Tere hommikust kõikidele raadiokuulajatele, jutusaade võtab nüüd tüki teie päevast ära, loodetavasti on kuulamisele kulutatud aeg selline, millest pärast kahju ei ole. Jutusaade siis oma olemuselt selline kahe inimese jutt, üks on inimene vikerraadio poolt, kelleks täna on Tarmo Tiisler ja teine on inimene külaliste laiast ja lõpmatust ringist, kelleks täna on ujumistreener Riho Aljand. Tere hommikust sulle. Tere hommikust. Me ilmselt alustame sinu suguvõsast väikese vaatetegemisega, sest ühelt poolt saab sind tituleerida ujumisperekonna peaks aga teiselt poolt see sinu abikaasa poolt kaasa tulnud liin on ka ju igati austus, mitte et see vähendaks kuidagi sinu tähtsust, aga, aga see kuulus rida tuleb abikaasast kaasa, ehk siis sinu abikaasa on Kaja Aljand, kes oli varem Kaja Indrikson, kelle õde on Kaire Indrikson, Kaire Indrikson ja õdede vanemad on siis Ulvi Indrikson voog ja Viktor Indrikson ja lisaks ühe sinu tütre elukaaslane on maailma tippu ja Peter Mancotš sloveen. Ja sinu lapsed on siis Triin Aljand, eelmise aasta Eesti parim naissportlane de mõõde Berit Aljand, kes nüüd on ujumisest loobunud ja Martti Aljand on sinu poeg või siis sinuga kaja poeg mõistagi kes on siis Eesti hetke üks parimaid mees- ujujaid ja sina oled kõige selle noh, ütleme karja juht tundub mulle ütleme nii, ütleme nii. Ja küsima siis sellise spordiajakirjanike lemmik küsimuse formuleeringuid, kuidas tunne on olla sellises ujumisperekonnas ühtlasi olla ka Eesti ujumiskoondise peatreener? Mis deklane elu vajab elamist nii ehk naa ja lapsed jäävad lapseks või lasteks ka siis, kui nad on tippspordis mingisugused tegijad. Nii et selles plaanis on elu muidugi palju kirjum, kui, kui lihtsalt tavanoore inimesega koos elades või, või siis, kui see noor inimene on juba täiskasvanuks saamas ja kavatseb oma elu elama hakata. Aga samas on kõik mu enda kolm last läbinud, et sisuliselt nüüd siis ka marti, kes viimasena lõpetab sellel kevadel kooli ära on läbinud üliülikooli, ehk siis üliõpilasperioodi küll väljaspool Eestit. Et, et see ongi nii, et vanemana oled sa, oled sa kaasaaitav ja kaasaelav nende, nende tegemistele, nende õnnestumistele, nende tegemiste tagasilöökidele, peatreenerina muidugi ma pean nägema seda teist poolt ka siin tuleb väikenicu sein vahele hoida. Et peatreeneritegevuses ma pean vaatama neid kui ühtesid meie ujumiskoondisest mitte nii nagu mingisuguseid erilisi, vaid täpselt nii nagu nende tasemest taotlus välja annab, ehk ehk selles plaanis tuleb lihtsalt jälgida, kuidas ja millal, mismoodi sa endaga nii öeldakse. Teises klassis oli mulgi kohustuslik ujumiskursus, oli siis nõukogude ajal ja pärast seda timinudki Kalevi ujumis kooli või mis iganes nimega toon oli ujumistrenni ja ma käisin seal aasta ja natuke peale olin treeningrühmas, noh, viimane või eelviimane ja minu jaoks ujumine treeninguna tähendab igavamalt asja monotoonse mat asja on raske ette kujutada. Kui ujumistrenn ujuda, muidu vees on ju tore. Aga ujumistrenn on minu meelest õudne. Kas on mingi spetsiaalne olen inimest tüüp, kes kannatab ära niisugusse monotoonse tegevuse. Natukene võib-olla sinnakanti läheb küll, kuigi see ei ole nagu kõige määravamaks ehk kui me võtame näiteks maratonijooksjad mai tea, 50 kilomeetrikäijad teevad samamoodi meeletut nühkimist, nii öeldakse. Ühetaolist TÖÖD pidevalt ujujatel on, on, võib-olla see keskkond ei vaheldu nii palju, ehk sai, vaata mingisuguseid laskus laskumisi, tõuse päikest, vihmametsa ja mägesid, eks, aga samas ujumise treening kui selline ei ole ju lihtsalt seinast seina ujumine, pööre jälle tagasi, eks. Ehk siis need harjutused ongi need millega tehakse ujumistreening, nagu huvitavaks on nagu üks osa. Et jah, kellelegi sobib rohkem individuaalne töö, natuke monotoonse töö ja kellelegi sobib näiteks sportmängud vahele, ütlen seda, et mul on üks, üks väga ammune 30 aastat hea sõber kel kes üritas, kes on ise korvpallifänn, kes üritas oma pojale kaasnevalt korvpallipisikut sisse nagu süstida pakkustreeningu. Treeningud välja ei istunud siis pakkusteleteist sportmängu, paks, jalgpalliistunud ja lõpuks poiss läks ujulasse täpselt, aga mulle see asi meeldib ja mina tahan selles keskkonnas ja selle, selle selle rühma sees oma ujumistreeninguid teha, et ma muud ei tahagi. Nüüd, kui tagasi tulla, siis osaliselt määrab. No võtame siis lapse, kui ta alguses on noor lapse mingisugust hinnangut konkreetsele sportlikule tegevusele ka treener. Ehk on treenereid, kes natuke tuimemad on treenerid, kes natuke säravamad on treenerid, kes oskavad ja tahavad mõelda pidevalt huvitavat tegevust, eriti just nendel noortel lastel nende, nende treenik, tundku selline tegelikult peaks olema äärmiselt mänguline ja meeleolukas ja mitmekesine ja, ja nalja ja lusti sinna sisse. Ehk siis, kui, kui esimese aasta jooksul on ainult niisugune mure, et et noh, see on täielik jama, et ainult üks tuim nühkimine siis võiks vaadata natukene ka treeneri poole ehk ehk ehk midagi midagi on jäänud nagu treenerit kahe silma vahele arvestades selle vanusega, kes ta parasjagu käes on. Lisaks ujumise juures ka see, et need treeningajad lastel ja ka täiskasvanutel on selliseid väga, väga kummalised. Ja nüüd ma palungi sind, et et kirjelda natuke seda osa oma elust, kui sina ja sinu abikaasa olite noored, teile tulid lapsed, kes hakkasid käima ujumistrennis, milline see eludel välja nägi. Ega siin ei olegi midagi erilist tegelikult, sest iga lapsevanem ju kes otsib oma lapsele huvitegevust, on ta siis laulukoor või, või akordionimäng tinglikus mõttes nagu või siis ütleme, mingi sportlik tegevus või isegi praegu on ju, on minu meelest väga huvitavad toredad asjad nüüd nii niinimetatud noorte teadurite tegevused. Eks see lapsevanem siis pakub välja või suunab vastavalt nagu oma otsustele selle noore lapse konkreetset asja tegema ja kuidas sealt välja tuleb seal nüüd omaette asi. Meil, meil käis see tegelikult väga lihtsalt selge see, mina olin siis ujumistreenerina, töötasin kui meil lapsed hakkasid koolika jõudma ja, ja see, et me alguses kohe nad kiiresti ise Nii öeldakse veekartusest nagu võõrutasime, see toimus juba päris päris väiksest peast, ehk mina mõtlesin oma kaksikute, ütled kõigepealt Mustamäe korterisse vannis tegin neile mõnesekundise veealuseid hingamispeetus, harjutusi, ütleme niimoodi. Ehk siis see on see kerge uputamine ja tänapäeval on need kõik ju spetsialistide teha, kuidas imikutega üldse v harjumuste nagu hoida, ehk siis me teame ju, et sünnieelselt on ju kõik looted ju vesikeskkonnas ütleme nii. Ja, ja, ja siis, kui seda õigel ajal hakkas kätte jõudma ehk siis kooliaeg jõudis peale, siis me siis me siis me tegime asja lihtsalt ära, et ma võtsin nad ühte oma oma algõpetuse rühma, mida ma siis treeningrühma kõrvalt vedasin ja ja panin nad vee peale ja, ja sealt see nagu kuidagi loomulikku teed pidi tüdrukutega. Niimoodi läkski. Mis kilde päev algas? Oi, see algas hommikul ju kooliminekuga, ehk siis see oli täiesti tavaline regulaarne elu nii selles mõttes, et, et pärast pärast kooli oli kaks või kolm korda nädalas mindi lihtsalt kella a'la kella kolme kella nelja vahel ujulasse tuldi kella viie ajal tagasi. Et see oli niisugune mõnus hobitegevus, nii nagu ütleme tänapäeval iga lapsevanem oma noorte lastega näeb seda. Mis ajast teil see elu selliseks läks, et basseini mindi juba kellad? Kuuest enne kooli või see tuli päris päris palju hiljem sellepärast et et me pidasime ikka väga kaua seda, seda, seda rahuliku nagu noore inimese kasvamise ja, ja koolis sõpradega mängimise võimalust nagu üleval, et ma usun, et kahekordset treeningut tulid peale kuskil, ma arvan seitsmendas klassis vast alles, kui me räägime siin, tuletame aega meelde. Nõukogude ajal oli ikka asi selline. Neljandast klassist läks spordiklass lahti, seal olid juba kolm korda hommikul treeningut nädalas ja viis kuni kuus korda õhtul treeningut nädalas, siis tänapäeval on see see kahekordsete treeningute sisse tõmbamine tunduvalt hiljem hakkab peale. Paistab, et noh, reeglina me ei jää ega ka naissportlaste juures selles mõttes nagu hiljaks, kuigi kuigi maailmas on, on näha seda, et ütleme suurematele riikidele, kus on väga tihe konkurents, et üldse nagu välja paista, siis seal üritatakse üksjagu varem alustada nende kahekordsete treeningutega, kui meie praegu siin teeme. Toona vist lapsed käisid ise trennis, tänapäeval kipub sageli nii olema, et lapsed viiakse ja tuuakse trenni, mitte nad ei, ise bussiga. Jah. Jah, seda küll jah, et, et iseenesest ega meil ei olnud ka kaugelt kaugelt kesklinna sõita trolliga, aga jaa, loomulikult käisid nad ise ka seal polnud midagi midagi imelikku. Sest vanematel oli oma töö teha ja kui nemad koolist tulid, kuidas sa tulid siis siis ega siis keegi nendele ette taha nagu masinat ei andnud, see autodega liikumine hakkas juba hiljem peale, kui nad, kui nad olid, et juba keskkooli ehk gümnaasiumi tasemele jõudnud, siis, siis tuli, siis tuli võtta ette, nii et noh, siis ma hakkasin juba nendega ise treenime tüdrukutega, just et siis me sõitsimegi autoga trenni ja koos trennist ära ja siis olid ka loomulikult 10 11 korda nädalas olid trennid. Kui noor inimene kasvab, siis ta tahab järjest rohkem süüa ja kui ta teeb trenni, siis ta tahab veel eriti palju süüa ja kui neid lapsi on, siis kodus kolm, kes kõik kasvavad ja teevad trenni, siis nad tahavad ju kolmekordselt süüa. Et noh, ma ei küsi, et oli see teine probleem, et kõik söödi ära, aga olles ka mitme lapsevanem teadma, et kogu aeg on kodus külmkapp vaja täis hoida, et on see teie elu, niisugune ka mingil kel määrav koht olnud, et elu käib selle järgi, et keegi jumala eest jõuaks ka poodi ja jõuaks selle külmkappi ära teinud. Noh, ütleme niimoodi, et, et eks ta ole natuke niuke organiseerimise küsimus, et et mingisugused konkreetset toiduainet saab muretseda nädalavahetusel valmis, ehk siis siis, kui igapäevaselt on vaja Koju jõudnuna kohe söök lauale saada, siis, siis on see võimalus olemas. Teine asi, mida me tegime, oli see, et tegelikult meil oli. Kuna ma ise vean natukene ka väikest oma ettevõtet ja laste ema kaja on, on ka seal tööl, siis me korraldasime asja niimoodi, et kaja kaja jäi ehk Emajõe siis koju hommikul meie tegime hommikuse treeningu ära ja tema tegi selleks ajaks juba teise söögikorra valmis, ehk siis pärast treeningut said nad süüa ja siis läksid koolikooliga. Meil oli ka kokku lepitud, et me saame need, need hommikud, kui me streeningus käima, et me saame esimesed kaks tundi vabaks ja tingimusel muidugi, et õppetöö on korras ja mingisugused võlgnevusi ei tekkinud. Te olete ka siis Eestis üks selline spordiperekond nagu olismi kunnid. Shokusid vist nagu spordiperekonnaks nimetatud ei ole, ma vähemalt ei tea. Võib-olla on ka asi selles, et seal on isa ja poja suhe, teil on kogu pere kogu pere just et, et oled sa. Kui siin on Šmigunide pereelul vaadeldud ajakirjanduses? Oled sa seda kuidagi jälginud sellise pilguga, et, et teil on ju peaaegu sama. Muudest tuttavad noodid on ju sees? Tegevusvaldkond, sport on sama. Isegi selles mõttes on paralleelid olemas, et tegemist on individuaalalaga, mis on tsükliline, mis nõuab väga suuremahulist treeningtööd päevas, näiteks meie teeme tippsportlaste ka neli kuni kuus tundi kuus on võib-olla palju oldud neli, neli kuni viis tundi treeningut, millest on siis kolm pool tundi, neli tundi või kolm tundi erinevatel aegadel erinevalt on see veetreeningud, ehtis kaks treeningut päevas pluss kehaline, mida võib-olla siis ükskord poolteist tundi, üks kord, tund või kaks korda tund kummagi treeningu järgi, nii et kõik sellised momendid nagu on, on selles mõttes nagu paralleelina välja võetavad ehk nähtavad. Ja, ja see, et vanemate oma lasteaia nagu sportlikule, käekäigule, muisele, edule alutavad ka oma muu tegevuse, see on paratamatus, sest kui sa ise oled, ütleme, treener seal lapsele nii nagu Smi kunni tegi, puhul oli anatoolil, eks ole, nii, nii, nüüd meil sama situatsioon, et ema oli nagu toetav osa, selles mõttes on ta sarnane muidugi ja ilmselt ka mõtlemis- ja käitumismudelit tekivad sarnased välja sellega. Võid sa panna käe südamele ja öelda, et sa ei ela oma laste peal välja mingisuguseid oma saamata jäämist. Absoluutselt. Et ma isegi ütleks, et mul on selleks olemas isegi tõestusmaterjal, nii tõest seletan seda sellega, et, et kui, kui ma otsustasin ja me otsustasime tüdrukutega koos, et me hakkame tegema treeninguid minu treeningplaanide järgi, siis me tegime seda tiba üle kolme aasta ja, ja juba teisel aastal oli meil asi klaar. Et mina neid pärast kooli lõpetamist vean nii kaua, ainult kuningad lähevad ülikooli, kus nad saavad korraliku treeningtiimi juurde rahvusvahelisse kõrgseltskonda, millega võib loota ja oodata, et nende areng liigub edasi ehk minul ei olnud huvi neid kuidagi kinni hoida. Oli neil mingil mingis vanuses, kas siis Triinul või Marttil võib eritil see periood, kus vaadati, et mis sinagi asjadest tead. Lisakusjuures ei olnud kusjuures ei olnud, sest nad on selles elanud nagu lapsest peast peale, et ma olen treenerina töötanud mitukümmend aastat, vahepeal oli vähe vaiksem aeg, kui ma koolispordis toimetasin, kuid samas olime ujumise juures kogu aeg olemas. Et meil pigem on nagu selline suhe olnud, et me arutame asja, kui on vaja arutada, siis nad küsivad ja mina pakun välja erinevaid lahendusi või oma mõtteid ja nende asi on analüüsida siis oma peas ära, et kas see võiks pidada paika või ei, võiks pidada paika, et ma olen neid kasvatanud selles valguses. Et minu poolt öödu ei pea olema absoluutne tõde, vaid see on, ütleme ühe inimese, ütleme niimoodi siis selles situatsioonis ühe spetsialisti arvamus. Ja tegelikkuses on ju sport ja ettevalmistus mingisuguseks tulemuse saavutamise saavutamiseks, ehk siis treeningprotsess võib olla lahendatud nii pidi ja naapidi ja kolmandat pidi ehk kui me teame ju väga hästi, et erinevatel treeneritel on erinevad käekirjad, erinevad mõtted, mismoodi mõjutada organismi et saavutada parim tulemus konkreetsele sportlasele. Et see on nagu pigem sedapidi, et nende asi oli siis natukene kuulata siit kui sealt või kolmandast kohast, kui neil mingid kõhklused või oma arvamused tekkisid, saada kinnitust siis enda mõtetele või siis saada midagi uut juurde ja siis otsustada, mis on, oleks nagu nende mõistes nagu parem või õigem. Ja sisserollide lahus hoidmine, et ühelt poolt isa ja teiselt poolt treener, on see sull olnud mingil hetkel keeruline ja kui ta pidi, kas pigem tahaks olla treener või pigem tahaks olla isa. Siin on mitu tahku, üks asi on kindlasti see, et et kui vanem hakkab lapsega dringile tegema, siis selge on see, et, et et seal alguses tõhusam, sest informatsioon ja tagasiside on, on väga vahetud tulema. Väga palju saab selgitada, nii öeldakse vabal ajal, kus on, niikuinii oled kasvõi kodus koos ehk siis seal toimuse, vanema ja treeneri positsiooni, nii öeldakse segunemine. Ja nüüd teine moment asja juures on see, et kui tekivad kriisid ehk siis tehakse töödega, ei saavutatud tulemust või midagi, läheb päris untsu haigused vahele, ükskõik mis vaat siis on raskem, siis on raskem ja ma võin niukse asja veel tuua. Näiteks, et ma mäletan, see oli, see oli meie. Noh, ma räägin nüüd rohkem tüdrukutest, tüdrukud, ma ise vahetult treenisin Martin, et ma selles mõttes nagu niimoodi pikaajaliselt treeninud ei ole. Tema on TOP ujumisklubi ujuja olnud eluaeg, aga, aga päris meie tüdrukutega koostöö lõpuperioodil oli Berit ükskord ütles sellist lihtsat asja. Isakas saaks niimoodi, et sa täna meile trenni ei tule. Millest sa lihtsalt point point oli, selles suhtes teadsin, mis ma olen kogu aeg pinges, kui sa ääre peal vaatad ja käid ja vaatad ja ma ei saa üldse rahulikult olla, et ma mõtlen, et kas ma teen kõik hästi, kas ma teen veel kõik õieti? Et võib tekkida mingisugune seis, seda ei saa nimetada koos väsimuseks, aga, aga, aga noh, nagu see on nagu lisa lisastress. Ja see oleneb nüüd mõlemast poolest, eks ole, see lisastress antud juhul eriti puhul oli see, et ta oli meil sünnist saati väga korralik akuraat inimene õppis meil väga kaua ajuti viitel, ta tahtis olla ajuti esimene ja, ja selles plaanis. Kui seal enam sellist suurt edu spordis ei tule, siis siis inimene peab ise endale painet peale ja siis on vaja tõesti teinekord nagu lahti lasta. Oli sul selliseid hetki, kus laps ütleme siis su tütarrest olid veel lapse eas, tulid keset trenni, sinu juurde, mingisuguse lapse probleemiga, mida ta tuli isale kurtma ja sina ütlesid, et sa oled praegu õpilane, mine basseini, ujub. Vaat seda ma isegi ei mäleta, ma pigem usun, et nad ise hoidsid need asjad ka lahus, et kui ta tuli ujulasse, siis ta oli siis ta oli ujuja. Ja, ja kui me oleksime koju või ütleme nii, et hetkel, kui me ujulast väljusime pärast seda me olime ükskõik kes, siis kas, kas treeneri õpilane, lapsevanem, laps niukse niukse niukse momente, kordagi ei mäleta, et oleks olnud, et üks asi oleks teist segamine. Aga kas see kokkulepe sünnib kuidagi kokkulepe vormis, et sa mingil hetkel rääkisid oma tütardega läbi, et nüüd te peate aru saama trennis kehtivad need reeglid või said nad seda niigi aru? Jah, ei olnud siukest asja, ilmselt see rolli rolli võtmine toimus täiesti loomulikku teed pidi ja ja ma küll ei mäleta, et me oleks pidanud isegi kordagi sellest rääkima, et et kuule, ära nüüd ära seda juttu siia pane, et räägime selle jutu teises kohas, teisel ajal et see kuidagi kõik käis väga loomulikku teed pidi või oli siis meil täiesti selline vahetu suhe, et, et ei olnud ka probleemi, kui, kui, kui trenni eel millestki muust veel räägiti. Sest kui sa uivatel on see asi, et kui ta vette läheb, siis ta on selles keskkonnas sees, ta teeb oma harjutused, täidab treeneri ülesandeid, tal ei olegi võimalik eriti palju muliseda, sest ta peab ujuma. Et seal on see võib-olla noh, ütleme asja nagu kergemaks tegevsituatsioon. Kui teil on perekondlik istumine, kõik see ujumisdünastia koos siis millestki muust, kui räägite peale ujumise või üldse ujumisest, siis räägite oh jummal. Et ikka räägin, kus sa pääsed sellest, ma olen täitsa kindel, et kui korvpallurid istuvad koos, räägivad nad teisest tunnist alates korvpallis jalgpallurid omast asjast, poliitikud omast asjast ja see on, see on, see on, see on lihtsalt noh, see ongi see, et sa oled oma ala kiiksuga inimene ja aga seda, et muid asju räägitakse, loomulikult me, me oleme ikka reeglina reeglina istunud koos natuke rohkem kui ainult oma perega ja EKA külalised oma vend oma perega või vanavanemat veel minu ema juures ja, ja, ja, ja võib olla ka teinekord mõned veel lisakülalised, meie sõbrad. Et siis on seda, too on seinast seina nagu ühes korralikus normaalses õhtu veetmise seltskonnas peaks olema ükskõik millest. Aga kõik teavad täpselt, kuidas tuleb tütreid ja ja Martit treenida, onju. Ei, vot vot selle lause kohta ma ei oska küll midagi öelda, sest sest ega, ega nihukest noh vaata, meil ei toimu selliseid treeningu vaidlusi võib-olla, või, või noh, ütleme, kui istume koos lihtsalt, eks ole sõpradega või või nende endiga, et me ei, ei ei üritata, et noh, et kuidas sadeldatu, kuule, aga teistmoodi veel parem või või pigem räägitakse väga palju, tegelikult nüüd on juba raske öelda, lapsed, eks ole, meie noored väga palju nad räägivad tegelikult sellest elust, mis neil seal rahvusvahelises ujumises on. Mina olen ju rahvusvahelises ujumises kättpidi sees ajult tiitlivõistluse ajal, kui ma olen koondisega väljas, eks ole, ju nemad istuvad ja suhtlevad nendes nagu oma sõpradega, kes on maailmameistrid, olümpiavõitjad, Nad suhtlevad nendega praktiliselt iga päev, eks ole, kas nad on siis ütleme samas trennis, kuni kui me rääkisime siin selles USA ülikoolis treenimisest või, või tänase päeva kõige suurema, võimsama suhtlemisringi Facebooki kaudu, eks käiakse ja suheldakse koguvatest, võistluste võistluste sees on nad saanud tuttavaks ja sinna võib tuua siukse väikse momendi küll sisse. Et tehakse ikka vahet nendel, kes on nagu me ütleme, õhtuses ujujad ja nendel, kes ei ole. Ehk siis, kui sa oled poolfinaali finaali mees, eriti finaali mees, siis sa oled juba täiesti oma kõrgseltskonnainimene nagu klubi liige absoluutselt absoluutselt. Enne seda sind lihtsalt ei teata, sinust vaadatakse läbi. Ütleme nii, et noh, need, kes nüüd ütleme, usas seal ülikoolides nende maailma tippudega natukene öises treeningus käivad, et nemad saavad nagu varem või paremini sellele otsale vähemalt lähedale ja ligi, aga et see on selles mõttes päris huvitav, et hierarhia toimib spordis. Sul on tüdruk või siis tütar, on ilusam öelda tütar Triin on maailma tipus ja poeg marti lähedal. Nad ujuvad veel, aga ilmselt mitte ju enam väga kaua vea, et on sul väike hirm ka, et nad lõpetavad mingil hetkel ära ja et ka sinu elu kuidagi saab hoopis teise mõõtme, sest sinu lähisugulastele ei ole enam võimalik kaasa elada. Seda hirmu ei ole, meil oli siin alles mõned päevad tagasi oli arutasime Mu abikaasaga seda, seda, seda olukorda, mis neil mingi aja jooksul kindlasti tekib, just selles samas valguses. Ja me jõudsime hoopis sellisele murele, et pagan võtaks, et, et noh, et kuidas neil läheks, et, et neil läheks hästi ka töökoha leidmisel. Ehk tegelikkuses on ju, niiet et nad on ju meil ära olnud nüüd neli-viis aastat, eks nad ei ole ju kodus elavad, et nad tulevad koju ainult nädalaks ja võib-olla kaks korda aastas võib-olla üks kord aastas? Beriti ka on olnud ka nii et pole üldse tulnud vahepeal paar aastat koju ja ainult Facebooki kaudu saama suhelda. Meil nagu ei ole seda hirmu, sest selles mõttes, et, et nad on nagu meist juba selles oma elu käigus nagu natukene juba eemaldu. Et kui me räägime sellest sportlikust osast nüüd selle juures, siis noh, ikka läheb ju nii, et kui ühe tegevuse lõpetab teist alustad, siis elad kaasa nagu teisele tegevusele. Et see sport ei ole igavene mitte kellelegi jaoks ja, ja siin ei maksa ka eriti palju põdeda seda, et et sul lähisugulane nii öeldakse. Ühe asja tahaks spordiga nagu lõpparve teeb, tähtis on see, et see elu läheks tal hästi ka edasi. Riho Aljand, sa oled valinud tänasesse saatesse ka kaks muusikalugu. Ütle esimene neist sisse, miks just see? Omavalitsus? Siin kõigepealt Fredi, Mercury ja Fredi Mercury on tegelikult ju minu noorepõlve aja niukene muusikaline nagu iidol on nagu vale öelda, sest ma ei ole muusikainimene, aga, aga minu lemmik vast ehk sellise häälega meeslavade peal. Noh, ma ei tea, kuidas see muusikast on õigem öelda, aga, aga ta lihtsalt mulle kohutavalt meeldib. Tore, kui lihtsalt meeldib. Jutusaade läheb edasi ja täna on meil külas ujumistreener ja noh, lasta ei saa, on väga umbmäärane määratlus, aga Marty ja Triin Aljand isa Riho Aljand ja Tarmo Tiisler on saatejuht vikerraadio poolt. Riho surumine on selline kummaline spordiala, et meile ilmselt kõigile meeldib ujuda. Suvel näiteks või talvel basseinis näiteks on kindlasti inimesi, kes vett kardavad, kelle jaoks veega kokkupuutumine on ebameeldiv. Aga üldiselt on see ju meeldiv tegevus, kas siis ujuda või, või lihtsalt vees ennast liigutada. Ja, ja ujumissport teisalt on selline, mis on läinud, mulle tundub nii numbrite rohkeks nii võistlusalade rohkeks, et selles orienteerumine on päris päris keeruline. Ja siis ongi ujumises see olukord, et ta tuleb millegipärast Eestis suurelt esile siis kui sinu lapsed ja veel mõned sportlased saavad Häid tulemusi. Aga ka siis, kui tuntud Norra ujuja siit ilmast ootamatult lahkub, nagu sel nädalal juhtus. Teleseriaal alpimaja tehakse ujujate baasil. ETV aastavahetuse klipp tehakse ujujate baasil ja, ja ujumine saab sellise valguse. Et on, sul on kahju ka, et ujumist kui spordiala võib-olla Eestis viimase 10 15 aasta jooksul. Nii väga ei hinnata, küll aga ujumist ja kõike sellega kaasnevat, et see on nagu rohkem jutuaineks. No selle mitmeosalise küsimuse esimeseks täienduseks ma ütleks, et võõrad nimetavad teisi basseinis liikuvaid inimesi, kes ei ole päris ujumissportlaselt lihtsalt suplejataks. Ehk noh, seal on ka üks väike, teine sõna juures olnud üks väike sõna väljend, aga, aga see meid nagu ei ole morjendanud, nii et tavainimene on meie jaoks supleja. Kui me räägime ujumisest nagu laias laias laastus ja tema positsioonist siis kogu maailmas on, on hästi palju ja väga-väga palju miljoneid ujujaid. Ja selle ala konkurentsitihedus ongi selgelt selles kinni, et et väga palju on alaga tegelevaid inimesi. Et siin võib-olla võib-olla niimoodi arvata ehk jalgpallureid korvpallureid on, on rohkem ja siis tulevadki suured armeed ujujaid. Nüüd samas jälle on see kinni võib-olla meie kodusituatsioon ehk et ujumine kui tippsport ei ole eriti tihedalt kui rambivalguses sellest, et punkt üks, mis on väga tähtis moment, on see, et ujujatel ei toimu väga tõsiseltvõetavaid võistlusi väga tihti. Ehk enamus perioodist käib treening, ettevalmistus väiksematest võistlust ei ole huvitatud ei ükski meediakanal ega, ega ka ükski niinimetatud päris ala võõras pealtvaataja, kui, siis tullakse huviga välja ainult tippvõistluste tiitlivõistluste olemasolul või rahvusvaheliste võist olemasolul siin. Nüüd veel üks moment selle asja juures võib-olla, ehk oleks see, et meil ei ole olnud ka aastaid tõsiseltvõetavat medali inimest ja kui on, kui on tugevad medalivõitjad inimesed ja nad püsivad kaua tipus, siis see õpetab võib-olla ka meediat rohkem sellest alast rääkima. Veel üks moment selle asja juures on ka see, et kui me, mida me ka kindlasti teame, et kui konkreetselt ujumisvõõras inimene tuleb ujulasse, istub tribüünile maha, muuseas tribüünide, ka bassein on meil üksikuid, see on järgmine moment vahele põikeks, mis, mis välistab võimaluse, tekiks tõsised fännide hordid. Ja meil sellist vahendit ka ei ole, ehk rahaliste vahendite teeksime näiteks Eesti meistrivõistlused Saku Suurhallis, sest basseinid on võimalik igasugusesse halli tänapäeval üles panna võistluste jaoks ja nii ta tiitlivõistlusel alati tehakse. Kui ei ole konkreetselt heade piisavalt suure tribüünide istekohtade arvuga kohta võtta. Ja nüüd tagasi selle selle niinimetatud ala mitte sees oleva pealtvaataja juurde, siis siis ta tundubki nii, et start-ker stardi järgi nimetatakse nimesid, kõik ujuvad mingisugused tulemused välja, siis jagatakse kellelegi medalit ja ongi kõik. Ja nii ongi ja nii ongi just nimelt ja, ja me ise oleme ammu selle selgeks saanud, et tegelikkuses on on, on üks pääsetee see kõige esimene, et tribüünid kuhu inimesi saab tuua ja teine pääsetee on see, et me hakkaksime andma, noh, ütleme niimoodi, kui ma olen Eesti meistrist, me anname välja konkreetset selgitavaid buklete kes on kes. Meil võista diktor küll üritab, üritab võimalikult selgeks teha, kellega stardis tegemist on. Aga see, seda informatsiooni selle väikse tutvustuse aja jooksul, mis seal antakse, ei saa piisavalt palju anda. Ehk siis Need, inimesed, kes tunnevad juba sportlasi, teavad, kes on missugusel alal rohkem tegija, vähem tegija, kes tuleb hoopis kõrvalt alalt tegema. Need inimesed tunnevad selle sellest ujumisvõistlust päris nagu korralikku rõõmu ja ja saavad päris hea nagu emotsionaalse nagu nagu elamus, ütleme nii, siis. Sa oled ise mitmes intervjuus öelnud ja, ja eriti just suurvõistluste puhul toonud välja, et siin basseinis on hea vesi ja siin on kiire vesi ja siin aeglane vesi. Mismoodi saab olla esikiire vesi, aeglane? Jämedalt öeldes on selle niinimetatud v kiirus kinni ikkagi sellistes lihtsates tehnilistes momentides, mis, mis basseinis kas on või ei ole ütleme tehtud. Ehk siis punkt üks rajaliinid me nimetame neid lihtsalt sadadeks, aga, aga rajaliin on nagu täpsem sõna selles mõttes, et need rajad, mis on tõmmatud, siis basseini Blair ripuvad ja mille peale ei tohi tegelikult rippuda just sellepärast, et kõrvalt ujuja võib oma jalga või kätte vigastada selle alla vajutatud selle rajakorgiga. Nüüd need peavad olema sellised, mis tõmbavad laine kinni. Ehk siis hõive poolt tekitatud laine jääb nendesse raja korkidesse kinni. Teine asi on, kui me vaatame v pealt, kõigepealt. Teine asi on otsaseinad. Kas otsaseinad on sellised, et see laine, mis tuleb kosujaga, sumbub sinna või põrkab tagasi, siis sõltub materjalist? Jah, jah, jah, ja ütleme ehituskonstruktsioonis, et ka näiteks konkreetselt, kas seal on kõrge äär madala ajal, kas seal on olemas? Noh, praegu pannakse, praegu pannakse need aukudega, ütleme elektroonselt seinad, mis aitavad seda laine sumbumist kaasa. Ja ja üks tähtsamaid momente, mis, mis on nagu teadlaste poolt kindlaks tehtud on, on see, et kui sügavam bassein ehk vähemalt kaks meetrit parem kui kahest poolest alates on see sügavus, siis on see vesi kiire. Madalas vees. Ei ole, see ei ole see nii kiire, sest sest ujub vajab kogu selle vee põhjani liikuma. Sügava puhul on ta ujub seal peal ja seal allpool on seisev vesi Sapsastest. Paremini kinni haarata, ujutakse vabalt ehk siis krooli ujutakse rinnuli, ujutakse selili, ujutaks liblikat, delfiini ka, aga see on nagu modifitseeritud nimi, ehk siis see on siis sama mis liblikas põhimõtteliselt jah, et mismoodi see sportlaste jagunemine sinna toimub, miks mõni sportlane tahab ujuda rohkem vabalt ehk siis krooli ja mõni tahab ujuda hoopis selili, et mille põhjal see valik tehakse? Eks ta ikka on tegelikult loomuliku treeningprotsessi käigus tuleb välja lihtsalt, et missugune, missugune ujumisviis nagu rohkem sobilik on ja kus sa rohkem edu saavutad? Mugavamalt tunned ennast? Sobivust midagi määrab või noh, kas mingit kõhulihaste Me. Kindlasti näiteks ütleme, konna rinnuliujumise puhul on põlve rotatsioon, on esimene asi, mis, mis kas toimub, kas on sulle antud loodusest kaasa või mitte, eks ole, mis tähendab siis mida, mis tähendab seda, et kui jalalöök toimub, siis see toimub kaarjalt otse taha lüües see edasi ei vii. Ja see tegelikult rinnuliujumise jalalöögil näiteks viib sääre Sa jala sääreosa on see, mille taha tegelikult sa v haagid ja millega sa lükkad ennast edasi. Ehk siis, kui tavainimene võtab käte, kõverdab põlvest jalad ja siis lükkab nad tagasi, siis ta liigub seal võib-olla 10 senti edasi. Aga maailma tipp rinnuliujuja lööb ühe jala lüües kolm meetrit edasi. Seal on seal vahe. Ehk siis siin on muidugi väga palju igasuguseid Altlõpumeetrilisi näitajad, mis siis ütleme siin jalgade, reie säärepikkused. Võtame keha pikkus võrreldes jalgade pikkusega, käte, siruulatuse, kämblad, kõik need, mis mõjutavad nüüd ütleme puhalt puhtalt edu ja samas näiteks võtame ka, ütleme, õlgade õlgede laiused või, või abaluusuurused, kuhu siis tõesti võivad kinnitada korralikult piisav, piisava tugevusega lihaste. Et see paneb nagu paika, et me teame, et näiteks rinnuliujujad, kompleksujujad on natukene lühemad krooli ujujad, delfiinid, ööd on pikemad, samastel, siin ja rinnuli on vähe, jõulisemad selili, ööd on kõige saledamad reeglina ja nendel ei ole ka ülemäära laiu õlgasid, see on looduse poolt, kuidas kellelegi on antud, see käib ikka sedapidi. Et niuksed. Aga üldiselt ujujal käsi ja jalalaba on nagu labidas. Peaks olema jah, ma ei ole näinud väikese jalaga väikese käega ujujat, kes väga kiiresti ujub. Nendel kõigil on ikkagi päris korralik, päris korralik labida sees. SpordiSu sohki tehakse, ikka püütakse teha ja mõnes sportmängus on isegi kukkuja, saad Benati, õpetatakse kohed ujumises võistlusel saab ka sohki teha, täna vähemalt kuidagigi. Ei ole võimalik, tähendab, ütleme niimoodi, et On olemas variante, mille kallal tegelikult alaliit töötab, on probleem, on näiteks linnulöömise veealuses veealuses töös ja seal on spetsiifilised praegu lubatud määruste järgi ühe defin jalalöök. Nüüd kiputakse üritama, aeg-ajalt lõi aga teist jalga. Et see on küll selline asi, aga Softki sohki tegemise ütleme muidugi teadlik sohki tegemise võimalus on praktiliselt nii miinimumini viidudest, noh, ütleme pärast startupi pärast pööret võib veel olla kuni 15 meetrit, kui me jätame selle rinnuli, on see kõrvale, sest seal võib ainult ühe tsükli teha, vee all. Võib minna nii ebaõnnestunult, et sa tuled pea peaga välja näiteks 15,2 meetrit ja seal on kinni puhtalt ütleme niisugune noh, nagu tööõnnetusest see asi ja kohtuniku rida on see, et kas ta nüüd pani tähele või pannud tähele ja, ja me teame, on ka tiitlivõistlustel tähelepanuta jäänud mõningad niisugused tehnilised määrusterikkumised. Ja on ka selliseid, mis on nähtud ja on kohtunike kolleegiumi arutelu alt siis lõpuks nagu lõpuks lahendatud, nii nagu nagu õige olnud. Ja kas sa vahel oma abikaasaga või lastega niimoodi basseinis käid, et nagu supleja, et lähed sinna ja siis ujud natukene ja siis seisad seal basseini otsas ja siis ujud veel natuke, lähed sauna vahepeal ja siis lähed jälle ujud natukene siis jälle ja ja niimoodi siis nagu käivad enamik inimesi. Ei ole siukest asja olnud ja kui me oleme käinud koos, siis noh, see oli ka juba üksjagu ammu aega tagasiost, nad elavad ju praegu oma elu nagu väljapool Eestit, aga aga me käisime. Me käisime randades koos. Rannas on mõnus olla, viskab pikale, siis käid vahepeal vees suplemas, võtad päikest ja mis sa näiteks meres teed, seal ka ujud või seal ikka nagu normaalsed inimesed. Ei noh, eks ma ise ole ka ikka natuke normaalne, aga, aga ma ujun jah. Et ma ei oska minna, nii et ma lähen vette ja kastan ennast, et ilmtingimata ma pean ikka ikka mingisugused mingisugust Arud meetrit ikka ujumetssead nagu, nagu seda õige asja saanud, muidu on nagu, jääb nagu natuke nagu õmbleja tunne jääb pesu palist vett pähe, nagu see pole nagu see. Rõõm oli sinuga juttu rääkida, tänane jutusaate külaline Riho Aljand ujumistreener ja Triinu ja Martial jandi isa. Sul saab olema ees huvitav aasta, mis on juba alanud ja loodetavasti järjest huvitavamaks ka läheb edu sulle selleks, aga üks laul on meil veel kuulamata sinu valikul ja miksi. Noh, kuis Raisin võetud maailma niukesed huvitavamatest muusika inimestest alguseks siis siis teine oli nagu mõeldud kodumaistest. Ja, ja Tõnis Mägi ehk Mäks on, on teine selline selline laulja, kes on Mul noorest peast saati väga, väga, väga nagu hingelähedane olnud ja tema laulud kuidagi lähevad hästi sisse. Ja Koit on muidugi selline eriline, aga, aga, aga see ei tähenda seda, et ma ta koitu kuulata. Hakkasime just aitäh veelkord, jutusaate külaline oli Riho Aljand, Tarmo Tiisler oli vikerraadio poolt siin küsimusi esitamas ja taas nädala pärast saab osale aitäh kutsumast. Teaksid tulla. Ja.