Ei. No. Tere kõigile kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates teeme väikese retke maa- ja taarausuliste maailma ning seda loomulikult folklorist Marju Kõivupuu abiga. Asjasse mitte pühendunuile on äsja nimetatud usundit vast parajas saladuskattega ümbritsetud, ent kui neist rohkem teada saada, võib nii mõndagi müstilist ehk päris argise seletuse saada. Mina olen saatejuht Haldi Normet-Saarna. Marju kui palju inimesi siis tänasel Eestimaal võiks näiteks maousuga seotud? Teda olla, kuna maausuliste peamiseks põhimõtteks on looduse esivanemate austamine, siis ma mõtlen sedasi, et ilmselt kaudselt me kõik oleme natuke maausulised, isegi siis, kui me ei ole maavalla koja liikmed, ka mina ei ole seda, aga minu lähikonnas on väga palju toredaid inimesi, kes on ennast maa usulisena määratlenud ja ma isegi algul natuke mõtlesin, et kas ma söandan rääkida, et võib-olla minu asemel peaks olema siin hoopis mõni muuusuline, aga siis ma lihtsalt mõtlesin, et aga miks ka mitte, võib-olla vaadata neid endid niisuguse korraliku kõrvalpilguga ja tuua neid lähemale, sest maavalla kojale on ka väga tore kodulehekülg, kus nende kohta saab igakülgset infot, aga teinekord võib ju nendest pisut rääkida. No mis ema usk siis on ja kuidas tema tekkis? Siin on nüüd kaks võimalust, et kui me vaatame asja nii-öelda natukene teadlase poole pealt, siis üldiselt me oleme harjunud maausuks tema siis rahvausundi nii-öelda kristluse-eelsel kihistusel põhinevat, niisugust kaasaegset või tänapäevast usulist liikumist, aga maosolist endi jaoks on maos juba selline katkematu usuline traditsioon ja nii-öelda siis siinse maa rahva teisisõnu eestlaste pärimusliku oma usk, millel on siis juba tuuris olnud püsiv, väga oluline ja väga tähtis osa kanda. Et kui me hakkame nüüd tänasest päevast minema natukene tahapoole aega, siis praegu tegutseb Eestis taarausuliste ja maausuliste maavalla. Koza asutati meie ajaarvamise järgi aastal 1995 ja seda urbe kuul. Maausuliste aastanumber on siis 10208. Aasta. Ja selle maavalla koja asutasid Emujärve härjapea ja suppi linakoda. Aastast 2000. Supilinnakoda nimetab ennast Emajõekojaks. Maausuliste ajaarvamise järgi on siiski aastakümme 1213 ja maavalla koda on siis ka usuliste ühenduste liiduna Eesti vabariigi kirikute ja koguduste registris täiesti olemas. Siinkohal ei teeks paha lausudes sõnadki selgituseks maausuliste ajaarvamise kohta. Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele oleks, et maausulised siis oma aega arvavad sellest ajast, kui Eesti territoorium vabanes mandrijääst. Ja mida siis maavalla kojast nii-öelda veel rääkida? Põhimõtteliselt nagu nagu öeldud, see on siis oma usuliikumine, see põhineb loodususul teiste rahvaste loodususul ja siin on siis koostöö teiste, samade ühendustega, nende usuline ise oleme toetub põlisele oma usule ja samuti ka maailma uskudele. Oma usuliste ühendusi on teisigi, näiteks Soomes on need olemas Marizon olemas, ERSO-s on olemas ja mitmel pool mujalgi, kus siis põlisrahvad püüavad oma nii-öelda usulist maailma anda edasi läbi oma usu sele, selle maa ususele, loodususu ja tähtsaks peavad siis eelkõige nii-öelda loodut et põlisusund säiliks, et see areneks edasi. Tõekspidamised oleks olulised meie inimestele. Ja üks, mis väga oluline on kahtlemata on siis vaimse pärandi hoidmine ja samuti siis ka vaimse pärandi esindamine väga erinevatest riigi esinduskogudes ja samuti ka suhted nii-öelda nagu ikka teise usulistega, et mis on nagu võib-olla tänapäeval Eestis oluline, mis rollinud täidavad, mis on väga tähtis, on just nimelt see, et nad pöörama tähelepanu meie oma kultuurile, mis võib olla nii-öelda üha üleilmastuvas maailmas, jääb natukene tähelepanu all kõrvale ja see maarahvapärimuse tutvustamine väärtustamine on maausuliste jaoks äärmiselt oluline ja ma olen selles osas maausuliste ka täiesti seda meelt, et ükskõik, missugune eestlane sega ei oleks, ükskõik, missugune tema usutunnistus ka poleks, milline maailmavaadet. Ta võiks tunda oma esivanemate pärandit ja tegelikult tundma ka selle üle uhkust ja seda väärtustama, sellepärast et kes seda ikka siis peale meie teeb, öeldud on, et kui me ise oma keelt ja kultuuri ja pärandit ei väärtustega, siis teised ei hakka seda meie eest tegema. Samuti siis loodushoiu seisukoha pealt on väga olulised maausuliste jaoks kahtlemata looduslikud pühakohad. Ühelt poolt on nad osa meie väärtusliku skulptuuri pärandist ja teiselt poolt on nad siis ka niisugused paigad maastikul või maastikus, kuidas keegi öelda soovib, mis on inimeste jaoks ka religioon suhteliselt olulised ja väga tähtsad. Ma usun, et ja igaüks neist on kuulnud pühapaikadest nimega hiied, jah, absoluutselt, ja siis on saanud ka tänapäeva eesti keeles nii-öelda selliseks natukene katus terminiks kõikide looduslike pühapaikade kohta. No kas me räägime siis näiteks pühast metsast, pühast hiiest, võime näiteks räägime pühast kivist või me räägime ka pühast allikast, ta on ikkagi looduslik püha koht kõige laiemas tähenduses, kus üks või teine inimene siis, kes tunneb vajadust, saab läbi viia mingisuguseid kombetalitusi, mis on seotud oma nii-öelda maausuga, näiteks maausutavade kohaselt, et lapsele nime andmine käib sedasi, et ema läheb allikale ja nimetab seal oma lapse nime kolm korda võtab sealt püha vett, et kaasa, aga samuti ka tervistava vee toomine allikalt või näiteks puu külge ohvriandide sidumine või puu alla. Peamine see on hästi oluline tegevus, kuigi võib-olla mitte maausuliste jaoks tundub olevat pigem selline nii-öelda turistidele suunatud meelelahutus või selline atraktiivne tegevus, sest kui turist läheb loodusliku püha kohta, eks ta ikka tahab niimoodi ka midagi teha või saada osa või vähemalt siis järele aimata seda tegevust, mis kellegi jaoks on väga tõsiseltvõetav religioosne talit ja mida tasub meeles pidada, et Eesti religioosne maastik on äärmiselt kirju ja väga erinevate religioonide esindajaid, kes meie hulgas elab rahvusest ja nii-öelda soost rahvusest olenemata, et nende talitustesse tuleks suhtuda aukartusega ja niisugune kultuuripärandi ja selle loodushoiu vallas hoolimata religioossetest eelistustest maha usulised teevad ära väga tänuväärset tööd. Harri Tamme ERR-i ja Poola Q R ja kullane. Mao usuliste jaoks on hästi oluline perekond ja hästi oluline, kui me nüüd hakkame vaatama näiteks maousuliste koja vanemaid, Ahto Kaasik kanga väga palju kirjutanud näiteks tere traditsioonide teemadel ja natukene ka sellest, mis ma täna räägin, kommetest ja tavadest, maga Ahto kirjutistele toetun, no kasvõi näiteks nimevalik, noh, me oleme ka selles saates rääkinud, et kuidas siis leida lapsel õige nimi, nimi on reeglina omadussõna nimeväes on hästi palju usutud, et missuguseid nimesid annavad siis vanausulised oma lastele ja kuidas see nime andmine toimub? Ma usuliste nimed on maakeelsed, see tähendab siis sellised toredad nimed, mis meie oma keelest on võtta. No meil on väga palju, ma usun, et üks populaarsemaid poisi nimesid oli mingi. Hetkel oligi Kaur, olid sa siis maausuline või mitte või näiteks tütarlapse nimi, lill, mis samuti on küllaltki levinud, et kas sa siis nii-öelda oled maausuline või mitte. Et näiteks mõned linnunimed on nii-öelda hoolimata sellestki, mis usuga inimesed seotud on olnud jätkuvalt populaarsed, aga siis maausuliste traditsioonide kohaselt antakse lastele anda loodusnimed, näiteks lapse nimi võib olla kas siis Pihl või Pihel, pihlaka, Saul või aulina ka tuttav, eks ole, meile hõbe on näiteks mitmel minulgi mitmel tuttaval lapsel on lapse nimeks pandud hõbe. Ja tegelikult ka kolmekümnendatel aastatel, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis propageerib selliseid eesti algupära ja loodusnimedega seotud eesnimesid, kui tuletame meelde kaljunäit, eks või pilvi või mis meil siin veel tulevad lehte lehte, eks ole, ja marju jah, tegelikult. Nojah, sellega niimoodi jah, et kumba pidi ta siis on, et kas ta on see maarahva mari või, või kristlik marja, et noh, ma võin nii palju öelda, et Lõuna-Eestis minu suguvõsa pärimusest on see lugu teada. Minust mõni aasta vanem väike sugulane, kuulised kui öeldi, et minnakse Marju kaema, öeldi Marjut, aga ta kuulis Marju kaema, mis lõunaeesti keeles tähendab marjule minema ja siis ta oli väga huvitatud küsinud, et kas ma marjusa karma nihega panda, et ühesõnaga, et kas ma saan ikka taskusse toppida. Aga kaldun arvama jah, et seda viimastele ei lastud, et seda lugu räägitakse, et on küll selliseid imesid ka neid hästi palju, mille siis on niimoodi, et võib vaielda, et kumba pidi tema siis parasjagu tulnud meie keelde on. Ja ühesõnaga siis ka maausuliste nii-öelda selles maailmavaatest kumab läbi see nimevalik, mis eesti rahvausundis üldiselt on omane, et noh, kui sa lapsele pannud õiged nimed, lapsel võib olla rahutu või natukene haiglasime, tuleb talle valida nagu õige ja sobiv nimi, mis samuti islast kaitseb ja annab talle vajaliku pähe, et õige nimi on tegelikult vaat et pool elu õnnes joonest saadab jah, jah, seda küll, see on erinevate rahvaste usundis väga levinud, et väga tähtis on panna inimesele õige nimi, miski, mis teda iseloomustab, mis toob esile tema paremad isikuomadused ja mis võib olla nagu teatud mõttes ka niisugune maagilises mõttes nii-öelda investeering tulevikku, et ta läheks kõik väga kenasti ja hästi ja ka lisaks mõnedele no missugused kombed ja riitused veel loomustavad usku. Kui lapsel on näiteks juba nimi pandud, siis väga tähtis on ka varrodel või katsikutel käimine ja meie esivanemate poolest seda nimepaneku püha või varusid on väga oluliseks pidanud ja see on taaskord tegelikult väga oluline sündmus ka paljudes teistes usundites, aga jätame täna need teised kõrvale. Et ka maousulised peavad oluliseks, et siis varrudele kutsutakse hõimlased ja sõbrad, aga valjusti lapse nime ei ole varem välja öeldud, et kustil varrodele on see niisugune rituaalne avalik nimetamine, et see on nagu nii-öelda siis sellisesse kogukonda võtmine. Ja siis usutud, et kui see varrupidu või nimeandmispidu on väga rõõmus ja tore ja selline suurejooneline, et siis tuleb ka lapsel elu tore ja siis kindlasti varru laual peaks olema siis leib, sool ja õlu, et lapsel oleks küllus majas nii-öelda sellest lihtsast igapäevasest toidust Almite puudust ei tule maousulised siin tuginedes ohtule, et siis hea, kui poisslapsel on siis kaks varru isa, üks varru ema tüdrukutel vastupidi, et kui sind on palutud nii-öelda olla selleks varu emakse varru isaks, siis keelduda ei tohi, et see omakorda toob jälle keeldujale halba õnne. Varru vanemad on kui tagavaravanemad, et sisuliselt kui vanematel mingil põhjusel ei ole enam jõudu, jaksu, kui ta kutsutakse meie hulgast ära võtta, on ikkagi keegi, kes lapse eest kannab tõepoolest hoolt, kes aitabki üles kasvatada ja see on selline taaskord tervitatav side, mis loob tegelikult kogukonna tervikuks, mis on väga vajalik. Ja muidugi siis noh, siin juba oli juttu sellest nimepaneku rituaalist, kuidas siis ema läinud titega allikale või sauna, öelnud talle siis nime ja siis Polnud tal eluks vajalikud soovid kaasa, noh peaaegu nagu muinasjuttudest oleme lugenud, eks ole, ja lepaokstega on siis lapsele pritsitud nii-öelda õnnistavad vett. Et selline v õnnistav pritsimine ja kastmine kui ka traditsiooniliste usundite juurde kuuluv on hästi oluline, et see on siis ka väga paljudes usundites tuttav ja nüüd võib-olla siinkohal eakaks söandakski vaielda, et päris täpselt see komme pärit on, et eks see niimoodi sama moodi, et ikka soovime, et meie lapsel läheks hästi. Ei, no mis on veel pereringis, on kindlasti väga tähtis on siis pulmad, et kuna ma usulised tuginevad, siis meie maarahva põlistele traditsioonidele nii palju või vähe, kui neid teada on, siis kindlasti on ka pulm inimese üks väga tähtis sündmus ja on siis väga palju erinevaid maagilisi toiminguid, et mis siis on tähtis, tähtis on see, et mõlemal jätkuks tervist, et oleks õnne, oleks jõukust, ikka sedasama inimlikkust ja siis öeldakse, et, et kes maarahva pulmas nurutab, see loob siis iseendale edaspidiseks kurva elu, et pulmas peavad olema kõik rõõmsad. Pulmaliste rõõm on noorpaarile õnnistuseks ja tuleb siis ka hästi palju hõisata Trallitada ja kui sind kutsutakse pulma iseäranis maarahva pulmas maarahva pulma, tuleb sul minna kutsest keelduda ei tohi, et oluline on ehk seegi, millest oleme ka natuke nendes saadetes rääkinud ja mis ka maausuliste juures rõhutamist väärib, on tõepoolest see, et nii-öelda just noorik on see, kes nagu teatud mõttes suguvõsa vahel ütleb, et ta ikkagi saab osaks mehe suguvõsast ja vastavad siis hülgab oma kodu, ta asub täitma abielunaise kohustusi, on heaks vanemaks oma lastele ja see, kuidas seda mehe kodus vastu võeti, eks see on ju väga oluline ka maausuliste pulmades rõhutatakse väga erilisena nooriku vastuvõtmisena seda vana kommet, et kui sa tahad, et seal tuleks majja pehme südamega mini ja et tema vastuvõtul siis kindlasti panna kas kasukas, villane vaip jalgade alla või noorikud ise Väimis, ta peab püüdma sellest natukene mööda astuda, et kas ühe jala vägagi, eks ole, et, et noh, see on seesama niisugune väikene võimu küsimus ju ka perekonnas, eks ole, et nooriku vastuvõtmise roll, samuti sellised mõõgaisa tähtsus, mõõt kui rituaalne mehelikkus, sümboliseeriv kas või puust, kui metallmõõka võtta ei ole, millega kaitstakse pruuti noorpaari võimaliku halbade mõjude eest, et vanade traditsioonilistel eesti talupoja ühiskonnas teada tuttavatele kommetele on siis antud niisugune kaasaegne sisu mis siis vastab sellistele ootustele just nimelt meie omadest, kommetest ja tavadest. Perekonnaga on tõesti tohutult palju ja ilmselt lõviosa neist ma usukommetest rituaalidest. Aga mitte perekonnaga esinevate kalendri tähtpäevade tähistamine, looduslikes pühapaikades, aasta ringi pööripäevade tähistamine. Aasta ringi kesksemate tähtpäevade meelespidamine ja hästi tore oli vaadata, justkui läinud aasta ajakirjas loodusesõber ilmusid sirvi laudadest ülevaated, kuidas õppida sirvilaudu lugema, mida need märgid seal tähendavad kuufaaside järgimine, et mõnes mõttes, kes siin lausa sirvilauda on käsitletud isegi kui nii-öelda eesti kultuuri teatud mõttes tüvitekste, et need on needsamad niisuguseid lahedad maagilised märgid, mille järgi siis osati täheldada loodus ja mille järgi omakorda otsustati, milliseid töid on mõistlik teha, millal raiuda palki, millal võib-olla võtta ette mõni muu põllutöö ja samamoodi jälgida väikese kuukalendrit ja vastavad toimingud siis sellel ajas seda, mis on samuti hästi tähtis side loodusega ja vaadata eelkõige sedapidi. Üks. Üks. Täna räägime maa- ja taarausust, stuudios on folklorist Marju Kõivu. Tänase saate teine märksõna on taarausk pärast, et sageli kiputakse neid samastama, et moetaarausulised oleks nagu ühed ja needsamad, aga, aga karmilt võttes siiski on väikesed erinevused ütleme siis, taarausk on olulisel määral noorem kui maausk, nimelt taarausuliste liikumine, siis Eesti vabariigi algaastatel oli väga tähelepanu väärne ilmus siis väga palju sellekohaseid materjale ja taarausuliste nii-öelda siis selle liikumise algatajaks peetakse meie kultuuriloos väga tähtsat ja põnevat isikut, nagu seda on siis meedik Juhan Luiga ja Ta oli väga huvitatud erinevate rahvaste usundites, näiteks taoismi uuris samuti siis soome-ugri rahvaste usundeid tuli psühhiaatel ust täpselt ja tema siis üks selline või õigupoolest kaks märksõna, millest ka täna on juba juttu olnud, oli siis looduse esivanemate austamine taas kordaks, ole sellised märksõnad, mis on ju kõigile meie hulgast, ma arvan, väga olulised ja väga vajalikud ja eesmärgiks oli siis nii-öelda natukene idealistliku võtmes luua selline uus nii-öelda oma religioon, et et see nii-öelda kõik see eelistus, mida me siis arvame olevat olnud enne kolmeteistkümnendat sajandit ja siis 20. sajandi eestlus, et tekitada siis selline rahvustervik ja näiteks Luiga mõttekaaslast Ena võib-olla võiks nimetada siin Aleksander Põrk. Aga tema jäi erinevatel põhjustel sellest liikumisest kõrvale, noh, me teame seda, eks ole, et kui kaks eestlast panna ühe mütsi alla, siis nad väga kaua seal koos ei püsi, kumbki tahab ikka oma mütsi ja noh, lisaks siis Luigaga liitasite rohkem juba tuntumad taaralased, see oli siis major nii-öelda sõjaväelisi aukraadiga mees Kustas Utust ja siis tema naine Marta Leputuste Kustas oli siis kirst. No enne seda, kui temast sutuste sai ja Marta Lepp oli ka siis sellise romantilise natukene sellise revolutsioonilise taustaga kirjanik meie kultuuriloos ja siis taaralaste religioosne kontseptsioon põhineb valdavalt kõigel sellel, mis meie muinasusundist on teada, siis loeti hästi palju kroonikaid, samuti rahvaluulet ja siis nemad olid sellel seisul, et taarausk ei ole mitte siis nii-öelda esivanemate usuga peerimine, vaid siis selle nii-öelda uus modifitseerimine nii-öelda tänapäeva tasemel ja sellised põhimõtted, mis siis taaralased enda jaoks sõnastasid. Et kõigepealt siis kombestik, nagu nad nimetasid siis taiad, taid, taia, eks ole, vana selline sõna meie keeles ja need põhimõtted, teated ilmusid ajakirja siis esimene number ilmus aastal 1930. Et kui keegi näiteks tahab seda lugeda, et siis tegelikult peaks olema ka internetipõhiselt täiesti kättesaadav ja mis siis oli seal religioosne või siin usune põhimõte oli suhteliselt niisugune, loogiline, et kõik see elavilm meie ümber on siis arenemise põgenemise tulemus, et see arenemine toimub kogu aeg ja nii-öelda ka kestab ka tulevikus ja ka praegu. Aga samas noh, näiteks see, kuidas nad nagu püüdsid sõnastada, et kes või mis taara siis õigupoolest on, ega see on üpris ebamäärane. Et nüüd tsiteerin, et taara ei ole määratletav ega kujutatav, ta on hingega tajutav, et nagu just nimelt niisuguse enesetunnetuse läbi tegelikult noh, ega Taarausulistel ka usuühinguna see nii-öelda enda ametnikud registreerimine kergesti läinud nimelt 1831. aasta suvel siis see põhigi riski kinnita. Ja mis neil siis olid, mis on nagu omad kesksete tegevusteni määratlesid, see oli kõigepealt usundiliste muistendite kogumine rahvasuust kui nüüd tsiteerida, siis muidugi selline teatud mõttes purismed, nende puhastamine, võõrullusest ja rahva sekka saatmine, et ka selline ideoloogiline lähenemine, aga samuti ka tähistada rahvuslikke rõõmu ja mure tähtpäevi nagu siis, kui ma neid nüüd tsiteerin. Ja väga tähelepanu väärne on muuseas see, et just nagu kõrgemate ohvitseride kõrgemate sõjaväelaste roll taaralaste hulgas ja taarausuliikumises oli siis kolmekümnendatel aastatel küllaltki kõrge, selge, et see, see roll oli oluline, et kuigi võib-olla see noh, need arvud kui hakata nüüd vaatama tolleaegse statistikat, et võib-olla harud, nagu seda väga ei kinnid midagi ja taaralaste hulka kuulus väga palju toonaseid vaimuinimesi, et ta nagu sobis intellektuaalsetele inimestele noh, näiteks helilooja Ado vedru kuulus taaralaste hulka, ta komponeeris ka palju temaatilist muusikat, noh, mõned õpped toimuvad näiteks kirjanikud, kirjanikud, näitlejad, nii et põhimõtteliselt oli just nimelt nagu kuidagi hästi vastuvõetav oli see liikumine toonastele haritlastelt tajatele, et kelle vajadustele sisse religioon nagu püüdis kõige paremini vastata, ega nemad võtsid kasutusele oma ajaarvamise, et kui me siin rääkisime, siis maausuliste ajaarvamisest, siis ka taara lastel oli oma ajaarvamine ja nimelt nemad hakkasid oma aega mõõtma Eesti vabariigi väljakuulutamise ajast alates, kes ja ka kuusid nimetati siis Eesti rahvapäraste kuude nimedega. Ma vihjasin ka, et kes tahavad näiteks kuulajatest põhjalikumalt lugeda, et võtku möödunud aasta ajakiri loodusesõber, et sealt leiab juba pikemaid lugusid, näiteks eks ole, helmekuu jaanuar Radogu, veebruar, urbe kuu, märts, mahlakuu, aprill, lehekuu mai, et niisugused rahvapärased kuu nimetused võeti kasutusele ja kombetalitust, see oli siis väga oluline just nimelt rituaalne tuli, mida nimetati siis Uri, eks uuri ohver, eks ole sünonüümid ja üldiselt siis Uri tuld põletati maakivist või nii-öelda maakivil oli siis vastav süvend tehtud, aga siis on ka teateid, et kui ei olnud võimalik maakivist teda niisugust urikivi valmistada, et see on ka kipsis seda tehtud ja taaralaste liikmeskond minule teadaolevalt siis koosnes lihtliikmetest äss eriliselt pühitsetud taara lastest, kes siis kandsid juba omakorda kaelas vastavat niisugust medaljoni hõbedast titt, mille esiküljel on siis kullast leegi kujutis. Muuseas, tähelepanuväärne on see, et, et taaralased nii-öelda pidasid oma kokkusaamisi ja, ja teeni kombetalitusi ka nii-öelda tubaste ja ja me olime Urvaste kandis välitöödel mõned head aastad tagasi ja siis ühes sellisesse tubasest sissid oli kolhoosi ajal ehitatud kolhoosi kontor ja see kõrgem osa ruumis oli siis eraldatud teistest inimestest niimoodi raud varbadega ja seal istus siis Roosi arveametnik, kes maksis kolhoositöölistele palka ja pärimuse kohaselt oli olnud siis see koht, kus oli asetsenud urikivi ja kus oli siis põletatud seda püha Uri tuld. Nii et kultuur teeb väga erinevate palvelatega vahel väga niisuguseid huvitavaid käänakuid ja võtad veidras kontekstis kasutusele, aga see selleks, no vaat ja see medaljon oli lahtikäiv ja selles siis taaralased on kandnud kaasas nii-öelda seda erilist püha mulda, mis on tema jaoks siis pühapaik, kas see on siis kodu või kuidas keegi ja siis sellist pisikest kogust mulda siis ka leegi kohal kuumutate, see pandi põletisse seal inimesega siis kaasas ja nagu ikka sellistel puhkudel loitsude testid on salajased, väekaid teksti avalikkuse ees ei kasutata, ei, väga paljude religioonide hulka ka maa- ja taarausuliste kohta, tööd on niisugused väga individuaalsed ja väga isiklikud, väga intiimsed, tekstid, aga nagu ikka kõik sellised rituaalsed esemed, ehk siis tuled pidi ka kaitsma ikkagi omaniku väga erineva halva eest haigused, õnnetused, kuri ja seesama tõlet ja pisikene kogus seda püha mulda, selles pidi siis ka taaralast ühendama kodumaaga, et kus iganes ta ka ei viibiks viibib neid võõrsil ka tänase päeva seisuga vist päris palju ja seda küll igaüksjagu sellepärast et väga paljud kodumaalt lahkunud, kes siit emigreerusid, olid just nimelt seotud rahvusliku liikumisega, oli see asi, mida neile pahaks pandi, intellektuaal ses mõttes kui siis ka kitsamalt maailmavaatekoha pealt ja noh, mis veel, võib-olla siis taas me juba rääkisime sellest maausuliste kontekstis nii-öelda abielu pühitsemist, kusjuures vot kui me rääkisime maousuliste pulmadest, siis üks selline märkus, et sisulised maausulised nagu ametlikult oma abielu peavad siiski noh, nii-öelda ametniku juures registreerima. Et kes kuuluvad kristlikes kogudusse, siis Eesti vabariigi seaduste kohaselt, eks ole, saab vaimulik nüüd ka abielu siis ametlikud kinnitada, aga maausulistel praegu see võimalus puudub, et ühesõnaga, et nad võivad pidada küll nii-öelda pulmapeo oma kommete kohaselt, aga kui tahta abielu Sist ka vormistada, siis selleks on ikkagi peavad lähtuma Eesti vabariigi seaduste kohaselt ja minema siis vastavalt perekonnaseisuametniku juurde. Nad on ise ka lahti rääkinud seda niimoodi pulmapidu ja niisugune ametlik abielu vormistamine ongi rahvatraditsioonis olnud nagu kaks asja, et noh, üks on see talupoja pulm, eks ole, versus kiriklik laulatus, et need sageli toimunud ühel ajal, aga et lihtsalt selline märkus ja noh, meil on siin olemas, Tallinna inimesed teavad, eks ole, Jüriöö parki, millest siis omal ajal taheti kujundada spetsiifilist sellist sõjane hiit ja minule teadaolevat esimesed taarausuliste pulmad 928 seal Sõjamäe hiies kapeeti. Et peigmeheks siis väidetavalt oli üks taaralaste liikumise algatajaid ja üldiselt ka taaralaste, siis abielutseremooniate juurde on kuulunud see, et abielu siis sõlmitakse kas looduslikus või tubase Siies, millest ka juttu oli sellesama püha Uri tule juures ja siin lähedal siis on pärnamäe hiis, kus ka tänapäeval siis on võimalik nii-öelda taaralastekommete kohaselt abielu sõlmida, et kombestiku hulka kuulub siis lisaks nii-öelda loitsudele ka teemakohaseid laulude kindlasti kandlemäng. Ülevainud. Udune voodi igal ajal. Kariaale karu veel. Koju. Tooma. Nisujahule vett ja oma. Ellu kuna kaarja Luure. Olen mul on ka käinud. Ja ei leia. Kui me räägime nüüd pereringis, siis kahtlemata see viimane teekond on ka ju väga oluline, maausuliste puhul jäi see teema natukene kõrvale, aga siis on andnud ka lahkunu, põletame lahkunu põletamist tuleb käsitleda siis natukene teistmoodi, kui seda on lahkunu grammeerimine kaasaegsete kommete kohaselt tuletab natuke India usundeid meelde ja see võrdlus täiesti asjakohane, aga Eestis ei ole see jah praegu lubatud ja siin vahepeal ma ei mäleta, mõni aasta tagasi see teema kerkis päevakorda, et kui noh, nagu inimene soovib avalikku põletusmatust, et siis kas ta võib seda korraldada ja see ei ole praegu lubatud. Minule teadaolevalt. On ka mõni võõrsil elav taaralane endast rääkima pannud eksiilis kõige legendaarse taaralane, kellest mööda minna ei saaksaadavalt massin, kes on ka väisanud kodumaad ja kelle kirjutised on siis ka olnud kättesaadavad, noh mul endal oli temaga au kohtuda millalgi üheksakümnendatel, kui ta käis ja siis oli selline tore koosviibimine tammealuse hiies, et kõikide rituaalide ja mitmepäevane, et see oli hästi tore igas mõttes kuulata, mida ta räägib ja kuidas tema maailma ja loodust näeb, et selles mõttes neid inimesi on ja muidugi noh, see sai võimalikuks tänu sellele, et taasiseseisvumise käigus oli võimalik väga erinevatel inimestel taas kord kodumaale tulla ja noh, võib-olla veel, et kui siis maa või taarausuliste poole pöördute, siis ärge öelge, härra ja proua, vaid kasutage ikkagi viisakusvormeleid, isand ja emand, et mis võiks olla nagu meie maa keelele lähemad. Selline lisade maa- ja taarausulistest stuudios olid folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast tantsustuudios. Talist Martti Kalda kuulmiseni.