käibesse on, ma ei tea, mis, kui, kui suur kahju see nüüd kroonikale oleks, aga aga igal juhul tegu oli nagu inimese jaoks kätte saada päris päris kopsaka summaga, nii et. Ja seal on, seal on see moment kindlasti veel juures, et see julgustab inimesi ka edaspidi julgemalt kohtu poole minema. Et, et selles mõttes on ta kindlasti pretsedent. Jällegi ma ütlen selle kohta ei pea minema, ei, ei pea, kui, kui jõutakse Eriti kui pretsedent on olemas, planeez näide, et, et niimoodi võib minna. Jah, aga noh, kindlasti tuleb ka selliseid juhtumeid, kus kus ajakirjal on õigus või ajalehel või, või, või raadio- või telejaamal ja nad ei ole nõus maksma ja siis siis vältimatult inimene, kes loodab saada sealt mingisugust tulu ja tugevdust oma oma rahakoti vahele, siis noh, läheb kohtusse ja, ja võib ka muidugi kaotada. Nii Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios, tund on möödas, mis meile antud ja päike taas väljas, nii et ilusat nädalavahetust kõikidele.