Kirikuelu praegu, kui algab kirikuelu saade, lõppes Tallinnas kreedo allika kammerkoori. Esimene juubelikontsert. Kreedo ja allikaühendkoor on viieaastane, kuid kooslaulmise juured ulatuvad palju kaugemale. Tegemist on ühe professionaalsema kirikukooriga Eestis üleüldse. Lisaks olemisele on seega hea näide kirikute vahelisest koostööst. Kunagine kreedo koor on metodisti taustaga ja allikakoor baptistide oma. Lähemalt kreedo allika kammerkoorist tänases saates. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Tänase kirikuelu saatekülalised on kooriste kreedo ja allika, ehk siis tegelikult kannab nime koor, kreedo, allika kammerkoor. Ja see kirikukoor on nüüd tähistamas, viiendat sünnipäeva. Stuudios on Raili Vahermägi jai Win toodu, kes on selle koori dirigendid või koorijuhid ja ka Mari-Liis tubak. Üks lauljatest on siin meie hulgas. Kui me räägime Fredo alliga kammerkoori ajaloost ja viiendast sünnipäevast, siis ma miskipärast tahaks siiski öelda, et see koorem vane ewindodo Jah, ütleme, et tegelikult, et kuna tõepoolest koor koosneb kahest erinevast koorist, mis on oluliselt pikema elueaga kui rääkida kreedo koorist, siis see sai loodud juba 88. aastal ja selle kuuri kutsus kokku helilooja ja nüüd mõnevõrra koorijuhtimisest taandunud Piret Rips. Minul oli au selle kooriga liituda just üks aasta hiljem ja 97.-st aastast olla kreedo, koorijuht. Millal täpsemalt sai alguse allikakuur, seda oskab öelda Raili. Aga oli ka koera natuke noorem, et meie alustasime 95. aastal. Ja tõepoolest, et see nimi ju praegusel hetkel on meil kreedo, allika kammerkoor, et et see viis aastat ongi seda aega, mil me oleme tegelikult täiesti ühise koorina, et me ei nimeta ennast enam üheks kooriks, aga teiseks me olemegi üks koor olnud. Meil on jah, erinevaid elu ja, ja kahe erineva koguduse koori niimoodi niimoodi kokku said, et tegelikult koostöö algas juba palju varem kui viis aastat tagasi, et kirikukoorides Mul on väiksed koosseisud ja tahaks laulda, võib olla natuke sellist suuremat repertuaari, midagi, mis nõuab rohkem lauljaid ja rohkem häält, et siis siis ikka sai laenatud üksteisele lauljaid ja tehtud koos erinevaid kontserde. Aga pärast siis seda plaadistus, protsessi kui meil plaat süda usub, valgust ilmus 2007. Aasta jaanuarikuus. Et siis lauljad ja koorihoidist enam lahku ei raatsinud minna. Ja otsustati, et nüüd me teemegi Daci ühise koorina. Kreedo koor on ju olnud metodisti, kirikukoor ja allikakoor, baptisti koguduse koor, kastell. Usutunnistuse pinnalt ei ole mingisuguseid lahkhelisid või arusaamatusi tekkinud. Meile tegelikult meeldib mõelda ju, et me tegelikult olemegi oikumeeniline koored meile tegelikult ka väga palju lauljaid luteri kirikutest erinevatest luteri kogudustest, et et võib-olla oleme me nii palju noored veel, et me kuidagi ei ole enda jaoks teinud sellest kohast nagu küsimust või probleemi, et, et me oleme erinevatest konfessioonidest ja natuke nagu kus on erinevaid traditsioone, erinevaid lähenemisi. Ma ei tea, kuidas sina näed, Mari-Liis, et me igal juhul koori üldine seisukoht või üldine arvamus on see, et see kuidagi ei ole nagu takistuseks, et koos laulda kuidagi üldse ei ole takistuseks. Jah, et võib-olla pigem keskendunud oleme keskendunud ühisosale, mis loiku meenia pea mõte vist jah. Jah, võib-olla me nagu ei olegi tahtnud rõhutada sõna- oikumeenia, et see on nagu praktiliselt meie sellest tööst välja kujunenud, et nii kreedo kui ka allikakooriliikmete igatsus on teenida jumalat ja oluline on siinkohal välja tuua mõte, et et see koor, kui me kokku saime, ei olnud selline administratiivne ühendused, me leidsime, et oleks vaja või koorijuhid said kokku vaid tegelikult nik reedo, kui allikakoori liikmed ja lauljad on olnud perekondlikul tasandil sõbrad juba ütleme aastaid ja võib-olla paljudel ka vanemad ja põlvkonniti. Nii et seda, et me nagu koostööd, nagu hakkasime tegema ühise koorina ei olnud selles mõttes midagi uut, vaid vaid sõbrad olid kõik juba eelnevalt. Küsisin. Ta konfessioonide teemat sellepärast, et mul tuleb endale meelde, kui ma kunagi laulsin Tartu Pauluse kiriku noortekooris ja seal tekkis meil küll probleeme, et kui tegemist oli katoliikliku taustaga heliloojaga, siis me tema loomingut nagu laulda ei saanudki, et kui oli sõna pärispatuta marja sees, siis langes lugu repertuaarist välja. Et võib tekkida selliseid olukordi. Eks me ikka arvestame mingil määral repertuaari ka kui me läheme laulma erinevatesse kirikutesse ja tegelikult oleme laulnud täiesti erinevates kirikutes. Meil on olnud mitmeid kaasa teenimisi jumalateenistuse näiteks Tallinna Jaani kirikus ja alati tegelikult me räägimegi läbi sealse pastoriga ja arutame, et kuidas näeb välja see teenistuse kava ja millised laulud üldse sobivad ja mis on nagu tema soov ja et me kuidagi ei taha mööda vaadata, et me nagu meelega viskaks kellegile kivi või kuidagi raiuksime väga, et ainult meie teeme, nii et loomulikult ja samamoodi ka üksteisega arvestada, et ikkagi me teenime ju kaasa nii metodisti kiriku jumalateenistusel, statisti kirikute jumalateenistustel, et ja, ja sellega arvestama ja loomulikult, et see on oluline. Ma tahaks rõhutada siin just Raili sõna teenime koos, et, et kui me läheme kuskile kogudusse kas maa kogudusse v linna kogudusse, siis ma ei lähe niimoodi esinema, vaid vaid koos teenima. Ja sellisel juhul on tõesti oluline jälgida kohalikke tavasid ja me oleme püüdnud järgida, et tekiks ühendus koos teenimises. Kui ma mõtlen üldse sellele, miks laulda ühes koguduse kooris, siis väga sageli on see just selline lisategevus. Koguduse jumalateenistusele käiakse jõuga noorteõhtute selleks, et rohkem olla koos oma kogudusega. Aga kuidas sa siis nagu kahe koguduse koorina välja näeb, et kas see on nagu muutunud juba natukene selliseks professionaalseks kooriks, et ma lähen sinna sellepärast et ma tahan käia esinemas ja teha seda head muusikat. Et see ei ole ju ainult koguduse gram kooskäimine, kus on juba kahe koguduse ühiskoor. Mina isiklikult näen seda sellisena, et loomulikult meil on oma koguduste ees kohustused selles, mida me nimetame, seda võiks nimetada siiski nagu natuke jutumärkides kohustused või nad ei ole selles mõttes siduvad kohustused, aga nagu tunneme et loomulikult on suuremate pühade aegu, siis me peame tavaliselt juba aasta ennem paneme paika, millises koguduses Me laulame ülestõusmispühadel, mis puhul nelipühadel küll aga on üks erand on jõulud. Ja see on üks aegus, meie koor teeb tavaliselt väikese jõulu pausi või siis sellise väikse jõulupuhkuse just selle mõttega, et sellisel juhul saab kumbki kummagi koori liikmed teenida oma koguduse suuremates segakoorides. Ja siis on nagu kõik kumbki koor siis ka oma koguduse juures ja teisalt on see ka võimalus puhata selle sõna otseses mõttes, et kui meile kontserdid ka on, siis me teeme need advendiajal tavaliselt ära. Et jõulude aeg oleks vähemasti selle koha pealt oleks siis oma kogudus oma pere jaoks. Jah, et kui on ühendkoor kahe koguduse peale kokku üks koor, siis tõepoolest suurtel pühadel tahavad mõlemad kogudused, et see heal tasemel koor esineks jumalateenistustel. Ja see nõuab logistikat ja planeerimist ja paika panemist ja samal ajal tuleb kindlasti selliseid viimase hetke ootamatusi. Näiteks tuleb televisioon ja ütlevad, et me teeme nüüd ülekande või tuleb raadio ja ütleme, et me tahame teha ülekannete, siis kutsutakse, et kreedo allika kammerkoor, kas te saate laulda? Jah, ja see on niisugune üsna tavaline praktika, kuigi ka viimasel ajal me oleme aeg-ajalt ka just metodisti kiriku puhul oleme ka vaadanud, et kui Kreduaaliga näiteks ei saa, siis ei ole ka probleemi, kui Kredallika liikmed löövad kaasa oma koguduse suuremas segakooris ja, ja saab jälle ja Sabel edasi. Et ma siia lisaksin veel seda, et tegelikult ju meie koostöö hästi suuresti sai alguse just läbi kirikute nõukogu tegelikult, et kirikute nõukogu poolt korraldatud oikumeenilise jumalateenistused ja toimus siin üks kuus-seitse aastat tagasi oikumeenilise lauliku oiku presentatsioon ja ja kuidagi tegelikult ka seda liini pidi hakkas noh, meie kahe koori koostöö tegelikult ju ka toimuma, et kui te enne küsisite Ki selles osas, et, et kas me oleme nagu ka kuidagi mitte ainult koguduse kooruvad niiviisi kuidas te nimetasite professiana siis tegelikult need kontserdid on meie jaoks ka väga olulised ja, ja laulda noh, on kirjutatud nii palju nii fantastilist, imelist, vaimulikku koorimuusikat tegelikult ja mis võib-olla eeldab ehkki natuke suuremat ressurssi ja, ja ütleme, 12 13 lauljat võib-olla on vähe, mis eeldabki natuke suuremat koosseisu võib-olla tõsisemaid proove, rohkem vaevanägemist, et, et siis võib-olla need õnnestuvad ka selliselt nagu need on kirja pandud, või ligilähedaselt sellele, et see kindlasti on meie eesmärke, et seda head muusikat proovida. Nii hästi kui me suudame nagu ette kanda ja läbi kontserdite ka, et mitte ainult läbi kiriku jumalateenistuste, et kindlasti on hästi oluline, aga need kontserdid meie jaoks, et nad ei välista nagu 11, et nad pigem täiendavad, et need mõlemad osad on olulised. Mari-Liis Nõlvak, kui nõudlikud on nüüd need koorijuhid, kes siinsamas kõrval istuvad ewindo ja Raili Vahermägi. No et päris parajal määral. Meie koosseis on võib-olla selline, et nii mõnedki meie seast on süvitsi muusikat õppinud. Et võib-olla siis on nii mõnelgi oma nägemus, kuidas võib-olla asja võiks tehaavi interpreteerida. Kumma poole pealt ma nüüd vaatan, ma ütleksin seda, et ma arvaksin, et on väga tore, et meil on sellised koorijuhid, kelle alla on inimesed nõus oma taht tahte painutama, et ja ma arvan, et nad saavad sellega suurepäraselt hakkama. No ei saa ütelda muidugi, et proovid niisama ainult naljategemise tähe all mööduksid kuigi ka seda aeg-ajalt ette, aga ma arvan, et see ongi loomulik ja see ongi hea, et me ei ole täisprofessionaalid, vaid et meil on, meil on võimalus olla ka mingil hetkel vabamad kui, kui võib-olla siis seda tööna tegevad inimesed. Aga ma arvan, et miks inimesed käivad meie kooris, meil on, ma arvan, koos hea olla. Et meil on ühine hingamine ja sealt sealt pinnalt annab väga palju head teha ja edasi minna. Et ma tooks siinkohal täielikult tõesti tänada ka meie koorilauljaid, et et need viimased aastad on nagu, nagu näha kuidagi sellist olulist arengut, nagu ütleme ka minuga koorijuhi jaoks, et kuidas proovides käiakse või kuidas mingitest projektidest osa võetakse, kuidas panustatakse, et meil on tegelikult väga palju noori peresid ja päris palju väikeseid lapsi koorilauljate hulgas ja see ei ole üldse lihtne tegelikult iganädalaselt leida lapsehoidjaid kui meil on kontserdid või kuskile väljasõidud jälle leida lapsehoidjaid. Et aga, aga ma näen ka seda, et tegelikult, kui see on oluline inimeste jaoks, siis ta nagu tehakse nägu rõõmuga ja see toob nagu teistpidi võib-olla ka lauljatele endale nagu tagasi midagi, et kail koolijuhile ütleks seda ka, et, et kas sa nõudlikud koorijuhid siis ma ei oleks nagu väita, et meil on ka nagu nõudlikud lauljaid, kes ei lase tegelikult koorijuhtidel midagi nii-öelda siis natukene lebotada või natuke niiviisi kuidagi kergemalt võtta, et tuleb nagu selle arenguga kaasa minna ja endaga väga palju tööd teha, et ei saa minna kooriproovi, et pole näiteks eelnevat lugu vaadanud, et siis siis nagu selline kohe näha, et siis ei toimi nagu ka, et see nõuab korjuste pingutamist päris palju. No selles mõttes selles mõttes on muidugi allegooria juhtidel lihtsam jälle ka, et me ei pea ka ütleme, nuiaga koorilauljaid taga ajama, selgitama, miks ühte asja peab harjutama selles mõttes, et muusikaline eesmärk on suhteliselt nagu selge mõlemalt poolt ja siis saab praegu koos selle selle nimel minna, et ei ole vaja nagu kedagi ajada. No tüüpiline on ju koguduse kooride puhul see, et inimeste osavõtt on olulisem kui nüüd see, et seda nooti nii täpselt osatakse lugeda ja lauldakse nii puhtalt. Kuidas Credoliga kammerkooriga on teil vist see asi nii lihtne ei ole, et igaüks, kes koguduses on, saaks teie koori laulma. No ütleks kõigepealt seda, et kreedo hallika koori puhul on tõepoolest see seltskond nüüd kujunenud ikkagi juba aastate jooksul üsna püsivaks. Kui me nimetasime siin alguses nime Piret Rips, kes oli ka meie Tartu kontserdil eelmisel pühapäeval siis üks märksõna, mida ta ütles ka koori vaadates, ütles, et ikka on täpselt samad näod täpselt sama seltskond, välja arvatud siis üks inimene, kes on veel juurde tulnud üks tenori poiss ja see annab mingisuguse stabiilsuse ja vokaalse ühte sulavuse, nii et see on tõepoolest tõsi. Seda me küll ei ole nüüd ametlikult ennast väga suletud grupiks kuulutanud, aga ta on niimoodi kujunenud küll. Et kreedo allika kammerkoor on sõpruskond ja samal ajal see tagab ka mingisuguse stabiilsuse, häälte sulandumise ja lõppkvaliteedi suhtes. Praegu mõtlen, et, et neid on ikka ja nagu natuke ka vahetunud, et ütleme, keegi sõidab ära kuhugi välismaale mingiks ajaks või keegi on jälle lastega kodus mingi aeg ja nii-öelda akadeemilisel puhkusel, et ikka meil seda vahetust on, aga, aga on tõepoolest mingi kontingent, kes on olnud püsivalt ja kogu aeg ja üsna stabiilselt, et aga Me ei ole nagu kunagi, noh, mina ei ole kunagi teinud mingeid katseid või see kuulutan välja, et nüüd meil on koorikatsed ja teeme ja vaatame ja ei ole tegelenud niuksed asjadega nagu luukambreid, mis on võib-olla ka väga populaarsed koorides, et et väga palju selline läbi rääkimiste küsimus, et vahel on enda mõni tunne, et tahad kutsuda kedagi, et kas sa ei tahaks meile laulma tulla, et ja mõnikord on ka inimesed ise avaldanud soovi, et et nagu eelmine ütles, et ma kuidagi ei kuuluta ennast suletud grupiks, pane mingeid märke maha, et sa pead oskama nooti lugeda, mis meil on, meil on hästi erinevaid inimesi ka ja mõni mõni, kes laulab kuulmise järgi, mõni, kes tõesti on õppinud akadeemia lõpetanud magister muusika, asja, kes loeb väga perfektset nooti. Et selles mõttes on meil väga-väga erinevaid inimesi ja me ei ole kuidagi nagu jah, pannud mingisuguseid seisukohti, et sina tohid tulla, sina ei tohi tulla, et et see on tegelikult tore, kui meile tuleb uusi inimesi ja, ja vahel me ei tea, milleks need nagu head on või et kuigi meile võib tunduda, et äkki ta ei sobi väga hästi meie koori või võib-olla ka hääleliselt ja on vaja rohkem vaeva näha jälle tämbri ühtlustamisega, aga kunagi ei tea, et mis selle läbi või mis, mis kasutegur või talle endale või meile vaid tegelikult selle läbi sundida, et et me ei taha, tahaks kindlasti veel hästi avatud kõigele sellele uutele inimestele. Repertuaar, kuidas te selle kokku panete, ewindodoja Raili Vahermägi, kes otsustab, mida laulab koor. No selle koha pealt on koorijuhtidel omavahel üsnagi vaba vaba voli valida, et siin selle kohta küsimust ei ole, et üldiselt Repertuaar on meil vist tegelikult päris eklektiline, et me oleme väga erinevaid asju ja väga erinevaid stiile ja minu enda lemmik on kindlasti selline rohkem selline klassikalise muusika, et mitte võib-olla niuke gospel lõket ja mulle tundub, et meie koori vokaalsus nagu kannab sellist asja kõige paremini ka. Aga me tegelikult tõesti laulame ja hästi oluline muidugi on koorijuhile leida leida, mis on ka raske üles leida, uut repertuaari ja käia kuulamas, võib olla erinevaid kooria, võtta osa erinevatest asjadest, et, et leida jälle midagi uut ja ilusat, et millega koorijuhile on. Väga oluline on muidugi see, et mingi lugu lugu mulle endale väga nagu enne kõnetaks, et ja üldiselt siis sisse, kui see endale väga kõnetab, siis ta üldiselt kannatab koori ka, et see nagu sedapidi liigub, et näiteks minu isiklik viimase aja avastus on, on Pärt Uusberg ja tema, tema looming, noor helilooja. Ta täiesti fantastilist muusikat ja selle inimese enda vaimsus ja kõik see, mis ta on kirja pannud oma loomingust ja oma mõtetest, et see on nii sügav ja kui neid lugusi laulda, et kas keegi, kes oli meie pühapäevasel kontserdil, ütles, et nagu tekib selline meditatiivne rännak kuskile nende helide saatel ja koos jumalaga, et võttis nagu kokku natuke sedasi, et iseloomustab tema muusikat väga hästi. Kas kooriliikmetel on võimalik ka oma ettepanekuid teha? Ja, ja absoluutselt, et mulle hetkel ei meenu, mida ma isiklikult oleksin praegu väga soovitanud, aga ma tean küll inimesi, kes tulevad noodi mappidega Raili juurde ja siis nii-öelda seltskonnas või sellises väiksemas väiksemas koosseisus või seltskonnas. Teinekord tuleb jutuks, et võiks üht või teist asja laulda, et mis on kedagi just puudutanud, et millel on mingisugune tähendus, sellist niisama lihtsalt ärategemist, et seal on võib-olla selline asi, mida ei viitsi. Aga kui palju on üldse eesti heliloojate loomingut, sellist uuemat koorimuusikat ja kiriklikku muusikat, mida laulda või tuleb ikkagi palju tõlkidega? Tõlkimine on natuke nagu selline risky business et võiks alati rohkem olla tõepoolest, et sellist uut ja huvitavat ja ka muidugi sõltuvalt siis need, need raskusastmed on ka sellised, et võib-olla on ka sellist muusikat, mida väga tahaks, aga näed, et seda võib-olla ei õnnestu, lauldajate plaan liiga keeruline, et kuidagi repertuaari puudus on nagu alati ikka mõtled, et kust ja kuidas ja ja saada ja kellad käest võiks seal otsida ja mida keegi pakub, et seda kuidagi on nagu päris palju, et see on tore, kui lauljad toovad teinekord ja keegi on leidnud midagi, midagi põnevat, et sa nagu väga-väga hea. Mina isiklikult arvan, et kui on väga hea lugu niimoodi mapi vahel tulla proovis ja 70 protsenti proovist õnnestunud et sealt edasi on juba selline niukene, noh, ütleme tehniline töö, selle asja, selle asja omandamises. Aga loomulikult jah, et, et seda seda repertuaari võiks jah rohkem olla või niimoodi, aga, aga tõenäoliselt seda ka on. Aga lihtsalt eks seal töötleme seal ka seda välja selekteerida, mis, mis on see, tihtilugu on see lugu, mis algselt peale vaadates nagu otseselt ei ei puuduta Ta või kõnetada jääb kõrvale ja võib-olla mingi aastate pärast kuuled kellegi esituses seda mõtet, oigu, fantastiline lugu ja siis lähed vaatad, mis lugu seal leiad oma mapi vahel on tolmunud. Viimased kolm aastat ei osanud arvata, mis selle asja seisan. Kui palju teil lugusid niimoodi aktiivselt repertuaaris on, mida te olete valmis homme homme esitama? Võib-olla homme-ülehomme natukene liialdatud, aga kuu aja jooksul ette valmistama? See on huvitav küsimus on, et sellepärast ei oska nagu eriti vastata, võib-olla seal noodikapis ma ei tea, kas on üle 100 või. Seal on ikka sadu laule grupis, mis on kogunenud aastate jooksul niimoodi. Ja ma, ma arvan, et kui jah, võib-olla on sadu, aga ikkagi ütleme, kui nagu mingi konkreetset nooti vaja on, siis, siis siis äkitselt selle ümber äkitsi vaatame, oi, siis on meil veel see lugu ja see lugu ja see lugu. Nii et ma arvan, et kui pooli võib-olla niimoodi ülessoojendamise võib-olla oleksime võimelised esitama. Nii et kuskil niimoodi kolme nelja tunnise kontserdi võiksite maha pidada. Võid pidada ei jaksa. Kuulata, jaksab. Aga evin, toode on, ma saan aru, et alustasite ikkagi hoopis lauljana. Ja tasapisi jõudsite koorijuhini välja. No eks asi hakkas ikka võib-olla sellest peale, et kuna ma ise ka olen ju tegelikult põhiametilt ikkagi viiuldaja orkestris, siis seda muusikat on õpitud. Ja see muusika nagu on teatud mõttes sees olemas ja kui, kui istuda kooris ja tekib väga palju mõtteid lõputult siis Piret Rips oli lõppkokkuvõttes see inimene, kes väga. Ma ei teinud sellest probleemi, kui ta nägi, et kellelgi midagi nii-öelda ütles, et ole hea, võta ja tee. Et ta ei olnud kunagi, ta ei hoidnud oma kohast kinni ja selles mõttes ma võtan oma mütsi maha. Tema selle võimaluse andis tegelikult et kui ma tulin ikka lugu kaelas või, või ütlesin, et vot seda võiks teha, siis ta ütleb, et ole hea. Võta ja tee. Ja sealt see tegelikult peale hakkas. Raili Vahermägi on ühtlasi psühholoog. Kas need omadused tulevad ka kasuks koori juhtimisel? Ja põhitöö tegelikult ühes üldhariduskoolis siis koolipsühholoogina tööl olla. Aga muusikat on saadud natuke õppida ja. Ma lähen tuli valikut teha, et mis eriala nagu selliseks rohkem hobiks jääb ja mis eriala siis nagu põhitööks saame, et siis see valik sedasi tehtud sai, oma valikut ei ole kahetsenud, aga aga seal selle koori orjasemed 15 aastat nüüd juba või rohkemgi, mis seal tööd tehtud saanud, et seal on nagu miski, mis hoiab tõenäoliselt, et ja kui seal sees on, siis nagu ikka miski nagu lahti ei saa sellest, et ma olen küll mitmed korrad mõelnud, mõelnud, et seda ametit nagu maha panna, aga Ene Üleoja kunagi ütles ühel koolitusel, et sellise toreda lause, mis mind aitas hästi, et koorijuht peab olema eelkõige psühholoog ja see oli öeldud lihtsalt ühe kooli selle raames ja selliselt sisse pani mind nagu toredasti mõtlema, et ja ma arvan, et miks on see grupi grupiprotsess ja kõik see, mis toimub võib-olla ühes kooris, aga teinekord on seal igasuguseid keerulisi olukordi ja konflikte ja kõike seda, aga võib-olla ei olegi oluline, aga et. Et noh, iga laul tegelikult ei ole, ükski lugu ei ole ju tegelikult mingi tehniline nootide rida, et et ma ei tea, kas nüüd haakub otseselt selle psühholoog ametiga, aga aga minu jaoks endiselt on palju olulisem olnud kogu aeg selle laulu sisu ja selline hea kontaktkoorilauljate ja publiku vahel. See tõepoolest on olnud minu jaoks palju olulisem kui mingisugused noh, mõned mustad akordid või asjad, et ma ei tea, kas see natuke vastab nagu sellele küsimusele, aga võib-olla see mõjutab mind jah. Ma ütleks, et Railjoni professionaalne psühholoog, et ta ei pane tähelegi, et kui paljud inimesed püüavad inimesi mõjutada, siis hall lihtsalt läheb, mõjub. Samal ajal, kui me praegu seda saadet raadiost kuuleme, pühapäeva õhtul, on teil ka juubelikontsert. Meil on olnud sellel hooajal võimalus teha koostööd helilooja, muusiku Margo kõlariga ja kontserdi tuleb samuti ettekandele tema kantaat, kuningas, mis on selline väga huvitav, vaatemänguline teos. Ja Margo kõlari panus või siis koost sellel sügisel meie koore jaoks olnud ääretult positiivne. Et tema nõudlikkus kõikides muusikalistest parameetritest esiteks arendav aga tema nii suur ja sügav vaimsus ja ühtlasi tulevad ettekandele ka tema pirita missast kaks osa, mis on selline häälne liturgiline muusika ja mis seal kontserdi alguses nii tohutult aitab lauljatel keskenduda üldse ja häälestuda kontserdiks, et et Margo kõlari muusika ja tema ise on kindlasti sellel kontserdil väga olulisel kohal meie jaoks. Jah, ja lisaks sellele ka Pärt Uusberg, tema mitmed lood. Kui tulla vahepeal meie pisut alguse poole jutu juurde tagasi, siis ja head koorimuusikat kannavad Eestis ette kindlasti paljud professionaalsed koorid tasemel. Aga kui vaimulikku koorimuusikat esitab koor, kellel lauljat ka sisemine veendumus ja vaimsus, tegelikult seda toetab igatsus siis ma usun, et siis on nagu meie koor oma osa täitnud. Ja ma usun, et selle koha pealt, kui jälgida Pärt Uusbergi muusika just ka tekstilist osa siis need mõtted annavad edasi ka meie koori mõtteid ja igatsusi. Kui palju selliseid tõesti heal tasemel koguduse koore üldse meil Eestis on? Ma miskipärast arvan, et need ikkagi saab heal juhul ühe või kahe käe sõrmedel üles lugeda. Neid ei ole palju. Ei oska vist vastata niiviisi sellele küsimusele öelda, et see on väga raske anda nagu hinnangut, et kes on hea ja mis on hea võib-olla ka ja et kui palju neid on, et keeruline küsimus. No te olete igal juhul ühed paremad, aga aitäh teile tulemast siia stuudiosse ewindodo Raili Vahermägi, kes on siis kreedo, allika kammerkoorijuhid ja stuudios oli ka laulja Mari-Liis Nõlvak. Ja palju õnne teile siis viienda sünnipäeva puhul ja kindlasti me tähistame ka kuuendat, seitsmendat, kaheksandat, kümnendat ma ei tea veel, kui paljut. Aitäh. Kirikuelu saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab, kohtume taas tuleval pühapäeval. Kuulmiseni ja kõike head.