Tere päevast, head kuulajad. Raadio kahes on taas eetris saade pealkirjaga poolt ja vastu, minu nimi on Urmas ainast, seal saade, mida toimetab maris Sander ja tänane teema on jällegi taas väga huvitav selline, mille üle tuleb meil mõelda. Tuleb kaaluda nii poolt kui vastu argumente, sest me räägime tegelikult kõiki puudutavast küsimusest. Me räägime immigratsioonist. Me räägime nendest inimestest, keda siis kas Eesti ühest küljest vajab, aga keda me teisest küljest ka tõenäoliselt peaksime kartma selle pärast, et et meid on nii vähe ja nii edasi ja nii edasi, kõik jutud, mis sinna juurde kuuluvad, tänase saate debateerijad on ühelt poolt ja teiselt poolt Allan puur, Tallinna Ülikooli demograafia instituut, juhtivteadur, kes nii nagu ma olen, olen saanud aru, üldiselt on skeptiline selle osas, et siia sissetoodavate inimestega meie probleeme lahendada õnnestuks. No ma ütleks nii, et ma olen avatud argumentidel, aga, aga ma tahaks nendele arutleda Väga tore ja teiselt poolt Kert Valdaru, kes on siis sisekaitseakadeemia juures asuva Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti juhataja. Gert, teie laua peal on endiselt väga palju neid dokumente, mis ütlevad seda, kui palju Eestil on erinevaid spetsialiste vaja ja millistest riikidest nad tulla. Vaiksed. Kahjuks mul sellist dokumenti ei ole, kus oleks täpselt numbriliselt kirjas, et kui palju me vajame täna, homme või ülehomme ütleme siis võõramaist tööjõudu, sellist dokumenti minu teada ei ole Eesti riigis olemas. Aga selline dokument peaks olemas olema, kui me planeerime oma tulevast elu, siis äkki oleks selliste dokumentide omamine vajalik või see on juba ukse lahti tegemine ja seetõttu ohtlik tegevus. No ma arvan, et arutelu selle üle, et keda ma nagu tulevikus nagu vajame, selline võiks kindlasti nagu toimuda ja me võiksime täpsemalt teada küll, et 10 aasta perspektiivis, kui palju me näiteks siis vajame oma tööjõuturule ja kas üldse vajame tööjõuturule, siis välismaale. No kuidas teile tundub praegu ette vaadates, kas mu küsimus on naiivne, kui ma üldse küsin niimoodi, et kas me vajame, et, et tegelikult näib nii, et õhus vastus on igal pool olemas, küsimus on, kas me seda näha tahame, jahme, vajame. Jah, et see kõik hakkabki siit sellest pihta, et kõigepealt me peame enda jaoks selgeks mõtlema seda, et kas me tahame, et kui me nüüd eeldame, et me seda tahame, siis. Ei küsimus ei ole, kas me tahame, kas me vajame? Kas vajame nii, no püüdes siis nüüd tänases ühiskonnas, ütleme, erinevatelt tööandjatelt signaal olen kinni siis nende nagu väidete põhiselt, jah, me vajame. Ja me vajame just siis teatud sellise spetsiifikaga inimesi, ehk siis me vajame selliseid kõrgkvalifitseeritud töötajaid kui talente, kes aitaksid meil ütleme, siis Eesti ühiskonnaelus suuremat lisandväärtust juurde tekitada ja, ja sellega on nagu meie nagu elu siis paremal järjel. Kert Valdaru, te saate ju ise ka tegelikult väga hästi aru, et näidake mulle üks riik, kes ei vaja kõrgkvalifitseeritud spetsialiste ja me võime selle riigi kaardi pealt ära kustutada, selles mõttes pikas perspektiivis riik ei ole ju olemas. Täitsa päri. Et selles mõttes see ei ole, see ei ole nagu see ei ole nii-öelda ausate kaartidega jutt, et me vajame ainult need kõrgspetsialiste tegelikult äri vajab ju ka massi, sellist odavat tööjõudu, sellepärast et ainult odav tööjõud aitab teenida kasumit. No sellega on see poolt, et kui me vaatame tänast sellist millist tööd üldse tehakse, siis see on nagu iseloom on nagu muutunud, et plaanimajandust on vähem, me oleme rohkem sky teadmiste innovat innovatsioonikeskne, mis tähendab seda, et et kui meil on vaja mingit juppi toota, siis me ei pea seda võib-olla siin kohapeal teha, et me teemegi tellimegi selle kohe Hiinast. Aga need, kes selle jupi ja selle sellise nagu selle toote välja arendavad ja selle välja töötavad, et vot need ajud võiksid olla siin Eestis. Hiinas valmistatav jupp läheb ka varsti kallimaks, selles mõttes, et see ei ole, see ei ole nii-öelda igavene võimalus osta odavat juppi sealt, et ühel hetkel tuleb neid juppe ilmselt ikkagi kusagil ka ise jälle tootma hakata. Tõsi, tõsi, see on, et jah, et Hiinas läheb tootmine järjest kallimaks, aga siis võetakse teised turud kas kasvõi Kambodžas või Vietnamis, et et eks ta, see tootmise pool on ka selline paindlik. Kert Valdaru veel viimane küsimus, kui suur see vajadus võiks olla, kui me niimoodi virtuaalselt vaatame, püüame kuidagi kõige üldiselt võtta näiteks 10 aasta jooksul, kui palju võiks olla Eestis juurde inimesi vaja piiri tagant spetsialiste, kõrgharitud, nii nagu te kirjeldasite. Võib-olla nagu kõige konkreetsema arvutuse on nagu välja pakkunud infotehnoloogia Liit Eestis, kes on ütelnud, et me 2011. aastal ta tegi uuringuid ja ütlesid, et kolme aasta jooksul oleks vaja kindlasti kohe 6500 IT-ekspert Eestisse, et me suudaksime oma IT-sektorit arendada edasi. 6500, kolme aasta jooksul kolme aasta jooksul, see on kõigest kolme aasta jooksul, see on kõigest kolme aasta jooksul. Allan puur, kui IT-sektoril on vaja kolme aasta jooksul juurde 6500 inimest. Masina ma mõnda aega tagasi rääkisin Eesti tervishoiusüsteemist ja, ja seal on teada, et aastas oleks vaja juurde umbes 600 välja pinud õde, keda täna medõde siis keda täna ei tule, mitte kusagilt ei ole kusagilt näha tulemas ja neid valdkondi on veel ja veel. Tundub, et te võite küll rääkida, et te olete skeptiline, aga, aga väga raske on kuidagi selleks skeptiliseks ja olla veenev, sest sest meil on neid inimesi vaja. Nojah, et selle numbri juures või, või niisuguste numbrite juures võib siis ju mõelda ja arutleda ka teisele poole, et, et miks mitte siis 16000 või 60000 läheks ju veel uhkemalt majandus kasvaks ja, ja nii edasi, et, et selles mõttes, et, et siin ilmselt tuleb niisuguse küsimuse juures kasutada erinevaid vaatenurki, et üks asi on tõepoolest vaadata seda ühe võib-olla ette võtta või ühe majandussektori seisukohalt, aga teine vaatenurk on vaadata seda natukene üldisemalt ühiskonna kui terviku seisukohalt. Ja noh, võib-olla ka niimoodi, et mitte vaadata eesti kaasust konkreetselt, vaid natukene üldisemalt pilti selles mõttes, et Eesti on üks osa niisugusest arenenud maadest, kes on sisserände siht, sihtmärgiks puutub tegelikult samasuguste probleemidega kokku ka ülejäänud Euroopa, et et see arutelu selle üle, et kas sisseränne on vajalik ja milliseid probleeme ta lahendada aitab, on ütleme, rahvastikuteaduses polnud küllalt intensiivne ja neid pluss ja miinus argumente on, on kaalutud, et võib-olla jah, et kui ma pean esindama nüüd seda poolt, kes toob neid neid nagu agasid selle küsimuse juurde siis kahtlemata on niimoodi, et kui me vaatame tegelikult rändeprotsess, et mismoodi siis arenenud maadesse juurde tulemine välja näeb, siis, siis see tegelikult ei ole sugugi mitte niisugune, sinna tuleb seda head kvalifitseeritud tööjõudu, keda keda soovitakse, vaid tegelikult ja pigem seal need rändevood määrab ära see soov lahkuda või minna parematele teenimismaadele nendest nendest piirkondadest või nendest maailma osadest, kus siis rahvastiku kasv on hetkel kiire, lähematel aastakümnetel jääb ka kiireks ja, ja kus soovitakse siis nii-öelda vahetada seda elukohta, töökohta ja tulla näiteks Euroopasse. Eesti on geograafiliselt euroopa sellises nurgas, et meie sellega hetkel väga palju pihta ei saa ka kindlasti kõige kõige tugevamini puutub kokku selline lõunapoolne euroopa hetkel üle Vahemere. Meid me ei saa pihta selle, mille pärast Ja lihtsalt, et me oleme siin geograafilises suhteliselt taganurgas, et, et meil on riskiküll ka ka, võib-olla kliima määrab ära ja ütleme, elatustase ja niisugused asjad, aga nüüd, kui tagasi tulla selle, selle nagu küsimuse juurde et mida see ränne siis endaga kaasa toob, vaadata, neid rändevoogusid, siis tegelikult reaalsus on see, et ega seda töötavat inimest, kes nüüd tööle tuleb, ei ole seal rändevoogudes mitte nii-öelda 80 90 protsenti, vaid tegelikult, kui me reaalselt rände protsessi vaatama, et siis need töömigrandid moodustavad ühe osa sellesse, riigiti kahtlemata kõigub, aga me peame aru andma, et seal on peremigrandid juures, kes noh, ütleme teisest kultuurikontekstist tulles ei asu kohe seda SKT-d suurendama, vaid võib-olla pigem jäävad niisugusesse koduse inimesena staatusesse, siis on seal õppijad. See on teine kontingent on varjupaiga otsijad ja need, ükski tegelikult ei ole niisugune otseselt tööle orienteeritud, vaid pigem selle vastuvõtva ühiskonna paremale heaolusüsteemile. Dollar, kuidas te kavatsete hakkama saada selle olukorraga, ma olen lugenud ühte, ühte ühe poliitiku, Euroopa poliitiku väga kriitilist artiklit, kes, kes tõi välja ühe väga huvitava asja, et jah, tõesti, meil on seda ühte töö tegelikult väga-väga vaja, aga ta toob endaga kaasa kuni 10 ja ta loetles seal väga huvitavalt kuni 10 samast rahvusest teda nii-öelda teenindavat piltlikult öeldes inimest liikmed siis keegi, kes peab tema jaoks kohvikute, et hoida sidet, siis keegi, kes tema jaoks peab üleval internetipunkti, aga lõpuks see muudab keskkonda väga tuntavalt. Läheks nüüd natukene diskussioonist nagu tagasi, et mul on nagu sellega nagu päri, et, et väga paljud, kes tulevad siia Euroopasse, ei ole just see kõrgkvalifitseeritud tööjõud, ka uuringud nagu näitavad seda, et kui Ameerika ühendriigid on nagu, ütleme, 50 protsenti sissetulevatest immigrantidest endale just kõrgkvalifitseeritud tööjõu, siis Euroopa puhul on räägitud seda kõvasti allapoole. Aga mida see näitab, see näitabki seda, et ameeriklased ja ka Austraalia, Kanada nad tegelevad väga vaatlikult oma riiklikku poliitikat selliste talentide juurde meelitamisele. Ja siit tuleb ka nagu see vastus sellele, mida nagu siis teha, et see ongi nii, et et riik võiks soosida, siis ütleme, nende talendikate inimeste siia tulemist tehes, tehes soodustusi, siis elamist raha või tööloa või, või, või tööviisa väljastamisel, samal ajal neid, keda nagu ei ole väga nagu ei oodata, siis neile tehakse nagu suuremaid takistusi siiatulekuks. See on nagu selline nagu see pool, et ja räägime ka siin, et, et tuleb üks inimene ja, ja palju siis perekonnaliikmeid kaasa. Võib-olla siis tasuks vaadata, et sealt sealt riigist mitte väga meelitada, vaid meelitada nendest riikidest, mis on meie kultuuriruumile omasem. Oluline on ka muidugi siin vahet teha üldse, et et Me võime ju proovida meelitada ka näiteks kas või Lätist, et me ei meelitama üldse sealt kultuuriruumist, mis meil on nagu täiesti nagu võõras, et et kui me vaatame siin Eesti majandus, siis noh, samamoodi on ju meil on siin Estonian Airi juhatuse esimees on välismaalane, on siin ka teisi nagu väga paljud ettevõtted, kes on ka välismaal maalased, et küsimus ongi, et keda me peame nagu välismaale saada silmas, et see tuleb selgeks mõtted. On selle jaoks mingi toimiv süsteem, toimiv plaan olemas, seesama näide, mida see poliitik tõi, et see üks inimene kõrgkvalifitseeritud tuleks, et ta tunneks ennast koduselt selle jaoks tema ümber see kogukond või see keskkond ja probleem just ongi see kogukond või keskkond, kes ei ole kõrgkvalifitseeritud ja kes hakkab nii-öelda oma iseseisva organismina elama. Kahtlemata see on nagu üks üks risk, aga nii nagu ma just mainisin, et, et võib-olla riiki peaks soosima sellisest kultuuriruumist inimeste nagu meelitamise, kellel on natuke teised, arvad või kasvõi väga suure suguvõsa, kes tuleb kaasa, et ta on teise kultuuriruumiga inimesi, kus ei tule kohe 10 10 sugulast kaasa, et et me peaksime keskenduma võib-olla siis sellistele riikidele. Mis juhtub ikkagi, kui me saame mai tea aastas umbes 20000 muust rahvusest inimest siia tööle? 20000. 20000 on suhteliselt suur arv, jah, see on sinnakanti, mida me saime võib-olla nõukogude ajal mäletama, et et eks arvestades seda Eesti ühiskonna väiksust, siis niisuguse hulga inimeste ära mahutamine, nii-öelda lõimimine on kahtlemata üsna üsna peadmurdev ülesanne ka. Ja siis edasi mõelda selle peale, et kas need kulud, mis tuleb teha selleks, et, et seda inimhulka siis nii-öelda kodustada jutumärkides, et kui suured need on. Ütleme, et tihtipeale me näeme seda, et, et lisaks niisugusele õpetamisele keele õpetamisest alates et tuleb panustada rohkem kusagile avaliku korra hoidmisse ja niisugusesse spetsiifilisse julgeolekutegevusse lausa. No te olete väga libedale jääle, väitis, et see on kriminogeensem nii-öelda kõik väljastpoolt sissetulijad, tähendab Ei, ei, ma ei väitnud, et, et sugugi, et, et kõik ja selles mõttes nagu indiviidi tasandil tasandil ei tasu sinna minna, aga, aga kui ta loota ja vaatata neid kasvõi ütleme lähiriikidest tulevaid uudiseid, siis, siis kahjuks ikkagi teatud kuritegevuse liigid on seotud rohkem välispäritolu rahvastiku ka, et, et sellel nädalal vist oli üks teave sellest, et kuidas siis araabia päritolu meesterahvad, noored soomlast seksuaalkuritegusid sooritavad sellisel määral, et, et see nii-öelda riskimäär sellist kuritegu teha on neil kümnetes kordades suuremad, selles mõttes ohtu, ohtu ilmselt kohalikke inimesi eelkõige mitte nii-öelda oma kogukonna sees ei tee seda asja. Et siin kindlasti kindlasti on probleeme ja nende probleemide tasakaaluks tuleks nagu mõelda, et mis see vajadus või ütleme, tarve siis oleks niisugust inimhulka omada, et ühesõnaga on üks suur teema, millega on siis seda püütud põhjendada ja väga kõrgel tasemel ütlema, et mulle tuleb siin juttu ajada praegu meelde ÜRO eelmise, siis peasekretäri Kofi Annani üks 2004. aastal vist tehtud niisugune avaldus või, või ütleme, Euroopa kohta, kus ta ütles midagi umbes sellist. Et et selleks, et Euroopa suudaks tulevikus olla arenguvõimeline ja, ja sotsiaalselt majanduslikult ja demograafiliselt, peab ta oma uksed lahti tegema immigratsioonil ja see tähendas siis mitte vähesel määral, vaid niisugusel peaaegu sellel sellel põhimõttel, et kes tahab tulla, et see tuleks ka vastu vaata et mis siit välja paistab, minu jaoks on, on see, et ilmselt erinevate riikide riikide rühmituste huvid on siin erinevad, et, et kui nüüd sedasama küsimust Euroopa poolt vaadata ja mõelda sellele, et kas siis tõepoolest, ütleme, need sotsiaalkaitsesüsteemid, pensionisüsteemid ja nii edasi ei ole mitte mingi muu meetodiga jätkusuutlikud, siis ilmselt, kui lugeda ütlema neid analüüse, mida Euroopa liit on iseenda kohta teinud, siis seda, seda nüüd nii ühemõtteliselt väita ei saaks, et selles mõttes, et, et põhjendada seda suurt immigratsioonivajadus sellega, et vastasel juhul meie heaoluriigid pikas perspektiivis kukuvad kokku, et kui me vaatame nõnda hea heaoluriikide niisuguseid püsimise võimalusi, siis siis tegelikult Ta on olemas ka sellele suure arvulisele migratsioonile alternatiivid, et kui alternatiive, nagu põhialternatiive üles lugeda, nad pigem täiendavad üks millised alternatiivid võiksid olla kõigepealt tööhõive tõstmine selles mõttes, et meil on Euroopas tööhõives. Need strateegiad, mis on püstitatud, näevad ette, et inimeste hõivatus peaks suurenema, et see puudutab vanemaealisi inimesi ja see puudutab samuti ütleme noori, kelle tööturule integreerimine paljudes riikides on probleeme, aga mõnel pool ka naisi, näiteks, et kui ja need kasutamata reservid nii-öelda tuua sellesse produktiivsesse majandusse siis üsna paljudes riikides see ütleme aastaks 2050 toimub niisugune demograafiline proportsioonide muutus, saab sellega tegelikult kompenseeritud või isegi rohkem kui kompenseeritud, et selles selles suhtes see, see reserv on küllalt suur. Teine asi on kahtlemata Ta siis pensionisüsteemide enda ülevaatamine, et inimestel oleksid sellised stiimulit töötada, pensionisüsteemid paljudes riikides on üles pandud kusagil kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel, kus proportsioonid siis süsteemi sissemaksjate ja sealt väljavõtjate vahel olid hoopis teised. Ehk teisisõnu te tahate öelda, et tegelikult tuleks ära lõpetada see illusioon, et meil jätkub raha selliste pensionite maksmiseks, nagu me praegu nii-öelda ootame ja loodame. Ja räägime muideks selle juures kogu aeg pensioni nii-öelda ju mahu kasvatamisest ootame pigem ootus, on ju selline. Pigem pigem kui ma seda praegu rääkisin, ma mõtlesin niisugust mitte seda Eesti Eesti juhtumit või teiste, pigem on, on natukene teistsuguses olukorras, vaid neid Euroopa riike, kes on, ütleme Lõuna-Euroopas mul tuleb lihtsalt itaallastega üks jutuajamine siin eelmisel aastal Tallinnas konverentsil meelde, kus nad ise andsid hinnangut oma süsteemile olnud liiga heldekäeline, ebanormaalselt heldekäeline ja sealt on nagu ruum ja põhjust tagasi võtta. Tahtsingi omalt poolt lisada, et tegelikult ei kuskil ei arutatagi seda, et immigratsioon iseenesest ainult oleks üks lahendus, mis viib meid nagu õnnele, et just kasutatakse ka seda, et immigratsioon, ütleme, selektiivne immigratsioon on üks väike mutrike nagu teiste mutrikesed kõrval, et üks ongi just see, mis välja toodi, et räägitakse tõesti, et et tuleb pensioniiga tõsta, tuleb tootlikkust tõsta, kuigi siin välismaalased konverentsidel on väitnud, et, et samamoodi kui poliitik ei taha rääkida rahvaga immigranti immigrantidest ei taha taga rääkida euroopas enam tootlikkusest, sellepärast et kõik saavad aru, et kui me räägime tootlikusest, siis see üldjuhul tähendab seda, et väiksema rahaga väiksema raha eest tuleb teha tööd, et see on samasugune, selline ohtlik nagu nagu sõna ja loomulikult et riigi kulud tuleb nagu kontrolli all hoida ja siin ongi, on selliseid Euroopa eksperte, kes on nagu toonud välja nende rea, ütleb, näete, aga ikkagi mingi väike jupp jääb inimesi nagu puudu, et need inimeste hulga arvud on, arvutused on nagu erinevad, aga tuuakse nagu faktina välja seda, et aastaks 2050 on Euroopas 63 miljonit inimest tööturul puudu. Et natsid võetaksegi see ja siis no ütleme, Lasnamäe saama sellega, me tõstame pensioniiga ja nii edasi ja nii edasi. Jah, et, et see on selles mõttes hästi-hästi huvitav koht, kuhu, kuhu me jõudsime, et kuidas me võtame ühe numbri ja nii täpse veel, et kuskilt on midagi puudu või kuskilt on midagi üle. Ütleme, et kui sellisel juhul tekivad sellised puudujäägid, mida tingimata oleks ainukene võimalus kataränne, aga siis me võiksime mõelda selle küsimuse üle pisut laiem ja laiem mõtlemine tähendab siis seda, et, et me ei vaata mitte Euroopat või ei vaata arenenud riike vaid vaatama nagu globaalset pilti tervikuna. Ja mida me seal oleme, me näeme seda, et rahvastiku vananemine, selles mõttes selle kasvu aeglustumine, mis on olnud tegelikult rahvastikuloos suhteliselt lühiajaline asi vähem 19. sajandi teisest poolest kusagil 21. sajandi keskpaigani. 200 aastat Euroopas algas varem, arengumaades algas hiljem, aga põhimõtteliselt see aeg kiire kasvu aeg saab igal pool ümber ja samamoodi rahvastiku struktuur muutub selliseks, et igal pool eakate arv läheb ainult et ülespoole ja, ja, ja sellist 120 protsendi ja kusagile sinna kanti. Et kui me maailma isikuna vaatame, siis sellist lahendust ei saa olla, et see, et me võtame kuskilt inimesi ära, toome neid juurde ja siis meil on siin parem, sellepärast. Aga selle selle jaoks ja tõsi on, et nii ei tohi teha ja Euroopa liit oma nagu nendes migratsiooni raamides on ka välja toonud seda, et me ei tohi võtta kuskilt ära portsu inimesi tuua Euroopasse, sest siis see teine riik nagu kannatab. Aga selle jaoks on siis välja töötatud selline korduvrändemudelit, tsüklormigration, mille mõte ongi see, et kui näiteks tänasel päeval laval on meil puudus mingisugusest tööjõust ja siis me võtamegi sealt kuskilt arenenud riigist toome ta siia. Ta aitab meil seda auku täita, samal ajal ta ise omandab siin uusi teadmisi, oskusi ning siis soositakse seda, et ta läheks oma kodumaale tagasi juba juba uute, täiendatud teadmiste ja oskustega ja aitab oma kodumaal siis seda nagu arendada. Ja pluss veel sellel hetkel, kui ta ka siin on, siis räägitakse väga nendest raha üle, kannataks, et püütakse nagu teha seda, et oleks hästi mugav saata oma sugulastele oma oma, oma pereliikmetele, oma suguvõsale raha just sellest riigist, kus ta nagu töötab, teine, kus inimesi kaasa? Täpselt täpselt täpselt loodetakse, et see on, mis, võiks nagu aidata sellele kaasa. Nüüd teine küsimus, eks tulevik näitab, kas ta, kas ta ikka lähed tagasi või mitte, aga noh, selle peale on mõeldud. Jah, eks rändeprotsessidest selline ütleme, mitte pöördumatu ja igaveseks minek, vaid vaid selles mõttes, nagu edasi-tagasi liikumine kahtlemata aja jooksul suureneb, see on nagu paindlikkus igas eluvaldkonnas, aga, aga see, mida ma ennem tahtsin öelda, oli lihtsalt see, et põhimõttelist lahendust asjale vananemisprobleemile selles mõttes niimoodi saavutada ei saa. Selliseid lühikesi konkreetseid ümbermängimise, inimeste liigutamisi ühest kohast teise kahtlemata saab teha ja, ja inimesed on ise sellest huvitatud, selles mõttes, et, et kahtlemata need, kes, kes liiguvad, saavad ilmselt suurema sissetuleku, siis nad saadavad oma koju, kes sinna maha jäid. Nende elatustase teatud mõttes tõuseb, et, et, et ega Ma ei saa öelda, et see protsess oleks nagu niisuguse negatiivse märgiga, aga lihtsalt tuleb teadvustada seda, et võib-olla need argumendid, milleks seda öeldakse, et milleks me seda teeme, vahest selleks, et ütleme, kompenseerida rahvastiku vananemisest tulevat niisugust katastroofi, et vot argumentide konstruktsioon ei ole. Ja see ei ole jätkusuutlik, mulle tundub sellepärast, et ühel hetkel siis järgmises astmes ikkagi see ei lahenda probleemi, sest see teine riik tuleb nii-öelda järel ja väljarändevajadus juba puud spetsialistina kusagile mujale tööle minemise vajadus puudub. Siin mul tuleb meelde üks ÜRO poolt tehtud töö kahetuhandendate aastate alguses, mis tegelasniisuguste arvutustega hüppoteetiliste arvutustega muidugi, et, et milline see migratsioon, nii et ei peaks olema, et kui me tahaksime hoida riikides, siis seda töötava ja mittetöötava rahvastiku proportsiooni nagu muutumatuna. Ja noh, see arvutus näitas väga kiiresti ära selles mõttes või, või ei olnud vaja nagu väga paljudeks kümnenditeks ette neid rehkendusi teha, et asi jõudis suhteliselt absurdseks. Näiteks selline riik nagu Lõuna-Korea oli üks, mida seal siis läbi arvutati ja ja see tulemus oli selline, et, et selleks, et see proportsioon nagu püsiks võimalikult ideaalne, võimalikult soodne pidi siis mingiks mingiks hetkeks, mis ei olnud üle 100 aasta sinna kogu maailma rahvastik, nagu sisuliselt noored inimesed sisse kolima, selleks et see proportsioon ei muutuks, sellepärast et et Need, sisserändajad, kes sinna tulevad, Nendega toimub sama asi kui, kui kõigi inimestega, et nad lähevad iga aastaga parasjagu ühe aasta võrra vanemaks ja kui need võtta suures kontingendis või laines, et siis ta tekitab niisuguse olukorra, et meil on küll hetkel hea ja võib olla mitukümmend aastat hea, et, et see proportsioon ütleme nende Nende vahel, kes majandusse panustavad ja nende vahel, kes kes siis ütleme, maksudest ülal peetud on, et nende vahel on optimaalsem. See on, see on tõsi, et seda näitab ka ja siis tänane statistika, et ütleme siis kolmandatest riikidest Euroopasse tulnud migrandid siin ikkagi ei saa nii palju lapsi, kui nad oma kodumaal saidetesse pool, aga samal ajal kui siin nagu numbritest näidata, siis näidata seda. Hiibe iibepoolset probleem ongi see, et 2008.-le aastal tuli kuskil 71 protsenti Euroopa rahvastiku kasvust, tuli immigrantidest, et see on see iseeurooplane, meil peame peeglisse vaatama ja ikka tõesti, et kolm last peres olema, et see on vist see, mis aitaks nagu lõpuks seda mingil kujul. No ja see läheb sinnasamasse ütlema demograafilise argumentatsiooni juurde, et kas me sellises protsessis nagu sündimas saame seda vajadust siis välja tuletada ja siin on enam-vähem samasugune loogikat vähemalt hakata asja vaatama või tulemus, et ütleme, see kõrge sündimus või see protsent, mida sa mainisid, et see on lihtsalt selle selle tõttu, et need inimesed on hetkel suhteliselt nooremas eas, nad on kontsentreeritud sinna kahekümnendates, kolmekümnendates eluaastates. Kui me selle momendi ära jätta ja laseme 15 aastat mööda, et, et siis nad on nagu teises vanuserühmas ja siis nad ei suurenda seda sündide arvu. Kas ma saan põhimõtteliselt aru õigesti, et tegelikult küsimus on praegusel hetkel suuresti selles, et see süsteem, mida me sellise sotsiaalse süsteemi mõnena näeme toetused, pensionid, kõik see, see tegelikult ei ole jätkusuutlik. Me peaksime sellega leppima, nii see enam edasi ühel hetkel lihtsalt kesta ei saa. Ei ole olemas seda raha. Ma arvan, et sellele võib jah, niimoodi vastata küll, et seda süsteemi on tarvis nagu remontida, täiustada ja nii edasi, et sellisel kujul küll Ehk kui valitsuse juht nimetamata nimesid seisab rahva ees ja ütleb, et järgmisel aastal me ikkagi saame tõenäoliselt tõsta pensione, siis ta tegelikult puhub hambasse kõigile, kaasa arvatud iseendale. No selles mõttes, et siin vaatame ka riike selles mõttes, et Euroopa on noh, ütleme kui jällegi lähtuda sellest niisugusest graafilisest taustast see, mida me oleme näinud, ütleme viimase 20 aasta jooksul, mida võib-olla võib-olla varem ei teadvustatud, nii selgelt on see, et Euroopa nagu rahvastikuarengu mõttes on jagunenud erinevateks osadeks, et selles mõttes, et, et see ei jätkusuutlikkuse probleem nendes osades ei ole ühesugune, et kui vaadata, et kuidas, kuidas geograafiliselt välja näeb, et siin on enam-vähem niisugused kaks kaks vööndit, et üks on Meist siit kuskilt põhjapoolt, et mööduv ja siis läheb Lääne-Euroopas välja, see on selline riikide piirkond, kus me näeme, et, et sündimas on suhteliselt kõrgem. Ja need Ta ütleme, rahvastiku struktuuri äkilise ja väga sügava vananemise probleemid on hoopis väiksemad, teine pool on siis selline idapoolne lõuna poole ja see kuhugi meiega. Meie oleme sellise huvitava piiripealse asendiga selle juures, et, et siis me peame vaatama oma protsessi parameetreid, et Eesti on nendes ütleme, sündimus näit, see on siin noh, ütleme pikaajalise arengu seisukohalt üks kõige olulisemaid asju, et me oleme 2001.-st aastast olnud, ütleb Euroopa Liidu uusliikmete hulgas kõige kõrgema sündimusega, nüüd kõigi nende numbrite juures on siis viimastel aastatel on olnud 1,6 last ja natukene rohkem kui arvestada seda, et Ida-Euroopas tervikuna Eestis, sealhulgas sündimus liigub väga kiiresti, siis selliselt noorelt Rožiimilt, mis oli 80.-te lõpuni vanemaealise sündimuse juurde otseprotsess võtab kuskil kolm, 40 aastat aega ja selle liikumise jooksul me näeme oma sündimusnäitajaid madalamale. Me peame taseme üle otsustamiseks 1,16 praegu 2011 aasta tuleb väiksem natukene maleva sinna teatava parandusteguri juurde. Selles mõttes parandustegur niisuguses olukorras nihutab meie sündimust kõrgemale tasemele kui tegelikult vastupidi, et me näeme seda madalamale, kui ta tegelikult on, et, et, et niipidi on see asi ja, ja Eesti puhul ütlevad, need arengud on olnud suhteliselt positiivselt, sest meil on, kui me seda protsessi natukene lähemalt vaatama, et meil on mitmeid jooni sünnimuses, mis teevad meist sarnaseks jah, pigem selle põhja Lääne-Euroopaga, et ütleme, et kui ühte näidet siin juurde tuua, et oleks jutt konkreetsem, et küsimus sellest, et kas haridus on positiivselt või negatiivselt seotud sunnimusega, et Eesti puhul me oleme teinud analüüsi teise lapse sünni kohta ja me näeme seda, et kõrgharidusega inimestel on see oluliselt see tõenäosus suurem kui siis keskharidusega, mis on kaks kõige suuremat rühma See kõik on väga huvitavad. Tallinna Ülikooli demograafia instituut on sulle kõik kontrollinud, vaadanud, mida need Kert, Valdaru peab nendele firmadele ütlema, kes ütlevad, et meil on vaja kohe 6000 palju 500 inimest järgmise paari aasta jooksul ütlete neile pange putka kinni. Vaevalt, et ma niisugust positsiooni esindan, et ma lihtsalt siin püüavad rõhutada seda, et me niisugused konkreetsed majanduslikku laadi otsused paleksime alati mingisuguse suurema pildi sisse selles mõttes ja ei kasutaks noh, ütleme niisuguse 6500 või mõne teise numbri põhjendamiseks siis neid argumente, mis tegelikult ei ole pädevad selles mõttes, et ei ole pädevad ütlema taoliselt demograafilised põhjendused, et me peaksime kuidagi oma noh, jätku jätkusuutlikkuse seisukohalt ainult niimoodi toimima, et Toomas ja kedagi sisse ja, ja siis noh, ütleme ja see aitab meid hakkama saada, et pigem see hakkama saamine on ikkagi nagu põhiliselt kantud meie enda noh, ütleme selles mõttes arengust toimetulekust, õigetest otsustest ja nii edasi, see, mida me juurde toome, on, on teatav nagu element, mis meil endal kusagilt Siin ongi, et kas me vaatame seda nagu lühiajalises perspektiivis pikaajalisest perspektiivist. Et kui me vaatame lühiajaliselt, siis kui täna ütleme näiteks IT-sektor, et tal on tööjõudu puudu, siis on selge see, et, et kuskilt ei ole nagu neid võtta, et kuidas me saame võtta. Me saame, mõtlesin seda, et me koolitame omale ülikoolide siis inimesi, meil on see, et me teeme ümberõpe isikutele, aga, aga see võtab kõik aega. Et kustutada. Ja kus võtta ikkagi need inimesed kõik kokku, sellepärast et kui me vaatame erinevate sektorite vajadusi, siis ei ole lihtsalt kokku nii palju inimesi, kui mete õdesid peaks koolitama, selleks et süsteem säiliks, mitte ei areneks süsteem, säiliks umbes 600 õde aastas 600 palju meil aastal käigus sünnib, praegusel hetkel umbes 12 13000, eks ju? 15 16, olgu peale, aga see see protsent 600, ainult õdedeks. No ma saan aru, et siin ajaline nihe kõik nii edasi. Kas need sektorid on ju kümneid, need sektorid on jumala sadu. Jah, et, et siin ongi ilmselt see küsimus, et iga sektor, noh, ütleme oma huvidest lähtudes jõuab nagu teatud numbriteni, aga me peame nagu panema nende sektorite noh, nii-öelda panevad kõik lauale ja siis vaatama, et ilmselt see lahendus või see terviklik arengukava, strateegia, mis iganes ei saa lähtuda nagu või kahe vaid ta peab nagu seda tervikut silmas pidama ja siis üksteise vastu, need nii-öelda vajadused tuleb kuidagi nende võimalustega kokku viia ja läbi mängida. Kas see põhimõtteliselt võib tähendada seda midagi, isegi kumb peaks sellele küsimusele vastama? Et me oleme maailmas jõudnud nagu sellisesse olukorda, kus 1,3 miljonilist oma ettekeelega rahvast on praktiliselt võimatu ülal pidada arvestades neid standardeid, mida me siin Euroopas ootame ja tahame sest meil lihtsalt ei jätku inimesi selle majanduse tarbeks, kes kes looks selle väärt. No tegelikult ma arvan, et meil on ikka täpselt parasjagu hea küll, me oleme ka oma riiki Euromana külal hoidjad. Küsimus on lihtsalt, et mis riik see on, mida me jaksame ülal hoida. Esiteks mõtlesin, et me peame lihtsalt tunduvalt rohkem paremini oma riigi riigi majandust läbi mõtlema ja kulusid rohkem kokku hoidnud. Meist on ju ka väiksemaid riike, Island, et kus siis on ka väga nagu selles mõttes läbimõeldud, selle immigratsiooni nagu poliitikat, keda nad vajavad ja kuulatakse. No aga seal on Purga, see on täna suurem küsimus, kui näiteks 50 või või 60 sadakond aastat tagasi. Võib-olla need on kaks erinevat raami, et 100 aastat ja 50 aastat või 50 aastat ma ilmselt nagu ise suurt midagi siin otsustada ei saanud, aga, aga põhimõtteliselt ma, ma arvan, et, et, et ega tegelikult Eesti jaoks selline suur olemine ei ole, ei ole kunagi nagu realistlik perspektiiv olnud ja, ja võib sind Jakob Hurda kuldseid sõnu meenutada, mis on vist rohkem kui 100 aastat tagasi isegi öelnud selle kohta, et mis on meie võimalused, et me ei saa nagu eeldada, et meie suurriikidega ühes kaalukategoorias võistleb. See tähendab, et ma ei saagi lubada endale täpselt sama suuri pensione, me ei saagi endale lubada täpselt samasuguseid võrreldavaid palku õpetajatele, arstidele, päästjatele kui me tahaksime, sest et noh, ei ole. Et see on üks väga-väga hea küsimus, et ma just vaatasin natukene kirjandust ennem, kui ma siia tulin ja ja seda küsimust on püütud selgitada, et kas siis riigi suuruse mastaap ja, ja see noh, ütleme, hea tase on kuidagi mingisuguses sõltuvuses, vastus on, et ei ole selles mõttes, et et kui me arenenud tervikuna vaatama, siis küll ei ole niimoodi, et need, mis oleksid suuremad per capita, ühesõnaga ühe inimese kohta omaksid seda jõukust või toimetuleku võimet rohkemat, et seal seoseid ei ole, küllap need toimetuleku viisid on, on selles mõttes erinevad ja ja tõsi, on see, et me ei saa, noh, nii mitmekesist majandusstruktuuriga, võib-olla nii mitmekesist, haridusstruktuuri, kultuuri, kõike seda ülal pidama ja meie puhul on nagu oluline teha igal sammul neid valikuid, et, et mis on meie jaoks tähtsam ja mis on vähem tähtsamad siis kui mõned valikud suudame õigesti teha, siis me tõenäoliselt peame tema selle tundega, et me ei võistle, võistle poolakatega võib-olla ei võistle isegi soomlastega, eks ole, ammugi ameeriklaste või hiinlastega. Aga et nii-öelda oma kaalukategoorias öeldakse nende väikeste riikide kohta, et kui maailmapilti tervikuna vaadata, siis tegelikult väikse rahvaarvuga riigid, nende, nende kaal maailmas või hääl kõlab natukene rohkem kui nende rahvaarv Lumaks selles mõttes, et, et see omariiklus on ikkagi teatud, et selline noh, ütleme erinev kvaliteet sellest lihtsalt arvu kvantiteedist. Kas te olete valmis ukse pealt osad inimesed tagasi saatma, ütlema, et stopp, et et meil, teie spetsialiste ei ole kusagilt põhjust tuua, sellepärast et meie arendatavad suunad on need, need. No ma arvan küll, et me peaksime nagu siin väga selektiivselt selle immigratsioonipoliitika tegelema, et peaksime suutma aru saada, et keda me ikkagi täpselt siis nagu ei vaja siia. Keda me ei vaja, oskate kirjeldada, keda me kindlasti ei vaja? Ma ma tooks nagu näite selle poole pealt, et me ei tohi kindlasti ka siin hoogtöö korras hakata korraga nagu väga palju siis neid vajaminevaid migrante sisse tooma, sest noh, näited Euroopast on ise võtta, et et kui on näiteks mingid suurobjekti ehitatud, kas mingit kaubahalli või, või mingit saamata ja on toodud näiteks kuskilt Vietnamist või Türgist inimesi sisse, siis nad ei kipu pärast ikkagi ära minema, et et objekt saab valmis, töö saab otsa, võib-olla jäävadki, siis on ju siis meie nagu sotsiaalsüsteemile koormaks see tume nagu ma arvan, et keda meil on nagu vaja on vaja ikkagi jah, seal, kes aitaksid meil sellist suuremat lisandväärtusega tööd teha ja meie majandust nagu elavdada, et meil kahjuks ei ole naftat, meie nafta saab kant olla meie tarkus, mis meil nagu. Kas köögis töötav hiina kokk, mitte peakokk, tavaline reakokku on see, keda me vajame või vaja? Ma arvan, et siin on seda, et me vajame teatud hulgal kokke või kebabiküpsetajaid, et, et kui sul on siin läheb mööda Tallinna tänavat ja sul on üks kebabiputka, on minu meelest väga hea vahelduseks võtta kebabi süüa. Aga kui sul on seal ühel tänava peal juba 10 või 20 krabiputkad, siis see nagu ei anna väga ühiskonnale mingit suurt suurt, nagu sihukest õnne. Kes selle kvoodi paika paneb, et mitu ja mis tänavale? Jah, meil on olemas täitsa kvoodipõhine poliitik. Praeguse kvooti lase peaaegu kedagi siia. Tegelikult praegune kvoot laseb küll, et kvoodiga on üldse selline lugu, et meil tuleb aastas circa 4000 uut sisserännanud ja kvoodiga tuleb ainult 1000, et noh, see on üldse küsimus, et kas me sellisel kujul kvooti üldse nagu vajama, et, et kvoodi alt on väga paljud nagu ütleme, sihtrühmad vabastatud on õpperänne, pereränne ja ka siin nagu muud, et on just see ainult need nagu need siis need töötavad töötavad isikud. Et kui koodiga tuleb jah, ainult aastas kuskil 1300 isikut ja kvoodiväliselt tuleb 3000 isikut, et noh küsimus ongi, et noh, kas kas sellisel kujul on kvooti No see näitabki ära seda, et kui palju kvoodiga koos võib-olla kaasa tuleb, et see, et see väljajääv, et nad ei ole kindlasti omavahel otseses seoses, aga, aga, aga mingisuguseid siiski Otseses seoses ei pruugi olla ja kaudses seoses kindlasti võivad olla jah, et tulevad, on ju pereliikmed seda kaasa ka selliseid uuringuid, nagu nüüd otseselt ei ole nagu tehtud, et seda poolt. Aga mis kvoodi puhul ongi see tänane kvoot, on ju, on ju selles mõttes nagu üldkvoot, et, et kvoodi sees jagatakse, kas me vajame rohkem näiteks võib-olla mingit insener mere või, või IT-inimesi, et need pannaksegi Paabi küpsetajatega nagu ühte patta sinna kvoodi sees, seda nagu ei eristata? Ma arvan, ma arvan küll, et meil on siin nagu mõttekoht, mis, mida võiks nagu vaadata. Aga võib-olla, et kui selle koodi juurde nagu, kui kvoodi juurde mõelda seda, et võib-olla siis oleks, oleks niisugune asi, et selle kvoodi piires võiksid need erinevad tööandjad nagu, nagu selles mõttes, kes tahavad tuua konkureerida omavahel, et kes toob sellist kaupa nii-öelda jutumärkides, mis siis vastab nendele niisuguse teadmispõhise jaa, jaa, tõhusa uue majanduse ülesehitamisele ja nendele me anname siis selles reas nii-öelda eelis ja, ja sellise noh, ütleme nende kriteeriumide järgi ongi tagatud, et, et neid kebabiküpsetajaid ei tule nagu liialt palju või nemad ei pääse domineerida. Et te pakute välja, et võiks olla selline oksjoni korras, et tööandja ostab endale selle positsiooni, saab õiguse sellise inimese tuua ja peab siis seega vastutama. Kuidas raha tagasi tuleb? No selles mõttes, et kas just mehhanism konkreetselt selline on, aga, aga muude riikide kogemusest kes, kes samuti peavad seda reguleerimist tegema, võib ilmselt neid konkreetseid kriteeriumi ja, ja, ja ütleme töö lubada või asjade andmise mehhanism ju ju vaadata. Kas aga ma küsin ikkagi konkreetselt oksjonisüsteem, et meie pakume oma spetsialisti eest, vot nii palju kõrval silma pakub, nii palju pakkusid rohkem näed nemad, saidid. Kui nüüd oksjonisüsteem selles mõttes oleks, et firma maksab nagu riigi kuskile sisse, siis ma natuke niisugust asja vist ei, ei kujutaks ette, et pigem on nagu ju võimalik hinnata, et, et millisele töökohale inimene tuuakse milist palkadele hakatakse maksma selles mõttes ja, ja kui palju ta noh, ütleme tõepoolest, selle kaudu, siis loob seda produktsiooni. Mul hakkas oksjoni tee, praegused, tulime kriga äkki liiga äkiline, tundub, et aga kui me nüüd vaatame, kuidas, nagu siis üldse sellist kollektiivset tööjõudu tuuakse Euroopas, siis on ju võimalusi nagu mitmeid, et et noh, mis on erinevad Eesti omast, on olemas punktisüsteemi riigid, mis on tüüpilised esindajad, on britid ja hollandlased ja ka Austria omast, kus ongi nii, et Öeldakse, et näiteks, et kui te toote siia sektorisse tahate tuua, siis selle sektori töökoht annab tunduvalt rohkem punkte. Seal hinnatakse ka siis selle inimese oskust, tema nagu haridustaset ka keeleoskust, siis vaadatakse need iga iki, igaüks annab mingi teatud summa punkte ja vaadatakse, kas ta siis läbib selle lati, mis nõudmine on kehtestatud või mitte. Teine pool on see, et näiteks midagi Leedu on kasutanud ja ka Iirimaa on öelnud konkreetselt, et vot siia sektoritesse, mis east üldse ei tahagi kedagi. Näiteks majanduskriisi puhul oli väga huvitav oli, mis iirlastel oli, iirlased ütlesid, et me ei luba praegu tuua šokkisid et oligi väga konkreetne, et me ei taha, praegu sokkisid siia Iiri, Iiri tööturule ratsutama hobustega ei toodudki, noh ja Leeduga ja vist seal tõmbas nagu, kui varem oli lubatud paljudesse kohtadesse tõmbas ka oma selle nimekirja väga. Kas teate mõnda nimekirja, kuhu Eestis ei tohiks praegu tuua? Ei Eestisse tohib tuua igale poole, meil on natuke nagu. Teeme asju, aga, aga niimoodi tunnetuslikult, kuhu ei oleks vaja, nagu huvi on olemas. Või on praegu vastuse võlgu Allan puur, kas meil, kas meil on olemas üldse oskus tegelikult nende inimeste aitamisega ühiskonda meie enda ühiskonda, kas, kas me oskame tegelikult seda teha praegu siin, viienda pronksiöö aastapäeva künnisel väga tore küsimus, kui me ei ole hakkama saanud selle pärandiga, mis, mis Eesti Eesti riigi jaoks on siiamaani olnud probleem, mis me, mis me nende uutega veel peale hakkame. Noh, kahtlemata niisugune uute inimeste võtmine nõuab nagu tähelepanu alt, aga et võib-olla see võrdlus jällegi selle pronksiprobleemiga ja, ja noh, niisuguste uusimmigrantide probleemiga on natukene teistsugune, et et pronksiöö, ütleme seda probleemi kandev rühm on, on tulnud ühest sellisest lähedasest naaberriigis, kus lihtsalt ütleme, ajalookäsitlus ja, ja, ja muud käsitlused on väga erinevad. No aga kui tuleb religiooni erinev käsitlus, veel huvitavam Jah, pigem ma tahtsin sinna jõuda, et, et võib-olla niisuguse uus immigratsiooni puhul ei ole ka väga hea see, et kui tuleb noh, ütleme niisugune väga monostruktuuriga rühmed, tullakse enam-vähem ühe kahest kohast ja siis hakkab tekkima niisugune noh, ütleme teatud tüüpi kogukonnad pigem selline mitmekesisus, võib-olla noh, kui kultuuri peale ja lõimimise peale mõelda, parem selles suhteliselt, et siis asukohamaa või vastuvõtva oma selline lõimib võime, võib-olla suuremat ei teki selliseid suletud etnilisi rühmi, et kui, kui, kui, kui vaadata nagu seda, seda, et, et, et kuidas võiks sa lõimimine väljuda. Ehk me peame piiril ikkagi andma paberi, kus ta ütleb lahti oma usust kirjutaksime alla verega ja siis me paneme selle arhiivi. No nii, me vist ei tee mitte kusagile, et kui vaadata, et kus üldse sisserändajatega nagu karmilt ringi käiakse ja tahta nisukesi näiteid tuua, siis me peaksime ilmselt vaatama kusagile ütleme, sinna Pärsia lahe naftariikide poole, et seal on tõesti selline nagu natukene kaasaegse orjapidamise moodi see süsteem, et ütleme, Araabia ühendemiraadid on ilmselt üks selliseid riike maailmas, kus üldse see välistööjõu osakaal on, on kõige suuremad, seal on noh, ütleme välispäritolu rahvastik moodustab 70 protsenti üldse populatsioonist ja süsteem toimib niimoodi, et kui inimene täidab oma ülesande ära, siis ta lihtsalt saadetakse sealt karmilt välja või ühesõnaga, lõpetajal töö ära, et igasugused nii-öelda inimõigused mõttes nendele sisserändajatele puuduvad, et seda, et keegi mingisugusest kultuuritaustast peab lahti ütlema, see ikka nagu meie maailma eriti eriti ei sobi, et meie, meie ülesanne on pakkuda pigem neid võimalusi, et ta saaks ka siia kultuuri sisse elada, aga mitte selle arvel, et ta nüüd oma minevikku ukse pealt ära unustada. Ma ei, ma ei tea, kas. Kui Eestis on tehtud selliseid uuringuid, minu teada nagu mitte küll, aga soomlased uurisid siin aastaid tagasi seda, et et kui, kui kuskilt kedagi soosida, siis kes, kes see võiks olla missugusest rahvusest ja nad jõudsid järeldusele oma selle analüüsi käigus lõpuks, et me peaksime soosima venelaste nagu sisserännet Soome, et et see, see peaks olema see rühme, keda nad suudavad nagu hästi integreerida ja seda poolt. Aga mis siis nagu need näite peal juba läksime siis tänasel päeval ja Soome tuleb väga palju näiteksmaalasi ja, ja tuleb ka Birmast inimesi, mida nemad nagu siis teevad, nemad proovivad just vältida, mis nagu Rootsis on natuke nagu nihu läinud on see, et ei tekiks selliseid summe või getosid, et nad püüavad, nagu need siis ütleme, summaarselt üle Soome riigi ära jaotada, et nad et nad oleks rohkem lähemal siis sellisele soomlasele, et läbi selle siis püüavad nagu neid integreerida, moodi ka koduperenaistele on. Kui sul on seal moslemile, on ikkagi omaette naine, on kodune, nendele on eraldi spetsiaalsed programmid, keeleõppeprogrammid, et näidata seda kohalikku kultuuri, seda kultuuri taval. Ehk siis Kertzaldur, kas meie oleme valmis endale neid neid immigrante lubama igal aastal tegelikult siia reaalselt ja lootma isegi teatud sektorites, et see arv võiks suureneda? No ma arvan, et me võiksime ikkagi jätkata samal lainel, nagu me praegu oleme see niisugune 4000 aastas, aga minu nagu selline soov ja arusaam on küll see, et me peaksime suutma veel täpsemini nagu reguleerida seda, et kes need nagu 4000 on ja keda me nagu, nagu soosime siinpool ja just siis soodustama teatud üksik siis nagu indiviidide siia nagu sisenemist, kes on nagu need talendikad, välismaalased. Paneme asjad numbritesse 4000 aastas on paari aastaga Rapla natukene rohkem, et kas me saame selle kallal. Me peame täpsustama ka seda, et see 4000 on see, kes saastast tuleb, aga väga paljud läheb läheb tagasi. Seal on väga palju, läheb ka eestlase ära ja nii et see proportsioon võib ikkagi olla tuntav. Nojah, et nende rändevoogude puhul tõepoolest määrab ära see, et, et kas need inimesed tulevad nii-öelda mingisuguse perioodi töölepinguga kaheks aastaks kolmeks aastaks teatud asja tegema, lähevad siis nii-öelda kuskil mingisuguse rahvusvahelise rotatsiooni kaudu edasi, nagu ütleme, sellise kõrgkvalifitseeritud tööjõu puhul see asi käib või nad pigem nagu suurem osa nendest paigastub, et selle numbri noh, ütleme niisugune mõju kohalikule rahvastikule sõltub paljus selles eestlaste väljarändega on täpselt samasugune lugu, et kui me nagu ühe aastapõhiseid numbreid vaatama, et, et siis on, siis on võib-olla üks pilt, aga me peaksime vaatama seda, et kui palju sellest protsessis osaleb inimese niimoodi, et nad lähevad ära, siis nad tulevad tagasi, võib-olla lähevad uuesti kuskile teise kohta. Et me hetke niisugune tavapärane randa statistika seda meile päris hästi ei näita, et kui palju selline noh, ütleme ühekordne pöördumatu lahkumine ja kui palju selline noh, ütleme piltlikult öeldes, pendeldamine siis moodustama. See tänane poolt ja vastu suur aitäh kõigile, kes kaasa mõtlesid ja kuulasid. Saates olid külale Allan puur, Tallinna Ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur ja Kert Valdaru. Sisekaitseakadeemia juures asuva Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti juhataja. Saadet juhtis Urmas Vaino. Toimetas maris Sander kuuleme uuesti nädala pärast.