Kirikuelu tänase kirikuelu saate teemaks on kirik ja teoloogia. Just sellenimelist veebi ajakirja hakkasid rühm dialooge eesti usuteadlasi välja andma eelmise aasta lõpus. Ja ilmub siis reedeti. Riik kirik, ideoloogia, vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt siin stuudios on kaks teoloogi usuteadlast Johann Christian Põderi ja Toomas-Andres Põder ja oleksid nii-öelda patt kui mainiks seda, et olete vanad ja praeguse peapiiskopipojad. Aga see selleks, neid materjale usuteaduse kohta on ju. Ütleme päris palju, mida võimalik võrgust leida. Millest tuli see mõte hakata nüüd andma veel välja sellist iganädalast, veebiajakirja kirik ja teoloogia Toomas-Andres. Mõte on tegelikult juba väga ammune, vähemalt 10 aastat vana. Aga poolteist aastat tagasi hakkasid ettevalmistused ja need on seotud tegelikult neljamomendiga. Üks asi on see, et aeg tundus olevat küps tehniliselt internetiga seotud võimalused. Võimalused, mis lasevad kolleegiumil toimetuskolleegiumi omavahel suhelda siis teiselt poolt küps oli kolleegium uus põlvkond eesti ideolooge, kes on oma hariduse saanud vabas Eestis, kes on 20 aastat teoloogiat õppinud ja uurinud. Kolmandaks ikkagi just vajadus ühiskonnas ühelt poolt see, et just uute Meediumite kontekstis evangeelse teoloogia hääl eestikeelse evangeelse mõttehääl ei ole siiski meie hinnangul olnud piisavalt hästi viimastena aegadel esindatud ja viimaks küps, oli aeg ka kaasautorite poolest, et potentsiaal on olemas laiapõhjaliselt rohkearvulise kaastööliste ka teha. Et asja, kui me hakkame mõtlema, missuguseid väljaandeid meil siis internetis ja üleüldse Eestis olemas on siis esiteks ilmub iganädalased ajaleht, Eesti kirik, siis on olemas akadeemilise poole pealt usuteaduslik ajakiri. Isegi akadeemia avaldab ju alati ühe religiooniga seotud artikli, on olemas siis veel portaale, mida teevad koguduse liikmed, artistide hulgas on üks portaal, samas on olemas ka meie kirik selline portaal, mis koondab luteri kiriku teatud seltskonda, vaimulikke. Et kuhu nüüd see uus veebiajakiri kirik ideoloogia ka JD paigutub. Johan Christian. Kui nüüd vaadata erinevaid väljaandeid või kohti, kus on võimalik bioloogiaga tutvuda, inimestel dioloogilisi tekste avaldada või, või ka religiooni dioloogiasse puudutavaid tekste, siis kõige lähemal meile oleks kindlasti Eesti kirik Eesti Evangeelse Luterliku kiriku nädalaleht ja siis usuteaduslik ajakiri mis Parema ilmumisega ja teadlikult ja kitsamalt akadeemilistele tekstidele orienteeritud. Mida meid tähendab neid kolme väljaannet evangeelse ja tänapäevase dioloogia peavool kuulumine sellesse teoloogia traditsiooni, mis on olnud ka Eestis kaane? Kui me mõtleme 20.-le sajandile Elmar Salumaale ja Uku Masingule siis need väljaanded on selle evangeelse teoloogia peavoolu raames. Kui vaadata nii-öelda tuua näiteks võrdluspoliitiliselt maastikult, siis meie uue ajakirja toimetuse kolleegium on väga erinev, meil on erinevaid dialooge nii nagu ütleme, poliitilisel maastikul oleks inimesi koos sotsiaaldemokraatlikust, parteist, Reformierakonnast või IRL-ist. Aga nad kõik kuuluvad pärast poliitilise peavoolumaastiku hulka ja kui mõni teine nii-öelda väiksem nii-öelda niši või teistmoodi profileeritud ühendus või, või grupp siis näiteks iseseisvuspartei, et kui tuua siia võrdlus, siis, siis noh, meie hinnangul võib-olla meiegi kõik oleksin pigem paigutuks niukse iseseisvuspartei või sarnase huvi platvormi hulka ja meie oleksime siis nii-öelda laiapõhjalise poliitilise peavoolu esindajad. Mina lisaks siia seda, et tõesti mõistamegi ennast nagu tühimikku täitjana nädalalehe Eesti kirik ja ja üks kord aastas ilmuva usuteadusliku ajakirja vahel. Eesti kirikul on eriline funktsioon ELK ametliku häälekandjana. Ta ilmub paberil lisaks veebile aitab liikmeskonda laiapõhjaliselt siduda usuteaduslik ajakiri jällegi on kitsalt akadeemiline, kord aastas ilmuv. Kui võtta sidemete nimetasite meie kirikut, siis meie kirik on programmiliselt mõistab ennast konservatiivse ja traditsioonilise teoloogia esindajana kirge. Looge püüab pigem sellist konservatiivsuse ja liberaalsuse vastandamist ületada ja rõhuasetus on orienteerumisel evangeeliumi üle. Nii et see on kindlasti sisuliselt põhiline asi. Kui palju see ajakiri kirik ja teoloogia, mis siis on veebiaadressil ka JD punkt on mõeldud sellisele kiriku liikmele, inimesele, kes käib lihtsalt kirikus ja saab sealt hingekosutust kes võib-olla käib küll sagedamini kui kord aastas jõulude ajal. Kindlasti kirik ja teoloogia on sellisele inimesele sellepärast et ehkki võib-olla raskuskese on bioloogilisel, pea, artiklil või eriline tähelepanu on sellel, mis igal nädalal uues numbris, et ilmub, siis samamoodi on hästi oluline rubriik jutluste kiriklike kõnede ja talituste rubriik. See on igal juhul oma laadilt selline, mis on mõeldud kõikidele koguduse liikmetele. Ja samamoodi on uudiste ja oikumeenilise maailmakajastuste rubriik ning arvamuslood on sellises žanris, mis on igal juhul hästi jälgitavad, vähemalt loodetavasti on seda Kindlasti püüame ka selliseid tekste leida ja tellida ajakirja, mis, mis ehitavad ka silda just inimestele, kes võib-olla harvemini kirikuga kokku puutuvad. Kes kultuurilise huvi ja tausta poolest hea meelega loeks ka dioloogide kirjutatud tekste või ka kirikuliikmete poolt kirjutatud tekste üldisemalt, et näha, milline on siis ideoloogi või kristlase vaatepunkt vaatepilk tänapäeva ühiskonnale ja, ja eluprobleemidele laiemalt, et see ka silla ehitamise funktsioon oleks seal olemas. Jah, see on väga oluline ja selles mõttes kindlasti me mõistame end ka kultuuriajakirjana nii selles mõttes, et usk ja kirik on igal juhul ka kultuurinähtused ja samamoodi bioloogia, aga just ka selle silla ehitamise mõttes, mida Johan Christian nimetas. Johann-Christian Põder ja Thomas-Andreas Põder, rääkides portaalist veebiajakirjast kirik ja teoloogia vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt siis sisu poole pealt, millest need lood räägivad, mis on teemad, mille üle praegu siis eesti dialoogid ennekõike mõtisklevad. No teemasid on päris palju, kui nüüd vaadata viimast numbrit üks oluline teema, liturgia teema, jumalateenistusliku kirikuelu kujundamise teema. Viimastes numbrites ilmus ka tekst õigeks, mõistuõpetuse kohtas on siis kristluse või kristliku usu põhimõiste või põhituuma kohta. Mina kui eetik või eetilist valdkonda eriti silmas pidav teadlane. Loodame muidugi, et ka eetiline pool või diskussioon tuleks Eesti ühiskonnas eesti kirikus rohkem esile. Et me jõuaksime eetilisele, mõttekultuurile, eetilisele, reflektsiooni, kultuurile ja mõnevõrra praegust ja senist situatsioon iseloomustanud niukene, deklaratiiv, eetika või deklaratsioonide eetika saaks endaga kõrvale või pigem minu silmis isegi asemele diskussioonide eetika ja arutelu eetika, orientiiri leidmise, eetika, konsensuse leidmise eetika, et see on üks asi, mida ma kindlasti loodame, et ka ajakiri, kirik ja teoloogia saab oma panusega rikastada. Nii nagu pealkirigi näitab kirik ja teoloogia, et kiriku ja teoloogia suhe on hästi oluline. Kui kirik ja teoloogia kasvavad üksteisest lahku ja mõistavad 11 pigem läbi vastanduse, siis on seal reaalne mõlemale see on, see on halb nii kiriklikkusele kui teoloogiateoloogilisusele. Siin me kindlasti püüame silda ehitada ja samas kiriku olemine ja teoloogia viljelemine on midagi sellist maailmas, nii et tegelikult see fenomeni ja nähtuste valdkond, millega ka meie ajakiri püüab jõudumööda tegeleda kaasates pädevaid autoreid, on põhimõtteliselt kogu tegelikkuse peegeldamine tõlgendamine evangeeliumi valguses, bioloogilisest vaatepunktist ja Energiat toetavate ja bioloogiaga seotud distsipliinide vaatepunktist. Kuivõrd see on jätk sellele humanistliku kristluse deklaratsioonile, kus mõnes mõttes vastanduti luterlikule kirikule ja soovite just nimelt ka arutelu mitmete teemade üle, sealhulgas tundlike teemade üle, nagu naisvaimulikud, homoseksuaalsete vaimulike aktsepteerimine ja nii edasi. Teatud mõttes on muidugi need kaks asja ei ole seotud, sellepärast et ajakirja ettevalmistuseta hakkasid poolteist aastat tagasi. Samas niivõrd manifest püüdis elavdada ja taotles elavdada mõtlemist ja arutelu usu ja kiriku üle. Siis selles suhtes on kindlasti veebiajakiri sellega avatud selles mõttes, et ka ju see on just meie meie taotlus ja nii nagu mulle tundus humanistliku kristluse manifest ei sündinud mitte vastandumisest kirikule, vaid pigem armastusest kiriku vastu, solidaarsusest, kirikuga. Ja tegelikult reaktsioonid. Ja see, mis toimus peale manifesti avalikuks tegemist pigem näitas. Nii sisulises mõttes kui stiili mõttes on meil arutelu kultuuri arengu ja kasvuruumi ikka väga kõvasti. Kas krik ideoloogia on valdavalt siiski luterlik väljaanne? Kirik ja teoloogia on esmajoones evangeeliumi orienteeritud evangeeliumist inspireeritud teoloogia ajakiri ja selles mõttes, kui evangeelium ei ole midagi, mis oleks kuidagi luterliku kiriku oma valduses ei ole me kindlasti eksklusiivselt luterlik. Samas on tõsi see, et teoloogia on alati seotud konfessionaalse traditsiooniga ja see ei ole mitte dioloogia nõrkus ja tugevus. Ja meie vastutus just ka tänases oikumeenilise maailmas ja religioosselt. Doralistlikus maailmas on see, et me püüaksime tõlgendada ja avada seda, mismoodi paistab tegelikkus, usk ja kirik, inimeseks olemine, inimesena, elamine luterlikus arusaamas, nii et selles mõttes jällegi me oleme kindlasti luterlik ajakiri. Aga me ei ole ametlikult seotud tud kirikuorganitega. Me oleme selles mõttes kodanikualgatus, aga kodanikualgatus kahes tähenduses, nii selles mõttes, et me oleme Eesti riigi kodanikud, kui selles mõttes, et me oleme jumalariigi kodanikud. Kui sul on ikkagi selle võrdluse juurde tagasi esmalt Eesti kirikuga et ajaleht, Eesti kirik on siis luteri kiriku häälekandja, aga seal saab ka avaldada tekste seal nii jutluse osa kui seal uudisteosa kui ka teoloogilised mõtisklused tegelikult jõuavad sinna lehter, et miks ikkagi teha midagi eraldi ja, ja miks mitte pakkuda oma kaastööd juba ilmuvale ja nii veebis kui ka trükis ilmuvale ajalehele Eesti kirik. Kindlasti võib-olla kattuvusi ja see ei ole minu arvates ka mingisugune õnnetus. Siiski formaadid on mitmes osas erinevad bioloogiliste tekstide puhul arvamuslugude puhul artiklite puhul on alati ka mahu küsimus, mis on oluline ühe väljaande puhul, et ka siin on erinevusi. Seda peabki rõhutama, et noh, tegelikult meie need pearubriigid, teoloogiline põhiartikkel, tegelikult ka arvamusjutlus, nad on kõik oluliselt mahukamad, kui seda võimaldab ajalehe formaat. Dioloogilised artiklid on keskmiselt võib-olla kuus lehte numbris üks artikkel, arvamuslood, võib-olla tsirka kolm lehte. Jutlused on ka enamasti umbes poole pikemalt võib-olla kui Eesti kirik seda võimaldab. Ja seetõttu võib just ütelda, et see eelnev paralleel või võrdlus, võrdlused et ta paigutub usuteaduslikku ajakirja vahele, mis siis akadeemilistele tekstidele kontsentreerituna omab omal nõudeid ja kriteeriumi avaldamiseks mis on ka avatud kõigile, aga just selles spetsiifilises žanris ja siis just Eesti kirik, mis, mis oma mahulise ja rütmelise poole pealt on kaprofiililt veel kord erinev, et, et see tühimikke oli meil ka päris teadlikult silme ees, kui me veebiajakirjaga kirik ja teoloogia välja tulime. Ja teiseks võrdlusportaaliga Meie kirik E, mis on siis luterlik konservatiivne veebiajakiri. Kas see on nüüd vastukaaluks sellele ajakirjale, mis ilmus? Ei kindlasti mitte, tähendab, meie ikkagi ei võrdle selles mõttes, kuidas, nagu sisuliselt ennast meie kirikuga, meie kirik on olnud väga tubli, teinud tänuväärset tööd ja on meid ka julgustanud ja innustanud, et taolist asja on võimalik teha. Aga nagu ma ütlesin, meie kirik mõistab ennast traditsioonilise ja konservatiivsena, mitte evangeelsena siis teine moment on see, et raskuspunktiks on seal pigem siiski uudised. Meil kindlasti loogilised artiklid ja originaalartiklid. Meie kirik on ühe ühingu väljaanne. Meie soovime kindlasti evangeelse teoloogiarikkast ja avarat peavoolu esindada ja ei ole mingisuguse ühe rühmitusega seotud ja, ja see just väljendub ka selles, et et erinevalt meie kirikust, kus autorite ring on ikkagi väga kitsas, meil on väga avar kaasautorite ring ja ja läbirääkimised ja suhtlus, et selles osas paljude paljude inimestega on käimas ja tulevad. Mina rõhutaksin veel siin ka korra ajaloolist bioloogia, ajaloolist sidet ka eesti varasema teoloogiaga justkui eriti mõelda tagasi 20. sajandil, aga ka veel varasema sellele ajale siis näeme, et ka tänapäevane täna Eestis tehtud teoloogia ja teoloogia, mis peaks meid rõõmustama ja kus oleks ka kaasa töörõõmu paigutuks sellesse vahemikku, kus 20. sajandil Elmar, Salumaa ja Uku Masing toimetasid toona küll osalt väga vastandlikku teda inimeste vaatepunktis, aga just seda evangeelse teoloogia rikkust erinevust vaatalisust esitades ja esindades, et meie kiriku portaali puhul ei ole see jah, nagu päris selge või või pigem isegi problemaatiline, kuidas see suhestub teoloogiaga, mida Eestis on pikka aega tehtud ja mida võib tõesti nimetada mõnes mõttes tänase või tänapäevase, normaalse bioloogia profiiliks. No üks asi evangeelse teoloogia peavool tõesti arvestades nii eesti traditsioon kui Euroopa traditsioone, avar, rikas, avatud peavool, aga ma rõhutaksin seda, et no mis asi on evangeelium, evangeelium on see, mis äratab usaldust jumala vastu. Dust jumalale, mis muudab tundlikuks oleviku, ühiskonna ja kaas inimeste suhtes annab meile eluks jõudu, aitab leida elus suunda. Ja roogia rolliks on siin avada, tõlgendada, aidata, mõista kristlikku usku, aidata mõista kristlikku usku, usu vahekorda igasuguste elu nähtustega teiste religioonide ja maailmavaadetega. Ja noh, selles mõttes ma arvan, et Meie kirik ja kirge, teoloogia küllap ka täiendavad teineteist selles mõttes, et luterlik kui võib püüda ja soovida mõista esmajoones läbi traditsioon, Tony ja konservatiivsuse märksõna. Aga lutel lust võib mõista kindlasti ka ja see on just nimelt iseloomulik. Luterlaste peavoolule on võimalik mõista seda evangeeliumi kaudu. Nii et seda me püüame teha. Koguduse liikme jaoks kui palju on tähtis arutleda selle üle, mida räägivad teoloogid, mismoodi uurivad piiblit dioloogid, miks ta peaks nende teemadega tegelema, kas tal ei piisa lihtsalt sellest jutlusest või ta peaks lugema, aga nüüd ütleme teoloogilise mõtisklusi ka sedasama veebiajakirja kirik ja teoloogia, võib-olla isegi usuteadusliku ajakirja teisi väljundeid. Ma arvan, et see, mis inimesi huvitab, et seda nad hea meelega tahavad ka lugeda ja meil ei ole ju mingit põhjust arvata, et et küsimused, mis puudutavad usku, mis puudutavad jumalat, mis puudutavad inimeseks olemist. Need ei huvitaks inimesi, et need ei oleks midagi, mille nimel ta sobib ka vaeva näha. Et see ei oleks midagi, mis võiks olla ka igal päeval või igal nädalal tema kaaslaseks. Et seetõttu ka usulisi küsimusi iseloomustab just ka see, et tavaline koguduse liige inimene püüab mõelda nii-öelda selle üle järele kesta, on millisena ta on jumala eest, kuidas ta peaks toimima, käituma jumala ees ja nõnda on usulised küsimused tihti olnud ka väga rahvalikud küsimus, et kui me Kareformets tsooniajale tagasi mõtleme ent lehtedele inimeste paratusele erinevatest usuga seotud küsimustes, siis see fenomen on väga palju laiem kui nüüd ainult kitsalt eriala teoloogide pärusmaa või mängumaa. Et seetõttu kindlasti ei ole mõtet ka koguduseliiget teoloogina alahinnata või alavääristada. Ja lisada võiks seda, et ehkki veebiajakiri, mõned see on kindlasti heas mõttes populariseeriv ja üldhariva ajakiri siis nad ega dioloogia ei ole midagi muud kui selle mõist aitamine, mida tähendab uskuda, mis on usk mida tähendab elada usklik, kuna tänapäevases maailmas kuidas seda vastutustundlikult teha, kuidas leida oma elus suunda, kust ammutada jõudu? Evangeeliumid orienteeritud evangeeliumist inspireeritud mõte on midagi sellist, mis on otseselt võiks olla ja peaks olema igale ühele meist oluline. Kas kirik ja teoloogia ka JD jätab võimalusega kommenteerida artikleid? Meil on võimalus saata toimetusele soovitusi ja ettepanekuid ja ka kaastööd vahetud, otsest kommentaariumi meil praegu ei ole ja, ja me ei tea, kas selles osas Eesti meediaruum on päris küps siin on ju, see on lai ja vana diskussiooni teema. Ja meil on igal juhul avatus ja valmisolek. Kui suur see dioloogide hulk on, kes tegelevad siis selle ajakirjaga kiriku ideoloogia, mis iga nädal püüab ikkagi uut sisu luua Egatoloogiliste teaduslike tekstide kirjutamine, see võtab aega ja, ja neid inimesi, ma kujutan ette, et peab olema omajagu. Kui nüüd vaadata toimetuse kolleegiumite kitsamalt, siis meid on kaheksa. Ka see arv ei ole ju päris väike, aga kindlasti peab mõtlema sellele, et alates taasiseseisvumisest on möödunud ka juba üle 20 aasta. Ja uus dioloogide põlvkond on peale tulnud. Niisiis dioloogide, kes on seotud bioloogiliste kõrgkoolidega dioloogiaga õpetamise kontekstis, aga ka koguduste juures õpetajate näol No ma ütleksin, et et ehk kolleegium on, et tõesti eesti uuema dioloogide põlvkonna koosseisuga siis meie soov on kaasata ja see on ka juba toimunud kindlasti ka kogenumaid ja küpsemaid dialooge, aga Moody, ka doktorantide pealekasvavat põlvkonda ja, ja meie vaimulikkond, kiriku õpetajaskond on väga lai, nii et tõesti me kaasautorite ringi ei loe mitte sõrmedega mitte kümnetega, vaid ikkagi juba kolme numbriga. Aga rääkides kolleegiumist, ma usun, et see on oluline ära mainida, kes vähegi on teadlikud Eesti dioloogidega, nende jaoks on märgiline see, kes kolleegium Kuuluvad kolleegiumis kuuluvad Anne Burghardt, Kerstin Kask, Annika Laats, Jaan lahe, Kadri Lääs, Urmas Nõmmik, Johann-Christian Põder ja Toomas-Andres Põder. Nii et algselt oli tegelikult poolteist aastat tagasi mõeldud üritusena, mida teavad usuteaduse instituuti toodi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja kaastöötajad. Elu on teinud mõningased korrektuurid, aga jah, selline on see koosseis. Nüüd, kus siis on ajakiri ka JD poee kirik ja teoloogia ilmunud umbes kuu aega. Millist tagasisidet olete saanud Thomas-Andreas? Põderi ja Johann-Christian Põder? Tagasisidet oleme saanud ja see rõõmustab meid väga, positiivsed on olnud, ärgitajaid on olnud jätku ja vastupidavust soovijaid, et et see on meid viimastel nädalatel täitnud. Rohke optimismi ja tegutsemisrõõmuga. Ja tõepoolest palju positiivsete head tagasisidet, aga kriitikat on sellega tulnud. On tulnud sõbralikke soovitusi ja ülesehitavat kriitikat ja seda me püüame jõudumööda arvestada. Mis teemat plaanite nüüd ette võtta veel, et on teil juba ka siin lähima paari nädala need teemad teada? No küsimus ei ole mitte paaris nädalas, vaid me ikkagi arvestame kuude ja veel pikema perioodiga, nii et mis meid nagu muudab optimistlikuks tegevuse suhtes on just ühelt poolt kaasautorite lai ring ja muidugi läbirääkimiste jätkamine ringi laiendamiseks aga just ka pikalt pikalt ette plaanitud avaldamiskalender. Samuti sai asutatud mittetulundusühing selleks, et toetada toimetuskolleegiumi tehnilist keeled toimetusliku külge. Kindlasti me püüame ka teema kujunduslikult asju hästi läbi mõelda ja võib-olla pakkuda mõningaid teemanumbreid teise olulise usu- ja elu küsimuse suhtes, et siin ka tuleval poolaastal kindlasti on mõni number tulemas, mis siis kontsentreeritumalt, see tähendab erinevate žanrite artiklite, arvamuslugude jutluste näol peegeldub ühte või teist lugeja jaoks. Olulist näiteks surma teema näiteks Kristuse ristisurma tähenduse teema, näiteks usupuhastuse tähenduse teema, aga me püüame kindlasti olla tundlikud ja avatud, tähelepanelikud selles suhtes, mis on hetkel oluline nii kirikus kui ühiskonnas ja reageerida sellele. Aga kes toetab, võib ajakirja kirik ideoloogia. Praegu on olnud asi kodanikualgatus jumalal, riigi ja Eesti riigi kodanike algatus oleme teinud seda vabast tahtest rõõmust, jumala ja kaasinimese vastu. Aga on olnud ka mõningate projektide kaudu toetus. Ja, ja mittetulundusühing saigi organiseeritud ka selleks, et me saaksime seda finantsilist poolt paremini ja läbipaistva maalt organiseerida ja kindlasti me pöörame edaspidi, kui ajakiri on ennast juba tõestanud, mõnes mõttes ka lugeja poole toetuse küsimiseks. Aitäh teile tulemast stuudiosse Johann-Christian Põder ja Toomas-Andres Põder. Jõudu teile selle veebiajakirja väljaandmisel ja eks me saame näha, millest ja kuidas need arutlused veebilehel ka JD poee edasi arenevad. Suur tänu, reedeti uueneb, tuleb uus number alati umbes 20-l leheküljel mahus kõike head. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas järgmisel pühapäeval ikka samal ajal pärast kella seitsmeseid uudiseid.