Tulen kohe, aga kuu kus koduturul või saame kokku välja? Mida üldse? Kui taimele jää hüstereesi näljane tulla minu pärast väike moore Tõesti ainult siin. Üldinaljal lõpugalale. Tähendab, milleni? Tulen tulen, olen peagi. Sina toidad vaimu läbi. Head raadio, kahe kuulajad, saade, siin me oleme ja meil on Tõnuga hea meel tervitada meie tänast külalist, kelleks on kommunikatsiooniekspert Janek Mägi. Tervist. Janek kuulasime muusikat ka sinu valikul, esimene plaat, mille sa meile lahkesti ette mängisid, räägi sellest paar sõna lähemalt. Ajavares ja see plaat ilmus eelmisel aastal. Selle konkreetse loo sõnad võttis Paul Daniel minu raamatust, mille ma paar aastat tagasi välja andsin, nii et seal oli nagu isiklik side olemas. Selle loo sünniga. Siin see sõnum on, kiida sind, kiidan ikka, et see nagu esimesena tuleb pähe kohe, et meil on märts on kiida teenindajat kuu, aga mis mis kiitust, mis kiitus seal nüüd siis jagati? See oli selline mitmetähenduslik mõte tegelikult, et võib-olla natukene ka kergelt religioosne mõte aga, aga teisalt ka selline inimlik. Et võib-olla me vajame natukene soojust ja armastust rohkem, kui me tegelikult seda iga päev saame ja ja ma arvan, et kiituse vastu kellelgi midagi ei ole. Janek rääkisime täna esimesel tunnil uuest sotsiaalkampaaniast mis räägib alkoholi joomisest ja küsib inimestelt, milliseid vabandusi inimesed leiavad klaasi tõstmiseks. Milline on sinu kokkupuude alkoholiga, kas sa tunned, et sa vajad mingisuguseid vabandusi või kui tihti selt jood? Noh, joodik ma ei ole kui nüüd päris aus olla, mul on muidugi see, et et see ei ole mitte ainult alkoholiga nii, vaid see on väga paljude selliste asjadega, mida peetakse paheks, et mul ei ole sellist intensiivset sidet kunagi tekkinud, et ma peaksin noh, midagi ära lõpetama, ütleme ma enam seda kunagi ei tee. Ja, ja miks see on võib-olla noh, ma olen leidnud elus väga palju huvitavaid tegevusi ja need on osutunud väga intensiivseks, kasvõi töö. Ja kui sa näiteks pead Õhtul kella seitsme või kaheksa või või ka mõnikord kella kümne-üheteist ajal alustama mõne töö tegemist, siis noh, sa ei saa teha valikut, et ma lähen istun baaris ja joon kolm õlut ja kui sa ei tee sellist allikat lihtsalt et ma arvan, et inimestel, kellel on alkoholiga selline ebamõistlik suhe nelja tihti ka ebamõistlik suhe majaga. Et sa ei leia sellist huvitavat tegevust, sõpradega saab vestelda ka ilma ennast purju joomata või kui sellist sõna kasutada. Aga, aga noh, samas ma mõistan, et alkoholil on ikkagi väga suur osa meie euroopalikus kultuuris ja ja täiskarskuse koha pealt ma ei oska midagi öelda, ma arvan, et see on isiklik valik, mul on väga mitmeid sõpru. Kes on noh, kes isegi isegi ei maitserei tuntud inimesed ja Jüri Arg muideks on seda korduvalt ka ajakirjanduses rääkinud, et miks ta seda ei tee. Neid on teisi veel. Aga mul ei ole nagu enda elus küll sellist hetke olnud, et ma mõtlen, et ma seda enam kunagi ei tee või seda võib-olla ei mõtlegi selle peale. Aga ma ei ole ka leidnud eriti palju aega selleks, et alkoholile oma elus erilist tähelepanu osutada. No järelikult see töö mitte ainult ei täida sinu siis tunde või antud tunde, vaid, vaid see töö ikkagi noh, peab olema huvitav. Muidu võib-olla tõesti ikkagi noh, võtaks nagu aja maha ja siis ma tea, kurgiks, ma ei tea, pudelil. Jälle kas ei ole mitte nagu selline pseudoprobleem, et kui me mõtleme näiteks töö peale, siis väga paljud inimesed räägivad seda, et oh, ma olen nii väsinud sellest tööst, ma ei jõua seda enam teha, see on nii pingeline. Aga teisest küljest jälle, et kui ma mõtlen, et kui ma tööd ei teeks, kui ma ja lastega ei õpiks või nendega ei tegeleks siis mis ma siis ikkagi teeks? Et mis ma siis teeks? No kaua sa neid raamatuid ikka loed, kaua sa neid filme ikka vaatan, ma loen raamatuid, vaatan filme. Ma jõuan seda kõike ka teha, nii et nii et see on noh, ütleme sellised võimendused inimeste elus, kui keegi midagi väga kirglikult teeb või noh, mul on ka lähiringis olnud inimestel probleeme näiteks kasiinodes käimisega. Ma tean küll neid probleeme ja väga hästi. Et see kirglikkus tuleneb ikka sellest, et aeg on kuidagi valesti täidetud ja mõtlen, et võib-olla see on nagu koeraga, et seda näidata, kõik teavad, et kui sa koeralt tahad, konti ära võtad, siis sa pead talle ikka midagi muud asemele andma ja noh, küllap inimestega on samamoodi. Aga kuidas sul see asi niisiis kenasti jookseb, et kas sul oli siis juba lastetuba, selline tubli ei olnud niuke noh, lastetuba ei olnud, piinakamber, sai maast madalast kuidagi asju, nii oldi mõistlikult aetud, tehtud. Mul oli erakordselt igav lapsepõlve siin kõige tavalisemas kassikoolis mida tänapäeval enam ei olegi üldse tondiraba. Keskkooli lõpetasin, elasin Lasnamäel, olin suhteliselt keskpärane või alla selle õpilane. Õppimine mind üldse ei huvitanud, sest koolis mitte midagi huvitavat ei õpetatud minu arvates. Ja kõik need asjad, mis mind huvitasid, kabet, meeldis mulle kohutavalt mängida ja Need olid kõik nagu koolitööst väljapool need tegelikult mul ei ole mitte ühtegi head valemit pakkuda, et kuidas, kuidas jõuda endaga harmoonias, et võib-olla lihtsalt natukene õnne ja võib-olla siiski ka natukene sellist lähedaste inimeste keskkonda, mis sind toetab. Aga ometi, eks ole, see konsultatsioonifirma Powe aus, mis seal on, seal sa ei saa ju, ainult, eks ole piirduda sellega, et inimesetel peab õnne olema. Et seal sa ikkagi pead erineval moel neid ikkagi nõustama, konkreetselt andma igast asju. Ette. Ei, loomulikult tööd tuleb teha, et ja tööd tuleb palju teha ja noh, eks see, mis mul kooli ajal tegemata jäi, tegelikult on tulnud tagantjärgi ikkagi kõik ära teha. Ja seetõttu noh, ma siin vahepeal olen sõpradega nalja visanud, et mõnel mõnel aastal on tulnud teha kolme-nelja aasta töö ära, et lisaks sellele, et teha ära kahe aasta töö on tulnud tegelikult ka teha nagu ühe või kahe aasta õpingud järgi, et noh, kuigi ma ülikoolis käisin töö kõrvalt seal tuli mul juba palju lihtsamalt asi välja. Ma arvan seda, et maitses on Eestis nii, aga ma arvan, et ühiskonnad väärtustavad klassikaliselt andekaid inimesi. Klassikaliselt andekad inimesed on need, kes mängivad viiulit, ratsutavad oskavad keeli ja kõike seda mingi kindla piiril. Aga kui me võtame need geeniused nii-öelda Einsteini ja, ja, ja, ja muud tegelased, siis enamus neist mitmetes klassikalistes asjades ei ole üldse nii andekad olnud, need ei ole lihtsalt absoluutselt huvitanud. Ja ja minu koolikaaslane Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi, et kui ma õieti mäletan, siis tema lihtsalt vabastati matemaatika tunnist. Et, et noh, see lihtsalt ei sobinud talle. Aga see, sellele vaatamata tema, sellised kirjanduslikud tööd on lummavad, nii et järelikult ühes või kitsas valdkonnas andekus või mitte andekus ei tähenda seda, et millises valdkonnas ei võiks hästi hakkama saada. Et meil ühisühiskonda avalikkus mõõdab kuidagi ikkagi ühe mõõdupuuga ja kuidagi liialt lihtsalt kasvõi noh, neid asju, eks ole, et näed, et põhikool on tehtud, et nüüd sai, ma ei tea, üheksa aastat koolipinki nühitud? See, eks ole veel tingimata ei tähenda, et nende aastate jooksul oleks midagi saanud, et võib-olla tõesti alles keskkooli tärkab mingisugune teadvus, kus ta saab siis mingid asjad peab uuesti üle õppima. Täpselt õige minu lemmiknäide elukestvast õppest on luud ütleb teile midagi, Trei. Aga tema oli 65 aastane, umbes või isegi vanem ta käis, ta oli teleprodutsent ja käis mööda stuudide, pakkus oma ideed, et olge ja tehke sellest midagi ja pikka aega ma ei mäleta täpselt ütlema, ma ei ole praegu nii täpselt ette valmistanud, aga moraal oli selles, et lõpuks tal õnnestus BBC-le see idee maha müüa. Ja kas te nüüd teate, kes on puukala teletupsude väljamõtleja, kõik kohad on meil teletopse täis. Noh, see ei tähenda, et see ime sünnib alati 30.-ks või 40.-ks eluaastaks, et mõnel tuleb see 60 viieselt ja, ja noh siis on pool on minu arust päris tuntud, aga aga kui ta oli neljakümneaastane, teadnud temast keegi, mitte midagi. Et. Janeck jätkame ka muusikaga kuivas, Juson boili, mainisime, oled valinud järgmiseks gurmee tuua ja sellise loo nagu vanamehelaule. Miks sulle see lugu meeldib? Tõnis Tüür, kes on selle ansambli hing, on minu hea kolleeg ja ja konkreetselt see lugu meeldib mulle sellepärast, et Olav Ehala ja Juhan Viidingu see koostöö lihtsalt kõlab niivõrd võimsalt ja mõjusalt, nii et ma loodan, et Tõnise seadel on sellel lihtsalt väike lisaväärtust, kui seda sinna saab anda. Kõik mis vana Enne surma, kui sa istus veider elugi kuigi maalitud on kolle on kus sooja tuli ja vaat Nüüd jätkab poeg muu jäär tuuli. Siin. Ka kaugemale. Kuni nüüd ka sina ole. Mingi vale. Ei saa kustutada igavese. Ja sellepärast siis näe, on mudelit varsti lõpetamas, olen oma elurännaku. Ära pahanda, kui ta on nii kallis, pääki ula. Sest me elu selles ilmas pole pilt. Sina. Kaugemale. Ka siin ole. Eitus, meie jaatus liugleb tuules, lagunevad see, mis saadab, ongi saatuseika õiglane ja oma hinge ei või müüa kuriklaas sudud. Ainult seda omaks hüüa. Mis su hinge puudutab. Nii mingi vale? Ei saa kustutada igavese asi. Räägime juttu Janek Mäggiga. Janek on tegelikult tuntud kindlasti neile, kes, kes ka jälgivad arvamuse rubriik siis meediasse ja miks mitte ka kes on jälginud teleekraani, Janek on seal ka mitmel korral erinevates saadetes siis esinenud, rääkinud rahast, rääkinud ühiskonnast. Teemadest Yaleke ega vist ei olegi naljalt teemad, millel sa nagu kõnelda ei mõistaks, sest et nõu tuleb ju anda kõigile hädalistele kell kell, siis on muidugi on selle nõu eest ka tasuda. Tegelikult see teemade ring on kujunenud välja väga pika aja jooksul ja ma täiesti siiralt ütlen siis ega mul endal eriti palju mõtteid ei ole, et enamasti on ikka nii, et keegi toimetusest helistab, ütleb, et me tahaks sellele või teisel teemal arvamuslugu saada ja siis ma ikka mõtlen. Nojah, et mul praegu ühtegi mõtet ei ole, aga ma natuke mõtlen. Et mida selle või teise asja kohta arvata. Ja, ja ega mul ei olnud kunagi plaani minna panka tööle või saatva majandusajakirjandusse, see oli selline juhuslik, et kuna ma Tartu Ülikooli ajakirjandusse sisse ei saanud siis seal oli selline silt, et kes sisse ei saa, tulge äripäeva tööle. Ja mina siis läksin, koputasin ukse peale ja, ja Hannes Tamme Tartu toonases osakonnas ütles, et loomulikult, et neil ellu noori reportereid, hakkajaid poisse vaja. Igor Rõtov võttiski mind katseajaga tööle ja ja nii, millest majandusajakirjanik saigi. Ja noh, teiste teemade puhul on ka täpselt, et samasugused sellised elu juhuslikud valikut tulnud ja noh, mina ei ole tegelikult ju töödega eriala muutnud, et osad inimesed on hüpanud ühest või teisest valdkonnast teise. Küll aga on ühel eluperioodil üks või teine teema olnud nagu rohkem keskmes ja, ja vahepeal ma olen ka natukene poliitikutega kokku puutunud, eriti siin võib-olla 10 aastat tagasi, kui Tunne Kelami presidendi valimiskampaaniat sai aidatud teha. Et oled aidanud siis sättida sõna ja mõtet ka poliitikutel. Ütleme niimoodi, et poliitikud võib-olla ja väga paljud avaliku elu tegelased isegi ei vaja nii palju seda sõna sättimist vaid vajavad peegeldust, et kuidas nende poolt välja mõeldud mõte võiks avalikus ruumis kajada ja seda kõrvaltvaataja pilku vajavad ka kõik need inimesed kes ise on kasvõi avalike suhete valdkonnas väga tunnustatud tegijad, sest noh, nagu me teame, siis oma häält kuuleme ju pea seest ja kui me raadiost kuuleme iseenda häält, siis see tundub täitsa võõras, aga teiste jaoks on see täiesti omane. Nii et ma arvan, et inimese mõtete peegeldus avalikus ruumis on täpselt samamoodi, et see, kuidas ta seda parasjagu mõtles ja see, kuidas see välja kukkus, need on natukene erinevad. No võib-olla siit ongi paras minna siis selle teema juurde, mis eelmisel nädalal siis kuidagi lahti argnesse streigi nime all, et et kuidas sulle tundub, siin on üles heidetud mitmeid siis põhjuseid või ajendid, miks selline vastasseis üldse tekkis? Üks kõige võib-olla enam kõrvu jäänud on, on see, et, et valitsus on läinud ikkagi väga ülbeks ja upsakaks ja ei kuula enam, mis siis rahvas tahab ja ei tahagi kuulata, et kuskil see, see suhtlus on läinud katki, et kas on mingisugused, siis kuulmisorganid kellelgi läinud rikki või midagi on toimunud, kuidas sulle tundub, et kas sealt kuskilt on need vastasseisud kujunenud? Sellele küsimusele on vastata väga lihtne ja ma arvan niimoodi, et Eesti ühiskonnas ei ole mitte midagi katki. Sellised emotsioonipursked on täiesti normaalsed. Me isegi oleme väga rahulikud, et kui prantslased kallavad tänavale piima ajavad sinna seadja traktorid, siis midagi sellist me veel nagu teinud ei ole. Ja kõik see tuleneb sellest, et me teeme mustvalgeid, üldistusi. Meile meeldib mõelda nii, et kõik poliitikud on sead. Aga kui me üksikult vaatame, siis see mees, see daam on tore ja lõpuks valime nad kõik riigikogus. Järelikult süüdistus on vale. Väga paljud avaliku elu tegelased arvavad või noh, ma olen kuulnud seda arvamust väga palju, et kõik ajakirjanikud on nõmedad. Aga ometi tundub, et see konkreetne ajakirjanik on päris tore, too konkreetne ajakirjanik on päris tore, väga paljud on päris toredat. Et valitsuse osas on tehtud selline üldistus, et valitsus kindlasti on halb ja mõnes mõttes ma arvan, et valitsus ongi halb. Ükskõik milline valitsus, ükskõik kes seal on, sest meil kuskil on hinges ikkagi tunne, et kui teha asju teisiti, nagu meie asjadest aru saame, siis on tulemus raudselt parem. Aga väga sageli, kui need noored inimesed saavad võimu juurde, näiteks 2003, Res Publica oli täpselt selline tunne, et nad teevad asju paremini. Ma mäletan hästi. Ene Ergma lubas hakata sõitmascodaga ja läks natuke aega mööda, kui ta oli Toompeale pääsenud ja ta sõitis ikka Mercedesega. Ja oli väga palju põhjendusi, et mikspärast on Mercedesega mõistlikum sõita kuuskodaga. Aga me lähme valed ootustega ja minul ei ole iseenesest mitte midagi selle vastu. Minu arvates võiks nad kõik saada täpselt nii palju palka, kui nad saavad ja korda sellega veel kahega. Kõik sõit võiks sõita Mercedesega, riigieelarve kogu seisukohast, see kulu on imepisikene. Aga siin on just see küsimus selles empaatiavõimelised tegelikult need poliitikud, kes võtavad välja absoluutselt 100 protsenti oma kuluhüvitistest. Ja mina näiteks ei saa aru, miks mulle keegi kuluhüvitist ei luba ettevõtte sees määrata, sest tegelikult ma tahaks ka saada maksuvabalt 1000 eurot, aga ma ei saa seda. Ma pean maksma maksud ja maksan need ära, ei juhtu midagi. Aga ma tunnen, et see on selline emotsionaalne korruptsioonid, kui sa võimu juurde saad, siis sa muutud, et mul üks hea kolleeg ütles niimoodi, et kogu aeg tundus, et Marek Strandberg on selline aatemees. Ja nagu Toompeale läks, hakkas rääkima täpselt seda juttu, mida seal räägitakse. Siis ta ütles, et ta arvas, et Juku-Kalle raid on aatemees. Aga nägu Toompeale läks, hakkas rääkima täpselt seda juttu, mida Toompeal räägitakse. Et millest see tuleb ja samas on need mõlemad mehed. Ma pean neist väga lugu, väga toredad inimesed. Aga see sündroom vist tabab Toompeale, et see on selline. Noh, ma ei oska öelda, see on mingi kas kullavihm, mis katab meid kinni. Nii, või, või mis asi see on? Ma ei pea täielik koha needused, kuidagi inimesed muutuvad ja võim hakkab niisiis meeldemeetrite ja oleks ütlevad, et tegelikult meil inimestel ei olegi midagi muud, kui siis lõuad pidada ja edasi teenida. Seda ma ka ei öelnud, ma, ma, ma arvan, et me avaldame isegi liiga vähe oma arvamust veel konverentsil ma käisin rääkimas ja seal Indrek Saar modereeris seda. Jaa, ja see oli sotsiaalhoolekanne või midagi sellist mõnda aega tagasi. Ja siis Indrek oma sõnavõtus ütles, et et noh, et miks inimesed ei tule poliitikasse. Et kas, et kas see on sellepärast poliitika nii halb. Aga Ma ütlesin siis ja arvan ka praegu, et tegelikult väga suur osa poliitikas tehakse väljaspool poliitilisi erakond. Mina arvan, et teeme ära kõik, igasugune kolmas sektor, heategevus, see kõik tegelikult on poliitika, mis kujundab meie avalikku ruumi, mille tõttu meil tekib selline tunne, et mulle meeldib siin ühiskonnas olla. Mul on õudselt hea meel, et kõik avaliku elu tegelased ei kuulu mõnda parteisse ja ma ei pea kogu aeg mõtlema, et kas teda visatakse sealt välja või teda hääletatakse sinna sisse. Milline tema emotsionaalne seisund parasjagu on. Janek, sa mainisid oma selles arutelus näiteks poliitikuid konkreetselt ükshaaval ja ajakirjanike konkreetselt ükshaaval, kui siis minnagi konkreetseks ja tuua siis esile Andrus Ansip, kes on viimasel ajal sattunud oma väljaütlemistega eriliselt miskipärast just rahva pahameele alla, kuigi alguses ta oli just väga rahva poolt armastatud siis kuidas sa kommenteerid seda teemat? Noh, tegelikult valimisi pole olnud ja ma ei tea, kas Andrus Ansipi populaarsus on langenud või mitte ja ma kardan, et tema toetus toetajate hulk on täpselt sama, kui see oli siis kui või väga sarnane sellele, kui olid valimised. Nüüd. Ma imestan nende noh, Eesti poliitikute üle, kellele meeldib oma potentsiaalseid koalitsioonipartnereid sõimata ei ole ilus sõna ka kasutame sedasi poliitikute kohta kasutatakse sõimata. Et noh, näiteks võtame sotsiaaldemokraadid. Juhan Kivirähk ütles, et Sven Mikser oleks hea peaministrikandidaat. Põhimõtteliselt olen ma taga nõus, noormees, jõud on väga hea. Aga teisest küljest, kui ta ütleb, et Ansip ei kõlba kuskile, Savisaar ei kõlba kuskile, kellega ta siis koalitsiooni teha? Ega väga ei ole ja, ja see vastandamine, mis poliitikute puhul sellist tunnet tekitab, et näiteks nüüd on Ansipi toetus langenud ja räägime tema toetuse alla ja nii edasi ja nii edasi. See on tegelikult enamus nendele endale kahjulik, kes ei pruugi üldse vastata tõele, sest Edgar Savisaar on öelnud, ma olen teda selles küsimuses päris mitu korda tsiteerinud, aga kui üks ajakirjanik küsis tema käest, et teil on nii palju vastaseid? Et aga vastuhääli ju ei loeta? No mõte on selles, et loodetakse poolthääli ja põhimõtteliselt ükskõik kui palju sul vastaseid on ja ma arvan, et ka Andrus Ansip ja mitmed teised jõulisemad poliitikuid Eestis üldse ei mõtle selle peale ülearu palju, et kellele nad ei meeldi. Lähme edasi muusikaga, kas sa kommenteeriksid järgmist lugu? Tuleb see kolleeg Pissarenko plaadil prii lapse ilm ja Leedus on niisugune väga vahva muusik, kellega me saime tuttavaks tänu Sõru jazzil, Guido Kangur Hiiumaal korraldab ja, ja tal on tartus, nüüd samamoodi üks väga vahva festival. Eelmine aasta esimest korda tegi ideede džäss ja sel aastal tuleb see minu teada jälle. Nii et selline põnev, omapärane mees, kellel minu arust muusika kaudu midagi veel. Siin me oleme, Tõnu, mina ja siis maris ja meil on siis külaliseks täna need kommunikatsioonispetsialist Janek Mägi ja rääkisime siin Jaanekuga natukene siis ka ühiskondlikel teemadel ja, ja võib-olla natukene sellest suhtlemisest ikkagi ühiskondlikul tasandil tahaks pärida Jaanika käest, et et see ülbuse ja noh, kuidagi upsakuse asi, mis nagu noolena lennutatud sinna valitsuse poole, et mis sina arvad, kas tegelikult saaks ministrid kes, kes meil siin on, eks ole, Ansip, Lang, ligi ütleme, need kõige suuremad parts. Need, head sõnameistrid nii-öelda paljude jaoks siis nagu jutumärkides paljude jaoks võib-olla tõesti head sellised killuvennad ka. Et neil on mõtet ja neil on siis sõnades ka sellist auku ja ja püssirohtu mõnede meelistelegi paukpadrunitega ja nii edasi, aga kas kas oleks võimalik neil, mis, mis see, sinu arvamus on kuidagi siluda neid asju paremini, et inimesed inimesed, lihtsalt neelaks mingid asjad paremini alla, noh, võtame näiteks kas või see, et kui see streik oli, siis mul tuleb meelde, et juba räägiti sellest. Eks ole nii-öelda siis rikkurite sotsiaalmaksu laest, et seal oli ka nagu ajastatud kuidagi just selleks ajaks, kui, kui see streik oli, et kas, kas saaks kuidagi sõnades siluda ja võib-olla paremat aega valida siis inimestega suhtlemiseks, mis sina välja pakud. Ma arvan, et inimeste rahulolu sõltub ikkagi väga palju rahast, kas neil raha on või mitte ja seetõttu on valitsejatel sellel ajal, kui raha ei ole või teda on vähe, just ma mõtlen erasektorite eelkõige, väga raske olla populaarne. Sest. Head valitsejad ei, need, kes lubavad juurde palka, juurde toetusi, ehitame teid, ehitame koole, koole, lasteaedu, teeme selliseid asju. Aga kui me ei saa neid teha siis rahulolematus kasvab väga kiiresti. Ja kui me vaatame Eesti arengut, siis aastal 2005 oli eraisikulaenude jääk 30 miljardit krooni ja 2008 110 miljardit krooni. Tähendab, et 80 miljardit krooni pumbati Eesti majandusse. Raha meeletu kogus, kõigil inimesed tahtsid tulla riigisektorist erasektorisse üle, teeme ääri, saame rikkaks. Siis poed läksid kinninaks naks naks, igal pool. Rahulolematus kasvas hästi-hästi kiiresti ja kui me nüüd küsima, et kuidas sellises olukorras valitseda ja jääda populaarseks siis ja vaat, see on võimatu, sest see ei ole mitte ainult Jürgen Ligi, vaid ka väga mitmed varasemad rahandusministrid on hädas olnud sellega, et kõik ministeeriumid tahavad raha juurde saada. Aga eelarve on ju kokkuvõttes ikkagi piiratud. Ja näiteks ütleme, kui minu palk oleks näiteks 2000 eurot. Kuus ja ma teen 5000 eest kulutusi siis ma lihtsalt väga suur tõenäosus, et ma lähen pankrotti, kui keegi mulle raha juurde ei anna, aga ma võin tõesti SMS-laenu võtta ja ma võin igasuguseid huvitavaid asju teha, kumu tagatisi anda ka pole. Nii et sissetulekutega tuleb arvestada eraisiku tasandil ja riigi tasandil samamoodi. Aga noh, eks need isad on ikka natukene nõmedamad, kes, kellel lihtsalt kunagi raha ei ole näiteks kinno minekuks või, või, või muuks selliseks asjaks ja praegu vist meil natukene on selline aeg, kus noh, meid ei lubata kinno, meedi lubatud teatrisse, kohvikusse meid ei viida. Loomulikult on riik nõme. Solidaarsusteema, mis isenesest solidaarsus kõlab kenasti võib-olla noh, nende jaoks, kes nõukogude ajal elasite isegi mitte võib-olla nii kenasti, aga üldiselt ikkagi otsitakse seda. Et, et on ju ilused, kui noh, meie kannatame, siis las kannatavad ka teised, et ei kannataks siis nagu ühiselt, aga samal ajal eks ole, inimene inimesele jääb nagu ikkagi arusaamatuks, kus noh, näiteks 300 kuskilt eurot läheb riigikogusele lisaks ta võib küll ratsionaalselt aru saada, et, et see noh ei ole võib-olla päris see, mis, mis riigi nüüd põhja viiks, aga, aga kui tema ise nagu sellesama 300-ga papp välja vedama, siis ikkagi kisub, kisub nagu natukene tigedaks. Ma arvan, et siin tuleb võrrelda võrreldavaid asju ja loomulikult tahab igatahes kindel see, aga, aga teisest küljest on ka niimoodi, et me, igaüks saame elada natukene intensiivsemat, elu saame teha natukene rohkem tööd. Me saame oma elu muuta ja me võime võtta ka teise töökoha. Me võime. Sest noh, näiteks kui me mõtleme niimoodi, et ostame mõne väga suure ettevõtte aktsiaid ostame kolm aktsiate kokku, näide on näiteks kolm miljonit siis selleks, et see, see hind tõuseks kaks korda meie kolmeaastase aktsia pealt peab tõusma kogu selle paki väärtus kolm korda. Aga kui me omame mingis väikeses ettevõttes 100 protsenti, siis see võib kasvada kordades, väga palju kiiremini. Ja seetõttu ma arvan, et näiteks nõuded, valitsus midagi teeks selle tulemus reeglina on meie konkreetse isiku jaoks palju kaugemal. Et alati leidub kuskil igaühe jaoks töökoht, kus ta võiks saada vähemalt 50 protsenti rohkem palka, vähemalt 50 protsenti. Aga loomulikult me kõik ei saa, ei taha, ei suuda, ei jõua seda vastu võtta, aga pooled kes on rahulolematud, saaksid kindlasti sellega hakkama. Et vaatame ikkagi peeglisse. Võtame end kokku. See aitab kõige rohkem, see aitab kõige kiiremini, et teised asjad aitavad ka, et tegelikult, kui me ühiskonnana osad ühiskonnad ongi edukamad just sellepärast, et nendes on ka mõõdukas kogus rahulolematus selle positsiooniga, aga me võiksime vabalt olla oluliselt ettevõtlikumad, vaatame, mis on juhtunud Hiinas, eks seal 30 aastat 10 protsenti aastas kasvu ülivinge ja, ja tegelikult kui veel, ütleme siin 20 aastat tagasi taheti, tahtsid kõik Ameerika firmad viia oma tootmise odav maasse Hiina siis Hiinas on 440 miljonit inimest aidatud viimase 20 aasta jooksul vaesusest välja. See on suur ime ja nad on üle võtnud kõik Ameerika firmad, kes sinna läksid. Nad on piltlikult öeldes nad ideedest paljaks varastanud. Ja orjapidamine on lõpetatud nende enda käte jõul. Janek, sa juttudele kuulates kumab igatpidi läbi selline suur optimism, aga kas on midagi, mis valmistab ka sinule muret või võib-olla siuksed kitsaskohad, mis vajaksid rohkem tööd? Kas sa mõtled minu ausalt öeldes? Mõlemad, et oleks huvitav kuulda mõlemat. Alustame ikka ühiskonnas, me saime aru juba, Janek oli ikkagi selles mõttes julgustav sõna, et vaadake peeglisse ja võtke kätte, et on võimalusi ja tegelikult need tuleb üles otsida. Ühiskonna osas ma arvan seda, et kõige rohkem aitaks meid see, kui me tegeleksime oluliselt rohkem ettevõtluse, ei oleks selline projektiühiskond, kuhu Euroopasse ma saan selle projekti kirjutada, tähendab, mul tekivad mõnes mõttes kananahk, tuleb ihule, kui ma ei ole kuulnud seda sõna projekt kõige koledam sõna, mis Eesti ühiskonnas on viimasel ajal avalikus ruumis olnud ja see on kõige rohkem pärssinud meie loovat mõtet. Ma ei mäleta täpselt seda Einsteini tsitaati, aga ta mõte oli umbes see targe, lugege raamatut. Ärge lugege raamatuid, see on mõttetu tegevust, miks? Sellepärast et siis ta siis ta ei suuda enam oma peaga mõelda, te hakkate mõtlema neid mõtteid, mida te raamatutest loeta. Et noh, tal oli väga vaimukas kujund, aga ma ei mäleta seda nii täpselt, aga mõte oli umbes. Ja ma arvan, et Eestis on ka väga palju inimesi, kes on sellistes stampides kinni, asjad käivad niimoodi nad ei taha luua, nad ei taha noh, maailma vallutada ja selles mõttes on selles mõttes on nendel inimestel, kes on edukaks osutunud, ka õigus edukas olla, sest nendes on olnud see kirg, tahe midagi korda saata, noh muidugi osadel meie poliitikutel on ka seda kirge päris palju streike korraldada ja kõike muud, eks ole. Aga selle tulemusena raha juurde ei teki, et raha tekib tegelikult juurde ainult ettevõtluses on ainukene variant, mitte ühtegi muud asja peale välja mõeldud. Ja Saksamaa majandusedu ja poliitiline edu ja kõik muud Edud. Tegelikult baseeruvad ühel asjal tööl. Et seesama töö ikkagi millest, noh, kas müütiliselt oleme rääkinud seoses Eestimaa ja eesti rahvaga et ikka seesama töö ja kas see ongi nüüd eesti usku, et me räägime ju väga palju sellest, et et me oleme usuleige rahvas, eks ole? No, ma arvan, ei ole usuleiged, kui panna kokku see, kui palju me usume jumalat ja kui palju me usume ütleme igasuguseid muid põnevaid asju, siis selles osas me kokku, kui need kaks asja kokku liita. Me oleme reitingut päris kõrgel kohal. Usume Euroopa keskmiselt, aga usume erinevaid asju, aga mis seal ikka. Aga kuidas see küsimus täpselt olime. Kas see ongi siis jah, et, et töö ikkagi seesama müütiline Tegelikult töö teeb vabaks, jah, see kõlasid natukene karmilt, aga aga ma ütleks sellise mõtte veel, et Euroopas viidi 500 eduka ettevõtja kohta läbi uurimus ja see uurimus seisnes selles, et mis need edukaks tegi. Noh, et kas see, et ta on abielus, haritud, noor vana ekst ekstraverdid, introvert mis iganes. Ja avastati, et ainult üks asi oli, mis kõiki ühendas. Ja see oli töökus. Nii et kas sul on haridus või ei ole, kas sa oled mees või naine, kas sul on üks käsi või seda ei ole? Ei loe. Ma tahan rõhutada, et igas olukorras on võimalik midagi korda saata, kui sul on tahe ja sa teed seal ära. Janek, ma näen sinu pealt, et sinus on tahet, mis on sinu sellised järgmised järgmised eesmärgid või, või unistused? Unistasin mul on eesmärk ei ole. Tõnis Mägi küsis minu käest Kuku raadios, tegime kunagi ammu saadet. Kutsus mind saatesse, küsis, et Janek. Kas õlul on suund või siht. Mõtlesin tükk aega. Ja ma jõudsin järeldusele, et sihtide aeg on möödas. Nüüd on ainult suund kulgeb. Ma ei tea, mis elu toob. Aga mul ei ole, et ma tahan autot, ma tahan seda, ma tahan teist. Ma tahan kolmandat. Põhimõtteliselt ma ei taha mitte midagi. Et midagi sellist, et noh, ma pean kuskile jõudnud, ma ei tea. Ja kui minu elu läheb täpselt niimoodi kuni viimsepäevani välja, nagu ta siiani on läinud, ma olen väga õnnelik, rahul. Janeck, miks sul üldse perekonnanimes mägi kaks keed on Tõnismäe Tõnis Mägi on üks. See on õige, aga minul oli selline lugu, et kui minu isa 1000 945. aastal sündis siis minu vanaema ja vanaisa ja isa vend, nemad olid kõik ilusti ära eestindatud käega aga siis olid venelased sisse tulnud ja, ja dokumente kuskil polnud, kirikuraamatu järgi võeti. Vanasti oli ju Lõuna-Eestis kaks keed ja ega seda enam tagasi muuta ei saanud, nii et kui korra juba passi valesti läks ja nüüd ma olen neid kahe keelisid, mägisid siia päris palju juurde. Veenad siis tahtsingi küsida, et kuidas sul, noh, selles mõttes normaalse inimese kuvandiga on, on, oled pere pununud valmis. Et maa täitnud lastega. Hästi-hästi igav, et mul on kolm last, naine, koer, kas poisid on juba päris suured, üks 13, teine on 10. Ei vabandust, 11 tähendab aasta lõpus 12 ja tüdruk läheb sügisel kooli ja abielu seal on 94.-st aastast juba tuttavaks saama 20 aastat tagasi, nii et. Hästi igav. Midagi sellist, mille poole paljud küll Mäbe pürgivad, aga ei ole. Ja jääbki leida vaid erinevaid suundi. Ma olen seda isegi ei arva, ma arvan, et ma olen lihtsalt rahulikult elanud, teinud iga päev oma tööd ja. Ma ise küll kuidagi tunne, et ma oleks midagi ülemäära saavutanud, et kabes vanasti küll tahtsin saavutada, aga, aga neid eesmärke ma ei saavutanud ja võib-olla sellepärast ma olengi nende eesmärkide seadmisest loobunud. Et kui sa ikka ei tule maailmameistriks, siis ei tule maailmameistriks, seal ei ole midagi teha. Janek Mäggi, suur aitäh meile täna külla tulemast ja kui meil ka Tõnis Mägi mainisime, siis sa oled valinud ka täna viimaseks looks Vikerkaare, mis, mis sul selle looga seost? See on päris vana lugu. Tõnis, tunnen väga pikka aega 15 aastat kindlasti, võib-olla isegi natuke rohkem. Ja selles loos on midagi sellist igavikuliste ja sooja tekitama. Häid tundeid. Aitäh, Janek, aitäh. Vaatama saab, et joone ei mammut tule aelu noalas. Surmapatt. Vihm on lakkamatu juba. 100. Rahustab mu närvispektri värv. See surmavihm on lakkamatu juba A7.