Tere tulemast õhtule, ega amet leiba küsi. Me kohtume teiega üks päev enne vana aastat. Tavaliselt on kõikide rahvaste juures aastavahetus olnud pidulik on olnud midagi erilist, kus mõeldakse tulevikule ja seda tahame ka täna koos teiega teha. Aastavahetus on seotud alatega metsaga loodusega. Tänane õhtu on metsade keskel lume keskel. Tänane õhtu on teie õhtu, austatud metsamehed. Ametiõhtutel me tavaliselt kõneleme ametiajaloost ameti tulevikust, ametivitstest ameti rõõmudest. Vahepeal mängime ameti mängu. Igale ameti õhtul on aga meiepoolseks külakostiks teile. Solist. Teie ametites on põhiliselt ju mehed, seepärast täna esineb teile Maie Tõnso, palun. Jätke meelde, kuidas keegi minuga möödakäija kiitis mind liti. Aga mõni karjus juba kaugel andmas. Nii ment laik aga mõni karjud juba kaugel. Kellel aega oli küllalt, keda ma tean? Kes käis ringi naerule, oodake, millal sõlmitud, et mind kilbis, kes mind laiti. Aga mõni kartuli juba kaugkes mind laitsid. Aga mõni karjus, juvad auk, Veskmatkemad. Cedric laiti aga mõni karjus juba kaugelt kaduma. Mõni tuli kobamisi üle soovaim. Kilingi-Nõmme näidismajandis oraveskil siia ruumi kamina äärde on kokku sõitnud metsamehed päris paljudest Eestimaa paikadest. Rakvere, Tartu, Tallinna, Läänemaa, Viljandi, Pärnu ja loomulikult võõrustajat Kilingi-Nõmme metsamajandist. Mille poolest Kilingi-Nõmme metsamajand etem on? Vast näidismajandi direktor, Neil on Mei eks igale mehele ole ju oma asutusse kõigi, et kas ta nüüd siis kõige etem üldse meie vabariigi 22-st majandist on? Seda on muidugi minul raske öelda. Metsamajand paikneb Edela-Eestis. Ta on üks vabariigi suurimaid, kuid pindala järgi võtta, siis on Pärnumaa ja Läänemaa metsamajandi järel on ta kolmandal kohal. Metsa on meil vabariigis, Pärnu järel oleme teisel kohal, nii metsa pindala poolest. Metsamajand haarab oma alla 1580 ruutkilomeetrit. Siis on igasugust metsa ja igasuguseid loomi, on siin metsamajandi töömahud, kui alguses tööjuttu rääkida, peaks olema vabariigi teiste maadega võrreldes kõige suuremat, vähemalt rahalises väljenduses olen ikkagi nii paarsada 1000, teiste metsamajandite hulgas, nii paistame silma. Mis muidugi loomadesse puutub, siis on siin selle asjaga tõsiselt, tegeleb minu asetäitja, peame, et sellel Vello Saar loomi on täiesti parasjagu. Nii et jätkub neid metsa jätkub ka küttimise jaoks. Aitäh. Väike-tutvus. Metsamajandid on tehtud. Nüüd aga palun teid kõiki mõelda sellele kuidas teie ise iseloomustaksite metsameest minu teada, ükskõik see truu rahvas, oma eriala metsamehed, metsamees on töömees tugev ja tahtejõuline. Peale selle on metsamees kindlasti huumorimees. Naljamees laulumees kui nüüd natuke muuta seda klassikalist definitsiooni, siis metsamees peaks olema suur, tugev ja lõbus mees. Esimene ei ole muidugi eriti obligatoorne. Tugeva tervisega ja mõnikord nõutakse isegi esindlikust ja jahimeeste niikuinii on ja laulumees ka on tulnud välja mõnikord pillimees ka ja küll oleks hea, kui oleks ka naljamees, aga peale selle, ega see ei tähenda, et need iseloomujooned tema peab. On palju ameteid, peab oskama olla peale metsakasvataja veel kalakasvataja mesinik ja hobusekasvataja puidutehnoloogia mehhanisaator, neid võiks veel palju-palju lugeda. Ja, ja neid ongi palju rohkem. Aga muidugi kõigepealt kõige nende järgida peab olema siiski ka ja abielumees ja kannatlik laste kasvataja. Ja kui siia veel juurde lisada niimoodi tema abikaasa suhtes et abikaasa ei tohiks vaadata kellaaega, millal mees peaks koju jõudma vaid kuupäevi, kalendrist. Seal on üles lugeda neid ameteid, mida metsa on ees ei pea. Põhiline ülesanne on ikkagi kandma Metsamaa tootma nii palju, kui vähegi toota annaks ja selle juures ajada oma asja, teha töid võimalikult vähese tööjõu ja rahakuluga. See viimane näitaja ei ole mitte laiskuse näitajaks juba selle kõige olema mõistlikkuse näitajaks. Mida muuseas ka metsamehele vajan. Mõistuse vaja olemasolu vajadust ei märkinud küll ükski lugu eestlast ära. Te olete ainuke naine meeste roheliste mundrite seas. Üldiselt naisüksikul naisel meeste seas on ikka hea olla, nad hoiavad ja aitäh, et ja ümber on ka ju väga vaikselt. Praegu oled kogu aeg nii vaikselt oleks see oleks viga. Millest metsamees rõõmu tunneb? Eks olegi see ju rõõm, kui sa paned, kasvab mõne taimemetsas puutaime ja näed, et sellest on saanud juba noor puu. Muidugi täispuud ei näegi inimene, tulevik, seal lebas nii pikk aeg. Osaledata, kasvab, jätan korras. Metsamehel on veel see pluss tema, kui ta just ei ole mõni kõrge ametnik ja ela linnas, tema saab tunda rõõmu kabel sellest ümbrusest, kus tema elab. Kui ta päris kalestunud ei ole, siis tegelik mõtlesime iga kena päev pakub metsamehele ühe ilusa hetke, kas päikesetõusu näol või, või, või mõne looma näol või muidu ilusa viga huvitavat halva ilma näos. Et rõõm siin omajagu. Me teame väga hästi, et linnamees kipub maale. Vahel harva on praegu juhtunud, et maamees kipub linna. Andke palun käega märku. Olete linna või maamehed kõigepealt, kes on siis linnamehed? Palun põhiliselt kõik olete linnamehed. Tänapäeval on ju linn ja maa on üksteisele kaunis lähedal juba ja hommikul oled linnas, siis õhtuks on terve oma valdus läbi sõidetud või ümber pöördud, kui hakkad õhtul maalt peale, oled vahepeal mitmes linnas ära käinud ja oled õhtuks uuesti maal tagasi, nii et need kaugused ei ole praegu ju probleem enam päikesetõusud ja linnulaulud ja kas need jäävad nüüd siis kuulmata-nägemata? No see sõltub sellest, kui vara keegi hommikul üles ärkab. Päikesetõusu ja linnulaulu saab kuulata, seal ei ole linn mingisuguseks takistuseks, eks see sõltub sellest, millal koju jõuad. Hommikupoole koju saanud, ütleme päiksetõusu. Palun teie arvamust aastaaegade kohta päris kõige etemad, et aasta aega Külli päris raske välja pakkuda. Aga üks vaesematest on küll sügis, teatud perioodil kui metsateed pehmeks lähevad. Pimedus tuleb, pori palju on aga üks töömahukam ja nii kindlasti looduse poolt enam pakutav. On kevadine aeg, talv, muidugi on see jõu näitamise aeg metsameestel. No mina tahan ikka ainult seda käredat, külma talve, muud ma ei paluks. Palju tundub, ei tundu, ei tahaks, aga küll ma küll. Kaste tänavuse lumega ei ole rahul? Ei sellepärast, et lume all Mae külmete tööd meil takerdub. Minule isiklikult on kõige ebameeldivam aastaaeg südasuvi ja kui te vaatate 15 kilo, siis on selge, mis südamel ebamugav on, lihtsalt palav väga. Kui ma noorest peast siinsamas metsamajandis olin Kilingi metskonnas metsaülem. Maksud kange, palavaga ja suure hädaga vedasin, kirjutas lauakantseleist välja, panin ta keldrisse. Nii et ma ise sain keldris istuda kirust lausele ukse peale paluvaseid väljas palava päikese käes sai iga asjad tere ajada niisuguse süsteemiga. Nüüd on kirjutuslaudteel soojas, keegi välja viia ei luba. Praegu on jah, nii et, et on toas soojas ja ise istud ka seal sees. Aga muidugi sümpaatset aastaaegade hulka kuulub varasügis septembrikuu see on niisugune, Rehnuttide tegemiseks on hästi armas. Minu meelest muidugi kevad, see on üks kaunimaid aastaaegu, kui palju toredaid luuletusi on kevadele pühendanud poeedid, kui palju ilusaid laule on kevadest loodud? Ja eks metsakasvatajal olla kevadika selles mõttes üks väga töörohke kuid siiski kaunis aeg, et kevadel peamiselt saab ju maha pandud uus metsapõlvkond, tulevased metsad, mis kunagi hakkavad mühama, need istutatakse ja külvatakse ikkagi peamiselt kevadel ja selles mõttes kevad on see aeg, kus metsamees jätab oma jäljed metsadesse, loodusesse, mis püsivad palju palju aastakümneid, et see amet on igipõline palju vanem veel kui, kui põlluharija amet. Mis te sellest vanast-vanast ametist endaga olete kaasa toonud tänasesse päeva. Miks sa arvad, et ma pean seda rääkima? Sellepärast et sellepärast, et sa oled minust noh, mõnevõrra vanem võib-olla, mäletad seda vana aega nagu paremini? Miks sa seda muidu ei ütle, et vanemale? Sina sina ikkagi varem puu otsast alla, kui mina? Kure toodud oleme mõlemad, mis me kaasa toonud oleme. Arvatavasti midagi sellist, mida teistes elukutsetes kaasa tuua ei oleks. Meie oleme praegu kaasa toonud vanadest aegadest, võib-olla ehtsad metsaametikohad, need on metsavahid. Metsaülemad vahepeal meil olid ka metsnikud toodud üle, kuid nemad on juba vahepeal saanud kõvadeks tehnikameesteks nimetada ümber vahem tehnikuteks. Päris ahvi juurde tagasi minna, siis et mis me sellest vanast ajast oleme kaasa võtnud. Eks kõigepealt mingisuguse instinkti või kuidas seda nimetada, metsamehe, soovi näiteks jahti pidada, kala püüda. Ja üldse austuse looduse, vastupüüdja loodusesse ja ühesõnaga omalt poolt ka midagi püüda loodusele juurde anda. Juttude sekka kuulame pisut jälle laulu. Palun, Maieldanso saadab nagu kõikidel meie ametiõhtutel Raivo Tammiku Trio. Ei tee ja eide ja miski ei scorpa. Sound. Tola elab kuidas. Ringiga mõõtes ta saadab see Mis kooliks ilma kõrini ja ta on? Su süda. Ja hing. Head naised arvavad ülepeakaela kaine mõistusekiust läbiks südamel aela ei keelanud voori väärikad pead, naised ränka tööd ja ei jää. Ole vait. Aga elu on kuidagi väga-väga ole, eks, vaid auk. Aga elu muidugi, aga. Häid naisi põetakse, häid naisi jäetakse heade meeste kätte, nad käivad seal. Leiab vormel-ühte ja siis on otsine kaikad. Ja. Ole. Aga elu ka lõpupoole poole. Hall. Üksindus tusas muh ei keeli. See on segakalli, kes möödunud mõista ja siiski mind salli. Õige, see on segaülimast halli, kes möödunud mõista. Minutaolisi. Tonnide ja mina pean. Vusin. Küll. Olenes. Lõvi Ronal. Org langetega artisti pruu. R. Aastavahetus on ukse ees. Missugused oleksid teie aastavahetuse soovid ja mõtted. Laudadel põlevad praegu küünlad. Meeleolu on niisugune mahe ja mõnus. Kõige suurem soov on see, et maailmas püsiks rahu ja meie võiksime rahus elada nii noored kui vanad, et esiteks muidugi, et iga aastaaeg oleks kindlalt omal kohal. Et talvel oleks külma. Suvel oleks sooja, et oleks parasjagu vihma parasjagu kuiva sest meie küllalt keerulise töökompleksi juures, kui aastaajad sassi lähevad, siis on natukene palju raskusi. Minul oleks küll tööliste, nende suurte jalaliste ja nende suurte jäsemetega nagu nad on, et metsamehed, et eetika well või üldse kaubandus mõtleks sellele, et saak neid suuri potike, ütleme, 48 49 ja siis ühte teiste suuremaid, sest ega metsamehed nemad arvavad, et Nemad on väiksed vennad, aga metsas on ikka päris suuri ulakaid mehi suure jalgadega soo pealegi väikse saapaga läbi isa, siis läks suuri saapaid vaja. Eetika Velli meestel paluks, mõtleksin asjale südamest. Meie andsime siin juba kolm kuud tagasi, tellimise eritellimine võeti veel kaks nädalat, läheb aeg ja kiiresti saab kätte ka masside botikud. Nad on. Ma arvan küll saamata ja aasta lõpp on käes, nad tuleval aastal mõtleks selle asjale päris tõsiselt. Ma mõtlen niimoodi, et kindlasti me mõtleme kõik, et ja et see tund ikkagi käes on ja see pingeline aasta selja taga Mina sooviks nüüd seda, nagu te enne ütlesite, et linnainimene kipub maal, et kui nüüd mõni kipub, siis juhatage ta meile. Minul on niisugune soov, mis on üldina, aga osalt ka isiklik oma isikliku sahvri suhtes. RTK mets annaks tuleval aastal ka hästi marju ja seeni ja Kalavet kalu ning metsloomi. Küllalt oleks nii, et neid jahimeeste pidudele jätkuks ja niisugustele koosviibimistel on, nagu ka täna on. Muide, mis täna laual on? Siin põdraliha ja metssealiha ja põder on siin mängus mitmes variandis, nii et see on see põhiline. Tänapäeval inimene muidugi ei looda, et mets tema peatoidus annab, aga kunagi see nii oli. Metsamajanduse ja looduskaitseministri esimene asetäitja ja samuti jahimeeste kõige kõrgem pealik Feliks Nõmmsalu. Missugused eesmärgid tänapäeval jahimeestel on? Jahimehed on hakanud ka veidi teisiti elama, kui seda varematel aegadel. Teame jah seda, et jahindus kui niisugune on kaasas käinud oma inimese olemasoluga võitlusega selle olemasolu eest. Nüüd tundub nii, et see, mis jahi näol saadakse, on omamoodi delikatess või väärtuslik suveniir või hinnatud trovee. Muutunud ainult sellesse saagisse suhtumine. Kui vanasti kuulsime niisuguseid mõisteid ja niisuguseid väiteid oma isade või vanaisade käest, oh see oli alles kange jahimees, siis seda meest kindlasti hinnata selle järgi, kui palju loomida oli metsast välja toonud. Ning kas siis seda teinud nüüd salaja või või ausal teel, see nagu eriti tähtsust ei omanud. Praegu ma ainult tahaks vast eraldada jahimehi, selle järgi on nad head või halvad jahimehed head. Minu arvates on need, kes kõigepealt Ta ei mõtle ainuüksi jahisaagile, vaid sellele, et seda saaki saaks toodetud kui tehnilist sõnavara tarvitada. Kõigekülgselt jahinduse arendamise eest, nagu muretsetud, oleme küllalt trikat. Suurte ulukite poolest oleme rikkad ka tänavu talvel juba ühe klassikalise jahilooma jänese poolest ja nähtavasti juba mitmedki jahimehed on tundnud jänesejahimõnu ja võib-olla saavad seda tundma veel eelnevatel jahipäevadel. Oleme ka rikat ühe niisugusegi huvitava jahilooma ehk jahilinnu poolest, nagu seda on põldpüü. Eelmised mõnusad talved on lubanud tema perekondadel paljuneda hästi ning areneda. Missugune on aga teie isiklik uue aasta soov? Esiisad puu otsast küll maha tulnud, aga aga siis ma arvan, et oleks vähem neid, kes sinna puu otsa nüüd tagasi pürgiks, sest paistab ka seda silma, et suund on nii mõnelgi pool võetud üsna tugev ja sellega unustatakse juba ja kõik see, mida võib-olla oma vanematelt esiisadelt õpitud, tallele pandud ja püütakse sellest nagu lahti ütelda ning kas siis oma välimuse, aga tihti siiski oma sisemuses nagu püütakse jälgida neid kaugeid, kes kunagi alla ronisid ja sealt muide palaga alla tulid, nii kergelt ei maksaks seda tagasi pürgida. Lõkke hakkas nii suure raginaga põlema kaminas. Meil on täna koos minu andmetel kolm teenilist metsakasvatajat. Üks nendest on Arnold Meri, Hein, võib-olla teil on kõige parem võrrelda, missugune siis mets nüüd on, missugune ta oli siis, kui teie seda ametit õppima hakkasite ja missugune ta siis on nüüd? No erinevused on õige, õige, suured, õige märgatavad, tänapäeval on asi hoopis teistsugune. Meie meile riike, valitsus eraldab igal aastal väga suuri summasid metsamajanduse arendamiseks ja igasuguseid selliseid kulukaid töid tehakse metsa tühjaks, millest varem ei võinud unistadagi. Võtame kas või metsa tuse metsaselektsiooni, nii nagu see põllumajanduse sky toimub ka metsanduse alal. Me aretame juba parimat parimaid liitpuudega järglasi, samuti teeme väga ulatuslikke metsakuivendustöid ja väetamistööd, väetame metsa, no sellest varem ei võinud üldse unistadagi, et me, mets, hakkame, hakkaksime väetama. Kas metsamees ise on muutunud? Peab ütlema, aga metsamees ise ise on muutunud kunagisest noh, võib öelda. Nii mugavast metsahärrast on on saanud tänapäeval ikka Mitmekülgne organiseerimisvõimeline töömees, sellepärast et tänapäeval ei saa nii ühekülgsete võimetega mees ei saa üldse metsas hakkama, peavad olema väga-väga laialdased erialased teadmised ja ka mitmesugustel teistelt aladelt hea organiseerimisvõime osust otsustamisvõime sellepärast, et metsas tuleb palju ette taolisi asju, mida nüüd võib-olla koolis ei saa õppida, tuleb ise otsustada. Et teiega mitmekülgne mees olete, seda teavad vist kõik metsamehed. Millal te esimese laulu kirjutasite? No laule laulma sepitsent jah, juba mitukümmend aastat oma aja viitakse lõbuks, kuna oli sel ajal probleemiks, nagu peab ütlema ka isegi tänapäeval Nende ühislaulude ja seltskonnalaulude nappuse puudus ja siis ma prooviks, tegin paar laulu ja siis need võeti päris hästi vastu, hakkasime laulma neid laule teil on kaasas? Mitte juhuslikult nagu tavaliselt, klaver on, on kaasas? Bandžo nii vist nimetatakse? Jah, seda küll. Seniks vana neegripill. Ma proovin, kuidas mul välja tuleb. Üks laul, mille ma tegin noortele loodussõpradele paari aasta Asjon matkateedel. Advokaadi väidki käibemaks muudatuse. Käibki? Kokkuvõtvad matkaadi. Käibki? Palun aastalõpujuttu puhuma. Juhan Sookast alias Evaretverki, Eesti metsainstituudi direktori asetäitja teaduslikul alal. Kes te täna olete? No väga raske öelda ei tea, kus asi keerab veel. Selge, selge on see, et ega Juhan Sookas küll nii äkki olla ei saa. Kust te teemat võtate ja kust olete võtnud selle nime Juhan Sookas? Noh, nii nagu iga korralik inimesel oma nime isalt, nii sain minagi, selle isa on mul elupõline koolmeister. Ja omal ajal, kui ta oli Tallinnas kooliinspektor siis hakati teda kutsuma millegipärast sogaseks. No ja ma siis oma mudilased täiesti võtsin, lõin selle nime üle. Aga mis puutub teemadesse, siis üldiselt nendega varustavad mind lahkelt heldelt kõik need, kes siin ümberringi seisavad ja istuvad sugulastega Fay oma oma laiskuse võib-olla ka, nimetagem seda ratsionaalsuseks poolest ei vaevu ise midagi välja mõtlema. Noh, selge on see, et ma nüüd viimasel ajal on ainult ettevaatlikumaks hakanud nende juhtumuste allikaid tegelasi natukene paremini paremini peitma, aga alguses sai päris otse välja öelda, seetõttu nii mõnigi mees, kellel siga näpuhammustas, peab veel siiamaani viha minu pärast. See asi väljadelt. Joodiku ta viibib ka praegu siin. Eks selles lobisemise töös on need kõik on õelust ja on heasüdamlikkust ja ja on nii sihukest saladust alati iseeneserahuldamist, viha väljavalamist, sest teinekord ülemusedki südame täis aevastus saata, pagana ikka nii salaja ära teotada, ehkki keegi teine aru ei saa, seda teostatakse ka ma ise vähemasti tean, selles, ma sain talle kuradi, lööd ütelda, nii. Süda rahul, süda rahule, kui tuju läheb palju paremaks. Siin on nüüd metsamehi igalt poolt Eestimaa pealt koos. Missugune kant on teie sulajalt kõige rohkem läbi käinud? No ma usun, et kõige rohkem valu vast on saanud see vaene rakvere kant, kus ma Sagadi metskonnas esimesena töötasin. Seal sai rumalast peast näiteks ühte metsnikugi päris nimepidi nimetatud situatsioonis, mis sugugi halb ei olnud. Aga kui ma aastat kolm, neli hiljem talle tänaval vastu tulin, siis tegeledes suru Sand läbi hammustasite, mis kurat sa masule teinud olen? Ja jah, võib-olla see kant on kõige rohkem saate hiljem ka Tartus elades. Kas te endast olete ka kirjutanud? No eks salamahti on ikka saanud ennast kiita siin ja seal. Aitäh. Sellepärast või keegi teine ei kiida spedik isetegevusele vaikselt. Millal endal parem meel on, rahuldus siis, kui saab teisi nahutada või ennast nii vaikselt kiita. Ma siiski ütlema teiste nahutamine magusate. Aga see annab tunda, nagu te ütlesite, tere ei võeta vastu. Jah, eks ta annab nüüd tunda külla, teretuttavaid on vähemaks jäänud? Ei, seda ei saa just öelda, sellepärast et eks need ka peavad, need käivad ka tere ütlemas, nägu meeles, oleksid Kuuscosse arveteõiendamine, isegi tuleb, et sissegi ei lähe. Ja muidugi siin on jah, need plussid ja miinused on nüüd ühelt poolt saad vihavaenlase juurtega, teiselt poolt Saaremaa verega mehed hakkavad jälle rohkem lipitsem. Nii et ei tea, kas kasu või kahju. Seesam. Talis klimberg nimetas tükk aega ajastul ees poolest metsamees armastab väga laulu. Kui kõvasti on see verre kasvanud. Nii et välja ei lase, koos teise verega? Kus nüüd laulda saab ja kui palju saab ja kas sellest süda rahul? Laulda on nüüd jah, viimasel ajal hakanud saama rohkem suure hulga sõprade ja kolleegidega koos millest on muidugi seda väga rahul, see on Eesti metsamajandustöötlejate Eskor voore Stahli, meil on 63 liiget nende hingekirjas. Ja no laulmas. Me ikka 50-le 50 mehe esinemine kuskil 55 ja täna on siis kohal mitmendik kümnendikku ajam kokkuost. Aga siin on veel teisi laulumehi, keda sinna ei ole laulma tulnud, need. Me oleme küll. Aga võib-olla kutsutanud kamina juurde lähemale ja nagu kokku lepitud sai, pidite midagi laulma. Miks jäi nagu mõelnud olema, viisakas on muidugi alati sealjuures öelda, et ei tea, kuidas välja kukub, põle hulga aega laulnud ja nii edasi ja nii edasi. Enne õhtu algust tekiberstite väga proovi tegema, algul ma tulnudki nagu selle peale laulda võiksite jah, Veidel jälle pärast selle peale, et oleks võinud proovida. Palun, siis proovime. Talis klimberk. Läänemaa metsamajandi direktor, vabas Egert Pärnu metsamajandi direktori asetäitja Kalju aaloe, Läänemaa metsamajandi direktori asetäitja. Lugupeetavad metsamehed, palun nüüd tähelepanu. Algab meie tänaõhtune ametimäng. Te istute praegu laudkonniti ja nüüd oleks teile palve, et te moodustate võistkonnas. Igal võistkonnal peab olema nimi, ülesandeid teile on kolm. Ma usun, et te olete sellega päri. Valiksime žürii esimeheks metsamajanduse ja looduskaitseministri esimese asetäitja Feliks Nõmmsalu. Kõigepealt, aga ma palun, Vello Saar, missugused auhinnad on meil täna õhtul ametimängus siinsamas saalis väljajagamiseks ja annaks anda välja ühe põrsaloa? Muidugi metsseapõrsa lava, sellepärast meie naabrid põllumehed alati kurdavad, et kõik nende seemnekartul, mis on talvekülmaga nahka läinud, seal tingimata sea süü. Anname siis välja vähemalt ühe põrsaloaga, et saaks need hirmsad metssead maha tapetud, et nad mitte ei sööks ära põllumeeste kartulid, eriti seda seemnekartulit. Et teise auhinnana pakume välja, mida ministri asetäitja ütles, et meil on läinud juba see klassikalise jahilooma jänes laskmine on ka läinud. Täitsa nonii, võimelda lasta, nende arvuks on tõusnud, pakume välja ühe päris elusa jänes kuidas keegi ta kodu viib oma asi, sest, et meie korv igatahes kaasa ja ja kolmandaks, pakume välja meie enda metsamajandi toodangu näidise. Puhtalt näärideks võib temani olla noh, meie üks suveniir korvikene vastava kuuseoksaga, nii nagu pragud igal pool propageeritakse, et mitte tuua endale sisse vähemalt nelja või viiemeetrist näärikuuske või aitab ainult ühest kuuse oksakesest käbidega. Ja siis veel peale selle Aneti mängu medalid. Jah, veel peale selle on olemas meie tänase õhtu ameti mängu medalid. Võib-olla kuulajatele te tutvustate ka, mis nahad siin üleval seintele ana. Siin neil seinte peal näeme, et on mõned nahad olemas, kõigepealt see hall ilus, suur on praeguse käesoleva aasta üleliidulise jahitrofeede võistluse või näitusetšempion. Tema omanik on meie metsamajand Anti töötaja, Pommeri Elmar ja tema pallid on meie andmetel ka suuremad kui terves maailmas taolist hundi naha kohta palju oleks veel välja antud. No kui see hunt nüüd elus oleks, kui suur ja kõrge sureks. No kui ta elus oleks, siis ega ta nii kui mees võttis ta ümbert kinni, nagu ikka, tahab jahimees veidikene ka hiilata foto fotograafide ees, ega ta palju mehest alla jäänudki. See oli meili õnnelik juhus koos selle hundiga kukkus kaks tükki veel mis oli tunduvalt väiksemad, need olid väiksemad ja ja siin on seinas on kaks Ilvesena ka need on ka meil möödunud aasta või õieti, kui ütelda küll käesoleva aasta alguse saak, vasakpoolne on Nõukogude Liidu samal näitusel tuli viiendale kohale ja ühtlasi on ka kuldmedalivääriline. Medali vääriliseks ei hinnatud Ada, väiksem ka. Ja siin on veel väga suur mets ja pea see metsapea on selle nüüd, kuidas ütelda, ei tea, kumb, kas siis nüüd autoõnnetuse ohver, ega ma usun, et sel autol ka väga hästi läinud kihvadega hirmuäratavad, no praktiliselt see on jah, niisugune kuskil 150 kilone kuld peaks olema. Nüüd jahitrofeesid, on Teil see maja täis sokusse Ma arvan, et olid ka väljas Nõukogude liidus seal näitusel ja need saavutasid 15. koha ja ühtlasi ka kuldmedali. See on meie kandis nii parimad sarved, mis me oleme saanud medaleid on teil siis igas majas? Praegu, sellel näitusel saieme meie metsamajandi, nii, jahimehed saivad kaheksa medalit, aitäh. Aga nüüd ka tähelepanu, suur ring kuulajad seltsimees Nõmmsalu, mida me kuulajatele võiksime pakkuda, kuulajad on võib-olla kaugel ja kõik ei ole. Jahimehed pakuks välja ka samalaadse nagu siingi, esimene auhind oli aga juba valmis pargitud seanaha. Aitäh. Auhinnad on teatavaks tehtud võistkonna tuhandeil loodud võistkondadele nimed pandud, palun nüüd tähelepanu. Teen teatavaks esimese ülesande. Millal jõudis Eesti metsadesse saag? Ma palun siia juttu vestma. Kilingi-Nõmme metsamajandi direktori asetäitjat Lembit Reinokit ja massi metskonna tehnikut Heino rebast. Minul teadaolevatel andmetel olete te vist peaaegu viimased parvepoisid eestimaalast lahtise parvetus osas küll. Sest lahtine parvetus Eesti vetes, kui ma ei eksi, lõpetati 1967. aastal. Jäi veel kinni, Sparvetusse läks väikest Emajõge pidi mööda. Võrtsjärve ja siis Tartusse sinna välja. Me oleme parve poistest lugusid kuulnud ja ja kaasa elanud nende seiklustele, kuidas siis on parvepoiss olla Eestimaal? No ega ta kerge küll ei olnud, sel ajal poodsake pääseja hüppab ühe, panin kiibelt teise palgi peal, jah, Need sulud. Sugude lahti lõhkumisega on see kõige suurem töö. Päeval ei kujuta just nagu ettegi, kas on meil nisus, tegevus, palki parvetada, seal ei ole jõgesid, miks jõgesid on küll, aga teisest küljest, ega see palgiparvetus ei jää selle jõele, märkamatu, tähendab siin omalajal, kui suvel olid jõed kuivad siis anti niisugune käsk välja korjata nüüd uppunud materjal jõest ja siis tulivad sealt jõest välja nagu nimetatud propsid ja titsid, kus olid otsas veel igasuguse imeliku templitega külonid, seal tsaariaegseid, Veliisin, kompaniisid ja tiksasid ja puha, tulid need propsid väljavedu 156. aastal, terve see jõgi. Ja see põhi oli täis nii-öelda surnud uppunud puitu ja ega see puit eritas ja sinna jõkke vett igasuguseid kahjulikud ained, see mõjus jõe faunale, kaladele ja kasvudele laseb arvutusega seoloogia tempel ära, keelati. Parvepoiste päev oli ka niivõrd pikk, et kevadel ta tavaliselt parvetusaeg oli, algas seal kuskil aprillikuu poole pealt. Ega siis hommikul juba päike tõuseb, nii olid Parboisid väljas ja õhtu nagu päike looja läks, ega vesi ei andnud oodata, sest vesi langes ja ega see paar päeva teatud mõttes oli lõbus kah. Ega sa vette kukkumine, see on nagu nüüd räägitakse vana kilutrikk, aga ega ta töö juures juhtus mõnikord ja see oli omaette elamus ja naermist ja lõbu, palju sai piirituspärasele vette kukkusid. Mõni mees tahtis kukkuda, päev otsa, muud tolku v? Aitäh ja siit tuleb ka meie ametimängu teine küsimus. Loetlege ameteid, kes tänapäeval asendavad parvepoisse. Kolmas ülesanne, Looge paari-kolme salmi nivers, oma ametiteemal, see tähendab metsamehe teemal. Nüüd aga teile mõtlemisaega nende ülesannete lahendamiseks. Ja mõtlemisaega saate niikaua, kuni mängib Raivo Tammiku Trio. Teie mõtlemisaeg siin saalis on sellega lõppenud. Vastused palun esimesele ja teisele ülesandele ära anda siis žüriisse ära. Me hakkame kuulama siin kolmandat ülesannet. Meie võistkond võttis endale nimeks Abemikud, meil on kaks Sabemiku meest. Oleks muidu võtnud punapeaga, peab niisugune väärsel, kolmandal mehel tuleb muidu provotbart või Punahabe kõige etem olnud ja ja laulumehed me suurt ei ole, siis me tegime siukse väikse luuletuse. Ja tema on pühendanud õieti metsamehest abikaasale. Enne su südant läbis armunool. Mul meeles mõlkus puukool. Nüüd sul meeles seisab, puukool mul meeles mõlgub alkohool. Motoajad muutuvad ja meie ühes nendega. Ega meil ei ole värssi olemas, aga lihtsalt fikseerime oma kurva olukorra niisuguse värsiga. Et viibib siin ka merihein, siis meie lauas on vaid leid, et esikohta me ei saa, s tulebki meil vaikida. Hoorikad on, mina ei ole orikas, aga nemad panid orikas võistkonna nimeks. Seal tuleb terve võistkond, meeskoor, uuesti küünlad siiapoole, kui ei ole sõnad. Võistkond forest daalia on sellises hädas, et niisukest ootamatute ülesannete jaoks antakse nii vähe aega. Meie leidsime sellest väljapääsu mitte oma leidlikkusele vaid tänu sellele, et meie võistkonnas on üks leidlik mees. Ja see leidlik mees tegi tõesti ühe laulu, aga noh, et meie tahame ka ikka osa võtta, siis. Me laulame refrääni kõik kaasa. Tuleb öelda, et kolmandal ülesandele vastasid enam-vähem kõike toredasti. Joogid vägagi hästi et kunstilisi kalduvusi all ja võib tõesti tunnistada, et mets on objekt, mis annab inspiratsiooni, mitte üksinda, minu arvates metsameestele. Žürii teeb ametimängust kokkuvõtteid. Nonii peale põhjalikku kaalumist ja vaagimist on siis võimalus teatada ja pakuks välja zürii poolt esimese auhinnavõistkonnale. Met sorikat, kõik vastused õiged ja viimasel veel väike pluss taga ka. Järgmise kohale pakuks välja võistkond Abemikut kõik esimesed kaks vastust muidugi õiged ja kolmas vastus võimaldas teda paigutada teisele kohale. Võib-olla teeme nii, et esimesele ja teisele kohale tulnud võistkondadele anname ka auhinnad kätte. Esimesest saunaks on metsapõrsas muidugi seda nüüd, kes, kelle nimi ära tuua metsast jaajaa? Loa Loa saab ainult siit. Selle nimel, kus ta läheb, me siis surume kätt orikal. Esimese auhinna võitmise puhul. Aga siis teine oli meil päris ehtne jänes. Teine auhind läheb habemik ele. Siin oleks vaja nüüd seda võistkonda nüri kirves. Ma ei oska Sellega ei pääse kuhugi. Ja kolmas auhind, kolmas auhind peale peale tõsist kaalumist, ma arvan, tuleks anda võistkonnale Parestalia. Nimelt. Ülavorm nukk. Toreda kuuseoksaga aastavahetuse kink võistkonna tulemuste kohta ainult väike kommentaar, tähendab teine küsimus oli õige ja kolmandad vastuste kuulsite tühise eksimise pärast. Üks sajand. Esimeses küsimus. Muidugi ei pannud võistluse žürii seda tähele ja otsustas siiski anda temale kolmanda koha. Meil ei veel täpselt ütlemata vastus esimesele ülesandele. Selle me saame kätte siit raamatust. Mis on kirja pandud Oskar Loorits poolt, Endis-Eesti elu-olu ja 99. leheküljel on kirjutatud nii mis aastal mõisades saed tarvitusele võeti, metsalõikamiseks ei tea keegi just täpselt vastust anda, kuid minu isa jutu järgi ilmunud Ääsma mõisa esimesed saed metsa lõikamise jaoks Krimmi sõja ümber. Ja siin on vastus antud. Mul on siin olemas üks palju autoriteetsem allikas, see on nimelt mu enda koostatud käsi. Kirjeldati märkmeid Eesti metsa veel ajaloost. Ja selle lehekülje 41 on selge sõnaga öeldud. Niimoodi. 19. sajandi poolel võeti Eestis metsa ülestöötamisel kasutusele saed. Näiteks 1862. aastal märgitakse Laiksaare metskonnast, et puude langetamisel kasutatakse veel kõikjal kirvest ja ainult orajõe. Metsas on viimasel ajal küttepuude valmistamise tehtud rõõmustaval viisil katseid saega ora ja mõtlesin, et see pilt on siin suur habe ees. Ta vanameister peaksid Aegi säästimine. Kõikidele võitjatele laua, Maiedentsa. Ma ei tea küll meeste südamevaludest midagi, aga kaks meest on kirjutanud laulu naiste südamel, aludest. Äärerea saatus on meil selline poole ja pood Taius nagu leti peal lei. Tulgu siis keegi või ärgu tulgu. Kuigi kõik südamelt ja tantsivad ühe kui teised, kolmandad vaatavad. Liivak. Ülegi saatjaks punastel tõst nutavad pisaraid. Päris naisi veelgi valjemalt. No vot Koelmuid. Veeldatud ka toimivad. Meie ameti õhtu hakkab lõppema. Tänan teid kõiki meeldivate juttude laulude ja meeldiva naeru eest. Tänan teid, maitsvate toitude, toreda lume ja metsa eest, mis väljas. Loodan teiega taas kohtuda nüüd aga juba uuel aastal. Seega ütlen ette, tere tulemast õhtule, ega amet leiba, tõsi. Head vana-aasta õhtut.