Saade suurest muusikust. Nõnda saabusid jumalad val halli Wagneri ringi tsükli sissejuhatuses 66 aastat tagasi astusega Clevelandi orkestri dirigent George sell et kujundada sellest maailma tipporkestreid. See oli selli elutöö, millele ta pühendas viimase kolmandiku oma elust 24 aastat. Tänavu möödub tema sünnist 115 aastat. Legend George sellist räägib, kuidas ungarlastest isal ja slovakid, temal Mozarti taoline imelaps, kes sirguse kasvas ning imes endasse Viini muusikalisest õhkkonnast kõik vajaliku selleks et saada maailma kuulsaks. Ameerika dirigendiks kahekümnendas sajandi üheks suuremaks sümfoonia ja ooperidirigendiks, kelle klassika ja romantismiajastu teoste tõlgitsused on eeskujuks veel 21. sajandi dirigenti Telegi. Jah, seal pidas iseennast viinlaseks, kuigi see vastas vaid osaliselt tõele. Seitsmendal juunil 1897 Ungaris Budapestis. Kiiresti ilmnesid temas imelapsejooned. Kahe aastasena oli ta võimeline laulma 40 rahvalaulu erinevates keeltes ja parandama maa klaverimängu. Sellega, et iga kord, kui ema tegi vea, plaksutas laps käsi. Isa ei olnud küll muusik, aga kirglik muusikaarmastaja. Vanemad siirdusid ilmselt ärilistel põhjustel Viini, kui nende ainus laps oli kolmeaastane. Kurikuulsa antisin nüüdse linnana tuntud Viinis vahetas perekond usku judaismis katoliku. Selle isa oli firma omanik. Noossell neelas Viinis muusikat keskkonnas, kust olid võrsunud Mozart, Beethoven, Brahms. Bruckner. Ta kõndis samadelt tänavatel, kus mõned muusikageeniused oma rasketel ja parematel päevadel kaasa arvatud Gustav maaler ja Arnold söönberg. Ta kuulis ja nägi maalerit juhatamas Mozarti Don Giovanni novaatorliku lavastust, mille kunstnik oli Alfred roller. Õpetust mitmelt healt õpetajalt. Üks neist oli maks. Reegel laetigis. Seal hakkas varakult äratama tähelepanu oma nõiduslike võimetega nii heliloomingus kui klaverimängus. Pöördepunkt selli elus oli tema esitlemine klaveriõpetajale. Richardson Robertile. Kord kutsuti perekond last ravinud arsti juurde külla. Doktori tütar mängis klaveril valssi. Kui George läks koju, kirjutas ta valsid täpselt üles. Doktor tutvustas seejärel noort muusikut Robertile, kes võttis ta oma õpilaseks. Richard Robert näiteks Klara Haskeli ja Rudolf Sirkini klaveriõpetaja. Sellist sertinist said lähedased, sõbrad ja kolleegid kogu eluks. Robertil oli oskust kohelda oma õpilasi kui individuaalne maalsusi ja sisendada seega armastust, muusika ning austust suurte heliloojate, eelkõige Mozarti vastu. Selli areng oli kiire. Aastal 1908 tegi ta 11 aastasena debüüdi miinimum muusikaühingu kuldses saalis nii pianistina kui heliloojana koos orkestriga Oscarnet pari juhatusel selsoleeris Mozarti A-duur klaverikontserdis. Kavas olid ka tema enda avamäng ja rondo klaverile ja orkestrile. Veel samal aastal läks ta reisima 10 kontserdil isele Euroopa turneele. Muude linnade hulgas oli ka London, kus Mozart oli publikut hämmastanud 1764. ja 65. aastal. Sell tegi siin sedasama ja daily meil nimetas teda uueks Mozartiks, kuna tema klaverimängus oli kergust, muusikalist mõistmist kaugeltki rohkem kui tema aastatest eeldanuks. Intervjuu ajal andis ajakirjanik talle teema ja palus improviseerida. Tulemuse kohta küsis intervjuu seeria, et kas see on vaid klaverile pöörkest treiler. Selle vastas, et orkestrile ta kuuleb kõiki instrumente. See oli võime, mis hiljem jahmatas ka Clevelandi muusikuid. Kas sa mäletad kõike, mida sa kuuled? Küsis reporter. Kõike, kui see on hea muusika ja seda alati mängida, kui ma tulen kontserdilt, aga ma saan selle kõik täpselt üles kirjutada iga noodi, mida ma kuulsin. Ja ma ei unusta kunagi seda, mida ma olen kord kuulnud. Siiski noor sell oli vanemate poolt kaitstud ja hoitud muusikaliste imelaste puhul nii tavalisest kahjulikust, eks pluateerimisest. Samas targa õpetaja Richard Roberti poolt juhituna andis sell maalselt kontserte ja omandas nii muusikalise kui põhihariduse. Eraviisiliselt. Ooperiteatris jälgis ta maaklerit assistendi Bruno Walteri etendusi. Ta kuulis Viini Filharmoonikute Artur Nikisse juhatusel, kes oli nii Berliini Filharmoonikute kui Leipzigi vanud House orkestri dirigent. Nuttis, avaldas võimsat mõjus sellile, kelle jaoks Ungari dirigent oli iidol oma hüplatiseeriva musitseerimise ja leegitseva isiksusega. Selle on öelnud, et 12 aastasena oli ta valmis, muusik valdas kontrapunkti harmooniat ja vormi. Tema õpetajaks olid ka suur Ramsi õpetlane, jõusyybius, mandissevski, Foresteri ja lühikest aega ka maks, reegel. 14 aastasena kirjutas ta alla kümneaastase eksklusiivse kirjastus lepingu prestiižse universaal editsiooniga Viinis. Noodifirma avaldas murest selli, Pramsi stiilis osavalt komponeeritud teoseid. Tema varajasi orkestriteoseid esitasid juhtivad orkestrid kuulsate dirigentide käe all. Hilisemast loomingust on enim esitatud variatsioone orkestrile, sümfooniat, Peeemmoll, lüürilist, Rõngu ja mõningaid kammerteoseid. Seal on orkestreerinud ka teiste heliloojate teoseid, sealhulgas meetona keelpillikvarteti minu elust, mille ta on salvestunud Clevelandi orkestriga Kolumbia rekordsile. Salvestatud on kasselli orkestriseaded vorsakes Slaavi tantsudest. Ei, seal ei võtnud seda aspekti oma muusikaelus liiga tõsiselt. Et tervitada oma sõpra. 16. sünnipäeval omandas pianist Rudolf Serkin, kes oli samuti Robert õpilane, mõned selli palad ja mängis Netallete. Selliseid meeldinud see, mida ta kuulis ja märkis tõlkinile, et kuidas ta küll suudab taoliste rämpsu mängida. Hiljem elus tegi ta kõik endast oleneva, et varjata ja maha vaikida oma muusikat. Nagunii ei olnud sellil määratud heliloojaks saada. 12-le 13 aastasena jõudis ta otsusele, et temast saab dirigent. Tema dirigendikarjääri algus on ähmane. Ajaloost on teada vaid kindel fakt, mida peetakse tema dirigendid müüdiks. 1009. 13. aasta suvel oli George koos vanematega puhkusel Baieri tervisvetel Paad Kissingenis. Kuurordis esines Viini sümfooniaorkester Martins Peeerry juhatusel. Oletatavasti vigastas dirigent käe, kuigi liigub ka selline kuuldus, et ta sai tennisepalliga löögi kubemesse. Igal juhul ei saanud ta enam juhatada toda. Raske oli talle asendajat leida ja siis tehti ettepanek 16 aastasele sellile, kes oli viibinud kõigis proovides. Debüütkontsert, mille kavas oli ka Rossini avamäng Wilhelm Tell oli püüdliku maestro võit kelle tulevik oli seega otsustatud. Kuuldus selli grandioosse standest levis ja tõi talle järjest uusi pakkumisi. Järgmisel aastal esines ta Berliinis moonia orkestriga dirigendi, pianisti ja heliloojana. Seejärel suurenes selli muusikuteel järjest enam vastutus ooperi vallas Berliini ooperit, asustamata kontsertmeistrist Praha saksa ooperidirigendiks. Berliini kuninglikus ooperis kohtas ta tähti vaat isikut, kes mõjutas tema karjääri Saksa heliloojat Richard Straussi. Mõnda aega olid Strausiassell lähedased kolleegid. Seal oli köitnud Straussi tähelepanu iseäralikku vägitükiga mängides kord mälu järgi, klaveril Straussi Gillian Szpeegelit jäljendades löökpillide kõla man settinguid pide klõbistamisega mööda klaviatuuri. Helilooja usaldas peagi oma suurepärase jüngri hooleks tähtsaid muusikalisi küsimusi. Üks kuulsamaid episoode nende suhetes leidis aset 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Ossid on Suanni esmasalvestusel. Seal rääkis, et Strauss oli usaldanud Berliini kuningliku ooperi orkestri proovijuhatamise tema hoolde. Kuna Strauss vajanud enne varahommikust proovi rohkem uneaega kui salvestuspidi algama, ei olnud Straussi kusagil näha. Pütscheti teadlik plaadifirma Deutsche Armofon nõudis, et seal alustaks salvestust. Strauss saabus 10 minutit hiljem ja ütles. Nonii, praegusel juhul üks pühib hoolega tolmu rajal, kui teine näeb, kuidas noor põlvkond peale tuleb ja instrueeris produtsente, kuidas seni salvestatud kasutada. Teise kirjelduse järgi olla helilooja öelnud, et nüüd võib ta õnnelikuna surra, kuna ta töö on üle võtnud selline noor järglane. Kuidas see ka oli, igatahes juhatas Strauss ise viimased kaheksa minutit, et omad on Sonny esmasalvestusel. Selli osasel põneval skiso freeniliselt salvestusel kirglik ja tundeküllane, Straussi osa laiuv ja majesteetlik. Plaadi ümbriselt leiame agavaid Straussi nime. Straussi kasutanud selli üksnes salvestustel, vaid ka etendustel 1900 seitsmeteistkümnenda aasta 28 Endal jaanuaril kui ta juhatas oma ooperi Ariadne Nakslaselt täiendatud versiooni. Zürichi ooperis mängis seal orkestrist tähtsat klaveripartiid. Publiku hulgas oli dirigent Otto Klemperer, kes oli kaheksa aastat varem Prahas kuulnud selli esituses Shapäeniteist klaverit. Mozarti Klemper otsis parajasti dirigenti Strasbourgi munitsipaalooperisse, kus traus soovitas sellele Ohale selli andis Klemperertale võimaluse tulla külalisdirigendiks. Seal pidi oma vanust valetama, et seda kohta saada. 1929. aastal sai seal Prahas saksa ooperi muusikaliseks juhiks ja Praha Filharmoonikute dirigendiks. Varem olid neil ametipostidel maaler Klemper, erk liber Aleksander kontsem linski aasta hiljem kogesdasamas elumuutvat elamust, kui ta viibis Artur autoscan Nonii ja New Yorgi Filharmoonikute kontserdil. Nii nii ja tema orkestri kvaliteet olid sellisel tasemel kohus selgi püüdles, nagu selgus tema hilisemast seletusest New York Timesile. Nooditeksti selgus, ansambli täpsus, tasakaalus balanss, iga solisti, iga pillirühma virtuoosse ja kõige tipus silmanähtav interpretatsioon, tehniline kontseptsioon, enesestmõistetav tervik, mis on saavutatud vastupandamatu tahtejõu lugematu innukusega, andes sõna tõsises mõttes üleöö. Uue ootamatu standardi. Sellil oli otsustav mõju Praha ettekandetavadele. 1965. aastal kirjutas Joseph veksberg veniumi orkeris. Muusikuid, keda seal dirigeeris, olid paljud tema sõbrad. Ta mõistis nende juttudest, et sellil oli kohutav iseloom. Ta rabanud muusikuid raevuka meeleolu ja entsüklopeediliste teadmistega muusikast, mis võimaldas tal võita kõik argumendid. Kahtlemata tegid orkestri kõla paremaks kui see iganes varem oli olnud. Eksperg tunnistab pärast selli Mozarti Wagneri Straussi etega olendeid sai temast üks selli väsimatuid. Imetlejaid. Sellil oli ka rohkesti mahategijaid, kes tunnistasid küll tema ülimat artistlikust ja musikaalsust ent uskusid ta olevat külma ja lepitamatu inimese. Ka norra sopran Kirsten flakstad rääkinud, et kui ta kutsuti Metropolitan operasse, läks ta kõigepealt Prahasest selli juurde, et temaga koos töötada. Päeva harjutasid nad koos Wagneri osi sell lauljataride kontsertmeistriks. Nõnda sai mett ühe väga hästi ettevalmistatud soprani. Aga kui valija karm, oli ta minuga nendega päevade jooksul ahetab Flugstad oma mälestustes. Sel vihastas iga väiksemagi vea pärast. Aeg-ajalt olin üsna haavunud. Väär tegelesime ühe tunni minu Metropolitan osadega, aga ülejäänud aja veetsin oma hotellitoas ja nautisin pingevabu hetki, mil polnud psüühilise kokkuvarisemise ohtu. Lõpuks leidus kas siiski üks persoon, kes pidas selli ilmselt võluvaks inimeseks. See oli Helen Sults delt kahe väikese pojaga lahutatud naine. 1938. aastal nad abiellusid joolitsest peale tõeliselt lahutamatud. Helen õppis hakkama saama abikaasa tujudega painova perfektsionismiga ja buldooser liku lähenemisega kulinaarsetel harrastusteks köögis. Hõrgutavaid ja maitsvaid roogasid kokku keetes tekitas seal köögis totaalse segaduse. Ja loomulikult usaldas Helen täielikult ka abikaasa muusikalist kuulmist ja maitset. Samuti nägi ta sellist seda poolt, mida vaid vähesed tundsid sooja armastavat senti mentaalset, mis väljendus ka hellitusnimedest tulvil kirjades. Selli laiune Praha periood langes ühte tema debüüdiga Ameerika Ühendriikides. Hooaegadel 1930 31 ja 31 32 esines ta mitmel korral külalisdirigendina Saint Louisi Sümfooniaorkestriga, kes otsis parajasti dirigenti. Selli peamine konkurent oli Vladimir immercolsman heatujuline prantslane, kes sai selle ametiposti endale kuuldavasti tänu kaunite leedide abile. Järgmistel aastatel rügas sel Prahas tõsiselt ja produktiivselt tööd teha. Kuulakem fragmentis sel perioodil tehtud ajaloolisest salvestusest sell juhatamas tšehhi filharmoonia orkester trit vorsake tšellokontserdis soleerib Legendaarne Pablo kaasals. 1930.-te aastate lõpul tegi ähvardav natsismi oht elu Prahas ohtlikuks. Probleemi lahendasid kaks erinevat kutset aastal 1937 sotti orkester Glasgow's ja haagi. Orkester Hollandis kutsusid selli dirigendiks üks Hollandi orkestriga. Külalisdirigente olid Oscaniini, kes leidis nüüd eest tohutult paranenud ansambli, mis jättis talle sügava mulje. 1938. ja 39. aasta suvel juhatas seal Austraalias mitme kuu jooksul Austraalia raadiokutsel kuulsuste seeria kontserte. Maailmasõja alates 1939. aastal olist sell Austraalias. Ta ei tahtnud enam sõjamöllus Euroopasse naasta ning siirdus koos abikaasaga Ameerika ühendriikidesse. Esimesel aastal New Yorgis ei olnud tal dirigendina rakendust ning ta õpetas mitmes muusikakoolis. Lisaks õpetamisele tegi ta orkestrit, Rascriptsioone õppis tundma Ameerika orkestreid ja mängis koos sõpradega kammermuusikat. Seejärel dirigendikarjäär jätkus. Kui nad oskan imelik kursis selli tööga. Haagis kutsus ta 1941. aastal selli juhatama oma MPC orkestrit. Seal oli niivõrd edukas, et sai juhatada dada veel viis lisakontserti. Vaatamata sellele, et Oscaniini ei hinnanud alatist selli proovi metoodikat. Pianist Oscarlevaan räägib neist proovidest nõnda. Töötasime Beethoveni teise sümfoonia ka iga takt algusest lõpuni, analüüsiti läbi, lammutati laiali ja pandi jälle kokku. Toscaniini ägestus selle peale ja karjus sellile. See on minu orkester, minu orkestri ja minu intellektuaalne võimekus Beethoveni interpreteerimisel. See on minu jaoks solvang. Selli debüüt MPC orkestri ja Beethoveni äratas nõnda laialdast tähelepanu ja tema anne pidi olema nõnda silmnähtav. Nüüd järgnes terve rida pakkumisi teistelt Ameerika orkestritele, sealhulgas Clevelandi orkestrilt, kus ta oli kaks aastat külalisdirigent. Ta sai kutseid Hollywood Bowli detroidi Los Angelesse sümfooniaorkestri juurde. Järgnesid Robinho uutel järavinja festival. 1942. aastal kutsus Metropolitan Opera mänedžer Edwards Hansson tammuti saksa repertuaari juhatama. Debüüt toimus 1942. aasta üheksandal detsembril Richard Straussi Saalomeega New York Herald tribüünist. Tas viitšilt homson Virtoosne töö raske ja problemaatilise teosega. New York irninud postikriitik Oskar Thomson lisab etendus hõõgus ja tuikas sell ja neljaks aastaks Meti alaliseks dirigendiks ning juhatas lisaks Saalomeele ka roosikavaleri tan Hoiserit, Nürnbergi meister, lauljaid, ringi tsüklit Don Giovanni totellot Jamussarstki, Boriss Kodonoomi selli viimane juhatamine Metropolitan Opera. See oli 1905-ga 10 neljandal aastal. Tan Moisser. Wagneri tõlgitsused rajasid olulise samba sellid maailmakuulsusele. 1943. aastal algas ka selli koostöö New Yorgi Filharmoonikute ka, mis kestis praktiliselt kogu elu. Samal kuul, kui sell tegi metist debüüdi, pidas Artur Rodzinski läbirääkimisi New Yorgi Filharmoonikute kunstiliseks juhiks. Selg kandideeris samal ajal ka Clevelandi orkestri juhiks. Seekord sai Erich Linzdor selle koha, aga selli kontserdid 1944. aasta novell ümbris ja 45. aasta detsembris juhtisid Lions tordi karjäärid täiesti rööbastelt välja. Sealt peale sai alguses ajalooline partnerlus kliivlandi orkestriga. 1946. aastal sai ta Ameerika kodakondsuse ning Clevelandi orkestri dirigendiks muusikaliseks juhiks ning oli sel ametipostil kuni surmani. Tema juhtimisel kujunes orkester maailma üheks paremaks. Selle juhtimisel algas orkestri jaoks uus maatiline ja pideva kasvamise ajajärk. Clevelandi muusikutel ja patroon suunidel võttis aega mõistmaks uue dirigendi teadmiste sügavust ja mõju. Olemised MPC sümfoniga ja Metropolitan Opera olid talle andnud ehtsartisti pitseri, mis järjest lisas kiiret kasvu Clevelandi orkestrile. 40 üheksaaastasest selli töö Clevelandi orkestriga polnud üleöö edukas triumf triumfi järel vaid ka mõningate tagasilöökidega. Seal tegi muusikat kordse intensiivsusega. Tema juhtimisstiil oli autokraatlik, ta soovis rollida iga pisiasja. Orkestri randid olid kurnatud, jäigast distsipliinist ja igatsesid tsiviliseeritult kohtlemist. Seal saavutas suurepärase muusikalise tulemuse kõrgendatud muusikaliste nõudmiste, harukordse energia ja täielikult kraatia puudumisega. Orkestri koosseis kasvas 104 mängijani. Hooaeg pikenes 32-lt nädalalt 52-le. Selliga tegi orkester oma esimesed Euroopa ja Kaug-Ida-turneed ja sai laialt tuntuks mitte üksnes Ameerika, vaid ühe maailma hinnatu markestrina. Publikut võideti uute kavadega, sealhulgas populaarsete tere kontsertide ja suvekontsertidega. Lisaks tegi orkester koos selliga arvukalt salvestusi nii klassikalise kui kaasaegse repertuaariga. Väike näide Brahmsi interpretatsioonis Clevelandi orkestriga. Selli interpretatsioonis hinnatakse selgust ja objektiivset poolehoidu helilooja püüdlustele neid respekteerides ja toetades samal ajal ka partituuri pisut täiendades, kuidas seda lõpptulemuse huvides vajalikuks pidasid. Clevelandi orkestri trompetis Bernard Athelstan räägib, kuidas sell tihendas Prokofjevi viienda sümfoonia pus orkestripartiid, lastes trompetitel dubleerida metsa, sarvi ja puuvill. Trompetis Athelstan väsi imetlemas selliv väga peent pillitundmist, mistõttu ta saavutas eriliselt tasakaalustatud balansi kus iganes ja dünaamikat täpselt paigas. New Yorkis trandid kriitikud kui kuulajad kinnitavad, et selli orkestrist kuuldus igas seesmine partii selgelt välja. Selle perfektsionismi taotluses ta räägib üks seik seoses partoki orkestri kontserdi esitamisega paanigi hoolis 1965. aastal. New Yorgi kontsertideks valmistunud orkester alati erilise hoole ja vastutustundega. Seekord olnud õhkkond eriti pingeline, kuna sel lasknud proovi Spartaki kontserdi teise osa alguses trummisoolot igal pillimehel eraldi mängida, et siis parim tulemus välja valida. Pillimehed läksid sest nõnda närvi, et keegi suutnud soovitut diminuendos mängida. Siis pöördunud sell Timpani mängija Kloytafi poole ja palunud temal soolo esitada harukordsemat aga selline miinus, et olid tema esituses seda 20 aastat varem kuulnud ja see oli talle meeldinud vaatamata Timpani lüüa protestile, et see näeb tobe välja, kui ta vahepealt impani tagant kõnnib trummi mängima sai dirigent oma tahtmise. Just enne kõne all olnud Khanigi hooli kontserti oli orkestrile olnud 11 ja poole nädalane turnee nõukogude liitu ja Lääne-Euroopasse. Sel turneel esitati muuhulgas kõik Beethoveni klaverikontserdid. Soleerimas kuulus vene pianist Emil diiles. Selli kunstniku töö võti on klassikalise ja romantilise repertuaari Mozarti, Haydni, Beethoveni, Brahmsi, Suumanijad, vorsake muusika sügav tundmine ja mõistmine ning see avaldub ka tema salvestuspärandis kuid seal on esitanud ka palju 20. sajandi muusikat ja kas siin on rohkesti säravaid tõlgitsusi? Lisaksin demiti partokivooltoni loomingule kastravints selleni juhatanud paljude nende teoste esiettekandeid Ameerika Ühendriikides, samuti maailma esiettekandeid. Üsna mitmed neist teostest olid valminud sellija Clevelandi orkestri tellimusel. On Gold Lucas Fospithermennin, Harald Shapiro, Aaron koplan, Howard Hansson, George Rosberg, saamale Barber, Kotworit, fon, aenem, anryydütjöö, Alminettler, Ernst peenegi, Ernst on need 20. sajandi heliloojad, kelle teoseid sell on juhatanud. Salzburgi festivalil juhatas ta Rolf libermani ooperite kuul for vaes ja Penelope maailma esietendusi ning vaagna reki Iiri legendid. Seal on juhatanud praktiliselt kõiki maailma tähtsamaid sümfooniaorkestreid. Külalisdirigendina Ma juhtivaid suvemuusikafestivale, sealhulgas Viini, Salzburgi, Milano, Pariisi, ferentset, Süürichi, Hollandi ja lutserni festivale paralleelselt Clive orkestriga käis sageli juhatamas, kab Bostonis, Chicagos, Philadelphiast, San Franciscos ja Vashingtonis. Pärast teist maailmasõda käis juhatamas Amsterdami kontsert Keba orkestrit ning sageli dirigeeris Salzburgi festivalil. Ojal 1957 58 oli ka Viini ooperidirigent ning 1958. ja 60. aastal juhatas las skaala hooaja avakontserte bändi orkestri esimene Euroopa turnee leidis aset 1957. aastal. Ennist mainisin, toimus 1965. aastal pea kolmekuune turneed nõukogude liitu ja Lääne-Euroopasse. 67. aastal käis orkester selliga Edinburghi, Salzburgi ja lutserni festivalidel. Seitsmendad. Kuuendal aastal toimus kliinlandi orkestri turnee Ameerika Ühendriikide läänekaldale Koreasse Alaskale, Jaapanisse EXPO 70 raames. George seal on pälvinud rohkesti autasusid ja aunimetusi, mida siinkohal läheks liiale üles loetleda. Suurim autasu dirigendile on see, kui tema tööst räägite legende ka veel palju aastaid pärast surma ning salvestusi tahetakse ikka jälle kuulata. Ja kui tema elutööd hindavad ja väärtustavad ning peavad eeskujuks ka järeltulevate põlvkondade dirigendid. Just nõnda on lugu George selliga. George sell suri 30. juulil 1970 kliiv landis. Plaanid ulatusid aga järgmistessegi hooaegadesse kuni aastasse 1973. Esimesel augustil, kaks päeva pärast selli surma alustas orkester Blossami muusikakeskuses kontserti ilma dirigendita Maarjaga Bachi kolmandast orkestri süüdist. Edasi juhatas orkestrit selli vana sõber Aarne pland. Nõnda sai ajalooks legend George sellist. Saate koostas Kersti Inno ja salvestas Katrin maadik. George selli dirigeerimisel kõlas Mozarti, Richard Straussi partaki Kohveri, Rossini maaleri, Brahmsi, Beethoveni ja nõnda alguses, nii ka lõpus. Maaklerinõusid.