Võib-olla niisugune asi nagu võimalik. Aga seal on omad võimalused, olid piiratud. Esmakordselt koolinoorte tantsupeo ajaloos astuvad koos lastega üles nende õpetaja. Samas leian sellesama tee läbi nagu alati püsivalt liustikud sulavad, tulime ja ta saab. Saab tunda kõike seda, mida tunneb see väike, mitte ja sujuv koos. Ja ka seal ongi pandud esimese teise klassiga kokku tantsime teiste. Habemega. Esimesele, teisele. Ei mädane Meelak õpetata lehmade poolt. Tuli. Ettepanek meie laual. Ma tegin seal osaleda selle aktsiooniga. Ei mahuta võimalust antud hetkel tantsupidu Eesti kiiresti-kiiresti arenevas ja muutuvas struktuuris. Et laulu- ja tantsupidu tõesti kuhugi ei kao, andiski näitus seitsmeteistkümnendal mail Lasnamäel Tallinna kuristiku gümnaasiumi õuel toimuvat kooli iga-aastane laulu ja tantsupidu. Seekord juba auväärset 15-ga korda. Pea kaks tundi kestnud etendust püüdsin kinni kooli direktori marti tulva. Teie kui selle kooli direktor. Mida arvate teie sellest, et te olete suutnud siin üleval hoida 15 aastat sellist pidu, millest tuleb see lükkav jõud? On teistest koolidest ja oli meil ka esimest korda sellel peol tantsu vedada. Ja perearstiga, pidudel oli ikka see küsimus, ei ole tema kuskil Eestimaal näinud, et ta on vaimustuses. Nüüd hakkab ta ikka käima. Aga kuidas te näete sedasama uurikus 10 aasta pärast? Ma arvan, et see ei laiene ette. Veel aidanud. Tuleb juurde korrektiive ja. Aga miks just see pool kõigist Lasnamäe koolides ei Tallinnas ega alustasin 15 aastat, et nende õpetajad on jõudnud? Ei soovita? Inimestel ei ole midagi sellist. Kas eesti kultuuris üldse on teie meelest veel noorte seas sellisel üritusel? Meil on telefoniühendus Paavo nõgesega, kes on seitsmendal juunil raekoja platsil etenduva Tim Rice'i ja Andrew Lloyd Weberi muusikaliviita projekti juht, tere. Miks valik langes just muusikal Jeviita kasuks? Esiteks ei ole väga suur soov juba mitu aastat tagasi Vanemuise teatril lavastada preetendust, tol ajal jäi see kahe suure põhjuse taha pidama. Üks oli peaosatäitja puudumine ja teine oli oli autoriõiguste raskendatud saamine. Nüüdseks õnnestus siis kolm aastat hiljem see luba saada ja kui see teade tuli, siis ei olnud nagu pikalt enam vaja mõelda, sest et soov ja otsus oled nagu ühesed. Kas peaosalisi ebaperrooni rolli mängima oli ka teisi kandidaate peale Siiri Sisaski? Ei olnud, sest et on olnud suhteliselt suured arutelud sel teemal, et kes võiks seda osa laulda ja Eesti vabariigis teist tänasel päeval see lavastusmeeskond näinud ei ole. Aga millised nõudmised ja piirangud on esitanud Andrulaid, Weber ise, raekoja platsil etenduvas lavashowle? Nad ei ole esitanud siinjuures nüüd midagi utoopilisi selles suhtes, et me peame järgima nende nende poolt ettekirjutusi küll, aga need ei ole ükski nii määrav, et me peaksime tegema täpselt samasuguse etenduse, nagu seal kuskil mujal etendab, et nagu siin mõne teise muusikaliga tema poolt näiteks ooperifantoom ei ole võimalik 11-ga lavastada, kui, kui seda siiamaani teatrites mängitakse. Et selles suhtes ma kõnenatukene nagu kergemas situatsioonis. Kuid samas, eks need tingimused on olemas ja jaan kontrollitud tõlget, mis on tõlgitud eesti keelde ja nende poolt. Nii et siiamaani ollakse kõigega rahul. Kas lavastaja Tiit Ojasoo võib vabalt süžeed tõlgendada? Ta võib sellele anda oma näo, selles suhtes ei ole, selles suhtes ei ole olemas ühtegi piirangut. Kui palju inimesi on üritusega üldse kokku seotud ning kui suur osa nendest siis ka lavalaudadele astub? Lavalaudadel näeb 90 viit artisti see väga suur number ja, ja kogu etenduse siis ütleme platsipealse tööga, kes iga etendus platsil viibivad koos publikuga nende inimeste arv on 250 kokku etenduse ettevalmistamisega tegeleb natuke üle 400 inimese. Mida teie peate etenduse korraldamise juures kõige suurimaks probleemiks või raskuseks? Eks need probleeme on iga asja korraldamisega, siin on lihtsalt see, et kas, kas etenduse korraldamisega on neid rohkem kui mõne teise ürituse korraldamisega, ta on ühe suure ürituse korraldamine, massiürituse korraldamine. Tal on oma spetsiifika, mis, mis vajab teatavat, et lähenemist ja, ja ikkagi varasemat kokkupuudet teatriga. Ma arvan, et need ei ole olemas ületamatut probleeme ei ole olemas probleeme, millel ei ole omakorda lahendusi, et et see on täiesti asjade loomulik kulg, et iga iga asja korraldamisega on mingid mingid probleemid, aga mis nendest kõige suurem on, seda nad siin siinkohal nagu ei oskaks süül esile tuua. Vastavalt ajakirjanduses ilmunud infole on kulutused etendusele umbes kolm miljonit krooni, et kas see etendus on planeeritud ka kasumit toovana või tulete ots otsaga kokku? Etenduse ei tohi toota kahjumit ja tänase seisuga on nii eelarve kui siis ütleme ka etenduse ettevalmistus täielikult siis üks tasakaalus, teine graafikus ja, ja ei, ei ole praegu, nagu näha probleeme selles, et etendus peaks tootma kahjumit. Keda näete Tartus lavastama, viita sihtrühmana? Sihtrühm on tegelikult väga lai, sest et see etendus on, on vaadeldav nii väga noorele kui ka vanale Stat. Jah, olgugi, et ta võib-olla võib-olla nüüd alla noh, ma ei oska seda vanusepiiri datat seada, et. Ta on omamoodi eks, raske sisuga etendus, aga samas ma usun, et väiksel lapsel on seal tunduvalt meeldivam kuulata fantastilist muusikat ja seda, kuidas seda esitatakse, et siinkohal nagu ei, ei tahaks tõmmata mingeid väga kurje piire, et alla selle ja üle selle ei ole soovitatav kindlasti kogu kogu eesti rahvale väga vastuvõetav ütelus. Te olete ühtlasi ka etenduse valguskunstnik. Kas on oodata palju üllatusi? Eriefekte? No eks välitingimustes on ta kindlasti suurima mahulise ettevõtmine ka tehnilises pooles ja ei ole olnud Eestis sellist lavakonstruktsiooni lavakujundust vabas õhus etendustel samamoodi helitehnilised valgustehnilised, eks kindlasti on selliseid huvitavaid hetki, aga aga noh, kuna etendus, Me oleme lükanud etenduse algusaega võimalikult hiliseks, on kell üheksa õhtul. Hiljem lihtsalt ei ole enam mõeldav, sest et väga paljud külastajad on turistid, kes peavad öösel ka veel jõudma oma elukohtadesse ja selles suhtes esimene vaatus kindlasti ei ole nii vaatemänguline valguse osas kui, kui teine, sest et päike loojub viimasel etendusel alles kell pool 10, see tähendab seda, et et valgus hakkab ikkagi toimima hämaras. Kui nüüd üldisemalt rääkida, siis millist suvist kultuurisündmust lähete ise kindlasti vaatama? Üritaks käia nii palju kui võimalik, selge on see, et ei saa käia mitte kuskil enne kahekümnendat juunit 19. juunil, viimane viita etenduse, siis kulub kindlasti marjaks ära üks nädalane puhkus, aga üritaks käia nii palju kui võimalik vaatamas ja ja kindlasti just nimelt vabaõhuetenduste osas nii ja üldse vabaürituste osas, siis kas etenduse kontsert nii nii Eestis kui ka väljaspool Eestit? Aga kumba sellesuvist suurüritust peate üldkultuurilises plaanis olulisemaks, kas siis pikkade traditsioonidega noorte laulu-tantsupidu või siis veidi sellist kommertslikumate viitat või ei anna neid üldse võrrelda sel tasandil? Esiteks, need ei anna võrrelda. Laulupidu on esiteks teiseks mõttes vahel ära, et ei viita ei ole, ei ole kindlasti laus kommerts. Mis puudutab laulupidu öös, laulupidu on üldise suure traditsiooniga üritus. Ei viita teatrietendus, mille suurust ja millesugust ei ole Eesti vabariigis varem vabas õhus etendatud. Selles suhtes need võrrelda on väga raske, kindlasti on mõlemad üritused. Ma loodan väga publikurohked ja mõlemad laulupidu on traditsiooniline üritus ja, ja ma olen ise laulupeol laulnud, kuna seal väga meeldinud laulda. Ja ma lähen kindlasti ka laulupeole sellel aastal kohale. Aga ma ei võrdleks need siin, et kumba, nagu parem ma loodan, et mõlematest kujuneb, kujunevad väga head eesti kultuurisündmused ja ja tegelikkuses, kui vaadata nüüd seda, et mis siis toimub Eesti vabariigis veel sellel aastal, siis selliseid suuri kontserte peale jobukari, kes on juba Eestiski käinud, tegelikkuses ei olegi. Eks laulupidu ja, ja viita tänase seisuga kindlasti ühed suurimad Ma tänan teid, Paavo Nõgene intervjuu eest ning soovin muusikali evita proovideks palju edu, jõudu ja kannatlikkust.