Tere tulemast õhtule. Ega amet leiba küsi. Täna on koos mehed, kes oma päriskoduks merd ja laeva peavad. Täna oleme koos mootorlaeva Tallinn mugavas salongis. Täna on teie õhtu, austatud meremehed. Enne kui merejutte teie suu kaudu kuulama hakkame vast annaksime sõna Eesti merelaevanduse ülema asetäitjale, meresõidualal Paul Roht. Laanele, palun. Esiteks tahaksin kõiki tervitada. Tallinn Ma mõtlen laeva teise tunnete natuke, ta kiigub, toob ilusaid meenutusi. Täna siiski, publik on selline, kellele palju valetada ei saa, kuna kõik on meremehed, no arvan siiski umbes 10 protsenti on asjas tõde. Siis te olete tõesti tõe eest. Nii et ma arvan, et jutusta, aga julgesti külme, usume. Igal ameti õhtul oleme me rääkinud ametiajaloost ameti rõõmudest, ameti tulevikust. Oleme seda teinud naljaga pooleks ja miks seda mitte teha täna teie keskel? Kuna me oleme laevas, siis sõna on selle laeva kaptenil, kus me praegu viibime. Karl Lemettil. Tere tulemast meie laevale, lugupeetud külalised ja vanad sõbrad ja seltsimehed, kelle hulgast ma mõndagi näen, võib-olla peale kahtekümmend aastat või, või mitukümmend aastat ei ole trehvanud. Mul on suur rõõm kõiki näha ja loodan, et väikene, niisugune mälestus jääb meile kõigile sellest õhtust. Kapten Leemet ütles õigesti ja toredasti, et mõnda teie seast ei ole paarkümmend aastat näinud. Aga eks see ole ka päris loomulik, sest missuguses laevas olnud rohkem kui üks kapten härra siin täna minu andmetel üle 15. Peale selle on siin teie hulgas esindatud peaaegu kõik Need mehed, kes laevas tööd teevad ja laeva möödanerd juhivad. Meie ametiõhtutel alati musitseerib Raivo Tammiku trio ja alati on ka meiepoolseks külakostiks teile üks solist. Täna laulab teile Jaak Joala. Meeldival. Nüüd on järg teie käes. Mida te arvate merest ja meremehest? No neid niisuguseid inimesed kui meremehed, neid ei olegi maa peal teisi, kes on nii internatsionaalsesse, rahvusvaheliselt, temal on ükstakõik, kas musta või valgekesta on, kuid ainult teenis, on. Ja meremees on üks rahvas kes armastab merd, armastab elu ja ma soovitan igale noorele tütarlapsele, kui poisile vähemalt kolm kuni viis aastat sõita merd, ta õpib elu nägema, ilma tundma. Ta võib uhke olla selle peale, et meri teda kannab. Ma võin ütelda umbes 35 40 protsenti. Neptun viskab kaldale tagasi ka neid, kes ka kõige parema tahtmise juures võiksid olla väga head töömehed merel. Kuidas sellest nüüd aru saada, seda tuleb nii võtada, võib-olla merel on tõesti parem, kui maa peal suudaks teha palju, kuid ta ei kannata merd. Maitsesin Neptun, viskab nad kallale tagasi. Mul on verekoolis karu, tänavaltised, niuksed, mälestused, see oli 58. aastal üks tore Saaremaa poiss oli, ta nimi oli Pettai, Chuck ja küll lühikene kaaniguzapitadžubki oli. Ja seal oli 60 õpilast mootoriklassis. Ja muidugi oli niuksed vendasigaagis, tõmbas siidi. Nii õeldakse rahvakeeles, et kuidagi läbi vedada, einestada kolme plussiga või kolmega, aga see mees õppis oma töövaimuga ja sest ma vaatasin, ainukene mees, kes selle 60 hulgas nüüd on, tuleb üks tõeline meremees, et on Saaremaa poiss, pealegi veel. Ja nii kurb, kui see oli, kui ta lõpetas ka väga eaga läksid välja uureliga ja ta viidi SRT peale kahe nädala pärast tagasi, kaalus andis midagi 42 kilo oli kaks nädalat nii palju merel alla tõmmanud, tähendab, Neptun ei soovinud teda näha, seal ajas ta maale tagasi. Keda siis armastab? Noored teevad päris õigesti, kui nad merele lähevad, meri nõuab ikkagi tugevaid tublik mehi. Ja kes juba ütleme, selle mere karmused on läbi teinud, sellest saab ka hiljem maa peal. Tubli mees, kui ta ükskord merega hüvasti jätab. Meri, meri on yks ilus meri on üks armas, tan, kui mürk, ta on täiesti mürk või Tajalid merd sõitnud ja põhja, sinna enam ei saa seal nii suur igatsus ja siis, kui ma läksin siia piilita rända. Mul oli niisugune tunne, et ma oleks lendanud merele. Mertab armastava mina olen seda teinud terve aeg, vahetevahel muidugi tuleb maitsega armastada, aga peamine ikka meri, nüüd ma olen juba vana, mees on juba ära jahtunud, aga mere vastu nagu kuum armastus siiamaani, kui saan ikka jälle merel, meri nõuab pikemaaegset armastust, pikema aegsed armastust ja, ja see armastus peab olema nii kindel ta vaest, teinekord TTK võtab iiveldama ja ja, ja, ja uhkus ja aga kui ta jälle ilusaks läheb ja, ja päike paistab ja, ja ta süveldab ja siis on ta tasunud kõik sellelt vaevad jälle ära. Nii merd peab armastama ja ta armastab ka sind. Need, aitäh. Meremehed vast on kõige suuremad romantikud. Ja seda pärast, et nende tee algab ju alles ikka noorelt. Kui inimesed on alles nii, nii täis indu ja täisluulet ja siis nad otsivadki seda just merelt. Ja see on kahtlemata õige, et nad seda sealt leiavadki. Sest ikka kaunimat ei ole kui õhtud merel. Sest maal seda inimene kunagi ei näegi, mida inimene merelt näeb. Meremees on niisugune mees. Ma ise peab tundma iga mehe psühholoogiat, kellega seltsis ta laevas sõidab. Et seal üldse sõita, saada, see on nagu perekonnas. Ära mõtle, mitte selle peale, kuidas sinul oli ja vaid mõtle selle peale, kuidas selle meeskonnal on teistel sinu kaaslasel, kes on sinu perekond kuidas nendel on ja seal on tähtis see, ära oota seda, et sinul oleks ja vaid vaata, kuidas sa teise mehe hädast välja tõmmata. Ja kui niisugune inimene satub laeva, vot see ongi meremees, muidu ta ei ole üldse meremees. Inimesed on merd sõitnud väga ammusest ajast, palun juttu puhuma meremuuseumi direktorit Antslannad, palun, mereümbritseb meid niivõrd tihedalt Eestimaad, Eesti rahvast, et ta kohe tahes või tahtmata peab sinna mere peale minema. Ja sellepärast ka näiteks juba meie kõige kaugemad ja esimesed teadmised ja mis annavad arheoloogilised juba kuskil seitsmendast kuuendast aastatuhandest Kunda juurest, isegi seal oli vana asulakoht järves saarel ja muidugi, et sinna pääseda, siis pidi seda vett ületama mingisuguse liiklusvahendiga, nii et need esimesed Sisvee sõitjad hilisemast ajast on muidugi meil täpsemalt juba andmeid. Näiteks on meil üks väga huvitav asi teada, et umbes 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar võttis ette vägeva sõjakäigu Eestimaa vastu, et karistada neid paganad, kes julgesid tema maad rüüstada. Mida see faktile näitab, see näitab jälle seda, et tähendab eestlased, siis juba sõitsid ka julgelt üle Läänemere aastal 600 ja võib-olla isegi ilmselt ka enne seda. Sest kui juba selliste retkedeni välja minna, siis pidi muidugi olema juba varem sõidetud olevama juba suuremaid kogemusi. Ja nii neid andmeid muidugi võime ka väga igalt poolt meie esimene suuremat kirjanduslik, kus teated on, on ju olemas Läti Hendriku kroonika kus on siis üks väga ilus lause jalistria maa ligi Taani kuningriiki jõudes leidis ta Saaremaa paganad, eestlased 16 laevaga eest. Nii et näete, siis me siin näeme, kohed, meie, eestlased juba ja see sündiski aastal 1203, et sellel ajal siis ei kardetudki nii seilata mööda Läänemerd ja võib arvata, et ka võib-olla isegi kaugemale minti. Kuigi meil selle kohta andmeid ei ole, olevad on hästi suured, siit sabasest kroonikast võime edasi lugeda, et üks laev ühe laeva peal näiteks 60 meest praegusel ajal minu teada vist aina pealegi. On natuke suurem meeskond, aga harilikult kaubalaeval nii suurt meeskonda ei ole. Näiteks 1550-l aastal vedas Saare-Lääne piiskop Pärnu ja Läänemaalt otri kuravale Kihnu kuutidega või öelda ühesõnaga kihtu laevadega, mis jällegi näitab, et ka keskajal olid eestlased siis vägevad laevaehitajad ja meresõitjad, kui juba nende laevu isegi piiskopid kasutasid. Sest näiteks on isegi teada niisugune fakt, et 1620. aastal et Kihnu elanikud piirduma Teo kohustusi täitma, sellega te ehitasite Pärnu lossile laevu, see näitab jällegi meie laevaehituse taset. No siis võib-olla võtaksime ühe huvitava fakti veel. Balthasar Russovi kroonikast. Näiteks on üks niisugune huvitav asi, et küünlapäev vähemalt 1568. aastal tulid Tallinna üks saksa laev, kus ka saksa naisterahvaid peal oli ja see oli imeks Liivimalt, sest sel ajal on tal seal ikka kõige kõvem ja enne ei ole seda iialgi kuuldud. Mis pärast laed nii üle aja taina tuli, see tuli, sest detanya Lübecki Orlotki laevad ja peale nende veel Danske saagipüüdjad suve ja sügise päevil vägevalt merel olid ja tallinlastele kõigile rootslastele sisse kinni panid. Aga siin on ka üks niisugune vastus rahvale, kes alati huvitav, kas ka Läänemerel mereröövleid olnud, see tähendab ikka neid laevu, röövitud nad suvel sõita ei saanud? No astume võib-olla üks, sadakond aastat edasi. Vähe, isegi vähem siin jõuame aastasse 1842, on teada, et sel aastal võeti kasutusele esimene aurik Eestis. See oli siis Emajõe ääres ehitatud väike laevukene, kes siis sooritas sõite Peipsi järvel ja ka Pihkvasse kaupa võttistes 15 tonni, nii väga väike polnudki, siis. Aga kui ta lõbusõite tegi, siis tal oli 150 reisijat peal. Nüüd me jõuamegi juba päris kaasa ligidale, aitäh. Ja nüüd ma paluksin paar purjelaevameest, kes on siis nüüd sõitnud purjelaevas. Ja iga uus teatri keeruliseks liiga praegu räägiliselt, keeruliselt elambava tehnikast ja ka tol ajal Väigide purjelaeva oskab, igaüks said, tagauuring on üks keeruline masinavärk ja aga tegelikult see masinavärki loll. Merel tehnika areng oli järsku tõusu nii suured aga maal ta läks nii-ütelda pidevalt pideva kurve kyljes poole. Jah. Algasid, mida meresõitja 28. aastal lendab Ahvenamaa suurte purjekate ka. Just praga laupäeval rääkisid, et Soomes olla juba vähe neid meremehi, kes on ümber selle kapordi sõitus purjelaevaga. Aga mina olen siis ükstiisugusest vähestest afiel oma purjekaga sõitsid ümber selle viljenda küür Palamast läbi viidud. Aga tänapäeval vanaema ajab asja ära, purjekal ta enam ei ole, nii et neid meie vähese palju neid võib Eestis olla. Minul ei ole küll õnn olnud ühtegi teist kohad siis purjelaeval sõitnud. Jah. Ja ei saanudki ümber. Purjelaevas on kõige raskem kui tuled torm peale purjede, ärakorjamine või purjede, vähendamaks öeldes, rehvimine. See on tavaliselt üks raskemaid töid. Laevades siiski mehi oli võrdlemisi vähe, viimastel aegadel, kui mina sõitsin kolmekümnendatel aastatel, aga üle ookeani ma olen sõitnud purjelaevaga ookeanis, muidugi ei ole. Purjelaeval kui passaadi tuultes ja siis purjede vähendame, siis seal on peaaegu tavaliselt alati ühesugused tuuled ja purjute Anssimine, 11 peale minemine või kuidas nüüd maameestele selgeks teha, tähendab, kui vastatuult tuleb minna Kreitsida proovida siis tuleb terve Aegi purjed viia üle ühe poolt teisele poolne jutt. Ja see on tavaliselt niisugune töö, millega üks vaht toime ei tulnud ja siis tuli alati kui siin kitsastes kohtades nagu Taani väinadest Silmelgitsates väinadest tuli niimoodi tervaenkaks vahetust väljal olla, nii et niisugust magamist ei olnud, et võtsid püksid jalast ära ja kobisid koisse. Kui oli kitsaskoht, siis iga kord, kui nii-öelda hingamine tuli või teise ALSi peale minek, siis tuli kaks vahti, väljas kutsuti vaba vaht, k goistvale kujulises tuult veel natuke palju. Niisuguseid asju kui roostekloppimist ei olnud, aga muidugi näe, tuli tõrvasid jälle sellepärast, et sai tõrvaga määritud veeblinguid ja tak last. Ja kindlat kätt ei tohtinud tarvitata. Siis puukingadega masti tohtinud minna paljajalu ei paljajalu ka saapad puukingadega, Distkümnendaipu kingadega võis libiseda ja ohutustehnika tol ajal küll ei olnud nii õitsemise järel kui praegust, aga lubatud ka. Oli kapten, tulime Euroopasse ja siis tavaliselt ikka tuli, purjemaskid, tulid appida, aga ookean ei ole ju kuidagi kunagi rahulik, tal on ikka, kui just ei ole tuul, siis tal vana laine ummikas käib seal ja ja ikka see laev kiigub ühele ja teisele poole. Ja noh, kapteni tahtmine on jumala tahtmine ja mastid peavad saama kraabitud ja siis niimoodi mulle juhus, kapten mind siis andis nii-ütelda tööotsa kätte ja saatis mind siis masti traat, naersin Stalingule ja istusin siis seal jahtudes, käes kraapia ja teise käega, siis hoidsin kinni. Niisiis, kui laev nüüd allapoole vajus, siis maa kraapisin kahe käega, siis kui ta tagasi tuli teise külje peale, siis ma hoidsin jälle kahe käega kinni ümber masti ja ja niimoodi ta mind hoidis seal kuni lõunas saalis, siis ütles ikka, et tule seal, Thlawi sa seal ikka ülevat tuulutab ennast. Ja muidugi tulin sealt alla, ma ei mäleta, kui palju seda kraabitud, sest seal oli aga noh, üks meetrit seda küll nüüd ei olnud. Ei olnud. Nii et purjelaevad, no mis seal oli, niisugune rätsepatöö oli käepärast ja nõela ja niiti ja seda sai nüüd purje buldonist läbi küll koobaste aetud. Siis sai liigitud purjesid ja aga niisugune kui purjeliikumine muidugi oli nüüd mingisuguste madustele, ta ei olnud sellega tegemist, Pootsmann ja, ja vanemtüürimees niisuguste tähtsate asjadega. Aga siis nii ikka nõela sai aetud ja, ja peale tavaliselt tormide kui purjed, nüüd. Torn ikka viis oma osa purjed ära, need tuli muidugi Viiendat tagavara oli küll ka, aga ikka kindel või lappida ja täiendada, nii et suurem jagu laevatööst, mis merel sündis, oligi purje parandamine ja purjeõmblemine. Kui ilm lubas, musliku ilm ei lubanud, siis sai niisama roolist seistud ja sätitud neid purjeid ja nii et ega niisugust aega ei olnud. Kus vahel öösel võib olla? Mul tuleb meelde, sai luugi peal pikali olnud ja uuritud taevatähti ja, ja, ja tüdrukud Villuletul seda. Ja aga siiski purjelaev, mis peab ütlema, puhas muidugi. Seda jälle ei saa öelda aulikus, muidu saab sauna ja mustlasi purjelaevas niuksed, asjad ei tulnud kõne alla. Tol ajal, kui me läksime üle, siis meile anti päevas üks liiter joogivett ja pesutuli kõne alla ainult siis, kui issand jumal tegi taevaluugid lahti ja nii ütles kallas vett alla, siis meeskond kriisiga, siis kapten tööle ei sundinud, tähendab, terve laev siis pesi. Aga mispärast siis Davise maetud meremehe elu maha ja lähen auricule sõitma? Kas vaikus ei teinud liige? Hullemad ei ole kui tuulevaikus ookeanis, millega laevajuhid, missugused lahendid. Kompositsiooni, kompos. Hannes Skongar purjelaeva juttu on nüüd ka aetud siis tulid aurulaevad ja raudlaevad ja jõuame ruttu tänapäeva. Tänapäeval on aga laeva juhtimine ja üldse laeval navigatsiooniseadmed eriti head. Ja seda ma tahaksingi praegu koos siinse laeva kapteni kapten leeventiga kuulajatele edasi anda. Tahaksime teha temaga koos ringkäigu selles laevas, seda ringkäiku ja jutuajamiste kuulajatega ka siin saalis. Siis Leemet, kas me tohime paluda? Läheksime nüüd jah, kohe päris väljalaev seisab meil sadamast. Laev on alati väga puhas, kui sageli meremees laeva puhastab? Novostit pesemine käib alati, hakkab hommikul kell kuus peale, suvel muidugi ekspluatatsioonis hakkab hommiku peale ja lõpeb, kuni õhtul jälle, kui reisijad ära lähen. Siin on laevatekil on väga libe, praegu. Praegu ei ole, muidugi ta praegu on Tallinnas seisame jazzil sajab vihma ja sajab lund ja kõikjal on libe ja ettevaatlik peab olema. Nüüd läheme laeva ahtrist veel üks korrus kõrgemale ja, ning tõuseme üles. Paali tekileni seletus purjelaevadega kui vanasti sõites purjelaevadega muidugi ei saa võrrelda, nüüdne aegne meresõit on hoopis teine, mis oli, ütleme 40 50 aastat, aga nüüd on uued, kõik navigatsiooniseadmete navigeerimisseadmed, need on kõik uued, täpsustatud. Praegu tõuseme jälle korruse võrra kõrgemale. Nüüd läheneme juba nüüd lähme juba apteni õlale sillale. Nojah, siin on nüüd see komandopunkt, kreeni kaptenisild. Me astume ju veel korrus kõrgemale. Ja nüüd me oleme kõige kõrgemal seljal kaptenisillal ja nüüd oleme siin kõige üleval. Missuguseid seadmeid teie käsutuses tänapäeval on ja sellel laeval on, kes lubavad laeva juhtida hästi ja mugavalt ja kindlalt. Ühesõnaga väga täpselt. Peame juhtida, sest meil reisilaeval on ju iseäranis see asi, et meil on kellaaeg täpselt, need on täpselt ajal, oleme Helsingis täpselt ajaloole, on Tallinnas. Mingisugune vabandust, see ilm, meid ei aita. Et on udu ja, või on tuul, vaid said, pääsevad siin peab olema alati peavad olema minema ja alati pead tulema täpselt. Ja selleks, et seda kõiki täpselt teha, selle jaoks on meil lokaatorit, näete, siin on kaks lokaatoritel, on. Tähendab, üks on, mis on kauge distantsi peal, näitab kohe ütleme kohe juba näitab rannad ja teine on lähidistantsi palvus näitab meil lähedalt, kui juba seal isegi Soome kaljudest on seal 50 meetrit eemale minna ja pead täpselt seal sedagi. Et meil täpselt ära. Ja siis on meil veel kajalood, mis näitab täpselt tsivist, raadio, pelingaatorit ja kõik moodsad vahendid, mis alati laevajuhil on teada iga minut, iga moment, missuguses kohas, kus ta on ja kuidas tuleb tegutseda ja see samu annabki võimaluse. Seitse aastat olen mina juhtinud Tallinna laeva siin vahel ja me ei ole kunagi jäänud hiljaks ühtegi minutit ka peame alati täpselt. Loomulikult kõik need vanad navigatsiooniseadmed on teil ka olemas, mis juba kompass kompasid angoora teistmoodi juba loo meil on, muidugi on, meil on magnetkompass ja hoidma kaagi kompass, mis näitab vurrkompass, mis näitab täpselt õiget meridiaani kogu aeg. No ma peaksin ütlema isegi, mis tähendab oli 67. aastal, kui ma ei eksi, mis murdis maha kõik metsad, meil siin ja vaat siis me tulime just välja, tulime Helsingist teatud torniga Tallinnasse. Ja ma pean ütlema, et meil läks reis väga ilus, tegite, midagi erilist meie laevale ei teinud? No üks asi on loomulikult seadmed ja riistad. Aga eks see nõuad aju, eks need seadmed nõva ju ka õppinud mehi. Nojah, sellest, et õppida tuleb kogu aeg õppida ja veel kord õppida, sest et need õppimised, mis kunagi inimene ja iseäranis nagu mina vanasti kunagi on õpitud, need ei aita. Nüüd enam ei jõua Nende teadmiste kuhugi, vaid kogu aeg tuleb õppida uut tehnikat, selle peab olema kõik olema kursis, kuidas teha ja siis võid ainult tagada ohutu meresõidu ja ohutu meresõit laevajuhile üks täht, sain asi, mida iga laeva juhtida. Me praegu oleme Tallinna sadamas siin, kus teie laev praegu talvekorteris on niivõrd öelderist, millal teil siis suur hooaeg algab. Ma loodan, et aprilli keskel juba hakkab jälle peale kiire ja kiire kogu aeg. Aitäh. Katrin Leemet möödulemisid kaptenisillalt nüüd jälle alla, aga inimestele salongis, jaga kuulajatele. Teeme pisukese jutupausi mõtete kogumiseks ja nüüd laulab jälle Jaak Joala. Ta Reva. Ta. Ei. Ta Reva signa, sa. Jaa. On alles. Teist kunagi. No. Siis. Seal. Sees. Et. Siis nagu surevad ööd oleva silmi unistatud. Need on alati kus löögiks igatsust on ta luuletustes viriseda. Müts elus karvakohtade. Et mis me ei maksa Su. Luuletus. Mis nukras kauguses? Need on need, kes meist tahaks rääkida kevadest. Luuletustes Elise, loid. Miks elus harva kohtadele? Oi. Ei maksa. See su. Luulele tõstma. Jätkame meie tänast õhtut meremeestega kõneleme nüüd teie juhtumistest merel ja ma palun appi, kapten Leemetit. Näiteks siin on Anniku Ellmul loots Captondaalilise siin kaua aega. Alati on olnud tagasihoidlik ja eeskujulik laevajuht. Kõige rõhk on meie hulgast on ta laeva põhja ajanud kuid ikka ise terve nahaga väljapääsu. Paistab, et sellel mehel Neptun juurest paika ei ole. Seitsmes Anniko, palun, palju teil neid laevu siis on olnud? No laev läinud põhja läinud põhja on läinud Viislike jalgade alt, ühe palve oli igatahes reisijale olnud, esimene oli niisugune, see segane tormi kätte ja see lihtsalt lagunes jalgade all, ära seal midagi läks vesilasti ja ja lagunes jalgadel ära ja nii inimesi päästa tuli lihtsalt ajada randa. Praegu on muidugi hea rääkida ja tore on naerda siis, kui laevalt ära vajub. Aga ega vist merel kuigi suur naerutuju siis ei ole? Ei ega täiust naerutuju ei olnud. Teine laev. Teie laev oli samuti, see oli suur neljamastiline purjekas, seal juhtus niisugune asi, et oli tarvis ümber aidsida teil ei ühel ega teisel juhul. Ja lõpuks tuli välja, et põhjus oli, et rooli tagant ära läinud laeva niivõrd vanad rool oli tagant ära kadunud, ainult rooli rooli ema oli väga heameelsuse rooli. Yero ise midagi enam ei aidanud. Põhja taguma, kolmas kolmas laev oli siiski sealmaal, reisijaid oli lihtsalt Stockholmist oli Tallinn diviis juba 40. aastal sees ei jää siis pigistada je v liinis oli juba lekk oli sees, et see laev oleks võinud päästa, aga selle aegs laevaomanikel oli kasulikum laev põhja lasta, laev oli kindlustatud, sai trauma raha kätte. Neljas neljas oli see Aegi palgaasi järvel. No see oli ka niisugune pisikene, umbes 15 tonni oli ja tuli niisugune maru tuli peale. Et seal siis selle kukkus, midagi 40 laeva, seal põhi oli ka niisugune, meil ankrusse ja ankrud ei pidanud viis ta lihtsalt viis ankru, et lihtsalt anda, peksis puruks. Nii et ma oma asjaseni ühe summase midagi poolteist kilomeetrit oli eemaluseni vahelisse summade nurk oli veel v liiva seest väljas. Ja nii ja siis viies viimasele avlik Marie jooksma Captiks, taier alles miini otsa ühise Need ujuda te olete küll saanud, oskate ujuda? Oskan hästi. Oma tarbeks jätkub, tavaliselt on nii, et meremehed ei oska ujuda, sellepärast. Ma sain ujumiseks selgeks, õppisin mitu aastat korkviste ujuma, alguses ei läinud 92. aastal alu laevas olin madruse seal. Jää siis on niisugune asi, et tülli reidile minna. Tahtsin 500 mehed Rootsi laevaks maha jäänud, palus sinna viia Laine liimi pargiringi, siis oli korrapeadel ujumine selge, mul oli hirm, oli paadi pärast, ma sain kapteni käest pähe. Detaati saadaga, viimati ikka lõpuks midagi ei aita, tuli ka, kahjusummad olid seal Rootsi laeva juure, aitäh. Järgmine iseloomustas Konga Juhan. Juss kapten-instruktor oli läbi läbi naljamees. Isegi merel võidelnud kotermanniga. Õigust jääb tal alati üle. Palun. Ühesõnaga, siia. Kuna on mere kõige suurem õigus mereõigus see, kes peale jääb Karl, aga ma ei tea, umbes peale jääda. Palju õigused seal idas, kavalad asjad seal on. Õiguse asi on peres peale hakanudki, sellepärast seal on üksteise nahaviluks tõmbamine tõrva. Ja kui sul ühe korra, kui ilus tõmmatud, siis teinekord katsub teise tõmmata ja niimoodi ta on läinud juba maailma loomisest peale ja see kestab niimoodi edasi. Aga miks Meri niisugust üksteise üle trumpab meistri või viluks tõmbamist soodustab? Meri on niisugune asi, et kõik asjad, mis seal juhtuvad, need juhtuvad sinu enese silmade all, sellepärast seal ei ole nii palju tunnistajad. Ja kõik sa oma valge käega kirjutatud päevaraamatusse ja tõstad kolm näppu taeva poole pärast vannud, et see on kõige õige. Merje armastab naljamehi kindlasti. Ilma naljata isa läbi. Teinekord päästab tõesti, isegi madrusest peast päästis mind mitu kord. Aga kapten spinast, arva sellepärast, et ülemused ei saa naljast aru. Nojah, eks naljakal alati mitu otsa taksot pumbaga saab, pärast saab vähe. Aitäh muidugi, samal teemal me võiksime väga pikalt jätkata, et ma olen pensionil, väga pikalt võime jätkata. Austatud meremehed, palun tähelepanu, ma rõhutan veel kord sõna meremehed sest teie hulgas on ka naine, kes on samuti kapten. Ilme tõe välja. Kuidas teist kapten sai? Ma lõpetasin merekallas tehnikumi peale tehnikumi lõpetamist tahtsin tööle, alun, madrusena, laeva ja nii edasi. Et te olete ka madruseametit pidanud, nagu ma ütlesin. Kuidas madrus all on? Ei ole eriti kergelt. Sobib naisele või ei sobi? Ei sobi. Laevas on enamasti mehed. Kuidas meeste juhtimine siis need on väga kerge. Ega naisi kapteni ametis ju palju ei ole. Tunnete veel? Ei tunne. Eestis esimene laantesse kavandasid, et ühtegi tähist laeva laevajuhina või tüürimeestena ei tööta. Kas teil on samasuguseid meremeeste jutte olemas, nii nagu teie kolleegid siin eespool õige mitme tunni jooksul juba rääkisid? Ei, kahjuks mul ei ole säärast jutt, kus kohal til kotermann asub laevas, enam ei ole veel kotermandi. Pole kunagi olnud ei ole. Kas see ei ole ebausklik? Ei ole. Tavaliselt meremees on ju alati? Ei, kahjuks ei ole. Ebausk, tähendab, ma ei ole siis täiuslik meremees. Teie meremeestest arvate mitmesuguseid mehi, meremehi, tähendab mõned tublid, mõned mitte tublid mõnede vaatanud naiste peale eriti hästi ja mõned on ka kadedad. Kas te olete sellepärast siis kannatada saanud? Jaa, olen küll. Aga muidugi moe eriti, sest ei hooli. Kas teete tagasi? Ei tee. Ma palun siia ringi keskele kokad. Meil on siin ju naisi, kes on merd sõitnud. Palun. Kadri elu minu meelest teile laevas kõige raskem elu. Näiteks kui madrus oli neli tonni waysia ja, ja neli tundi magas siis pidi olema hommikul kella kuuest õhtul kella 10-ni vahetpidamata töös ilma mingisuguse puhkepäevata. No siis tol ajal olime lõpmata noored ja Rain kooli noor sees oleks tahtnud ka puhata, natuke tralli lüüa. Vaat selleks ei jäänud aega, vot see oli see kõige raskem asi. Noh, oli ka niisugune asi, et kui oli suur torm ja meri kloppis kõik segamine ja oli kohe niisugune nõrdunud tunnematest ei enam taha sõita, aga kui torm oli vältinud, siis on niisugune tunne, et sõda on mööda läinud. Kohe niisugune hea tunne oli, et hakkasin jälle otsast peale ja nüüd on niisugust moodsad köögid, elektriköögid ja asjad puhas ja ilus ja kõik kergem töötada. Ja kui sul head abilised ja inimesed ümberringi on, siis on üsna lõbus. Jah, rõõmoliga, kui olite valmis läinud, saime laevaga sadamasse. See oli nii suur, igast sadam, uus rand, uued inimesed, uued linnad, väga huvitav. Jaa, meeste kohta meremeeste kohta öeldakse, et kui ta merelt tuleb ja maal käima hakkavad sedapidi ikka maal ka kõikuma. On küll. On täielikult aega, kui mina olin maal, mul oli piinlik, ma seisin igat jalga. Nüüd ma olen juba selle unustanud, kohe niisugune tunne, et sa võid kukkuda. Algul hakkas kolm päeva seisis niimoodi, et et tulime laevaga sadamasse, siis päeval ei julgenud maale tulla. Siis ega videvikus, sest tihtipeale läksid kohe vastu seinatoetused ja kes purjus naine täiesti täiesti õige. Algul esimene laev, kui ma läksin, laeva aina kukkusin, sest ma ei osanud käia ikka Portia reporter. Aga hiljem olin juba harjunud selle käima kunagi kukutanud. Teil on mereterminoloogia ka täiesti selgelt, tead juba kõikega Teidena vald millegagi vist ei vea. Ega paljajeveeaa muidugi unustatud on, aga paika üldised asjad on ikka meeles käik, et ta ei saa välja midagi, midagi siin aurulaevad. Ma olen ka purjelaevast sõitnud, aga tänapäevase tehnikaga pole seitsmendana. Suur vahe, muidugi mina armastan aurulaeva, aga ma leian, et mootorlaev on padrik. Aga siis, kui kaugele aega tagasi minna, siis purjelaevas tundub ju veel sellise purjelaev oli täiesti romantiline, tal oli nii huvitav, need purjed olid nii kui valged luiged lendasid ja hästi palju romantikat purjelaevad. Leidsid, et aurulaeval must ja tahmane. Et seal oli ju ikkagi see, kes ta oli ja aga pärast läks nii härdaks. Aga mootorlaev on juba väga puhas ja tore vaadata, kui kena puhas viimasel ajal ajal eile olnud, aga meie ajal oli, oligi, oli ja kivi sisse ja niisugune tunne siin mootorlaevas sõidavad nad läheme, vähenevad, märg, sest nad on ümberringi piiratud seintega. Aga meil oli ainult meri, mina töötasin köögis Kaksust, üks oksele siin teine oli seal ja vaatasin siiapal, vaata, mul oli kõik teada, kus oli meri ja kuhu ta läks, olid ja mis me tegime, laevad, vasta, tulivad jää. Jah. Ühesõnaga te peate olema väga julged inimesed, muidugi eeskätt julged naised, et merd sõitnud olete, nii et ei pea kartma, meri on ju nii ilus, ta nii ilus, nii armas. Aitäh teile. Ja nüüd palun tähelepanu, algab meie ametimäng. Pliiatseid, pabereid on teil valmis pandud? Igale võistkonnale, palun mõelge, nimi. Ülesandeid on kolm, üks nendest on improvisatsiooniline ja vastuste juures ülesannete lahendamise juures arvestame täpsust ja huumorimeelt. Ma teeksin ettepaneku valida žüriisse merelaevanduse ülema asetäitja meresõidu ära Paul rohtlaane ja selle laeva kapten Karl Leemet. Esimene ülesanne, mida või keda meenutab teile nimi? Juliaaneklementiine. Teine ülesanne, mitmendal sajandil võeti Euroopas tarvitusele rooli aeru asemele hingedel rippuv rool. Põhiolemuselt on ju siiamaani samaks jäänud ja kolmas ülesanne. Looge paari või kolme, kuidas soovite, salmine, värss, oma ameti, see tähendab mere meremehe teemal. Soovinud praegu head nuputamist. Nii palun nüüd esimene ja teine ülesanne ära viia žüriisse kolmandat ülesannet hakkame ära kuulama, siin võistkonna nimi, palun. Juviidse aja hämarusest Pill valab hõimukorra süles. Maailmas tahtis igaüks, mälestus ei iganeks tast järeltulijate peres. Siis vaarao ladus püramiidi. Ohtav viimne sunnik, kus on küll sinu tööde hunnik, mis ilusti ükskord järgi jääb. Sest merest ei saa keegi jagu ja sinna laevast küntud vagu ei püsi kaua, usu mind, kajakas, künnilind, virv reostab ahtris kiilu v? Ei, asi pole siiski nii, vaid hoopistükkis teisiti. Ka meie tööl on oma vili ja iga mees on tähtis kivi siin uue korra müürides. Palun järgmine võistkond. Viskel kajaks. Ma tahaks ühe mereromantilise laulu laulda, õhtuvaikus puhkab laintel lõppenud päeva töö ja puhkehetkel. Meremehe mõtted Kalli juurde rändavad mõttes suudlusi, tal kuumi saadab, ta jõuab, sadam suur ja avar, unustatud kallim kodurannal. Ei ta mäleta, kus möödub laeva tuigu hommikul, sest algab töö. Küll on häda Hervis mäda, võtaks põrgukõrtsi näide, ei maa enam, unustan kõik viinanaised ja ka muu. Unistan Vaikneiust kodurannikul. Torm ja maru teeb tööd, kui, kui meremees on kindel endas annab aru. Kuni jõuab sadam, kõrts ja noorikud, soovid üle parda läinud Veri soontes voolamas. Pingviin ma neid laulan teile, kuidas üks radistuma ametid õppis. Tülid toodi, liidid Augab tünni toodi lilli, lõpeb ja vaene raadist, kord rullub keldrisse staguletaadi liidid ainentaadilini ainult ta terve päev. Kõik aitäh. Ametimängu lõpetamiseks on sõna žüriil. Rohtla palun läbi vaadates materjalid, tahaksin teile teatada resultaadid. Esimene küsimus oli, mida või keda meenutab teile nimi, oli Anna klimentiine. Õige vastus on Eestis aurulaev Emajõel ja Peipsil mis sõitis seal 1842. aastal. Suurem osa siiski vastasid õigesti. Kuid komistuskiviks millegipärast said teine vastus. Mitmendal sajandil võeti Euroopas tarvitusele rooli aeru asemel singel, ripur, rool, mis oma põhiolemuselt on siiani jäänud samaks. Õige vastus on 12. sajandil. Kuid sellele vastas õigesti ainult üks meeskond, esimese auhinna on võitnud laudkolts Cap Hornid või Cap koormaid nimetades aru Sai käensaid käib hooajal esikoht, tapp, hool, palun siia tulla. Meeskonna või laudkonna esindajal, palun see kõige suurem kapp võistkonnale antakse siis üle esimene auhind, see tähendab käes hoida. Palju õnne sellise suure edu eest. Saavutus on väga. Teise auhinna vääriliseks žürii leidis laudkond Tiits ja kompanii Ja täna oli ka välja pandud eriauhind leidis selle auhinna vääriliseks laudkonna kajak. See on kolmanda ülesande lahendamise eest. See oli, peab oma missiooni lõppenuks ja soovib teile kõigile jätkuvat head meeleolu kõikidele ametimängu võitjatele laulab praegu Jaak Joala. Kui. Sa oled oma. K. Ja ometi õhtu hakkab lõppema. Tänan teid kõiki osavõtu eest, tänan teid juttude ja laulude eest. Lubage tänada riikliku merelaevanduse pered, meremuuseumi rahvast. Samuti mootorlaeva Tallinn peret ja kõiki teid, kes te ei põlanud ära vaeva siia sadamasse laevale tulemast. Soovin teiega veel kord kohtuda, seega tere tulemast järgmistele õhtutele. Ega amet leiba küsi.