Kirikuelu suurem osa inimesi mäletab, kuidas iseseisvumise taastamise ajal täitusid kirikus humanitaarabiga pühakojast sainistiikereid kui Kasnikersit. Aastate jooksul jäid välisabisaadetised vähemaks või kadusid sootuks. Algselt võib-olla niisama andmiseks mõeldud abist on tänaseks välja kasvanud mõned kasutatud riiete odavmüügipoed. Märkimisväärne on näiteks kauplusekett sõbralt sõbrale mis kuulutab distidele ja kasutab müügitulu heategevuseks ning kristliku tegevuse ja hariduse toetamiseks. Lähemalt tänases saates mina olen toimetaja Meelis Süld. Tänase saate teema on meil otsapidi seotud äritegevusega ja teisipidi ka heategevusega. Ja need kaks asja ühendatud siis kauplusteketis, sõbralt, sõbrale, siin stuudios on juhataja Meelis Kibuspuu ja te avasite nüüd juba 10. poe, mis kuulub siis selle kauplusteketi alla sõbralt sõbrale ja sa oled Tartus, siis? Ilmselt paljud inimesed ei tea, mis asi see sõbralt sõbrale kaupluste kett üldse olnud. Sõbralt sõbrale kaupluste kett on selline teise ringi kaupluste kett või võib-olla võiks ka öelda, et uue rinny kaupluste kette ehk siis tegemist on kasutatud asjadega, millele siis antakse uus elu läbi läbi selle ringluseni. Me oleme täna tegutsenud juba päris pikka aega, alustasime ühe pisikese poekesega Tartus ja ja siis, alates 2007.-st aastast on meie poodide areng olnud kiirem ja on oleme leidnud sellise nime nagu sõbralt sõbrale ja leiame, et see iseloomustab just seda ringlust, kus inimeselt inimesele liiguvad asjad, mida veel keegi saab kasutada ja ja see omab sellist sõbralikku, laiemat tähendust. Vanasti nimetati neid poode humanitaarabiks. Alustaks Jaajaga kaltsukatest näiteks ja, ja me tegelikult olemegi välja kasvanud samasuguses nii-öelda kaltsukast mis meil asuski siis Tartus, annelinnas keldris. Ja juttude põhjal oli see nii-öelda üle linna kaltsukas, inimestele meeldis seal käia. Aga noh, täna me oleme selgelt orienteeritud laiemale kaubagrupile, ET riided moodustavad meie pluste pinnast, võib olla kõigest kolmandiku maksimaalselt, et tegelikult meil on väga palju mööblit, meil on väga palju kodukaupa me ütlemegi enda kohta, et me oleme selline mõnes mõttes selline väike kodukaubamaja, mida iganes sa võid leida ühest kodust, kui sa sinna sisse astud, siis seda samalaadset asja võib leida meie poodidest, sest tegelikult see kaugtulebki meile ju inimestelt ja kodudest. Ja me nägime kirikuelu saates sellest seetõttu, et see kaupluste kett sõbralt sõbrale kuulub siis lõppkokkuvõttes Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste liidule. Et selle kaupluseketi edu võti on olnud ehk kaubamärk. Et on osatud koondada sellised väiksemad müügipunktid, mis on ikka olnud koguduste juures üheks tervikuks. Jah noh, eks meil on, eks koguduste juures on ka omasid veel omasid müügipunkte, me oleme nagu lähtunud oma arengus ka sellest, et kui meil on olnud võimekust ja, ja oleme leidnud sobiva koha, oleme ka rajanud päris uue poe. Küll, aga tänagi näiteks Tartu Salemi koguduse ka teeme koostööd ja oleme, oleme ka seal Salemi kirikus ühe poega. Aga jah, tegelikult see meie partnerite ring on, on ka põhiliselt ütleme rootsist mõningal määral ka Soomes Saksas tegelikult seotud kogudustega või siis kristlike mittetulundusühingutega heategevus organisatsioonidega. Et, et selles mõttes see võrgustik on nagu päris lai ja hõlmab nii kogudusi, eraisikuid, erinevaid organisatsioone. Aga see, see on jah olnud see, et rajada selliseid teistmoodi heategevusliku suunitlusega poode, et ta kannaks nagu seda eesmärki kahel tasandil ühest küljest selline ütleme siis äritegevus või teistmoodi, alternatiivne tarbimisvõimalused, moodne ostukeskkond ja teine siis see, et nendest tuludest tõesti aidata just eelkõige sellist sotsiaalset tuge vajavaid inimesi. Tartu Postimehes toodud artiklis on öeldud, et 600000 eurot oli eelmise aasta käive. Võib arvata, et ka tulupool oli üsna suur. Jah, no meil meil on tegelikult nüüd kui me vaatame ka tagasi siin möödunud aastal tegelikult möödunud aastasse, millega päris palju just selliste investeeringuid ja mõnes mõttes ka selliseid ootamatuid investeeringuid, kus me kuna meie poodide kett laienes, kasvasime, me nägime, et me vajame tegelikult keskladu, et seda kõike paremini opereerida ja selle optisk laokäivitamisega oli seotud päris hulk ettearvamatuid kulusid ja, ja seetõttu eelmina seda meie selline lõpptulemus ei olnud võib-olla päris meie jaoks nagu ootuspärane küll, aga me saime siiski neid oma toetusprojekte, mida ma olin võtnud nagu ikkagi ellu viia ja need nagu kenasti ära teha. Aga mis puudutab veel seda nii-öelda seda kulude poolt, et see, mis, kuidas meie täna nagu opereerime, siis selliseid poode näiteks Rootsis leitakse sageli vabatahtliku tööjõu baasil, et me oleme täna läinud seda teed, et me ikkagi palkame inimesed, kes on täiskohaga, töötavad meie jaoks viis päeva nädalas 40 tundi nädalas ja, ja me leiame, et tegelikult see on ka üks sotsiaalne väljund, kus me saame luua töökohti väga-väga sageli ka sellistesse kohtadesse või nendele inimestele, kes parasjagu ongi töötu tulnud ja kellel ei ole tööd, on tegelikult kogusele masuaja Eestis me oleme loonud töökohti juurde, et meie opereerimine on selles mõttes natuke teistmoodi, see on meiega üks selline suur kuluartikkel. Teisest küljest ei oleks täna ilmselt Eestis mõeldav pidada kümmet poodi ainult vabatahtliku tööjõuga, et et selles mõttes on tõesti selline sotsiaalne, on ettevõtlus, mis on siis suunatud sellele, et teenida ühest küljest kasu sellele sihtgrupile, et aidata saab ja teisest küljest, et ka, et ta toimiks sellise, noh, ütleme siis ettevõttena normaalselt ei jätkusuutlikult. Aga kui suur osa te siis saate ütlema aastas umbes sellisteks heategevusprojektideks randa möödunud aasta kohta, kui sa niimoodi kokku löödud, siis umbes 14 protsenti õigu õigupoolest siis poodide käibest pisut rohkemgi, et me vaatasime veel nagu kogu sellist ettevõtte eelarvebaasi, siis umbes 14 protsenti oli see, mis läks tegelikult siis nagu erinevateks toetusteks ehk et tegelikult suurest piirist 100000 eurot oli see, mida me ise nagu kokku läinud ja, ja kes on need, kes on saanud siis sellest sõbralt sõbrale, kaupluste ketist endale toetust ja abi on võib-olla niimoodi suures piiris saab nagu kaheksanda sihtgruppi jagada, et üks on nüüd ka meie enda koguduste liidu sees olevad erinevad siis projektid, ütleme nagu näiteks ka meie siis selline tudengid kõrgemas usuteaduslikus seminaris, keda, keda ja siis koguduste liit koolitab. Meil on ka laste noortetööprojekte aga, aga siis teine pool on nagu see, mis on siis täiesti nagu väljapoole olnud, kus me oleme jaganud siis tasuta, kas mingeid asju ära, mida meil on olnud jagada ja mida on küsitud konkreetselt või siis või siis ka muretsenud täiesti vastavalt vajadustele, siis eelkõige me oleme just möödunud perioodki, kui möödunud aastal algatasime kampaania hoolime koos, mille raames püüame vaadata nagu suurematest linnadest väljapoole ja teinud koostööd mõningate noh, ütleme valdade või kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega või siis ka mõningate kogudustega, otsinud siis tõesti neid inimesi, abivajajaid, kes, kes seda abi vajavad. Näiteks üks suur projekt, mida me küll tegime Saksa kristlike skautidega koostöös oli, oli see, kui me jagasime enne jõule enam kui 600 jõulupakki lastele erinevates piirkondades mis olid siis täiesti nii-öelda uutest asjadest kokku komplekteeritud pakid, jõulupakid lastele, et neid asju on olnud erinevaid erinevatesse kohtadesse. Toidupakid jah, oleme ka toiduga aidanud, kui oleme, oleme saanud ja meenub kas või üks konkreetne perekond, keda me oleme niimoodi aastate jooksul püüdnud nagu varustada. Nii toiduga kui esmatarbekaupadega. Tänapäeval ju väärtustatakse üsna palju seda, et kasutatakse asju mitu korda, ostjad alati uusi asju. Kas see selline noh, levinud arusaam, et ei ole vaja tarbida üleliia ja ja see, kui kellegi vana asja uuesti kasutada on, on ka hästi, kas see on olnud ka mõnes mõttes kasuks sellele humanitaarabiärile? Kui seda äri heas mõttes nimetada, ma arvan küll ja, ja eks me ise püüame ka seda natuke seda mõtteviisi juurutada, et tegelikult et näiteks jällegi, kui ma toon nüüd näite Rootsist, kus on suurimad partnerid meil siis minu jaoks on selline täiesti isegi nagu kohati selline hämmastav, kuidas, kuidas nendel selline heaoluühiskond, jõukas ühiskond ja kui populaarsed on just need teise ringi kauplused ja kui hästi nemad seal võivad samamoodi neid samu kaupu. See tähendab seda, et ikkagi selline ühest küljest selline keskkonnasäästlik mõtleme, teisest küljest, sotsiaalne mõtlemine, mis valitseb seal ühiskonna, see, kuhu ma arvan, meie ühiskonnal, on veel on veel, võib-olla tee minna just võib-olla sellise keskkonnasäästlikkuse poole pealt või taaskasutuse poole pealt, aga just nooremates inimestes nagu ma näen, et see ei ole mitte ainult see, et noh, et, et ta on soodsam, aga tegelikult selles on nagu mingi niisugune, see nagu natuke nagu trendi küsimus ka või selline kuidagi selline isegi nagu, et, et me kasutame tegelikult uuesti, sest et milleks toota nii palju uusi asju maailmas kui, kui, kui meil on asju, mida me saame nagu ringi jagada. Et seda mõtteviisi, sellist ringi jagamise ümberjagamise mõtteviisi, me püüame kindlasti oma tegevuses üha enam ka nagu esile tõsta või esile tuua, et ja tundub, et see muutub üha enam populaarseks ka Eesti ühiskonnas. Kas selles valdkonnas on konkurentsi palju? Kindlasti on, jah, küsimus on, et kuidas me näeme oma konkurente, et kas me, meie püüame oma konkurente pigem näha selliste koostöö otsida nagu koostööd või koostööpartneritena. Ja, ja kindlasti teeme olema ka niimoodi otsinud selliseid ühiseid võimalusi võib-olla isegi näiteks kõrvuti poodi pidada, keda võiks justkui konkurendiks pidada, sest kui me vaatame klassikalisi kaubanduskeskusi, siis kõik konkurendid on seal üksteise kõrval, miks ei võiks siis seda äri ajada või ühe katuse all, aga see ilmselt ei ole veel täna nagunii väga levinud, aga kindlasti on neid poode palju, noh, meie enda eelisena näeme täna just seda väga laia kaubagruppi, nii et suur osa selliseid taaskasutuspoode on täna siiski orienteeritud selgelt riietele ja garderoobikaupadele. Aga meil on just see kodukaupade ja mööbliosakaal sedavõrd suur ja on näha, et inimestele see hästi meeldib. See kaup tuleb varsti Rootsist. Jah, ma võin täna öelda, et kuskil 90 protsenti meiega haubas tuleb, tuleb Rootsist, ülejäänud osa tuleb, et mõne mõningal määral tuleb Soomest natukene saksast on tulnud ka näiteks isegi USAst meile, aga seda juba mõnda aega tagasi ja mida tahaks nagu hästi inimestes kuidagi julgustada on see, et ka Eestist, et ega Eesti inimesed tooksid eelmine aasta me hakkasime oma poodides just seal ise hoolime koos kampaania raames võtma vastu kaupu ka Eestist ja noh, ja ei saa veel just väga kiidelda selle kvaliteedi üle, mis meile Eesti Eestist tuleb, aga teisest küljest me oleme ka näinud ikkagi väga sellist avatud suhtumist, kus inimesed tulevad, ütlevad, me tahame anda ära selleks, et saaksite head teha selle müügist saadava rahaga, nii et seega Tanja on meil täna siis selline, et kõik see, mis me Eestist kokku korjame läheb kogu 100 protsenti see müügitulu, mis me Eestist saadava kauba eest saame, me tegelikult suuname heategevusse. Ehk et me võime öelda, et me ise maksame sellele peale, sest meil kaasnevad tegelikult ka müügikulud. Aga aga me anname selle raha, mis me Eestist korjame, 100 protsenti edasi ja, ja, ja ma usun, et see võib olla julgustab inimesi mõtlema rohkem sotsiaalselt ja andma neid asju ära, mida nad võib-olla enam ei vaja, aga. Ta ütles, et Rootsis tuleb, et see iseenesest tuleb teile nii-öelda tasuta, ainult see transpordikulu Me maksame transpordikulu ja nii, et meie väga suur kuluartikkel aastas on, on transpordikulu möödunud aastal me tõime umbes 100 suurt rekka täit siis kaup juba siis ja selle transpordikulu maksame ise. Aga muidu me ja saame selle annetustena selle, selle kauba sealt noh, selge, et kõik ei ole ka müügikõlbulik, aga, aga õnneks suur osa siiski on siis kogudustelt, koguduste inimestelt kogudustelt kogust inimestelt ja meil tegelikult on ikkagi seal siis just neid samasid taaskasutuspoode, mis väga suured ja nad müüvad tegelikult ise ka väga palju. No sellest taaskasutusest ja andmisest teistes riikides räägitakse ka üsna koledaid lugusid, mis puudutab näiteks seda, mismoodi tehnikakaupu tarnitakse näiteks Aafrikasse ja sisuliselt on see lihtsalt prügi äraandmine. Kas teie partnerid sõbralt sõbrale kauplusteketis on arvestanud sellega, et kaup oleks tõepoolest Et uuesti kasutatav, no selge on see, et sellise väga kõrge kvaliteediga kauba, mis nende ladus tuleb, Nad müüvad ikkagi seal edasi. Teisest küljest meile tuleb vahel ikka äärmiselt sellist hinnalist mööblit, näiteks et, et ma pean küll väga väga tänulik olema, tunnustama meie partnereid, et ka enamus nendest küsivad meilt, et öelge meile, kui te midagi vaja ja me ei taha teile saata prügi, mille vees te peate veel kulu kandma ja seda kusagile ära viima. Et öelge meile, mida te vajate, mida te tahate, mida te ei soovi ja, ja meil selles mõttes toimib nagu koostöö päris hästi, aga noh, loomulikult ikka on seda ja ja eriti võib-olla kui satub kusagilt tulema ka sellist kaupa, mis on tõesti nagu otse kodudest tulnud, et vahel ikka on näha, et inimene on võib-olla kogemata prügikotti pannud meie koormasse või kogemata või meelega. Aga seda, seda tegelikult on nagu harva ja see, kust tuleb ikka meil partneritelt, kus on juba mingi filter, vahel on tegelikult see on ikkagi ikkagi näha, et seal nagu meile tahetakse tõesti head teha. Et ei saa midagi ette heita. Aga nagu ma aru sain, siis osa sellest tulust läheb, mis müüakse siis teise ringi kaubana läheb kogudust aitamiseks ja kristlike projektide toetuseks. Me ja üha enam me tahame tegelikult teha nagu sellist koostööd, et otsida neid võimalusi, eelkõige me näeme, et see võiks olla seotud mingi sellise sotsiaalprojektiga või sotsiaalabiprojektid, kus me tõesti nagu inimesi saame otse, nagu inimesi aidata sellega, mida nad parasjagu vajavad, me ei ole ka väga selgelt eriti kirjutanud või öelnud, et me anname ainult toetame ainult mingis kindlas valdkonnas, et ütleme, et ainult vaatame, et toidulaud oleks kaetud või, või, või soe riie seljas, et võib-olla mõnel puhul on põhjendatud, ma ei tea kellelegi lapsele prillide ostmine või noh, ma ei oska öelda, mida iganes, et me püüame nagu lähtuda sellest, et kus on vajadus ja kus meie poole pöördutakse, et siis me nagu vaatame, loomulikult ei saa nagu, võib-olla nagu alati ja kõikidele vajadustele vastu tulla. Aga me täna võtame üha enam välja sellist just sellist sotsiaalset visiooni või väljundit, et kus me siis saaksime tõesti meie aidata eelkõige võib-olla siis nendes valdkondades, kus on nagu selgelt näha, et inimesel võib olla kuskilt mujalt, ei ole abi loota, aga teie poole siis pöördutakse palju. Täna me ei saa just öelda, et meil pole väga palju, eks pöördMe oleme püüdnud ise nii-öelda aktiivsed olla ja otsida inimesi, et võib-olla võib-olla siin on nüüd nii ja naa, et võib-olla mõned inimesed ei tea, nagu me meist veel väga palju, sest eks me oleme tegelikult üsna väike ettevõtmine siiski. Ja asi noh, kuhu see vahel võib jääda, kas ei teata või ei, juleta, et me püüame nagu ka ise otsida neid võimalusi, eriti just nendes piirkondades, kus meil ka näiteks poed on, et et meie, kas või näide siit möödunud aasta lõpust, meil on Põlvas voodia Põlva poe töötaja kaudu, just nagu tuli infot mõningate perede kohta ja Põlva, ütleme siis seal ümber maakonnas oli, oli mitmeid peresid, kus me saime nagu infot, just nagu sotsiaaltööd Ta kaudu, et sinna võiks nagu abi vaja olla ja, ja meil käisid oma töötajad, sõitsid, viisid vajalikke asju, me uurisime järgi, mida nad vajavad. Muretsesime need asjad ja siis viisime vedasime laiali, et, et noh, täpselt nii, et kust seda vajadust või, või nagu me näeme, siis seal püüame aidata. Kui sõbrad sõbrale, kauplused on lõppkokkuvõttes ikkagi Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu omad siis kas te teete vahet, et kas te aidata kristlasi või mittekristlasi? Baptiste luterlased? Ei tee vahet üldse, et mehi ei küsi kellegi usutunnistust teha seda, kas ta üldse midagi usub, et et ma ikka siin lähtume väga selgelt sellest, et kui inimene vajab abi, siis inimene vajab abi ja me püüame aidata inimest, et meie jaoks ei ole. Ei oma tähtsust inimesele. See, kes ta on või mida ta usub või, või millega ta tegeleb, et me ikkagi lähtume nagu eelkõige sellest, et inimene tõesti, kui ta vajab abi, siis püüame aidata. Aga Osaühing dividend Nende maksab dividende ei ole meie omanik meilt võtnud veel välja kordagi, sest et see on läinud, eks, näinud enamasti meie tegevuse laiendamisesse investeerimise. Aga küll, aga me oleme saanud jooksvalt ikkagi täita neid just neid toetus nii-öelda lubadusi või projekte, mida me oleme endale ette kavandanud ja neid, me oleme alati täies mahus. Aga räägime ka uutest kauplustest, niisiis viimati avati sõbralt, Sõbrale kauplus Sõbra keskuses Tartus laupäeval eelmisel laupäeval. Jah, meil Tartus oli see küll täna juba neljas pood, et Tartu on meie nii-öelda koduturg, see on ka meie loo algus, seal oli meie esimene pood ja, ja, ja seal on meil kuidagi kanna kinnitamine kõige kergem olnud. Aga meie jaoks oli üsna üllatav see, tegelikult tuli nii palju uusi kliente, et kuigi me oleme Tartus kolme poega esindatud ja ja ka, aga see tegi rõõmu ja me saime klientidelt väga palju positiivset tagasisidet juba esimesel päeval. Et nendele meeldis väga see selline meie poodide väljanägemine, sest me püüame ka eriti rõhuda just sellele, et poed näeksid ka sellised teistmoodi ja huvitavad ja armsad välja ka poes, kui inimene ei ole lihtsalt Andreas, vaid ka lauad on kaetud nende nõudega, mis seal müügil on ja et sa justkui astuksid mingisse väiksesse elutuppa või, või, või magamistuppa või et poed näeksid head välja, tundub, et see nagu inimestele meeldib. Ja selles mõttes kõik poed näevad ju välja erinevad, sest kusagil ei ole nii-öelda tervet partiid müügis ühesuguseid asju, vaid meie igapuud on oma nägu. Teeks igav, poega, on küsimused. Kas me teeme selle õigesse kohta ja kas kliendid tulevad ja leiavad meid üles, kuhu ta neid poodi veel planeeritud? Noh, meie selline pigem visioon võiks olla see, et me võiksime ikkagi Eestis olla igas maakonnakeskuses. Et see tähendab, et tulevikus võiks olla meil vähemalt 20 poodi, et kui me mõtleme, et suuremates linnades võib-olla nagu Tallinn-Tartu võiks olla ikkagi rohkem kui üks pood. Et see oleks tegelikult meie selline eesmärk, kui me vaikselt püüdleme, vaatame, kus parasjagu võimalus tekib, oleme leidnud nüüd sellistes väiksemates kaubanduskeskustes paari poega pinna ja, ja see on olnud meie jaoks selline igati hea areng, et Tallinnas on teil üks kauplus praegu Tallinnas on hetkel üks kauplus ja aga juba on leping sõlmitud järgmise kaupluse osas, nii et selle me avame maikuus Tallinnas mustamäel Magistrali keskuses, mida just praegu renoveeritakse ja ehitatakse ümber täiest. Inimesed, kes pole pikka aega käinud üheski sellises taaskasutuspoes, siis noh, ettekujutus võib olla üsna selline vanast ajast pärit kaltsuka lõhn ja, ja võib-olla mõned koitanud riided ja kuidas te seda kõike olete vältinud? Seda imidžit peletada, noh, eks me selle nimel pingutama tavaliselt, sest eks nagu ma ütlesin ka, et eks meile ju tuleb kaupa igasugust ja ja ikkagi on väga arvestatav osa kaubast, mida me müüki ongi just see just sellepärast, et noh, me tegelikult ei taha, et meil satuks müükipski, koitanud asi või, või aukus asi. Et need asjad, Me paneme kõrvale, nende jaoks on on teised kohad, kuhu saata või, või prügimäele saata või võib-olla vahel annab nendest ka veel midagi, keegi oskab toota või teha. Et selles mõttes selline kaup meil müüki ei lähe. Ja ma arvan, et mis puudutab jah, sellistesse imid sisse, et selle nimel tuleb pingutada, sest selge on see, et kaupa saab välja panna väga erinevalt, et on võimalik laduda toolid ja lauad ja diivanid üksteise otsa, aga teine võimalus on need panna selliselt välja, nagu me tahaks, et ta nagu meie kodus välja näeks ja sinnapoole me püüdleme ja sellega me püüame seda imidžit ka pisut muuta. Meie kogemus selles vallas on see, et et siin ongi paaril korral ka siis rendileandja või potentsiaalse rendileandja poolt on selline kõhklused, noh, me võib-olla sellist poodi tahaks oma pinna peal oleme suutnud nagu kummutada need eelarvamused, et tegelikult selline pood võib just olla see, mis omanduskeskusele annab sellise noh, teistmoodi väärtuse. Ma ei tea, kas teistel kirikutel ka midagi sarnast on sellist kauplusteketti, nagu on nüüd Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidul. Ma arvan, et Ma olen nii hästi kursis, minu teada Nelipühi kirikul on ka, aga ma ei oska öelda täpselt, kuidas on organiseeritud ja kas sama sama suur samamoodi nagu meil teiste kohta ma tegelikult väga ei tea, ma tean, et küll on kristlikke organisatsioone, kellel on ka üks poodi, kaks poodi võib-olla võib-olla ka vahel rohkem, aga, aga vist mitte väga levinud see siiski ei ole millega saab kirik veel tulu teenida? Oh, ega seega ja kui me seda alguses alustasime, siis ega me ei osanud ette näha, mina isiklikult küll, et see nagu selliseks areneb, et eks mingid unistused ikka olid, et me võiks kasvada ja areneda. Et noh, see oli alguses loodud selle mõttega, et noh, natukene lihtsalt ajada rasked 90.-te selline keskpaik ja raha oli väga vähe ja et noh, et natukene lisakopikat teenida võib-olla mingite kulude katteks. Ühel hetkel me lihtsalt nagu avastasime, tegelikult sellele saab anda palju tõsisema sisu ja väärtus, et ühest küljest edendada sellist tõesti ja eeskuju, sellist sotsiaalset ettevõtlust ja teisest küljest kasutada ka neid tulusid millegi hea tegemiseks võiks öelda ka sellise kiriku tegevuse või visiooni elluviimiseks. Et noh, see on nagu meie jaoks olnud selline kuidagi kujunenud selliseks üheks võimaluseks, aga millega veel teenida, noh, ma ei tea, eks see sõltub väga palju sellest, mis, mis kirikul on olemas ja, ja mis sellega teha saab. Võib-olla on see kinnisvara, aga ma arvan, et tegelikult eelkõige tuleb alustada inimestest, et kui on inimesed, on, on valmis panustama millegagi, on valmis oma ideid suunama sellise ka võib-olla siis kirikuväärtuste saavutamiseks või edendamiseks, siis ma arvan, et on võimalik tegelikult päris palju erinevaid asju teha. Ja mis puutub sellesse rahasse, kui see raha teenimine saab omaette eesmärgiks, siis ma ei ole kindel, et kas see tagasi õnnestubki, aga aga kui on, nagu tahetakse teha midagi sellist, mis loob lisaväärtust ühiskonnale või sellele kirikule, et siis väga sageli kaasneb lihtsalt selline majanduslik toimetulek sinna juurde. Te ise nimetate seda ilmselt õnnistuseks ja ma ei häbene välja öelda. Me loeme vahel oma õnnistusi kokku ka nii, et seda on võimalik lugeda. Aitäh tulemast siia stuudiosse. Meelis Kibuspuu, sõbralt Sõbrale kaupluste juhataja. Aitäh. Kirikuelu tänaseks ongi kõik, mina olen saatejuht Meelis Süld ja kui jumal lubab, kohtume taas tuleval nädalal. Head õhtut.