Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte kuuenda mai sündmustest MINA OLEN Tõnu Karjatse. Opositsiooni meeleavaldus Moskvas on muutunud vägivaldseks, eriüksused on hakanud avaldajaid laiali ajama. On surma saanud vähemalt üks inimene. Euroopast peetakse täna nii Euroopa Liidu kui ka eurotsooni tuleviku koha pealt olulisi valimisi. Prantsusmaa presidendivalimiste lõppvoorus on vastamisi ametisolev riigipea Nicolas Sarkozy ja tema oponent sotsiaaldemokraat Frans. Sarkozy jõuline kampaania on viinud selleni, et vahe Hollande'iga on arvamusuuringute järgi kahanenud nelja kuni kaheksa protsendini. Siiski pole ükski ennustus seni prognoosinud Sarkozyle valimisvõitu. Kreeka valimistel on oodata huvitavat tulemust, sest seni riiki valitsenud kaks parteid Slovakkia Uus Demokraatia saavad ilmselt tugevamaks. Lotuse tekkiv poliitiline segadus võib ohustada euroala paranemist. Täna said Pärnu linna ja maakonna koolide õpilased, kes õpivad koolis riigikaitset, Eesti sõjameeste mälestuskirikus tunnistused kätte. Setomaal tähistati jüripäev vana kalendri järgi. Püha Jüri on sõjameeste, rüütlite ja talupoegade kaitseb Jaak ning tema austamine on üsna laialdane. Näiteks Gruusias. Eesti Draamateatris esietendub briti näitekirjanik David Edgari nelipühad, milles on juttu multikultuurse euroopa probleemidest. Jaga kunstist. Näidendi tõi lavale varemgi eesti teatrites töötanud Bulgaaria lavastaja Mladen Kiselovi. Ilm püsib vihmane, homme peaks olema ilm veidi rohkem päikeselisem. Esmalt Moskvasse, kus opositsiooni meeleavaldusel muutunud vägivaldseks Palotne väljakule Vladimir Putini presidendiks astumise vastu kogunenud meelt avaldama tuhandeid inimesi. Krister Paris on kohapeal. Antud hetkel on see opositsiooni neid keegi teistpidi olema Putini inauguratsiooni vastu muutunud veidikene inetumaks ja igatahes pole taolisest demonstratsioonidest nagu alguses oli juttu siiamaani asja saanud, mingi hetk teatati laba pealt, kuigi kõnelejaid ei lasta politsei poolt läbi, mispeale kogu rahvahulk koondus, peaksime ikka tänavale, väikeste kitsaste diplomite, mine kogul sitast, aga selle rahvamatja kaunikesti ikkagi kitsale ristteele ning seal tekkis paras rüselus. Omoniga küll lasti õhku rakett, küll lasti suitsu, isegi täpselt ei saa aru, kelle poolt iga ta pisargaasiga tegemist joonud pisargaasi ma tunnen ära. Aga igatahes praegusel hetkel ma näen, kuidas rahvas jookseb minu poole, täpsemalt ei ole rahakassa kaugemal, kus lihtsalt KaPoladusterite mingit levi on asunud. OMON rahva peale tulema tundub küll. Igatahes. Mulle paistavad silma mingid kiivrid, mis siiapoole lähenevad tõesti omannaga hakanud rahvas silla pealt parasjagu välja suruma ning räpiga tekitanud ette järjekordse tõkke ja poole, et väga vägivaldseks pole veel siiamaani läinud kuigi selline uhta küll olemas, et vahepeal oli ka periood, kus rabas omakorda amoniaalike tagasi surus. Nii et rahumeelne münte pidi veel aset leidma. Pole millestki hoopis teistsuguseks. Kas need meeleavaldused on varem ka sedavõrd vägivaldseks läinud? No mitte ülekaalulise mitmetaolises ulatuses seltsingud selles mõttes loomulikult vähenenud väikesed, umbes 200 500 osavõtjaga meeleavaldused on politsei samamoodi lihtsalt laiali peksnud, häirivate kongi vedanud. Kuid nii suure demonstratsiooniga pole veel siiamaani politsei küll lib lähiminevikus kokku puutunud. Aitäh Krister, hoia ennast. No praeguseks on laekunud teadega ühest hukkunust surma sai fotograaf, kes pildistas meeleavaldust viienda korruselise elumaja rõdult ja kukkus sealt rahva sekka. Viimaste teadete kohaselt on miilits vahistanud ka kaks opositsiooniliidrit Sergei usalt soovija. Aleksei Navalnõi. Prantsusmaal toimub presidendivalimiste lõppvoor ametisoleva riigipea Nicolas Sarkozy vahe Sotsialisti François Hollande'iga on arvamusuuringute järgi kahanenud nelja kuni kaheksa protsendini. Kadri Kukk räägib lähemalt. Hoolimata külmast ja sompus ilmast olid Pariisi valimisjaoskonnad valijatest tulvil. Keskpäevaks oli valimas käinud 30,7 protsenti valijatest, mida on pisut rohkem kui presidendivalimiste esimeses voorus. Kaks nädalat tagasi jätkab Pariisi 15-ni linnaosa ühe valimisjaoskonna peakoordinaator. Jomminažeer. See osa Pariisist on alati väga aktiivselt valimas käinud. Võime eeldada, et valimisaktiivsus tuleb vähemalt 80 protsenti. See järjekord siin ei ole kuigi pikk, inimestel tuleb valimisjärjekorras oodata umbes 10 minutit siinsamas kõrval, valimisjaoskonnas tuleb oma järjekorda oodata pool tundi. Valimisjaoskonna koordinaator arvamusuuringud ennustavad, et Sotsialisti Francois Hollande'i edumaa-ametisoleva riigipea Nicolas Sarkozy ees on kahanenud neljale protsendile. Siiski tunnistavad mitmed Sarkozy nõunikud, et pelgalt suure ime läbi on ametis oleval riigipeal võimalik võita. Franso. Hollandile on põhimõtteliselt tingimusteta oma toetuse andnud ka mitu esimeses voorus valimistelt välja langenud poliitikud. Näiteks tsentrist Francois Bay kuu roheline ebažürii ning vasakpoolne soon Lukmelen tsoon. Kas see tähendab, et dollaan peab oma programmiga liikuma senisest veel enam vasakule, et vastata ka nende valijate ootustele? Jätkab Gustav Kalm Pariisis, Jansbo Ülikooli magistrant. Kõigepealt on see, et eksju Holland näiteks tulumaksuküsimustes adressaadi soomlasitsioonist pärast seda soon oli omaettepanekuid välja käidud plaan pakub välja, et selles kõige kõige kõrgemal tulumaksujupile Aleksei tulumaksumäär 75 protsenti Eestis inimestele tundub jabur, aga mis prantsuse kontekstis on ja ajaloolises kontekstis kogu Euroopas on tegelikult täiesti normaalne ettepanek. Ja teiselt poolt ebažürii, kes oli roheliste kandidaat, et see on võib-olla isegi rohkem poleemikat põhjustanud, nagu võib-olla ka toetustallaadile iilit hästi ranged seisukohad tuumajaamade seisukohas ja siis Olaandun oma seisukohti ka nagu, kuigi need on väga hägusad, et on öelnud, et tahab tuumaenergia osakaalu plantsemal tagasi võtta Prantsusmaa kõige suurem tuumaenergia osakaal Euroopas, mis nagu ligi 70 protsenti kogu energiatootmisest siis on kõik väga hägune. Uurisin Pariisis ka valijate meeleolusid, mis ma oskan öelda reformi ma leian, et see riik vajab reforme, et saada kontrolli alla Tööpuudus. Struktuursed reformid on minu jaoks kõige olulisemad, kõneles sill rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk päris. Kreeka valimistel on oodata seni valitsenud kahe partei Pasok ja uue Demokraatia tugevat kaotust. Kreeklastel on valida 32 partei vahel. Seetõttu võib poliitiline segadus kesta veel kaua, enne kui valitsus moodustatakse. Sea kohustab euroala paranemist, jätkab rahvusringhäälingureporteri Katrin Jürisoo Ateenast. Üldiselt arvatakse, et vanemad inimesed võtavad kuidagi harjumusest praeguste parteide Pasoki ja Uus Demokraatia poolt, aga need inimesed, kes meie ka olid nõus rääkima, Ma siiski väitsid, et pigem hääletavad nad mõne teise partei mõne vasakpoolse maailmavaatega partei poolt. Kõik nad väitsid, et ta muutust kuigi palju ei olnud nõus konkreetselt nimetama, kelle poolt nad hääletasid, aga aga see oli selge sõnum, et need, kes praegu võimul on, peavad lahkuma. Põhiprobleem on, et nende on igasugune usk tulevikku ära kadunud, nad ei näe sellest riigist, võiks saada midagi mõistlikku riigi. Mõtlesin, et siin tulevate aastatega kindlasti on nende isikute peale vihased, kes on valitsuses tahavad, et need inimesed, kes on viinud sellesse olukorda, kus praegu ollakse, nemad, lahkuksid võimule, tuleksid uued inimesed, muuteid, reegliga, see, mis praegu välja pakutakse nende poliitikute poolt, kes on võimul, ei ole neid viinud mitte kuidagi paremuse poole, võin ainult kogu aeg hullemasse olukorda. Loodetakse, et uued inimesed äkki leiavad mõned uued võimalused, uued teed, kuidas asju paremini teha. Aga kuidas konkreetselt, mida tegelikult muutma peaks? Ega neid vastuseid väga kergelt ei saa. Esimene on see, et tulemused saabuvad kell seitse. Need on väga esialgsed tulemused siis ja hiljem jooksvalt ootame siis täiendusi, siin ei olda päris kindlad, et kas enne südaööd on teada Nüüd aga koduste asjade juurde Eesti sõjameeste mälestuskirikus said tunnistused Pärnu õpilased, kes õpivad riigikaitset. Ester Vilgats. Riigikaitse valikainena on kõikide Pärnu linna ja maakonnagümnaasiumide ja keskkoolide õppekavas vaid ühes keskkoolis pole sellist õppeainet. Täna anti riigikaitse õpetuse tunnistused lastele pidulikult kätte Tori kirikus. Mis on Eesti sõjameeste mälestuskirik? Küsisin õpilastelt, miks see aine neile meeldib. Maris mandri Pärnu hansagümnaasiumis, mis valikainete vahel siin on, valida oli, meil oli päris mitu valikainet, ma mõtlesin, kas võtan praktilisem, kas keemia, kuna ma valmistun keemia riigieksamiks või siis riigikaitse, mis mind ennast rohkem huvitas, ikkagi riigikaitse, mis seal kõige huvitavamad allkiri on, muidugi ma arvan seda, et kõik nii, et soovitad teistelgi, kui valida riigikaitset ja et ikka tuleb kasuks ja patriaat olla, et siis, et siis riigikaitse on ikka õige koht. Häädemeeste keskkooli 12. klassi õpilane Antti kiilas, mis valikainete vahel on valida, oli kas turism, riigikaitse? No mis seal kõige huvitavam oli, rohkem müts või kokku ja lahtivõtmine. Ja sai lasta märkida. See on igati selline aine, mida tasub kõigil õppida, kui on valida kindlasti. Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov ütleb, et tegelikult võiks riigikaitset õpetada juba põhikoolis. Seda sellepärast, et riigikaitset õpetaksid meesõpetajat, kellest on põhikoolides väga suur puudus. Üks argument, myyd õpetaja kooli vaevalt 15 protsenti on meil maakonnas meesõpetajaid ja vaadates täna tiin aktusel gümnasiste poisse sirge rüht, ülikonnad seljas, lipsud ees, aga see kõik on ju arendatav, kasvatatav, et teretulnud oleks, kui suudetakse õppejõududega muidugi karta, et alles siis koolis ka meesõpetaja just. Eesti Draamateatris esietendub briti näitekirjaniku David Edgari nelipühad siin varemgi lavastanud Bulgaaria lavastaja Mladen. Kiselovi sõnul on Eestis palju andekaid näitlejaid ja teatrit kõrgelt hindav publik. Lähemalt räägib Karin Koppel. Näidend nelipühad on kirjutatud 1994. aastal ning lavastaja Mladen Kiselovi sõnul on selle saatus olnud õnnelik kuna seda mängitakse edukalt paljudes riikides. Lavastus räägib ajast, mil Ida-Euroopas Ta liitus ülejäänud Euroopaga kuid koos õigluse jaluleseadmisega sündisid lavastaja sõnul ka probleemid, mille eest tänapäeva Euroopa seisab. See on lavastus, mis räägib pika ja senini kestvat lugu, ütleb lavastaja. See on nagu juur, millest praegune Euroopa on võrsunud. See on lugu sellest, kui raske on olla inimene selles maailmas, mis on üha ebainimlikum Laden kisse lav leiab, et põgenike küsimus võib muutuda aktuaalsemaks ka Eestis, sest sõjad ei lõpe ja põgenikud hakkavad ka rohkem põhja poole suunduma. Lavastuses kasutab ta Arvo Pärdi muusikat, mis on kirjutatud samal perioodil, millest näidendiski juttu. Selle ajastu dramatism peegeldub ka Pärdi muusikas, ütleb kisse Low. Mulle tundub, et see on ainus, mida seal kasutada. Eriti veel, kuna teeme seda Eesti Draamateatris. See on kõige loomulikum kombinatsioon. Näidendeid mitmetes riikides lavale toonud lavastaja ütleb, et Eestis töötamine meeldib talle alati. Kuna ta tunnetab kolleegide entusiasmi ja eriline, on ka siinse publiku suhtumine. Teatrit peetakse eriliseks paigaks. Näitleja Mait Malmsteni sõnul on välislavastajaga töötamine huvitav ning eriti näidendi puhul, mis räägib multikultuurse pahupoolest. See sunnib tema sõnul mõnd probleemi veidi avaramalt vaatama. Kokkuvõttes tundub mulle räägitakse siin põhiteemana teineteise mõistmisest, teineteise tõlgendamisest ja soovist ja mitte soovist teineteisest aru saada ja kõikidest sellega kaasnevatest probleemidest ja konfliktidest, mis tulenevad, sellest ei püüta näha, kulissid taha, kuidas erinevad religioonid mõtestavad lahti erinevaid olukordi ja kuivõrd dogmaatilised võivad olla kummagi poole suhtumised teise suhtes ja kuivõrd see endaga probleeme kaasa toob. Mait Malmsteni sõnul on probleemid, mis pärast Berliini müüri langemist Euroopas tekkisid, nüüdseks ainult süvenenud ning neil ei näi lõppu tulevat ka Draamateatri suures saalis. Täna esietendub lavastus, nelipühad ei anna paraku optimistlikku lahendust. Kodumaal tähistati täna jüripäeva seon Värska templipüha, mis on piirkonna jaoks kõige tähtsam. Igor Taro. Tiib lohetapja ratsanikud, kes on läbistanud odaga hobuse jalge all, olevat Madun kristlikus kultuuriruumis küllaltki levinud. Seda võib näha nii moskvapapil kui ka suurel ikoonil, mida Värska templipühal ümber kiriku kantakse. Ka Värska kiriku lähedale maetud seto suur lauluema Anne Vabarna on loonud püha Jürist laulu. Laulu eestütleja on Anne Vabarna järeltulija Jane Priks. Värska ja selle ümbruse jaoks on tegu aasta kõige tähtsama pühaga ka need, kes elavad juba mitmendat põlve. Konda eemalt tulevad oma juurte juurde tagasi puhtuma nii elavate kui lahkunud omastega. Kõneleb linnuse Marie. Kerkokerdas kind, lahe, et ikkagi Verska versa kerikonna, Jüri kerko Perastuldasumastaal matuste pääle, et nagu meil komme, Soomete et Süvacia pakutas ikka pitsi kah nii lahkunitele kui ka elavatelt ikka tervist pole siia. Ja siis ta peast Toompeale lõunat kellakate haigu nakas. Jüri Kirmas. Kui sidemeid elavate teispoolsusesse läinute vahel on taas kinnitatud, peab rahvas maha korraliku. Külapeo Kirmase ning selle najal on ka näha, et suuline pärimuslaulu ja pillimänguoskuse näol on piirkonnas üsna tugev ja Püha Jüri austatakse siis neis paikades, kus on tugev pärimuslikke taust, selgitab Värska preester Zakaria sleppi. Setomaal mis on Lääne-Euroopa kontekstis ikkagi väga-väga tugeva suulise pärimusega piirkonnas on Püha Jüri austamine üldlevinud. Lisaks setomaale ma arvan, et võib-olla geograafilise Euroopa kõige tugevamas suulise pärimusega piirkonnas ehk siis Gruusias jüripäeva loetakse ka põllutööde hooajal. Kus on aga igal juhul on see hea võimalus tunda kevadest pisut rõõmu, enne, kui suur suvine tööperiood täiel hool käima läheb. Igor Taro rahvusringhäälingule Värskast. Ilm on öösel enamasti pilves, sajab vihma, paiguti on sadu tugev ja võimalik on ka äike. Hommikul jääb sadu järele. Puhub põhja ja loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja on öösel kolm kuni seitse kraadi. Homne päev tuleb taas päikeseline, puhub läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, sooja 10 kuni 15 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja jälle kuulmiseni.