Kirikuelu kirik on jälle pildil, seekord siis koosalaste kehadega ratastoolis, sukerdavad edasi-tagasi Viljandi Pauluse kiriku pingeridade vahel ning altari ees. Taandust on palju ja kirik Deb taas mõtlema sellele üle, keda ja mis tingimustel kirikusse üldse lasta. Samas uksi päriselt sulgeda ka ei saa, sest pühakoda kui jumala, kui ta peab olema avatud. Saates tuleb juttu Raul rajangulisi filmist Super lumi, nõuste Agnes. Kuidas suhtub sellesse kogudus ja mida väidavad kunsti kohta tegijad ise? Mina olen saatejuht Meelis Süld. Sellel nädalal on räägitud päris palju sellest filmist, mille, kelle jaoks on ülisärav pimedus ja stuudios on Mart Salumäe, kes on Viljandi Pauluse koguduse õpetaja. Kui me kerime nüüd natukene aega tagasi, me oleme näinud küll kaadreid sellest filmist super luminõust, Agnes, mis on Raul ajangu film ja ka pilt ja mis on trükitud siis õhtulehe esilehele. Aga kuidas üldse nüüd kirikurahva jaoks selgeks sai, et, et midagi sellist Alasti inimesed ratastoolis veeremas ringi sõitmas kirikus, et midagi sellist on Viljandi Pauluse kirikus tehtud ja filmitud? Mina sain sellest teada esimest korda kolmandal märtsil praost Marko Tiitusele oli keegi koguduse inimene edastanud informatsiooni, et selline materjal on internetis üleval. Ja see inimene oli sellest ja väga-väga šokeeritud. Ja paavst saatis ka siis selle info mulle. Ta palus esitada seletuskirja, sest ajahetkel ei teadnud ei mina ega ega mäletanud kobrast täpselt, et mis kuupäeval ja kuidas selle selle filmimisega oli. Nii et sealt hakkasid siis sündmused arenema, mina hakkasin uurima ja mis ajal see toimus, esitasin siis omakorda küsimused õpetaja Hedi vilumaale, kes oli viiendal septembril minu kohusetäitjaks Viljandi Pauluse koguduse õpetaja ametikohal, kuna mina sellel ajal viibisin Eestist üldse ära Kanadas ja sain ka koguduse töötegijatelt, siis kirjalikult seletuskirjad nendelt koguduse töötegijatelt, kes noh, kasvõi niimoodi kaude selle sündmusega kokkupuute Kui palju siis ikkagi kogudust informeeriti sellest, missugused filmivõtted algavad? No selle peab nüüd ametkondliku juurdluse nii-öelda lõplik instants välja selgitama. Nii palju, kui mina olen materjali kogunud, et on olemas tõepoolest taotlus, millel on siis ka praosti nõus olev viseering peal. Ja see taotlus on väga lühike, et viiendal septembril vastav kunstnik soovib Viljandit Pauluse kirikus läbi viia videoinstallatsiooni, milles käsitletakse profaanse sakraalse vastandumist. Hästi informatiivne tekst, no põhimõtteliselt igal jumalateenistusel vastandub profaalne ja sakraalne. Aga täpsemalt siis ilmselt kõike teada ei olnud. Noh erinevatest seletuskirjadest on võimalik lugeda välja erinevaid väiteid Kogu see võttetiim ja raul rajangu ise on ka väitnud seda, et sealjuures olid kiriku töötegijad ise oleks isegi võinud ju lausa katkestada, kui tundus, et midagi oli seal sellist ebasündsat. Nii palju kui mina tean siis inimene, kelle käes oleks olnud nii-öelda volitus neid võtet ära jäta, viibis enne võtete algust vahetult võtete alguses. Noh, seda, et peab ka siis sisejuurdlus lõplikult siis fikseerima seal kohapeal ja hiljem viibisid kohal siis koguduse tehnilised töötajad ehk siis kirikumees, kes noh, oli lihtsalt kohal sellepärast et noh, võõrad inimesed olid, olid kirikus. Ja tema viibis enamuse sellest ajast käärkambris võtteid tehti. Ta oli sealjuures küll siis, kui noh, ütleme tehnikat üles pandi või, või, või oli tarvis seda kohta näidata, kust voolu kätte saab ja nii edasi. Ja need võtted kestsid seal õige pikka aega ja vahepeal isegi käis kiriku juurest ära, nii et et noh, selles mõttes oli jah, inimene juures, kes nii-öelda valvas hoonet ja, ja hoidis silma peal igal sellel asjal. Aga temal ei olnud volitusi sekkuda sellesse, et mis toimub või mis ei toimu, sellepärast et temalegi oli teatatud, et selleks on olemas luba. Kui oleks teatud, mis seal täpselt toimuma hakkab kas oleks luba väljastatud? No ma tean küll väga kindlalt seda, et kui praosti oleks täpselt informeeritud sellest, mis seal toimub, siis seda kooskõlastust ei oleks saadud. Kes, kui palju informatsiooni valdas enne filmivõtete algust enne loa taotlemist. Ma ei ole selles pädev lõplikku otsust ütlema. Kui rääkida ka sellest sisust, siis mis on võib-olla need asjad, mis kõige rohkem on ärritanud koguduse liikmeid? No kõige rohkem on ärritanud see, et selline asi üleüldse kirikuruumis toimub sest see ei ole koht, kus noh, seesuguseid seesuguseid asju tehakse maailmas tehakse kõiksuguseid asju ja me ei saa kätt ette panna ühelegi ühelegi mõttele, mis mõne inimese pähe tuleb kui suur kunst. Aga Me oleme nördinud selle üle, et see toimus selles kohas, mis on meie koguduse pühakoda. Et see toimus selles kohas, kuhu inimesed tulevad oma kõige siiramate ja, ja puhtamate mõtete ja tunnetega tähendab seda kogudust, keda mina teenin, on sellega tegelikult väga solvatud. Ja mitte ainult seda kogudust, vaid ka neid inimesi, kes üleüldse kirikusse respektiga suhtuvad või kes suhtuvad teistesse inimestesse respektiga. Sest ma olen ka rääkinud paari sellise inimesega, kes peavad igapäevases liikumises kasutama ratastooli. Nemadki tunnevad ennast kui ratastooli inimesed selle filmi tegemise puhul vägagi solvatuna. Kas teil on olnud võimalus näha seda, mis klipi lühifilmi, selline mõte või sisu? Päevavalgele tuli siis ma loomulikult vaatasin selle materjali üle, mis internetis oli kättesaadaval. Noh mõtteid on väga mitmesuguseid, ega siis kõiki mõtteid, mis inimesi taas on, mida inimene paberile paneb, ei pruugi teised inimesed aru saada. Ma ütlen, et ma tõepoolest sellest sellest mõttest aru ei saanud. Midagi on tahetud selle selle kaudu väljendada võib-olla mingisugust protesti millegi vastu. Aga mille vastu täpselt? Eks mõtete väljendamine, nii et sellest ka teised aru saavad, on ka teatud mõttes kunst. Kui otsida nüüd sellist, ütleme kristlikku mingisugust seletust kas või kunstlikult praegu otsida, siis ütleme, alasti keha alasti pühakojas viibimine jumala ees kas võiks ka nii-öelda pehmendada seda filmi sisu? Aga mis on kristlik või mis on piibellik? Vanas testamendis räägitakse ju ka sellest, kuidas iisraeli rahvas kuldvasika ümber haaras. Olgugi et see on piiblis kirjas, ega siis sellepärast pühapäevale Ja mida see lugu on õpetanud kirikule? Meil on põhjust oluliselt täpsemalt järgida neid kordasid eeskirjasid mis tegelikult pühakoja pühaduse kaitseks on olemas. Ja, ja siin selles osas langeb nagu põhivastutus tegelikult iga koguduse vaimuliku peale eelkõige sest alati on ju niimoodi, et allpool seisev instants peab edastama kõrgemalseisval instantsile otsuse tegemiseks piisavalt põhjendava informatsiooni. Ja teine asi on ka see, et kas teadmatusest teadlikult, kas juhuslikult või väga täpselt välja kalkuleeritult ikka ja jälle üritatakse noh, kirikut nii-öelda ära kasutada. Sest noh, ilmselt Raul rajangu noh, ütleme loomingu vastu huvi tundvaid inimesi noh, kas või näiteks ajakirjanike hulgas nüüd viimasel perioodil märgatavalt rohkem kui varem. Nii et te kahtlustate siin ka teatavat sellist teadlikku skandaali tekitamist, et paremat suuremat tähelepanu saada. Noh, selliseid asju on kas kahtlustada või ütleme lihtsalt, kui juba juba midagi midagi sellist liikuma läks, eks noh, loomulikult siis igaüks püüab kõigest võtta seda, mis võimalik, eks ole. Et noh see, see on üks üks võimalusi võib meelde tuletada, kas või sellist sellist tüüpilist näidet, et kui Rooma paavst külastas Ameerika Ühendriike, siis ühes kollase väljaande ajakirjanik küsis tema käest, et kas te kavatsete külastada bordelli. Ja selle peale küsis paavst, et kas New Yorgi šampordellid ja kollases, aga tähenduses oli kohe suurte kassisuuruste tähtedega pealkiri paavsti esimene küsimus. Ameerika ühendriikides. New Yorgis on Pardellid. Nii et loomulikult igaüks teeb oma töö tööd, mille eest talle raha makstakse, mis talle leiva lauale toob ja kelle ülesanne skandaaliga leiba lauale teenida. Üritab seda skandaali väga hästi teha. Mark Soosaar, kui ta kommenteeris seda juhtumit ka Vikerraadios Uudisplussi saates kolmapäeval, siis ta küll ei olnud kellelegi seda filmi näinud otseselt, aga ta ütles seda, et puhtalt alasti keha pärast nüüd ei peaks kunsti hukka mõistma ka kirikus mitte, sest et ka kirikus on Jeesus Kristus väga sageli napilt riietatud. Samuti on seal paljaid ingleid. Aga küsimus on, nagu selles sõnumis, mida see kunst kannab. Ehk siis minu küsimus siit edasi, kas eesmärk pühitseb abinõu? Noh, see kunsti üle, ma arvan, selles juhtumis ei ole meil põhjust üldse vaielda, mis asi on kunst ja, ja kui palju üks asi on kunst, sellepärast et maitseid on erinevaid ja kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha. Aga, ja eelkõige on küsimus siin just nimelt selles, et pühakoda kasutades üksik, milleks me peame arvestama sellega, et see pühakoda on koguduse vaimulik kodu. Ja selles kodus on väga palju erinevaid inimesi on selliseid, kelle usk on nii tugev, et seda ei kõiguta ükski asi. Ja neid inimesi, kelle jaoks valulävi kõige suhtes, mida keegi kavatseb teha või ette võtab on oluliselt väiksem. Ja noh, kodus on omad reeglid ja reegel on see, et keegi ei pea ennast pahandatuna tundma. Ja kui tahetakse midagi sellist kirikust teha, mis võib kedagi pahandada siis noh, need, kes lubada mõtlevad ja need, kes siis noh, selle loa taotluse edastavad järgmisel instantsile peavad olema väga tähelepanelikud nende inimeste suhtes, kellest tegelikult kogudus koosneb. Ja selles on see põhiprobleem Kui ma nüüd õigesti nägin, siis üks näitlejatest selles filmis on naaberkiriku organist ja Raul rajangu vend Kalev rajangu. Jah, hetkel võime ütelda, et ta oli naaberkiriku organist Jaani koguduse Viljandi Jaani koguduse juhatus on tema töölepingu peatanud neljaks kuuks, andnud talle meeleparanduse aja. Võin kinnitada seda, et haava meeleparandusega on algust teinud ja loodame, et need protsessid kulgevad nii-öelda õiget rada pidi. Aga praegu hetkel ta ei ole, jah, Viljandi Jaani koguduse organist. Kirikuruumi uuesti pühitsema kas peab või ei pea? Küsisin. Peapiiskop pilt ja, ja brastilt. Ja möödunud laupäeval toimus Vasta veest palvetalitus, millest võtsid osa koguduse töötegijad ja osa juhatuse liikmeid, kes sellise lühikese etteteatamise tähtajaga said kohale tulla. Pidasime eestpalvetalituse, kus Me tuletasime meelde, milleks see hoone on pühitsetud ja milleks seda hoonet kasutada võib. Sellega saime vähemalt selle oma emotsionaalse ja, ja sellise vaimuliku tasakaalu paika, et samal päeval oli võimalik seda kirikut juba ametitalitusteks järgmisel päeval jumalateenistuseks kasutada. Aga kuna nüüd on see teema selle nädala vältel jõudnud noh, praktiliselt üle Eesti laiali, siis kindlasti ka pühapäeval enne jumalateenistuse algust tuleb sellest asjast kogudusega kõnelda. Aitäh tulemast siia saatesse. Mart Salumäe, Viljandi Pauluse koguduse õpetaja. Aitäh. Palusin kommentaariga filmi autorilt Raul arengult. Pärast mõnetunnist mõtlemisaega saatis ta enda asemel kirikuelu saatele intervjuud andma oma esindaja kale praegu. Jutt käib endist, sealt filmist sõber, lumi, nõuste akness ülisärav pimedus, mille ülesvõtted tehti Viljandi Pauluse kirikus ja mis pälvis kiriku inimeste ning võiks ilmselt öelda ka laiema üldsuse pahameele. Kritiseeritud on eeskätt inimeste kujutamist pühakojas altari ees ihualasti. Kiri kui elu. Kui rääkida sellest filmist, siis väga palju küsimusi on tekitanud see, et miks mindi kirikusse, miks seda tehti, mis imesõnum olnud ja alates sellistest lihtsamatest küsimustest nagu see, et kuidas luba saadi ja kas kogudus teadis või ei teadnud, mis siis tegelikult seal sees toimub. Alustaks võib-olla selle filmi sisust, et millest see film kõneleb, paljud seda näinud suurem osa, kes oma hinnanguid annavad, ei tea, millest sa räägid. See on absoluutselt õigus, Eestis vaevalt 150 inimest, kes on seda filmi näinud seda enam, et nagu me teame kolmdee kinopilt. Ta on kvalitatiivselt metafüüsilised erinev sellest kaks pildist, mida me näeme Svideevees, eks ole, selle tõttu film kunstiline nagu ta on, mitte dokumentaalfilm, see täis mõju või efekt toime vaatajale, see tuleb esile ikkagi 13, nii nagu ta mõeldud on. Seda enam, et tegemist on Eesti peaaegu esimese kunstilise kolmedimensionaalses filmiga, millest film räägib just filmile algust, lõppu, keskpaika, nii nagu ka pressiteates öeldud, film on, on pigem otsast lõpuni niisugune Chen meditatsioon või kontemplatsioon. Selles filmis ei räägita mingit lugu mingist konkreetsest asjast. Film on nii nagu Märt-Matis Lill. Filmi helilooja nentis ühes oma intervjuus, et filmi näol on tegemist tegelikult rituaaliga. Film asetub rituaalset konteksti, pigem on tegemist meditatsiooni, Kantemplatsiooni rituaaliga. Ja küsida nüüd, millest rituaal räägib siis? Noh, see ei ole väga arukas küsimusest rituaal. Ta võib rääkida millest iganes, aga ta võib rääkida ka mitte millestki. Ma ise olen seda filmi näinud kaks t versioonis, mis kindlasti ei ole päris see, mis kolm teeversioonis. Aga kui ma nüüd püüan tuua sealt mõningaid detaile esile, mis seal on kujutatud, siis on alasti naine, klaaskirstus, selle kirstu peale on pealuu, siis on alasti inimesed ratastoolis liikumas kirikus altari ees, siis on alasti naine klaasboksis justkui otsimas mingit väljapääsu, samas, kas seal on võimalik sealt selles klaaskarbist välja tulla? Väga palju rohkem ei olegi, aga mida need sümbolid võiksid siis kõneleda? Autori arvates? Mängu ei olnud nõus intervjuud andma. Aga Kalev rajangu, te ise olete ka selle filmi tegemise juures olnud? Ja lääne kultuur on tervenisti noh, niisugune ütleme, sõnasõnaline kultuure, Literalistlikultuur, me tahame näha asju, kui on ka alati ka, sest see tähendab ainult alasti kehad, kui on olnud või, või maja, siis need ongi ainult muld ja maja. Noh kui me nüüd kirikust räägime, siis ka maja, mitte ainult maja. Kui me sellel litter realistliku ekse keesi taha läheme, siis me saame kümnetel kümnetel erinevad tõlgendusvõimalused on, kui on erinevad sümbolid, kui niisugused, noh väga mahukad sümbolid, nagu seda on avar sakraalne ruum, nagu seda on avar sakraalne inimkeha olgu ta siis naise või mehe keha, kui on niisugused, võib olla poliitiliselt ka väga metafüüsilised sümbolid, et need sümbolid on ääretult mitmemõistetavad ääretult, ütleme multiassotsiatiivsed või ka metaassatiivsed. See, mida me sinna sisse tahame panna vaatajatena, kuulajatena, tarbijatena, seda me sealt saame. Kui nüüd ära seletada, need kõik tähendavad, noh, paneme tähele, et silm, kui me seda veerand tundi seda filmi jälgimisest näeme, et seal midagi juhuslikku ei ole. Kui te panete Pääle, siis alasti mees on ratastoolis, alasti naine on ratastoolis, kusjuures naise ratastooli lükkab mees. Aga mees sõidab oma ratastooliga, ise nad üks sadadest ka kõnekatest detailidest, aga seda peab tähele panema, seda pead märkama. Nii on kõigi muude asjadega, seal ei ole juhuslikult, et, et ratastoolidele ühendatud ekraanidega seljatoega ekraanid, millel liigub omakorda paralleelne videopilt mis on siis ühelt poolt Ameerika president Barack Obama kõne ja Vene Föderatsiooni president Medvedjevi kõne. Täpselt samuti Medvedjev ei pea, on naise kohal, mitte vastamine, eks ole. Aga need on olulised detailid, aga need on sadadest detailidest ma tõin ainult paar tükki välja, mis on kohutavalt olulised ja kõnekad, aga neid peab tähele panema. Nüüd me võime tõlgendada nii või teisiti see, et naise ratastooli lükkab mees, seda võib tõlgendada 10-l erineval moel. Nüüd kunstnik Jaan kui isikus tema poolt oleks ääretult noh, võib-olla rumal või vastutustundetu või mõttetu kirjutada ette mingi üks ainuõige dogmaatiline tõlgendus, et see keha tähendab seda ja ei midagi muud. Et ise ratastooli lükkab, mees siis, see tähendab ainult seda, aga ta tähendab kõike muutuda, see tähendab ajaloolist. Kas siis naise rolli ühiskonnas skulptuuris mehe roll meeskonnas skulptuuris, aga ta võib ka midagi muud tähendada, võib omada täiesti niisuguseid kummalisi ja paradoksaalselt konsultatsioone. Teeb selle filmi, noh, nagu kõik muud filmid, kus mingit lugu ei jutusta, sest sest kui te vaatate noh, niisugust masstoodangut mis tahes näiteks Hollywoodi Mastolangute Bullywoodi masstoodangut. Et noh, tegemist on kindlate lugudega, me ei saa seal midagi tõlgendada, sest kui inimene maha lastakse selles kinotükis, siis ta on nii surnud, kui Taltsi, surnud saab alla, eks ole, ta pärast tõuseb üles, kui kaamera kinni pannakse. Seal ei ole mingit võimalust tõlgendada, et see on niisugune noh, ütleme digitaalseks käes, eks ole. Aga kas selle, selle filmi puhul on neid tõlgendusvõimalusi pööraselt palju ja see oleneb selgelt vaatajast? Ei seda ei saa ette kirjutada, et see tähendab sedasi tantsis. No ikkagi me otsime neid tähendusi, selgitaja alasti ratastoolis kirikus, miks kirikus, miks mitte kaubanduskeskuses? Miks mitte õnnepalees? Jah, Rayang on oma projekti teinud kaubanduskeskustes muuseas täpselt sama süsteemiga, kaubanduskeskuse omanik annab kirjaliku loa. Seda luba menetletakse ka seal võib-olla kolm nädalat niimoodi, et luba tuleks tõepoolest, et kaubanduskeskused jälgivad seda, mis nende ruumides toimub väga tähelepanelikud, vähemalt sama tähelepanekud, kui seda muuta. Religioossed institutsioonid teevad või kultuurid, institutsioonid praegu on oma projekte Filmuga, kaubanduskeskustes on saanud ka load, ühe korra on sellest Loska keeldutud, muuseas, mis puudutas Viru keskust Viru keskuses filmimist? Miks mitte, jah, on võimalik, aga peame ütlema, et kirik, sakraalne ruum, nii nagu Jaan kui ühes oma intervjuus ütles, et ta vajab niisugust piisavalt avarat sakraalsed ruumi. Sakraalsed kummil on, mis teevad ruumi sakraalseks, vaataja silma, see ei ole ju see aura, mida sealt kiirgab, seda Me saame kohaldunud, aga, aga vaataja jaoks tarbija jaoks on need konkreetsed sümbolid või märgid, eks ole. Selle ruumi oleks võinud ka stuudios üles ehitada. Mööname seda, et seda oleks võinud ka stuudiost, aga stuudios niisuguse sakraalse ruumi püstitamise on piisavalt piisavalt töömahukas ja kallis, võib olla antud projekti mahtu arvestades oleks, oleks noh, oli võib-olla arukam. Palun ta võimalust luba kasutada mingit olemasolevat sakraalsed ruumi, kuna see konkreetne kirik võiks, võiks nagu sobida veel ideaalsem, kui ta oleks, seal pole kuskil noh, niisuguses noh, kui me kujutame ette niisugusi gooti katedraale, kus on võib-olla 200 meetrit pealöövi või 300 meetrit, et see on niisugune noh, totaalsed dimensioonid, kus inimene on ainult sipelgas või niisugune mutukas, kui ta, kui teda kaameraga võlvi pealt jälgida, siis on need mutukad. Eesti oludes muidugi see ruum töötab ja toimib. Ja noh, ütleme niimoodi, et sobib väga hästi sellesse Te olete ise väga tihedalt kirikuga seotud. Olete kiriku organist? Mida teile kristlasena see see film kõneleb? On film noh, niisugused, võib-olla universaalsed, tühjad tähistajad nagu on seda surm ja elu ja jumal ja kõiksus ja ja, ja hirm ja süü ja viha ja ja seksuaalsus ja keha ja kodu ja kõik niisugused asjad, et see film räägib kõigist nendest asjadest ja ja ta ei võta mitte juhuslikult läbivaid, ta ta viitab, viitab väga minu meelest on tegemist väga sügavalt niisugust väga sügava religioosse spirituaalse lähenemisega selle filmi puhul, et see, see ei ole niisugune juhuslik kinotükk, et inimesed on leidnud, et võib-olla teeks teeks kirikus midagi, aga kui me neid sümboleid analüüs, mis me näeme, et seal ei ole midagi juhuslikult seal juhuslikult ratastoolid toodud, sinna need rattastoole ei ole juhuslikud ka motoriseeritud see klaaskirst ei ole mitte juhuslikud klaasist, mitte juhuslikud kuldsest klaasist. Mitte juhuslikult ei ole klaaskirstu sees omakorda video, projektsioon, kõik need on läbimõeldud asjad ja läbimõeldud, nad töötavad selles selles ruumis. Aga see on küsimus religioossest. Ja võib-olla see on küsimus, kas meie religioosses mees reaalsus mahutab niisugusi kogemusi, kas mees spirituaalsus noh, kui me lääne kultuuri vaatame, kirik on üks osa Lääne kultuurist, mida me näeme, et et kirik on kas redutseerinud, erinevad ennast või redutseeritud olude sunnil muutunud tegelikult noh, niisuguseks moralismiks peutiliseks muralismiks nimetame seda niimoodi, et kui me vaatame ka konkreetse filmi niisuguste noh, retseptsioonist siin ei saa retseptsiooniks seda nimetada, sest sest see oli ju täiesti juhuslikult välja tulnud fakt, et silm on olemas ja need pildid on üleval, aga räägitud tegelikult ainult alasti kehadest, mitte millestki muust, aga kõik muu on tähtis. Kui selles filmis näha ainult alasti kehasid, siis, siis on see probleem pigem pigem vaatajates. Et kui me vaatame meie kultuuri, et meie kultuur, kaasa arvatud kirik, onju on ju oma olemuselt keha negatiivsed. Noh, niisugused ajaloolistel põhjustel on meie kultuur kehai tänud väga pikalt, kõik see, mis on kehaline olnud, on olnud kas siis patune või siis või siis haige või patoloogiline kriminaliseeritud. Viige ennast ajas 800 aastat tagasi, siis te näete, et see veel ei olnud niimoodi. Kui me viime ennast ajas 500 aastat tagasi, siis me siis näeme ka seda ülimalt rikkalikku niisugust lääne kultuuri ja kunstipärandit, mis on just nimelt kirikutes, aga et see kunst on tänaste standardite järgi, on. Me võime öelda, et see on puhas pornograafia, erootika, mis iganes nimesid, me võime selle kunstile anda, et inimkeha ei ole mitte alati selles kontekstis antud juhul siis sakraalse kontekstis olnud kuidagi keelatud. Pigem on inimkeha olnud püha enamik. Tuletame meelde õhtumaist kultuuri tervikuna, et, et see, et lõpuks valgustusaeg klassikaline ajaste seitsmeteistkümnest sajand oli see, mis pagendas hullud hullumajja. Haiged haiglates. Mehed tööle, lapsed kooli, loomad loomaaeda, vanad vanadekodudesse, haiged haiglatesse, muusik kontserdisaalidesse, jumala kirikusse enne seda jumala igand. Paneme tähele. Kirik see, et jumal elab viimased 400 aastat kirikusse, mitte kuskil mujal. Sest alasti Me oleme nii siin kui seal, aga väljaspool kirikut alasti olemine on meie kultuuris jätkuvasti tabu. Seal on omad niiskust. Et, et see on palju keerulisem, kompleksne küsimus, et siin ei saa niisuguste niisuguste noh, väga lihtsate lineaarsete niisuguste digitaalsete vastandustega triides alasti vaim, keha, mees, naine, sõda, rahu, kirik, mitte kirik. Me ei saa nendega opereerida, et vastasel korral me jäämegi ummikusse, et me räägime ainult sellest, et et kui me ka kirikust räägime, siis me räägime sellest kas alla alasti või mitte. Ma leian, et ka kristlik vaimsus, pirita kvaliteet on tuhandeid kordi avaram kui erinevatel aegadel. Erinevad kiriklikud institutsioonid on püüdnud seda, kas siis on see nende käes redutseeritud niisuguseks vennad, seda ise väänanud, käänamata. Võtsin veel tähendusi, ehk siis naine, mees alasti, nad liiguvad ratastoolist, nad ei kõnnijalgadel seal kirikus või ka naine seal klaasboksis täitsa sealt välja. See piiratus, võimetus liikuda, mida see võiks väljendada? Kehad, mis on ratastoolis, mis ei suuda liikuda, Zygmunt Bauman räägib pola, inglise sotsioloog, veel elav, möödunud sajandi üks olulisemaid sotsiaalseid mõtlejaidele ültse vabadusest de facto ja vabadusest de juure üks juure vabadus, meie demokraatlikes objektidena meil on antud kõigile. No spirituaalset ja religioossete subjektide enam ele on annetatud de jure vabadus. Võime teha seda, mida me tahame jätta tegemata seda, mida aga selle vabaduse realiseerimine selles olemasolevas süsteemis on tegelikult võimatu. Et see võiks olla noh, niisugune esmatasandi tõlgendus, kui halasti kehad on ratastoolis vabadusele, alasti. Vabadus olla sakraalses ruumis alasti vabadus eirata kõiki olemasolevaid rahvalikke, moraalinorme või olemasolevaid usutundeid on neil võimalik solvata või eirata aga neil ei ole vabadust liikuda. Aitäh, et kas me siis saame öelda, et nende vabadus eirata mingit moraali on suurem kui nende mitte vabadus liikuda? Te näete, kui me küsimuse niimodi asetame sisse, siis vanasti ka ratastoolis kirikus omandab minu meelest niisuguse väga sügava religioosse tähenduse. Kes siis lõpuks aitab selle demokraatlikes objekti ratastoolist välja. Tarvitseb, kui te olete, Meie olime lugenud seda meest, kes katuse ära lõhkus ja üritas koos oma karkudega sinna ruumi vajuda. Evangi meediumid annavad sellele vastuse. Kas rajangu sellele vastust annab? See sõltub vaatajast, kui me näeme ainult alasti kehasid, siis, siis me ei vasta, tegelikult ei tahagi millelegi vastata, et see on nüüd võib-olla see probleem. Ja seal filmis on veel ka need rääkivad pead, Barack Obama ja Dmitri Medvedjev, võimu dimensioon. Ja loomulikult, see on sotsiaalne dimensioon, sellepärast et kui me demokraatia teatavasti demokraatia tsiviilreligioon, eks ole, see asendab miljonitele miljonitele mis tahes Messijaide, mis ta demokraat ise ongi missanistlik religioon, eks ole. Enamuse türannia noh, enamus on siis messias, kes siis tegelikult viib meid siis uude Jeruusalemma või, või seitsmendasse taevasse, paradiisi, kuhu iganes. Aga rääkivad pead ongi niimoodi, et räägivad ja miks neil ei ole kehasid? Miks on pead ratastooli küljes, miks, miks ei näidata neid täies ulatuses, kaks niisugust superstaar, muuseas, Barack Obama on ju Nobeli rahupreemia laureaat 2009, eks ole. Ühelt poolt, kahe totalit haarse superriigi presidendid kes peaksid olema niisugused ülimad Messijad või üliülimad füürerit, kelle käes on tegelikult see ajalik võim siin ja praegu teha meiega, mida me tahame teiselt poolt abitut, inimkehad ratastoolides, kes on ometi rohkem siin praegu ja inimesed, kui need rääkivad pead, need maailma ütleme, niisugused imperaatorit või, või, või iidolit, keisrid. See niisugune väga-väga paradoksaalne vastandas ühelt poolt füüreri ja reaalse võimu omaja, teiselt poolt see, kes on ratastoolis ja kolmandalt poolt võib-olla see, kes, kes siis võib-olla aitab selle Need ratastoolist välja ja vaigistab ka rääkivad pead, et see on, see on noh, niisugune see annab tuhandeid erinevaid niisugusi tõlgendusvõimalusi, aga et need sümboleid ei ole juhuslikult siin ei ole juhuslikud mitte midagi kasutatud, et need on niisugused läbi töötatud ja läbitunnetatud sümbolit asetatud ka sellesse vastavasse konteksti, et nad hakkaksid, et see, see kogu mulje kogu toime oleks, oleks maksimaalne. See oli ju lõpuks filmi eesmärk, et nagu Märt-Matis Liliu ütles, et kui tegemist on rituaaliga, rituaali eesmärk on, mida teha, inimesed muuta ei ole, mitte et ühelt poolt on ta performans transformancet inimene muutuks, mitte ainult saaks mingi kogema, sa võid, et see kogemus teda muudaks. See on selle filmi eesmärk. Kindlasti te teate seda, et see teos on pahandanud ja solvanud Viljandi Pauluse koguduse rahvast. Kas te mõtlesite seda filmi tehes ka selle peale, et see võiks tõesti solvata inimesi? Jah, see võimalus on olemas, aga lõpuks on võimalik mis tahes oma oma tegudega solvata inimesi. Suitsetajad solvuvad mittesuitsetajaid, mittesuitsetajad, solvavad, suitsetajaid, usklikud, solvuvad ateiste ateistid, sona, usklik ja need, kes muusikast aru saada avad solvavad neid, kes muusikast aru ei saa. Näete ka praegune debatti ju siin, mis on meie kultuuriruumis selle filmi ümber, mida keegi veel näinud ei ole, noh, see tuletab meelde seda, seda Nõukogude üheaegselt filosoofiaõpet, kus kõik kõik teadsid kõike, Nietzsche kohta keegi teda lugenud ei ole, aga kõik, kõik keegi teda lugeda ei saanud, aga kõik mõistsid teda hukka. Pidite teda hukka mõistma. Et nii on juhtunud ka selle filmiga, tegelikult alati on see võimalus, et miski solvab kedagi või midagi. See risk on see, mille raul rajangu hetkel võttis. Kas see oli provokatsioon? Ei, ei, see on provokatsioon, sellepärast et, et silm niisugusel kujul on tegelikult mõeldud mitte Eesti turule lääne turule väga erinevatel põhjustel, kuna sellisel kunstil Eestis turgu, tarbijaskond on minimaalselt, nagu me teame, nagu klassikaraadiot kuulab Eestis noh, heal juhul 30000 inimest, nii juhtub ka sedasorti kunstiga. Et see inimesi, kes sedasorti kunsti vajaksite tarbiksid, kui Euroopas on neid kümneid miljoneid siis Eestis neid tegelikult on käputäis ja ma usun, et see, et see, et see vähemik, selle filmi kaera näeb ja suudab seda ka nautida, mis ei ole hinnang Eesti kunstipublikule seal lihtsalt hetkeolukorra nisugune konstranteering, et see niimoodi on provokatsioon mitte mingil juhul sellepärast et film sai oma esilinastuse väga võimalik, et see jääbki ainsaks esilinastus järgmisi linastus Eestis ei tule tajunud, kui sellel turule mõeldud esilinastus oli programmeeritud piisavalt niimoodi, et ta ei ärataks ülemäärast tähelepanu, esilinastus oli tulvil avalikke esilinastus, aga see reklaam oli tahtlikud tehtud piisavalt, piisavalt niisugune vähenõudlik ja ei saa kuidagi nõustuda, et tegemist oleks provokatsioonina. Pigem see, et, et selle filmi ümber nüüd niisugune ütleme, meediakära on tekkinud, et see, see muidugi öeldakse, muidugi häirib, et see. Aga teiselt poolt arvestades seda meediakära, siis meie kultuuriruum tõlgendab seda niisugusena. Tegijate mõttes on ka teatud provokatsioon olnud. Aga ma võin kinnitada. Küsimus sellest, mismoodi te sinna kirikusse ikkagi saite? Luba oli, seda on siis kinnitatud, aga kuivõrd olid teadlikud need inimesed, mis seal siis toimuma hakkab? Täpselt? No see teema nüüd nii põhjalikult siin erinevatest uudistes, jaa jaa. Ei tea sellega tegelenud. Ma ei kommenteeriks seda kui rohkem kui seda, et luba oli olemas, loba oli nõuetekohane, noh teades, kui raske on saada lubasid näiteks kaubanduskeskustes või, või erinevates kultuurikeskustes filmimiseks siis oli teada, et see luba ei tule ka kiriku poolt kergelt. Noh, see luba võttis aegade tuli vormi kohaselt. Formaalselt oli korras. Raul laengu looming on absoluutselt avalik, midagi varjatud ei ole, kodulehekülg on kakskeelne, inglise-eestikeelne, see on, pildid on mõistetavad, nähtavad videod on üleval. Kõik, kes tahavad, saavad näha, millega tegemist on, missuguse projektiga tegemist on? Selleks kõik, et seda. Aga raudtee või see, kui ta pidi sellele küsimusele vastama Kolmeraudses TV3s neljapäeva õhtul, siis tema käest küsiti, et kas teati, et seal on alasti kehad näiteks ja ta jäi nagu vastuse võlgu, ta ei mäletanud täpselt, kas luba küsides selgitati, et ka alasti inimesi. Tegelikult noh, võimalik, et ma, ma olen üsna veendunud, seda selgitati sellepärast, et noh, kes, kes laengu kunstiga vähegi tuttav on ja et noh, näiteks kaubanduskeskused kontrollivad luba küsijate tausta ka hoolikalt erinevat turvafirmad kaasatakse, millega tegemist on, kas see on kapitalismivastane, kas see on tarbimisühiskonnavastane? Hoobilt sa mingit luba ei saa, kui, kui, kui, kui on mingi niisugused filosoofilised konsultatsioonid näiteks kaubanduskeskust filmimiseks, eks ole, kirikus täpselt samuti ma need asjad ei saa märkamatult, noh, neid ei saa nagu salamahti teha. Et alasti kehad on kuskil nagu varjata, teie alasti kehad on koduleheküljel on näha, mis kunstiinimene teeb, piisab, piisab viiest minutist. Sellel isikul vastutaval isikul, kes neid lubasid, siis väljastab, ma ei tea, kes need konkreetsed persoonid siis on või olid. Piisab viiest minutist, saaks ettekujutuse, et tõenäoliselt võtavad inimesed seal kirikus riideid vähemaks. Et see on see, mida me saame nagu öelda, antud juhul Aga teile endale ei tundu see vastandina või ütleme selline, et see võiks kuidagi tõepoolest riivata neid inimesi, kes järgmisel pühapäeval lähevad seal armulauale. Jah, see, see on küsimused laiemalt, ma püüdsin seda siin eelnevas vestluses ka niimoodi tähistada, meie meie kultuuri nekrofiiliast rääkida, noh, me saame öelda, et lääne kultuur on läbinisti ekrofiilne, ta keha kehanega tiivne kehalisest kogemusest, keha vaimu vastandus, see tähendab seda, et kõik vaimsed kogemused on spirituaalselt religioossed, usklikud vähem usklikud, kõik kehalised kogemused on kuidagi patused. Tuletan meelde Püha Augustinus töödamas Akinos, millal tarvis seda asja nagu läbi käia, aga see aspekt on, et on võimalus solvata, aga lõpuks see ongi, et väga paljud meie sammud tähendavad seda, et Me solvame kedagi siin oli enne juttu, et kui te vaatate Eesti ühiskonna praegu, siis tõepoolest kui me, kui me tuletame meelde seda kõikvõimalike pedofiiliaskandaale homoseksuaalide ümber toimuvat erinevaid perevorme, siis on selge, et ühed Zolotteist, need, kes räägivad tuum perekonnast, kristlikest või vähem kristlikest pereväärtustest, solvavad neid, kes räägivad laiendatud perekonnast jamast. Ääretult lihtne on midagi tehes kedagi solvata. Seda enam, et kui te panete tähele, et Eesti ühiskond on kriisist väljuv ühiskond üleminekukriisist see on niisugune, ütleme, transitoorne ühiskonda tuleb ühest formatsioonist, läheb teise, 20 aastat, ei ole inimpõlveks väga lühike aeg. Meie kultuur ja ühiskond on haige, neurootiline, see on niisugune haige ühiskond, tundlik ühiskond. Isiklikult mulle tundub, et, et justkui eesti rahval oleks kollektiivselt nahk maha nülitud, et me oleme uskumatult tundlikud absoluutselt kõige suhtes, noh, kui te vaatate tüüpilise neurootiku discase Frey, kuidas nad võivad olla teinekord uskumatult tundlikud, mis puudutab nende endi isikut või ka midagi muud. Sellepärast midagi tehes, kaasa arvatud kunst või mitte kunst. Alati väga suur risk, eriti Eestis kedagi solvata, aga see puudutab tolerantse tervikuna meeskonda uskumatult rassistlik, seksistlik, sallimatu, vägivalda. Rõve ühiskond niisuguses ühiskonnas midagi teha tähendab alati seda, et on, on potentsiaalne oht langeda mingite rassistide võiseks, sihtide või, või, või lihtsalt dogmaatikute ohvriks. See on, see on, see on, see on nähtavasti probleem ja võetud riskidest me rääkisime, riskid võeti ja nähtavasti Rorangu lootes, et need riskid ennast õigustanud. Kas kogudus sellega raha selle eest, et filmiti, jäi, aga projekt ise sai toetust kuskilt või? Projekti, kui te vaatate koduleheks küljel projekti toetajaid, siis on erinevad firmad orbitaal Fox, Digital Sputnik, mis seal veel iganes on, ma ei oskagi teile kõiki nimetata, osa toetajaid ei soovinud ennast selle projektiga siduda, osa toetajaid sooviks jääda anonüümseks. Osa toetajaid palus kindlasti, et neid selle projektiga seostatakse. Osa toetajaid tahtis, et nad oleksid teostatud. Et see on bla, noh võib-olla paarkümmend niisugust toetate eraisikut ja firmat selle projekti taga osaliselt avalikud osalised, mitte avalikud. Kultuurkapitali riigi rahasid. Kultuurkapital on osaline niipalju, et galeriinäitus möödunud aasta augustis-septembris Tallinnas hobusepea galeriis projekt, mille nimi oli Ruski Reisner. Seda galerii projekti rahastas kuigi palju kultuurkapital, aga konkreetse niisuguse filmi või kinoprojektiga ei ole Kultuurkapital seatud. Aitäh nende selgituste eest. Kalev rajangu, palun. Kirikuelu selleks korraks kõik järgmisel pühal, võib-olla teeme juttu juba poliitikast ja uurime, miks läks Eesti kristlikel demokraatidel Riigikogu valimistel märgatavalt kehvemini, seekord kui neli aastat tagasi. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja kui jumal lubab, siis kuulemegi nädala pärast. Kell 19, null viis. Head õhtut.