Eikellegimaa. Õhtust ilusad inimesed, õhtust kellelegi maalased. Saadasin vaik, siin olin kellelegi ma minu nimi on Tiit, kus need siis on, mul on hea meel, et tänasest alates saab likvideerida mõned vabandused. Heaks, teha mõned hiljaks jäämised ja tunnistada hääl meelel, et ei kellelegi, ma saab olema vallutatud nii tänases saates kui mitmes saates edaspidi muusikast, mille autoreid seal inimesi kaunima ja tugevama poole esindajad. Kaldre alla selles eikellegimaises seriaalis. Muusikat kuulame, tänases tunnis on pärit Lähis-Idast ja siin on tema esimene pala tõotmasseiku ära hülga mind. Nõnda tarmukale rütmi, turmtulele, läbist, noore naise järele Lähis-Idas ei taha eikellegimaa muusika täna väga tõsist vastupanu osutada, vaid pigem Allahi Ta ja meeldinud kuulata end võluda lasta ohvre Hazari lauljanna tänase saate peategelane ja kui mõni hea kuulaja veel kahtleb, miks täpselt selle nime ja häälekõla kummaliselt tuttavlik tundub siis siin on see laul, neile tundub, et peaaegu lõppu pole veel, kuna lauljal naisi on seda nõnda korduvalt ümber teinud uuesti laulnud, mis teda esmakordselt rahvusvaheliselt orbiidile kergitas ning mis ka tema 97. aasta Kambek albumil taas uuesti esitusele tuli. Imminaalu rahasa. Ühtekokku siin eikellegimaal poole teisel erineval kujul kõnelenud laul rahaga imminaalu ühest küljest justnagu pisikene populaarmuusikaline ja seda enam päris paras maailma muusikaline piirikivi. Teisalt aga selle laulu lauljanna rahasa jaoks tundub toosama ja tema kahtlemata kuulsaim pala olevat ka väikest viisi just nagu veski kivikeseks kaelas või kuis peaks sellest asjast aru saama, kui laul, mida lõngaga tunduvalt miksitud erinevas vormistades esitatud mis teda kaheksakümnendatel piisavalt kuulsaks tegija muutist üheks Lähis-Idast pärit artistiks üldse mitte ainult naisartistiks, kellele avanesid ka maailma laiemad lauad siis on ta sellest laulust justkui tahtlikult või tahtmatult kinni hoidnud, lahkumast keeldunud ning nõnda nii nagu ta palale jõudnud oma teid pidi ka tantsupõrandatele. Sest lisaks Ando laul väikese killuna, küll sämpina hipp hoopiski oma kohakesi leidnud Yorg'i äppi tuua. Erik piira kyll kaheksandate lõpus oma tõmbenumbrisse peedin full ei sobitada ohvrahasa häälekildu küll ise, vaid seda tegid osalt nende teadmata briti elektroonikaduo kõõlkat liikmed. No mis puutub ov rahade liikumisse muudes muusikavaldkondades, kui ta ise on olnud otseselt tegev, oleks teine lugu. Lugu on kindlasti maailma muusikalugu. Kuulge, Abdo, tema lugu, mitte 80.-te aastate algusest, kui ta 83. aastal muuhulgas Eurovisiooni lauluvõistlusel suhteliselt valakesega i teise koha sai vaid isegi veel varasemast ajast Christophe harali lapsnäitleja väike laps alle kes jõudis Iisraelis lavadele ja teleekraanidele suhteliselt noores eas. Muneti võinud pidada ka seesuguseks artistiks, kes olnud mõnda aega just nagu omadele võõras ja võõrastele oma. Sest kuigi veidi ekslikult on teda ometigi seostatud esmalt just nimelt Jeemeni lauludega araabia muusikaga. Ja see ei ole teps mitte Iisraeli lauljanna jaoks tänapäevaseid olukordi ja vahekordi nonde maade rahvaste vahel arvestades tavalisem tegu. Olles tolleks ajaks raha 100 kaheksakümnendatel maailmas laiemalt tuntuks sai. Nüüd on nii mõnedki kauamängivad ja lühemalt mängivad, heliplaadid kodumaal avaldanud ning tegelikult vaid korra sinna Jeemeni lauludesse põigelnud ehkki traditsioonilisi viise ja olgu öeldud tega, Jeemen, laste, araablaste, iisraellaste rahvamuusika, nüüd ajas tagasi minnes nii kauge, erinev ei olegi, tegemist on ikkagi mõningase sugulasega. Siis Adolf rahasa traditsiooniliste teemade töötlemist mitmetel järgnevatel plaatidel, mida ilmus maailmaski tähele pandi 80.-te lõpul üheksandate aastate esimesel poolel. Üks seesugune folklooriteematöötlus saab olema ka, ei kellelegi ma järgmine pala. See oli võrdlemisi volitud laul ühelt äravalitud rahvaesindajalt võiks ka öelda. Tekst pärines ülemlaulust ei kusagilt mujalt kui piiblist linnaksofrahada Iisrael olla, kes laulnud nii Jeemeni kui Iisraeli palasid ja kes muusikaareenile alles 20.-te lõpul avaldas veel mitu albumit neist mõneks ajaks viimased 92. aasta kirja parema plaadi, mis oli tehtud koostöös pääsiga Ameerika mansi produtsendiga Los Angeleses. Ning mõneks ajaks jäigi too plaat ootama järge ja ootas seda järgi või 97. aasta julgesti öelda Kambeke albumini. Vahepealsele juhtus ühte, teist ja kolmandat, kahtlemata rahasa, tegeles edasi muusikaga, mängis Iisraeli filmides, kirjutas ka filmimuusikat ja vahepealsel jõudis ta veel jätta ise oma otsuse põhjal riiulile. Valminud heliplaadi pidi kandma nimetust Queen Exael ehk kuninganna pagenduses. Ja 95. aastal salvestatud ei jõudnud tolmune leti valgele mitte lihtviisiliselt seetõttu, et oh, roosa dist ise leidis, et too plaat ei, ei küüni tasemeni, milleks ta tegelikult võimeline on. Oh, rahasa muusika puhul on peale traditsiooniliste Te kahtlemata äramärkimist väärt või seegi, et selle kauni ja tugevama inimese poole esindaja puhinateks tegelikult olulisteks abilisteks on olnud nii mitugi nõrka, muusikaliselt andekat meesterahvast. Onu üks neist, kes mitmel puhul on mänginud instrumente suuremat osa neist rahaga plaatidel ja olnud Kosoftrahasaga enamasti palade kaasautoriks, nii mitmelgi 80.-te lõpu üheksandate aasta aastate alguse albumil ratamatute ehk vorsti üleminevate 90.-te lõpu poole Afro aasa, Kambeka albumi, millelt järgmine Oll ehk üks tolle plaadi kaunimaid lugusid FJB emboy. Iisraelanna aasa hääle erakordsus, omapärane võlu ja kindlasti muud kaunid kvaliteedid, mida mitmete kaunite epiteetidega võiks veel pikalt kirjeldada on ilmsesti vaieldamatu küll, aga aeg-ajalt võib tekitada tüsistusi, vähemasti üllatusi ja hämmingut vähe soolikumas kuulajas muu muusikaline ümbris, mis tema palades tema häält toetab või siis vastupidi, ei toeta, kuigi tegusalt mitte. Kõikvõimalikud muusikalised komponendid, mis rahasa kui kui tema kohta nii-öelda Läänelt väljendada, siis tegelikult ju Rockilikke elemente kasutava estraadilauljanna puhul aeg-ajalt kõrva torkavad kõik nad ei ole teps mitte healoomulised. Sest nii mõnegi pala puhul võib tekitada eksitavat sarnasust, ei eksitavat eemale peletavad efekti siinsegi kuulaja jaoks kasvõi seesugused asjad, mis meenutavad meile mõningate uute Lähis-Ida, vaid meie jaoks hoopis lähema ida taadi lauljatest, nite mis liigagi kergekäeliselt ja hõlpsasti kasutavad loodevaid, elektroonilist struktuure ja kõrtsi muusikalist maiku, mitte rahasale, igal puhul allaks noid asju ette heita, aga kuidagi märkamatult, teinekord tekivad need muusikasse siiski. Järgmine keelega on üks seesuguseid palasid, mida, mida põhimõtteliselt pole ju väga tihti mängitudki. Pole kõigi nende päädegelanna teiega peategelaste muusika puhul, keda siin ka ei ole nii muusikatundides letud meelde tuletatud valitud lugusid, mis neid just kõige kaunima külje pealt iseloomustas. Ja miks ka mitte Saabi anda võrdlemisi hääbildi artistist kes on meile järele, kes tundub huvitav ja oluline no üht kõrva kinni pigistades maha vaikida need mõningad lapsused ja vigurid, mis teda kõige paremast küljest ei näita. Järgmine laul ei näita rahaga erakordset häält ja tema esitust teda kui ehita ja sugugi mitte kõige kaugemast küljest. Aga olgu too pahelgi pool korraks mängitada. Tamur Kaala on loo pealkiri. Pärit on see 29.-st aastast kaasabriorites, et õnn. Ja mis teha, see lugu vastab ehk liigagi hästi oma päälkirjale, sest Fata Morgana tähendab ju pettekujutlust. Aitäh pisikesi väikse negatiivse näite eest ja võib-olla kyll kõiki kuulajaid ei pruukinud veendagi, kui need, kellel raha seal kangesti kallis on. Ei, need ilmselt võtnud omaks, et neile ilmselt ei tulnud pähe mõtetki, et too Fata Morgana nimeline tükikene noh, näiteks meenutas liialt mitte kõige paremat nõukogude estraadi. Et me pole päris kindlasti meenuta halvat nõu, kuidas traadi päritavuse kaunivalt selles, et arvates vähemasti noh, rahaga oli plaan, et 92. aasta kauamängivad kirja teiks. Säärane pala. Viimati lõi kellelegi, ma parandan kahtlemata metal sees meetodit suurel hulgal ja metalit väga väiksel hulgal sisaldub tänase saate pea tegelema ära valitud kangelanna ohvrhaasa muusik milleks siis meeter metallist noh, osa just nimelt mööda käinud, olgu teinud siis muidu mida iganes maailma muusikast. Loomulikult on akna teinud ju äärmiselt erisuguste või noh, võrdlemisi mustikale mänginud araabia hanki teinud idamaist estraadipill sunnist küll natuke kahtlasevõitu, aga mis sest mitut masti maailma muusikalisi palasid, aga, aga see metal, milleks mentori kellelegi mul praegu. Tegelikult ei ole ka metallist rahaga päriselt mööda pääsenud. Kui nüüd metali mõelda näiteks briti gootika, pälvis iste Summers igavest kurje kõlalist muusikat ja siis ta seal lossiga lohvrahada teinud ühe kummalisemaid ootamatumaid koosteid. Aga metal'i, Henri, esiisade protopunkrite ja metal-muusika vana Isakistega olla ootamatul kombel ja üsna kummalises vahekorras muusikat teinud. Nimelt kuri vanakuri ise igipopp, kellel nimi on mänginud pisikest jutlustaja või moraalijutlustaja rolli ühe aasa heliplaadi tegemist. Peagi kuuleme keegi popi hääle tunneb seal arvatavasti raskusteta ära. Kummaline on see kõigi. Räägib. Kui nüüd teada, missugune elukäiku riigi poppil ja kui kurje rock n roll ikke Eluviisi all tema praktiseerinud, siis tundub tõepoolest ootamatu kuulda, kui higi popp kõneleb õpetlikke sõnu mahedal manitseval häälel sellest, sellest, millest räägib tegelikult koguda järgmine toodahhiia sellest, kuis no inimesele ikka on läbi ajaloo liiga tehtud ja kuidas seda liigat peab nüüd heaks tegema. Ja siis oh rahasa igipopi osalusel toda Hiia eks traditsioonilisi palasid, mis jõuab nüüd kohe-kohe, ei kellelegi vaetisse metalit tollel palaleriti seest tõesti ei ole. Eriskummaline efekt, mida rahastab alad, võivad ehk eestimaisele kuulajale avaldada. Ehk ei olegi see ainult selle saate tegija luul, võib-olla mõni teinegi kuulaja rahase laulude kuulaja seesuguseid asju kogenud võib-olla see tahtmatult pähe organud, kuidagi pool häirivalt ligi hiilinud. Kummaline efekt eestlasi kuulaja jaoks võib see tõepoolest olemas olla, sest tundub väga väga vahelt nõnda. Reedi ohvra, laulude meloodika ja harmooniline laad paiguti eksitavalt sarnanevad ei kellegi teise kui muuhulgas mõnede ehk riigeri laurukestega sõnadega otile, kokkukõla võib-olla loomulikult juhuslik. Ja kui see ka juhuslik pole, kui näiteks seletus selles peitub, et kambrit kringel äkki juhtumisi oh rahvale fänn on siis mis ikka ärgu lasta sellel kummalisel varjul liiga pikalt ov rahase laulude peale pidama jääda. Volite, kui järgmine pala on 99. aasta lõugu ta aasa ohvrahasa. Oma tunniajase ühenduse eluaja kestel täna hakkab seda lõppedes ei kellelegi ma korraks piirlema isegi püha maaga. Tollest pühast maast, laulev Iisrael on kaasa selle saate eelviimases palas, mis kandis pealkirjas. Musikaalne tulevik, mille suunas võib igatseda kiigata ja lasta end irriteerida seisuste spekulatsiooni võimalustest paistab mõnevõrra hämar. Kui raha sealt 97. aasta kambaka avaldamise puhul tehtud intervjuudes päriti missuguses muusikalises suunas ja soovib liikuda ja milliste naisartistidega ta end kõige enam võrdleb, kellega ta koostööd tahaks teha. Esimene ja tolle küsimuse juures ainuke nimigrof rahade nimetus oli änni lennaks. Iga kuule maitsest. Kriitilisest meelest ilmsesti sõltub vastus küsimusele ennustab senud hääd või halba. Ei kellelegi, Tiit, kus need, selle, kes siinkohal nii kellelegi ma saate peatselt selleks korraks ära lõpetab, tundub, aga noh, raha osa oleks võinud talu tulevikunägemuse jaoks ja ma toetaja Allade hingesugulaste nimetamisel liidega ehk pisut sobivamaid Jahlootust, pakkumaid, nimesid. Mis tuli Fation nagu kolm sõna, mis ilmsesti pakuvad lootust lauljale endale jäävad kõlama, Haasa huulil selle kellelegi ma saate lõpus kuulmiseni.