Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Oma postitõru. Vastav seadus peaks jõustuma esimesel jaanuaril 2009. Valitsus saatis täna eelnõu riigikokku. Riigikantselei tähistab Eesti vabariigi juubeliaastal kõikide endiste riigitegelaste sünnikohad. Täna avati Raplamaal endise riigisekretäri Helmut Maandi mälestuskivi. Vabariigi presidendi kultuurirahastu määras tänavuse noore kultuuritegelase preemia luuletajale Kristiina Ehini le. President Toomas Hendrik Ilves andis preemiatena kätte Tamsalu lähedal rongi alla jäänud noormees. Panin ta enesetaputartu lähedal märjal pandi nurgakivi maaülikooli loomakasvatuse katsefarmile. Seni Eestis loomakasvatuslik katsefarm puudus. Esimese aasta 11. septembri terrorirünnaku väidetav kavandaja Khalid šeik Mohammed vastaskontan omapäi sõjatribunali ette. Prokurörid nõuavad talle surmaotsust. Naljas arreteeriti üleriigilise politseioperatsiooni käigus 90 inimest, kes levitasid internetis lastepornot. Roomas lõpeb ÜRO toidu- ja põllumajandusärgased seoni FAO korraldatud toidu tippkohtumine, mille peateema on maailmatoiduga varustamine kliimamuutuste ja energeetikatootmise surve all. Ja ilmast. On Eestis kuiv ilm. Puhub lääne ja loodetuul ja sooja on 22 kuni 27 kraadi. Valitsuse istungil räägitust teeb ülevaate Mall Mälberg. Valitsus saatis Riigikokku esimesele lugemisele postiseaduse muudatused. Lugemine peaks toimuma enne suvepuhkust, kuna seadus peab jõustuma esimesel jaanuaril 2009. Majandusminister Juhan Parts selgitas muudatuste sisu. Selle eelnõu põhiline sisu on see, et me avame oma posti tuhu kogu see eelnõu, mis on suhteliselt keerukas iseenesest peaks looma sellise regulat tühise keskkonna, et see tuhkaks toimima. Inimeste jaoks peaks igal juhul teenus minema paremaks just postiteenus. Täna on selline seis, kus enamik postiteenuseid tegelikult Eesti Posti monopol, selle seaduse jõustumine siis esimesest jaanuarist 2009 see Ühelgi teenusel enam monopoli, vaid kõik teenused lähevad vabale turule ja kõige keerulisem teenus, ehk siis nii-öelda see universaalne postiteenus. Lihtkirjad kuni kaks kilogrammi ja pakid kuni 20 kilogrammi jõuaksid igasse Eestimaa punkti seaduses ettenähtud tähtaja kvaliteedijooksul. Haridusminister Tõnis Lukas kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et kirjand, riigieksamina ja senise traditsiooniga jääb alles ja seda ei asendata osaoskuste eksamiga. Kirjand jääb sellise traditsioonilise kirjandina, nagu ta on mõeldud. Järgmisel aastal antakse võimalus vabatahtlikkuse alusel osal koolidest. A-proovieksam niisugusena kirjandile lisaks tuleb üks tekstimõistmisülesanne. Kui nüüd see proovieksam annab mõtet asjaga edasi tegeleda, siis uuendatud eksam kuskil traditsioonilisele kirjandile on lisatud üks. Ka teksti mõistmise ülesanne hakkaks toimuma 2012.-st aastast alates. Valitsus kiitis täna heaks ka kaitseväeteenistuse seadusemuudatused, mis puudutavad asendusteenistust. Seni on see puudutanud kümmekonda inimest tulevikus ehk neljakümmet, viitkümmet, kes kas usulistel või kõlbelisel põhjusel ei soovi relva kanda. Seni on saanud töötada sise- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas. Peaminister Andrus Ansip. Ja nüüd see haldusala laieneb ka Haridus-Teadusministeeriumi ja kohalikele omavalitsustele eelkõige kohalike omavalitsuste puhul, siis see asendusteenistus peaks olema seotud vajadustega õpilastega. Asendusteenistuses töötavale noorele inimesele hakatakse maksma miinimumpalka 4350 krooni kuus. Ja teenistus aeg. Asendusteenistuses on 15 kuud, kaitseväeteenistusest teatavasti kaheksa kuni kuni 11 kuud. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ütles täna innovatsiooniseminaril, et Eesti peab oma e-riigi rahvusvahelist mainet ära kasutama Rooma Eesti IT-ettevõtetele võimalusi välisturgudel läbilöömiseks. Kiisleri sõnul tuleb Eesti e-riigi edendamiseks eite ekspordi kasvatamiseks lõdvendama seni väga jäika intellektuaalse omandipoliitikat. Peame avama oma e-riigi potentsiaali. Praegu on meie kuulsad lahendused kapis luku taga ja teiste riikide soovid neid kasutusele võtta jooksevad tavaliselt meie inertsus ja huvipuuduse tõttu liiva, ütles minister. Praegu on Eesti aastane IT-ekspert alla miljardi krooni, siis riigi poolt omandiõigusega vabakslaskmise ja ettevõtete omavahelise hea koostöö tulemusel võib see summa paari aastaga kahekordistada. Fakt, et Microsoft teatas täna oma innovatsioonikeskuse avamisest, on tugev märk, et Eestil on IT vallas suur potentsiaal. Regionaalministri sõnul tuleks avaliku sektori IT-lahendustega seonduv Reaalse omandi haldamine koondada ühte asutusse. Täna on riigisisene koordinatsioon habras ja seetõttu on potentsiaalsetel rahvusvahelistel ostjatel päris hektaril raske riigiga suhelda. Microsoft Eesti juhi Rain Laane sõnul on koostöös Ülemiste City, Microlingi ja teiste partneritega otsustatud, et Microsoft loob Eestisse innovatsiooni keskuse, mille eesmärk on koguda kokku siinsed parimad e-lahendused. Otsida üles lahendused, millel on potentsi, eali saada tooteks, selgitada välja põhjused, miks mõni hea lahendus ei saa veel tooteks ja muuta tooted kättesaadavaks Microsofti partneritele teistes riikides ning aidata nii ka eesti firmadel leida kontakte vajalike partneritega. Riigikantselei tähistab Eesti vabariigi juubeliaastal kõikide endiste riigitegelaste sünnikohad. Täna avati Raplamaal endise riigisekretäri Helmut Maandi mälestuskivi. Kohal käis meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Rapla vallas Sikendi külas asuva veski varemete juurde kogunes täna pärastlõunal hulga rahvast. Kohal olid endise riigisekretäri ja rahvakomitee liikme Helmut Maandi poeg Jaak Maandi, mitmed sugulased, kultuuri- ja ühiskonnategelased. Kohalik külarahvas kõneleb praegune riigisekretär Heiki Loot. Helmut Maandi oli riigisekretär 18.-st septembrist 1944 kuni 15. jaanuarini 1945 ja 18.-st detsembrist 1949 kuni 11. jaanuarini 1953 oli Otto Tiefi valitsuse riigisekretär. Tiefi valitsuse moodustamine 1944. aastal oli katse taastada Eesti iseseisvussaksa vägede taandumisel ja Nõukogude Vene vägede sissetungimise. Pärast Tiefi valitsuse viimast koosolekut 22. septembril Läänemaal õnnestus Helmut maandil põgeneda. Rootsi legend Arne on lugu sellest, kuidas moondil õnnestus oma mütsi sees viia üle lahe sõna otseses mõttes läbi mere kahlates kohati ujudes riigi teataja number, milles oli avaldatud vabariigi presidendi ülesanded täitnud peaminister Jüri Uluotsa käskkirjad Tiefi valitsuse ametisse määramise kohta. See oli ainukene riigi teataja eksemplar, mis pääses vabasse maailma ja kandis edasi sõnumit Eesti vankumatus iseseisvuse taastamise tahtest. Helmut Maandi poeg Jaak Maandi tunnistas, et mõtteisa sünnikodu tähistada mälestuskiviga talle esialgu ei meeldinud, kuid tulemust nähes oli rahul temagi. Jaak Maandi selgitab, miks tema isa Helmut Maandi üldse poliitikasse sattus ja seal koguni edukas oli. Tal oli teatud organismid, jälgimisvõime ja inimeste tundmine ja teine niisugune omadus, mis tal oli ja mis võib-olla alati ei olnudki nii. Nii hea oli see, et ta oli suhteliselt põhimõttekindel inimene. Hiljem tema meelekindlust muidugi ei tähenda seda, ta ei läinud kaasa ei vene okupatsiooniga esimesega ega ka saksa okupatsiooniga. Ta ei, ei olnud ka nõus ühinema August poliitiliste mahinatsioonilitega ja jäi selles mõttes ka lõpuks poliitikast kõrvale. Nüüd, kui isa sünnikoht sai tähistatud, soovitas Jaak Maandi Rapla vallavalitsusel naljatamisi ka vana veski üles ehitada ning taas rahvast teenima panna. Olev Kenk paidest. Jõe ääres sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate neile meikar. 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku väidetav kavandaja Khalid šeik Mohammed astus Guantanamo Bay sõjatribunali, et tegemist on Mohammed esimese avalikkuse ette tulekuga pärast seda, kui ta 2003. aastal Pakistanis vahistati. Prokurörid loovad Muhamedile surmaotsust, surmaotsust nõutakse veel ka neljale kaasosalisele. Kohtuprotsessi jälgiva BBC ajakirjaniku sõnul tõstetav kohtuprotsess aga küsimuse sõjatribunali seaduslikkusest. USA sõjaväe Teil on Mohammed tunnistanud oma osalust 11. septembri terrorirünnakute korraldamises ning veel vähemalt 30 terrorirünnaku kavandamises üle maailma. Venemaa president Dmitri Medvedjev sõitis täna Saksamaale. Tegu on uue Venemaa presidendi esimese visiidiga lääneriiki. Erilist tähelepanu pälvib Medvedjevi visiit seetõttu, et ta pidas Berliinis oma ametiaja esimese poliitilise kõne. Kuigi kõne oli kirjutatud vastama neile ootustele, mis läänel Venemaa uue presidendi suhtes on, säilitasid poliitikavaatlejad äraootava seisukoha. Suurem osa poliitikaeksperte on veendunud, et Venemaad juhib endiselt Vladimir Putin. Enne Saksamaa visiiti külastas Medvedjev Kasahstani ja Hiinat. Austriat naljas arreteeriti üleriigilise politseioperatsiooni käigus 90 inimest, kes levitasid internetis lastepornot teiste seas ka politseinik, jalg kooli õpetaja selgus, et tüüpilisel juhul riputatakse lastepornopilte mõnele väärikale Euroopa veebisaidile. Siis jagatakse uute piltide kohta infot salajastes, foorumites ja jututubades ning paari päeva jooksul kaovad internetist pildid ja jututoad. Ühel sellisel veebilehel käisid päeva jooksul pilte vaatamas alla laadimas 150000 inimest 170-st riigist. Ladina-Ameerika riigid keelduvad alla kirjutamast ÜRO toidu- konverentsi lõppdeklaratsioonile. Nii teatasid konverentsil osalevad diplomaadid ühe kõrge euroga. Ametniku sõnul on Ladina-Ameerika riigid eesotsas Brasiiliaga vastu deklaratsiooni sõnastusele, mis nende sõnul temani biokütuste tootmise. Brasiilia on üks maailma suurimaid biokütuste tootjaid ning kaitseb oma õigust kasvatada selleks suhkruroogu toidukonverentsi lõppedes. Deklaratsioon pidi väljendama ühist tahet toiduhindade tõusu vastu võitlemisel. Viimase 30 aasta kõrgeimad toiduhinnad on jätnud nälga ligi 100 miljonit inimest. Läti seim lükkas tagasi rahvalt toetuse saanud põhiseaduse parandusettepanekud, mis annaksid rahvale õiguse algatada parlamendile laialisaatmist. Seaduse järgi tuleb need hiljemalt kahe kuu jooksul selles küsimuses korraldada rahvahääletusametiühingute koostatud põhiseaduse. Parandusettepanekute toetuseks koguti 217000 allkirja. Räägime veel Toidukonverentsist, mis täna Roomas lõpeb ja selle peateema on maailmatoiduga varustamine kliimamuutuste ja bioenergeetikatootmise surve all, räägib Ülle Toode. Toidutippkohtumise viimasel päeval vaidlevad ligi 180 riigi liidrid ja abiorganisatsioonide esindajat Roomas ikka veel, kuidas maailma vaesemaid riike näljahädast päästa. Just neil hetkedel ootab heakskiitmist konverentsi lõppdeklaratsioon, mille tekstiga on kõik ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO liikmesriigid juba kuid kõvasti vaeva näinud. Nende seas ka Eesti dokumendis on enam vaidlusi tekitanud bioenergia aina laialdasem kasutamine ja maailma kaubandusorganisatsiooni WTO kaubanduspiirangute kaotamine. Teine küsimus on, kas Peaks lõpetama vaesemate riikide kaubandust kahjustavate toetuste jagamise. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni hinnangul on ainus väljapääs toidukriisist kohene tegutsemine. Roo kutsub rikkaid riike üles Aafrikas läbi viima kriisi operatsiooni niinimetatud rohelist revolutsiooni, mille juhiks on määratud ÜRO endine peasekretär Kofi Annan. Selle initsiatiiviga loodetakse arenevates riikides enam maad viljakaks põlluks harida ja kuivadel aladel veesüsteeme arendada. Samas on kavas arenguriikides põllumeestele anda ka seemneid ja väetisi ning arendada infrastruktuuri niisugustes piirkondades, kus on head põlluharimistingimused. Peamiselt küsitakse tippkohtumisel Aafrikast, kuid vaidlusi põhjustada ainult must manner. Paljud väikesed riigid tunnevad, et nemad on kõnelustest justkui kõrvale jäetud, kuid kannatavad samas kõrgete toiduhindade tõttu ja maika. Põllumajandusminister Christopher Duffy arvab, et FAA tippkohtumine keskendub pigem toiduainete hinna langeda tamisele. See, kuidas ka väikestes riikides toiduainete tootmissuutlikkust tõsta, jääb Jamaika põllumajandusministri hinnangul kõnelustest kõrvale ja muudad väikesed arenguriigid sõltuvaks vaid toiduainete impordist. ÜRO hinnangul läheb toidukriisist ülesaamiseks vaja ligi 12 miljardit eurot ning toiduainete tootmine maailmas 2030.-ks aastaks kahekordistuma müüd Rooma toidu tippkohtumise lõppedes on selge, et toidukriisist tuleb ka üks peateema sellesuvisel maailma jõukamate riikide grupi G8 kohtumisel. Lõplikud toidukriisi lahendamise strateegiad loodab ÜRO paika panna oma tippkohtumisel septembris. Ülle Toode, Itaalia. Ja uuest eestist. Täna hommikul sai Lääne-Virumaal Tamsalu lähedal üliraskelt vigastada Tallinna-Tartu kiirrongi ette jäänud mees. Ida prefektuuri pressiesindaja sõnul sai vigastada 19 aastane Roland. Rongijuhi abi, rääkis ajalehele Virumaa Teataja. Noormees hüppas metsast raudteele, jäi seisma seljaga veduri suunas. Rongijuht andis signaali, seejärel pidurdas, kuid kahjuks ei saanud pidama. Lisame politsei kommentaari, mille palus Ago Gaškov. Ida prefektuuri Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda, mis selle õnnetuse kohta praegu teada, kui politseis kohale jõudis, siis selgus, et meesterahvas, kelle isik tuvastati üheksateistaastane noormees oli mingitel põhjustel sattunud siis rongi rataste alla jaamast kuskil viie-kuuesaja meetri kaugusel, siis Tartu suunas. Praeguseks hetkeks on noormees toimetatud Eesti regionaalhaiglasse. Vigastused on muidugi raskem, ma ei oska praegu täpsemalt vigastuste kohta öelda, ma võin oletada, et jahil ilmselgelt, kui palju rongiõnnetusi praegu siin Virumaal on sel aastal juhtunud, see aasta on see esimene selline raudteeõnnetus ja eelmine aasta praktiliselt seal 20. juunil. Tamsalu jaamas hukkus meesterahvas rongiratastel. Selliseid juhtumeid ei ole Lääne-Virumaal sagedased, aga kahjuks neid aeg-ajalt ikkagi ette tuleb. Kas antud juhul võib kahtlustada ka need üsna enesetapu või midagi sellist või on teada, kas noorus oli purjus või kasutanud mingisuguseid aineid? Ei, kahjuks ma ei saa spekuleerida nende andmetega, et seda, seda näitab meile edasine menetlus. Tartu lähedal märjal pandi nurgakivi maaülikooli loomakasvatuse katsefarmile. See saab valmis oktoobris ja maksab 48 miljonit krooni. Märjal käis Vambola Paavo. Ehitustööd Tartu külje all märjal omaaegse pulli oma kõrval käivad juba mitmendat kuud oktoobrikuuks peape nurgakivi saanud uues katsefarmis sees olema 125 noorveist. Loomakasvatuse instituudi juhataja Toomas Tiiratsi kinnitusel tähendab tänane päev selle teostumist, millele arglikult hakati mõtlema. Neli-viis aastat tagasi. Loomakasvatuse katsefarm sõna otseses mõttes on ikkagi Eesti riigis, praegu saab olema esimene meil taimekasvatuslike katsebaas ja on mitmeid selline loomakasvatuslik. Katsefarm on, puud on, see on sepiisake, mida meil oleks olnud aja tegelikult neli-viis aastat tagasi, siis kui meie tootjad hakkasid, ehitame uusi farme ja tegid seda iseenese tarkusest ja katse-eksituse meetodil. Lüpsilehmade lauda pool sisustatakse tehnika viimase sõnaga. Põhimõtteliselt siin on noh, kaasaegset tehnoloogiat saarte gruppi teenindab lüpsirobotplatsil lüpsilt söötmine on reguleeritud spetsiaalsete söötmisküladega, kus on kõik kaalutud-mõõdetud, igal lehma samm. Inspireeritud ja kaasaegsete tehnoloogiate tutvustamisel see osa, et näidata, et selline loomapidamine ei sega ja ei naabreid naabreid, kes selles mõttes, et siin elavad ümberkaudu ju tihedalt asustatud piirkonnas. Linnaelanikud. Maaülikooli rektor Mait Klaassen toob lisaks teaduspoole edendamisele välja veel ühe, mis uuel laudal tulevikus täita tuleb. Saab siin ka läbi viia tavalise kooliõpilase külastusi niimoodi, et nad küll emaga otseselt kokku ei puutu, aga ta näeb kogu seda protsessi nii lüpsmist kui, kui et meil on ka need võimalused siin ette nähtud. Koolilapsed saavad hakata külastama seda ja nad näevad ka seda ära siis lõbuks, et vii meie tegigi neljakandilist pakki kaupluseletil, vaid, et piim tuleb lehma seest ja see on ka omaette väärtust. Nurgakivi panekul osalenud riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas lubase täna omalt poolt, et loomakasvatusprojekt riigipoolse toetuseta jää 10 miljonit krooni tuleb ka raskete aegade kiuste. Selle aasta eelarves on see 10 miljonit krooni sees ja me loodame, et ka järgmiste aastate eelarves sisaldub umbes sama suurusjärk raha, et projekti arendajate poolt võetud pangalaenud saaks riigi poolt tasutud. Kerkima ülikooli katsefarm asub Märja uuselamurajooni kõrval ja loomakasvatuse instituudi juhataja Toomas Tiits rahustab, et sealsed elanikud võivad mureta olla spetsiifilist laudalõhna tundma ei peauudistele Tartust. Vambola Paavo. President Toomas Hendrik Ilves andis luuletajale Kristiina Ehini-le kätte noore kultuuritegelase preemia. Preemia sai Kristiina Ehin viimastel aastatel ilmunud silmapaistvate luulekogude ja muu kirjandusliku tegevuse eest. Preemia suurus on 75000 krooni. Tseremoonial käis Mall Mälberg. Preemiat vastu võttes ütles Kristiina Ehin, et tal on väga hea meel, et sel aastal määrati noore kultuuritegelase preemia just luulele ja et tal on selle üle isegi parem meel kui selle üle, et see preemia määrati talle selle tunde ajel lugestajate luuletuse, mille ta kirjutas varakevadel oma kodukohas ühel külmal pühapäeval. Miski paneb luuletama, kui aknaklaasid ja veetorud külmuvad. Hommikul seisab jälle ees üks kadunud asjade otsimine. Kiiruga söömine ja minek, kui ahjud jäävad jahtuma ja kuumaõhu värskeid pahvak, kui aurab meiegi sisemusest külma ruumi paneb miski luuletama. See oli osa luuletusest, mis oli osalt ka tänutäheks ette kantud. Ma olen söönud ka Kultuurkapitali luule aastapreemia. Gustav Suitsu luulepreemia, teist jäädi preemia tähendab välja vabariigi president. See on suur tunnustus Eesti riigilt käega-ist. Sain valmis oma uue luulekogu, käsikirjas on minu viies luulekogu, et panen selle kokku ja töötleminel. President Toomas Hendrik Ilves peab luulet eestlastele väga tähtsaks. Kõige rikkama kultuurist on alati. Viimase 100 aasta jooksul saanud lugeda, et tõesti niivõrd tähtis osa meie kultuurist, et raske ette kujutada eestlasi ilma oma luuleta mõne teiega. President ütles ka, et tal on eriti hea meel, et Kristiina Ehini luule on hästi, tõlgitab ja meenutas, et ta on ise näinud iirlasi, kes olid Kristiina Ehini luulet tõlkes kuuldes vapustatud. Eeloleval ööl on Eestis kuiv ilm, puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 12 kraadi. Maapinnal võib õhutemperatuur kohati langeda nulli lähedale. Päeval on ka kuiv ilm, puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 22 kuni 27 kraadi, meretuulega rannikul kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.