Tere päevast raadiomäng kuuspakk siis juba kuuendat korda eetris. Saade valmib koostöös mälumänguliiduga ja tänane teema, no on kostüümiajalugu. Vastuseid, kommenteerib ja laiendab tekstiilikunstnik. Rätsep mängujuht on täna Terje Soots. Ja lühidalt meeldetuletuseks ka mängureeglitest. Me esitame saate jooksul kuus küsimust. Pärast küsimuse ärakuulamist, helistage telefonil, mille number võime teile ütleme ja kas vastus läks täppi või mitte. Sellest annab teada vastav kujundus. Mängu võitja saab seekord auhinnaks renessansi raamatu, kus novelle Itaalia renessansikunstnikest ja selle raamatu on välja pannud tänane saatekülaline. Nõnda siis alustage. Kostüümis saab tinglikult rääkida juba sellest ajast peale, kui meie kauge esivanem endale looma naha ümber tõmbas. Aga teadlikkust rõivastumisest, kus lisaks praktilisusele kannab rõivas ka esteetilist väärtust võime rääkida seoses Vana-Egiptusega on seni ime. Rätsep. Jah-ist vanemaid kultuure, nüüd sellisel määral kõrgkultuure vaevalt et võiks leida Egiptusega paralleelselt kindlasti ka Mesopotaamia. Aga Egiptus võib olla on ajalukku läinud, temast on rohkem andmeid säilinud ja ja selles mõttes on ta. Kuna andmeid on rohkem, siis ta on selle võrra ka huvitavam, et mida, mida rohkem on võimalik ühest või teisest ajastust teada saada, vaata seda huvitavamaks ta tegelikult ju muutub. Egiptuse rõivas iseenesest on ju äärmiselt lihtne ja mina teeksin siin võib-olla kõikide vanade kultuuride juures sellise laiendused alates kristlikust religioonist hakkab inimene oma keha varjama. Kuni sinnamaani inimene katab oma keha, katab siis mille eest ilmastikutingimuste eest. Lisaks sellele muidugi on teine funktsioon, ta tahab olla ilus enda ja teiste silmis, see on üks kostja, mis ka väga niisugune levinud küsimus või probleem või seda lahendatakse läbi sajandite väga erineval moel. Aga kui nüüd antiiki ja ütleme vanugult tuure vaadata, Egiptus kindlasti seisab natukene eraldi, sest Egiptuses on nagu kombineeritud õmmeldud ja mähitud rõivas. Ja egiptlaste puhul on kummaline see, et mehed kannavad ainult puusapõlle ja meie jaoks võib tekkida küsimus, et et kuidas nad selles päikeses vastu pidasid. Aga siis tuleb kohe meenutada, et Egiptuses on väga arenenud kosmeetika. Et selles esimeses või vanimas või ükskõik, kuidas me teda siis tinglikult nimetame kõrgkultuuris. On juba olemas kõik need esmased jooned, mida me tegelikult kostüümiajaloos läbi aastasadade tuhandete vaatame, on rõivas, on peened materjalid Egiptuses, põhiliselt linane, hästi peenenaga läbipaistvama, lausa siis on kosmeetika, see tähendab seda, et kui päike praeb, siis on vastavad õlid, millega ennast sisse määritakse, et päike liiga ei teeks. Neid õlisid kehvemal tasandil jagatakse ka põllutöölistele. Kosmeetika monopol isenesest kuulub preestrite valdkonda või preestrit valdusesse, nii et see ei ole kõigile kättesaadav. Ja ja loomulikult ka ehted, egiptuse ehened meie traditsioonilises mõistes kindlasti natukene erineb, nimelt seal ei ole, vääris kill ja väärismetallile nii suurt tähtsust, et kulla sisse võib panna klaasi emaili. See ei ole oluline. Kui linna Egiptusest edasi paralleelsed Mesopotaamia mainisid, Mesopotaamia, on see halb asi, et temast on küllalt vähe andmeid säilinud. Ja Mesopotaamia puhul räägitakse või saab nagu tõsiselt rääkida ainult meestemoest. Sest naist ei kujutata kunstis, naine on nii alamast soost. Võib-olla et ma jah, Egiptuse puhul oleks pidanud mainima, et naine kannab õmmeldud rõivast kannab kleiti, kannab kalassiirise nimelist kleiti ja see on niisugusest tugevast linasest ja mille ma võiks rõhutada, et see ei ole mitte keha ilu, kat täpsesse kleit. Vanas riigis lõpeb ära rindade all. Naine ei varja oma rindu, see on normaalne, need on paljad kriit katab ainult keha alumist osa. Ja ta on küllaltki niisugune tihe ja, ja paks ja temaga on võib-olla küllaltki eba mugav liikuda, aga nad saavad sellega hakkama. Suuremates riikides, see tähendab siis kusagil 1500 enne Kristust. Siis juba tekivad niisugused õhemat linased kangad, nad on läbipaistvad, neid pannakse ülestikuna, ta on õlgadel. Noh, nad on loorina. Kui nüüd antiikkultuuri, siis vaatame Kreekat, Kreekat, Roomat vaadata, siis seal on põhiliselt mähitud rõivas, see eraldabki antiiki võib-olla kõikidest ülejäänud kultuuridest. Mähitud rõivas tähendab seda, et kangatükk keeratakse endale ümber, kinnitatakse kas siis mingi ehte mingi pandlaga. Ja alumine rõivas on siis tavaliselt niisugune tuunika tüüpi. See tuunika on pikki sajandeid olnud nagu rõivamõistena. Ja see on kinnitatud, õlalt on nagu alumine särk. Selle peal võib siis olla mantel. Kreeklastel on ta Himaation, roomlastele tuleb ta hiljem sisse toogana. Ja võib-olla, et kui siin Kreekat ja Roomat kõrvuti vaadata, siis võiks võiks teha niisuguse Teatud mõttes lahknemised, Kreeka on demokraatia, tõsirikkad kannavad peenemast materjalist natukene paremaid riideid ja ütleme alates Aleksander suurest siselenism sellest ajast alates ka edevamaid Kokitsemaid. Soomlased toovad kostüümi või moodi sisse kõigepealt seisused tuga. See on rõivas ülerõivas see mantel, mida kannab ainult rooma kodanik tuuga, mis on meile ilmselt hästi tuntud, küllalt suur niisugune villane riidetükk, ta võib olla värviline. Ta ei pea olema sugugi valge, meie ettekujutustes skulptuurid mõjutavad seda meie ettekujutust. Ja kuni selleni välja, et näiteks Liino tuugan tume tuuga on, on ka ütleme tuugal otseselt selliseid eraldusmärke ei ole, välja arvatud nüüd keisritooga, mis võis olla tikitud siis kuldset lehtedega, kui ta triumfeeris parasjagu aga tuunika selle tooga all, see oli siis eraldatud triipude Klavustega ja senaatorid kandsid siis punaste triipudega tuunikat roomagust see, mis tulevad ka esile esimesed meie mõistes ordenid ja kõigepealt ei ole need rinnaskontaadia kaelas kantavad, kuigi hiljem ise riigi hilisematel etappidel tulevad ka sellised traditsioon, kunagised ordenid. Aga algselt on nad niisugused käevõrud ühel kuulsal väejuhil. Mul ei tule ta nii praegu meelde, oli neid tükki 160. Rooma tolleaegne niisugune sõjaliste teenete eest antud autasu oli personaalne, see tähendas seda, et see tehti konkreetselt sellele inimesele ja see ei olnud mingi massitoodang, et neid ordeneid on 10 ja nüüd me jagame nad välja. Et see on võib-olla Rooma niisuguses antiikse skulptuuris üks erilisemaid nähtusi, kui Egiptuses oli kosmeetika väga kõrgel tasemel egiptuse kosmeetika on kindlasti niisugune asi, mida ka inimesed teavad siis täpselt samuti ka antiik. Nii Kreekas kui Roomas on kosmeetika väga oluline. Ja roomlaste puhul võib-olla üks naiste naiste niisugune probleem, nimelt hele nahk ja ümarad vormid on äärmiselt äärmiselt moes. Ja öiste orgiate jaoks on siis vaja endale seda ilusat jumet. Päeval kantakse siis maske, niisuguseid kosmeetilisi, maske ja selle kohta on siis säilinud kaasaegsete kirjutised, et rannad käivad päeval ringi nagu muumiad oma maskide all öösel siis särada, kaunid värsked reipad ja nooruslik välja näha. Aga seda vist tuleb ka silmas pidada, et kostüümiajalugu areneb nagu kahte liini pidi. Üks on siis kõrgklassi rõivastus ja teine madalate ühiskonnakihtide Rainastus. Ja loomulikult antiigis ei paista, see võib olla nii teravalt silma, sest kui nüüd jälle vaadata seda antiikkultuuriorjad tulevad alati oma riietega, kui nad tuuakse, siis nad jäävad kandma seda, mida nad kannavad. Ja noh, kindlasti osaliselt muutuvad, sõltub siis ka nende seisusest ja sellest, kuidas nad oma orjaelu siis mööda saadavad. Aga edaspidi nüüd jah, juba alates siis kristlikust kultuurist võib rääkida kindlalt, on ikkagi see kõrgmood, see on kõigepealt aadliku ja, ja rikka inimese mood. Ja kusagil keskajal kujuneb välja ka niisugune tüüpiline talupojarõivastus. Ei muutu sajandeid peaaegu üldse vähesel määral, kuigi alati madalamad klassid püüavad sellele rikkale nagu läheneda või järgi jõuda. Ja keskaegses kultuuris on niisugune probleem, et rikas linnakodanik või rikka niisuguse kaupmehe naine võib oma riietuselt väga lähedalt sarnaneda aadlidaamile. Ja siis reglementeeritakse ja, ja sellele püütakse vastu astuda igasuguste niisuguste seaduste ja nõuetega riiete küsimuses. Aga ma arvan, et on aeg esitada meie esimene küsimus ja see küsimus viib meid antiikaega. Mis riideesemega on tegemist? Vanimad teated selle kohta pärinevad viiendast sajandist enne Kristust idama rahvastelt, siis pärslastelt, heas Küütidelt, Vanas-Roomas, vanas Kreekas. Seda riideeset ei tuntud. Millega on siis tegu ja helistage numbril kuus 410 613. Esimene vastaja liinil. Tere. Esimene vastus kohe õige. Mille pealt te vaatasite kohvipaksu pealt. Kust te teadsite, et püksid? Ja kohe oskasite näpu õigesse kohta panna temaatika. No kena, mis saab olla suuremat kui esimene, pihtas ja põhjas ja kellega me räägime? Olete te meile ka varem helistanud? Kena, te olete siis esimese kirja saanud? Nõnda siis Ebe Tartust on saanud ühe punkti kirja, aga meie räägime Ilme Rätsep taga pükstest edasi. See vastus tuli väga ruttu, järelikult oli see lihtne küsimus. Inimesed teavad 11 palju. Samal ajal võib öelda, et pükste kohta on hästi palju erinevaid variante versioone käigus, et siin on seda tõde, on nende erinevate faktide juures võib olla päris raske kohati leida. Kõigepealt jah, need püksid on tulnud kaugetest maadest ja antiik rajal, väidetavasti neid ei kantud, kandsid neid barbarid Germaanlased ja seda peeti väga barbaarseks kombeks. Küll, aga kandsitüksama tsoonid. Ei tea, see on need ka niisugune vaieldav teema. Nüüd on see küsimus, et mina ei tea, kuidas need päriselt püksid välja nägid ja mina ei usu, et nad kahes tükis oli ta ka siis, kui me hakkame rääkima keskaegsetest, see tähendab siis püks, üheksas 10. sajand, siis nad on juba tuunikat all olemas. Aga noh, lõike areng ja see on kõik hästi-hästi niisugune tagasihoidlik ja, ja ütleme primitiivne veel. Ja väidetakse, et sel hetkel kandsid mehed siis pükse, mis teie omanud seda püksi keskõmblust vaid koosnesid kahest säärest, üks säär, tõmmata tee üles, seoti vöö külge kinni ja teine säär täpselt samuti. Ja kõik see vahe oli siis nagu lahti. Kusagil 12. 12. sajandi back paiku võiks siis pakkuda, hakatakse seda püksi keskõmblust kokku õmblema. Aga need püksid on loomulikult ikkagi sellisest kodukootud linasest või villasest materjalist ja küllalt kanged ja paksud ja see õmblus on alguses ilma igasuguse lõiked kaks säärt kukkuma kommeldes. Need, kes õmbluskunstiga tegelevad, need teavad, et sellest ei tule midagi head välja, nende pükstega istuda ei saa. Ja siis tekib pükstele sinna see vahetükk eraldi. Ja sellest moodustub hilisemate sajandite käigus püksiauk, mida siis vahetevahel kaunistatakse eriliselt ja tuuakse ta eriliselt esineda, muutub niisuguseks atraktsiooniks pükste küljes omaette. Nüüd teine versioon räägib sellest, et püksid koosnevad kolmest tükist on kaks säärt ja riidetükk, mis mässitakse keha, nii et siin võib neid variante hästi palju tuua. Mina pooldan seda kahe säärevarianti tegelikult sel ajal, kui see püksid kokku õmblemine, pükste kukkumine, olemine hakkab toimuma siis sa püksid muutunud juba lühikeseks ja pükste algantakse kõigepealt peresidemeid ja hiljem need muutuvad siis nagu sellisteks sukkadeks ja siis aetakse omakorda jälle need püksid ja sukad kokku ja saadakse need sukkpüksid ja pannakse neile tallad alla, nii et et see areng on selline. Ta on läbi sajandite sajanditepikkune ja siis, kuni kuni jõutakse, jõutakse nende päris meie mõistes meeste püksteni. Esijalgu. Nüüd läbi läbi Euroopa ajaloo kuni prantsuse revolutsioonini käivad mehed ju kas lühikestes pükstes sukkpükstega niisugustes päris mikroskoopilistes väljaannetes või põlvpükstes lohvakates siinsetes tikandite ja pitsidega pükstes. Neid pükste variante on igasugused, aga need on, need on reeglina ikkagi mitte pikemad, kuid põlvi katvad ja pigem vahel võib-olla lühemadki. Ja prantsuse revolutsiooni ajal tuleb moodi niisugune rõivas, kuna ta tuleb nüüd siis lihtrahva hulgast, ta tuleb töölisklassi hulgast, teda hakatakse kutsuma sanskeloti rõivas ja ta tõlkestaks tähendab seda maailmapõlv püksteta, sest põlvpüks on niisugune õukonna püksi näidis, kõrgklassi vaatliku püksi näidis ja sanski. Lott on need lihtrahva hulgast, tema kukutab kuninga võimud tema põlvpükse jalga ei pane ja need on madrusepüksid, need on linased või puuvillased valged reeglina. Alguses nad on lihtsalt, neid kutsutakse fantaloonideks, nad on niisugused torujad ilma vihkideta loomulikult. Aga nad juurduvad väga kiiresti ja neid hakkavad kandma kõik. Kuni selleni välja, et ka inglased, inglise mood on jõudnud juba küllalt kaugele selleks ajaks areneda. Ka inglased hakkavad kandvama väga esindusliku kuue all pantaloone, need on endiselt ikka valged ja hästi kortsuvad ja koledad. Ja näiteks inglise mehi ei lasta nende pükstega kirikusse nende esimeste ja mõistes siis pikkade pükstega. Nüüd vaata eelmist sajandit pükste koha pealt, siis selgub, et pükse kannavad kõik. Sest millal need naised täpselt hakkavad pükse kandma, seda on väga raske öelda, noh, ma mõtlen siin aluspükse siis loomulikult, aga eelmisel On teil tekib siis moment, kus naistel on kindlasti aluspüksid, need on pitsilised ja niisugused prodeerib proderi, prodeeri, tõde ja niisugused, igati kaunid. Nad on kleidi all, nad ei paista välja. Pükste mainiminegi on äärmiselt labane, seda ei tohi teha üks endast lugupidav kõrgseltskonda kuuluv, ta sellist sõna ei nimetata. Ei nimetata vist kõike sedagi, mis jääb sellest allapoole ja. Või ka, et neid tarbeesemeid ei sobi nimetada nende nimedega, kuhu pannakse siis midagi sellist peale, mis jääb vöökohast allapoole, näiteks tooli ei tohtinud öelda, ei olnud stabiilne, see on isegi varasem periood, see on niisugune õukonnakultuuri viimane õitseng, kus jah, tooli kohta tuleb öelda ise, millele ma toetan oma keha alumise poole väga peenelt, aga seal õukonnakultuur, aga veel eelmine sajand, noh, see on meie jaoks see lähi lähiminevikku. Et ja see on sajandi keskpaik, kus on suur lai seelik ja, ja kus on väga peened kombed, kus tegelikult juba kostüüm arenenud nii kaugele, noh, need keskaja ja, ja ütleme, et ütleme, kuningakoja veidrused, need on mõistetavad, aga 19. sajandil keskpaigal võib ikkagi rääkida sellest, et muudan arenenud juba sinnamaani, et kuidagi ta on lähedane sellele, mida me mida meiegi praegu moest mõtleme. Tähendab jah, paljud detailid on lahkunud moepildist aga näiteks meestemoe niisugune tõsine algus on just nimelt seal 19.-st sajandist. Ja nüüd siis jah, selle väga peene ja niisuguse tõsise asja juures on siis teatud teemadesse keelatud tabud. Juurde veel meile kõigile meeldetuletuseks, et Eesti keelde on sõna püksid tulnud alamsaksa keelest kus pükse siis märkis sõna lõksen. Aga meie teine küsimus. Jälle me küsime ühe tuntud tarbeeseme kohta. See tuntud tarbise võeti esmakordselt kasutusele Itaalias. Keskajal tunti teda nime all Fasoleta. Millest on jutt? Kuulame teid? Ma arvan, et mingi sõlg Mis on see tarbeese, mis väite kasutusele Itaalias ja keskajal nimetati teda rahvas oletaks. Kuulame teid. Kes oli see õnneliku käega mees? Te olete meile varem helistanud? Kui te olete Tiit Tartus, siis saate te tänukiri oma kolmanda punkti. Väga kena, aitäh teile, Tiit. Lisaks taskurätikule, mis algselt oli kas lihtsalt aksessuaar või tarbeese konta, kõigepealt oli. Kõigepealt oli lihtsalt lisand, väike pisike detail. Muud on läbi aegade armastanud väikseid detaile, mis paljudel juhtudel võivad olla märksa kallimad kui terve suur kleit. Ja taskurätik kindlasti kuulub ka ühena niisuguste detailide hulka, ta oli kõigepealt iluasi, tal oli kindlasti monogramm, ta pidi olema kallist materjalist ja ma ei suutnud, ma ei suutnud meenutada endale, millise antiikmehe puhul tunti nagu muret, et tal oli krooniline nohu, aga taskurätt ei olnud veel leiutatud. Ja noh, siia võiks siis need moealaselt kommenteerida, et ega sellest taskurätikud nüüd nohu puhul ei olnud kasu ka veel ka veel 18. sajandil enne prantsuse revolutsiooni, ta oli nii õrnake tali, nii õrnake ja nii habras ja nii ilus, et nuuskamine käis nii talutares kui õukonnas ikka ühtviisi sõrmedesse. Ja taskurätik oli daamil käes kui niisugune ehteasi, ta oli ka noh, niisugune vahetevahel kasutati taskurätikut kui oli vaja kellelegi saata mingi märguanne. Et tal oli niisugune ehte ja, ja iluasi seoses taskurätikuga, noh neid detaile moes on, on piisavalt palju, üks niisuguseid, väga olulisi, minu meelest on kindad kindlad läbi läbi sajanditekinnas, tegelikult peaks olema võimu tunnus. Ja kinnast hakkab kandma keskajal kõrgem seisus. Ja ta muutub elegantse rõivastuse niisuguseks täiesti kohustuslikuks kohustuslikuks osaks ja armastatakse valgeid seemisnahkseid, kindaid, need on kõige ilmselt väga hinnatud ja, ja meeste rõivastuses olulised. Aga lisaks sellele kasutavad ka mehed õhemast, siidist või niisugusest õrnast materjalist kindaid, aga need peavad olema siis tikitud pärlitega kalliskividega. Nad on siis teistmoodi meistriteosed. Ja. Kinnaste lõhnastamine on keskaja keskaja juures väga oluline kindad. Kui nüüd taskurätiku puhul ei ole teada selliseid keerulise taskurätiku kandmise variante, siis kinnaste puhul on neid, kui hästi palju. Kõigepealt paavsti ja kuninga juuresolekul ei tohtinud olla kinnastega. Lisaks sellele kirikus, matusel ja leina ajal kindaid käes ei kantud kinnastega ei tervitatud, see oli väga suur solvamine ja kinnastatud käega mitte midagi vastu ei võetud. Et selles mõttes see oli, niisugune, on ka meile niisugune tuntud ja, ja küllaltki aru saav reglement, aga lisaks sellele oli siis igasuguseid niisuguseid väiksemaid veidrusi veel. Kuidas, millal seda kinnast kätte tõmmata, millal kanda paremas käes ära võetud vasaku käe kinnast ja nii edasi ja nii edasi. Ja see oli nii keeruline ja selle vastu eksimine oli nii raske. Tähendab seltskonna mõttes, kui seltskonnas keegi märkas, et sa oled midagi valesti teinud oma kinnastega mehed peatselt loobusid kindakandmisest ja panid kindad vööle. Daamid olid teistsuguse probleemi ees, sest ühtepidi kindad olid kaitseväe päikese vastu ja kui daam kandis käsi rinnal risti, eriti graatsiliselt mõjuda, siis pihical kindad käes olema, kui ta väljas oli. Aga need samal ajal oli ju piisavalt palju kauneid daame, kellel olid ka kaunid käed, mida nüüd teha, et näidata oma kauneid käsi siis tuleb võtta kindlad ju ära. Niisugune selline probleem kinnastega ja, ja kinnastamata käega, see on pikki sajandeid Mesi vaevanud peale selle muidugi daamide puhul noh, ikkagi otsustati, otsustas muud kinnaste kasuks. Ja siis tuleb juurde see, kui pikad võivad kindlad olla. Sest kui on, mida noh, reegel on tavaliselt siis selline, et mida lühem on varrukas, seda pikem on linnas. Et kui arukas kaob praktiliselt ära kasvõi näiteks õhtutualeti juures, siis kinnas muutma pikaks. Et see on niisugused üldised reeglid, mis on sajandite jooksul siis toime pandud. Aga 18. sajandil jõuti siis ka kinnastes teatud niisuguse uue tasemeni, nimelt otsustati, sõrmed tuleb maha lõigata, see oli mitmes mõttes aga kasulik. Kõigepealt, kui kindla peale olid sõrmused kinda, sõrme nooretavalt hinda sõrme õigeks kui kindla peale olid sõrmused, seda kõigepealt sõrmused võtta või kindlasti vabaneda. Nüüd, kui kindel, lõigati sõrmed ära, sõrmeotsad siis sõrmused Heidi sõrmega kinnastel järevad. Teine asi oli see, et ta andis märksa suurema liikumisvabaduse kaetud oli siis ainult see käsivars see käelaba, nii et see on niisugune 18. sajandi moment. Noh ja detailidest, kuid kindlasti on jutt siis kindaga kinnastatud käega kindlasti hoiti ka läbi sajanditeleetikut levik on hilisem. Ja ta on seotud põhiliselt õukonnakultuuriga ja levik on, on võib-olla kõige rohkem just nimelt niisugune. 16 17 18 sajand. Jah, pärast seda ka veel, aga ta on väiksema tähelepanu all, ta ei ole enam nii nii oluline moedetaile. Kõrgem seltskond kasutas lehvikut flirdi mängus kui armastuse keelt. Ja noh, näiteks armukadedust võis anda sedapidi edasi, Lific suleti suu juures ja daam ei ütelnud ühtegi sõna sisse, demonstreeris tema niisugust kinnisust ja armukadedust. Ja kui lehvik oli avatud ja daam puges sinna taha kuidagi niimoodi häbelikult piiludes, samal ajal, siis see tähendas, et ta on tegelikult väga uudishimulik, et ta püüab nüüd seda vestluskaaslast siis meelitada edasi rääkima. Ja kui lehvikuga lihtsalt mängiti, siis see tavaliselt tähendas selliseid sügavaid armastuse tundeid. Nõnda palju siis aksessuaaride eest praegu. Aga võib-olla on veel üht-teist huvitav teada. Huvitav teada? 18. sajandi teisel poolel on kogu tähelepanu soengutel. Pähe pandi traatsa rästik, mis seis täideti siis kas kaltsude või vale juustega. Sellele konstruktsioonile kammiti peale oma juuksed määriti kokku rasvase lõhnava Pumat piga. Soeng seisaks ja vooder maha ei põgeneks. Soengute tegemiseks kasutati spetsiaalseid tellinguid. See oli aega ja vaevanõudev töö. Aga selline soeng püsis ka nädalaid. Selle soengu alla sigines kõikvõimalikke tegelasi, täisid, nende segamiseks kasutati pikki luust võimetallist. Vardaid magades toetas pea erilisele kuklaalusele. Lõhnav Pumatama kordaga meelitas jälle ligi pisinärilisi ja soengu kaitseks. Näriliste eest leiutati spetsiaalne tihe traattanu. On teada ka fakt, et seitsmeteistkümnendal 18. sajandil oli prantslaste aristokraati del suurmoeks kanda kaelas väikese avaga kuldseid medaljane karbikesi. Meil oli praktiline otstarve. Nad püüdsid kirpe nii, et nende esemete nimi oli kirbulõks. Ja kui tuletada meelde 18. sajandi vene keiserliku õukonnamänge, siis üks armastatumaid mänge oli ju partneri kehalt täide ja kirpude otsimine. Ja see oli tol ajal peaaegu et ainus legaalne võimalus pääseda ligi partneri kaetud kehaosadele. Kell jookseb, praegu on ajanäitaja numbrid 15 37 ja aeg esitada kolmas küsimus. Seoses Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku positsiooni tugevnemise ka seitsmeteistkümnendal sajandil hakkas kogu Euroopa seltskond pidama Pariisi kõrgkultuuri eeskujuks. Euroopa riikide ülikond soovis ka prantsusepäraselt riietuda. Oma luksusesemete ja riidemoe levitamiseks leiutasid prantslased aastal 1642 uue vahendi ja meie küsime, millise. Helistaja loobus. Kuus 410 613 on meie telefoninumber ja palun, mida te pakute? See pakkumine läks viltu. Tegemist on siis ühe vahendiga, millega oli võimalik luksusesemeid ja riidemoodi levitada. Kuulame teid. Natuke liiga kiiresti reageerisite. Palun. Miks ei ole moemajad mujad, lööd? Ei ole moemajad, mööbel ja need ei ole. Aga mis siis ikkagi? Tõepoolest elusuuruse vahast, nukumannekeeni, mõtlesid need prantslased välja, kes on õnnelik kastaja. Lindale helistate meile, kust. Teie meie kõikide mängude arvestuses saate praegu kirja neljanda punkti, aga tänases mängus esimese aitäh teile. Ja tõepoolest, see on mannekeeni, sellele mannekeenile pandi nimeks Bondora, kes muide antiikmütoloogias tähendas siis kreeka antiikmütoloogias esimest naist kelle tegi paistvas seosi palvel ja kes saadeti maa peale suure tõrre täie pahedega. Legendile on jälle mitu varianti selles mõttes, et et tal oli kaasas kast, mida ta ei tohtinud avada, aga ta ei suutnud kiusatusele vastu panna avastele kasti ja lasi kõik need pahed maailma laiali. Ja üks nendest pahedest oli kindlasti suurepärane niisugune läbi sajandite moepisikuga tegelemine. Pandora oli elusuuruses ja tegelikult ükski paljudel juhtudel ikkagi ükski uus asi on hästi või noh, ei ole päris uus on hästi ära unustatud vana. Antiik-Kreekas levitati muudi väikeste nukkudega, need olid savist, neil olid riided selga maalitud põhiliselt et olid nad naisterahvad ja käsitleti seal siis seda teemat, et kuidas Simon inimeste kreeka mantlid siis naised saaksid endale ümber mähkida, selle nuku nimi oli Tano kra nukk. Ja neid nukke on isegi muuseumis võimalik kohata, nad on säilinud tänase päevani, neid saadeti siis kreeka erinevatesse ka, oli ka päris suur maakondadesse. Et siis tutvustada, kuidas seda Himaationit veel saab. Veel saab kanda. Aga kui nüüd seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaigal on toored, alustasid teekonda Euroopasse kõikidesse õukondadesse siis see teekond kestis läbi 18. sajandi, mis on väga pikk aeg vahanukkude jaoks. Ja sellele Bondora nukkude liikumisele tegi lõpu Napolion. Kuna nende seelikute vahel sai edasi anda sõnumeid, see ei huvitanud jälle Napoleonid, kes sõdu pidas aktiivselt, nagu me teame. Ja nii, et siis nagu pandorat lõpetasid oma tegevuse. Aga sellel samal seitsmeteistkümnendal sajandil teisel poolel 1672 ilmub esimene ajakiri ja seda tegelikult ei saa veel nimetada päris puhtaks moe surnaaliks, aga ta on esimene niisugune ajakiri, mis varustab siis välissige maad, tähendab, ilmub ta Pariisis informatsiooniga Pariisi uuematest rõiva kandmise kommetest ja versai õukonnapallidest. Ta rohkem niisugust informatsiooni ei anna ja palju seal pildimaterjali on, seda ei oska ma ka väga täpselt öelda. Aga esimene juba meie mõistes moeajakiri on 18. sajandi teisest poolest on 1778 kus siis on tegemist tõsise galeriides, muudes 100 kirjaga ilmub ta ikkagi jälle Pariisis ja seal on olemas lõiked, seal on alati olemas jutt värvikombinatsioonidest ja riidesortidest, nii et on abiks ka niisugusele õmblustegevusele. Millega siis kodudes enam ei tegeleda ka, millega õmblejad üle maailma tegelesid, ju ikka veel. Sellel ajakirjal on alguses küllalt kitsas spetsiifikat valgustab põhiliselt naiste moodi. Ja. See on ka sellest tingitud, et ka lapsed ja kõik käivad ju ka lapsed käivad ringi nagu väiksed inimesed. Väiksed täiskasvanud, väiksed täiskasvanud jah. Et mingit niisugust laste moodi eraldi ei ole, on põhiliselt meestemood ja naiste mood ja 18. sajandi lõpust meestemood tuleb juba Inglismaalt. Nii et selles mõttes ta valgustab naiste moodi põhiliselt. Need jätame meelde, siis aastaarvu 1642 on mannekeeni sünniaasta. Aga nüüd neljas küsimus. Aastal 1990 konstrueeris prantslanna Aini aines Remaan pulmakleidisaba mis oma pikkusega pääses Guinnessi rekordite raamatusse. Ja nüüd me siis küsime, kui pikk oli see slepp ehk siis pulmakleidisaba ja eksimise võimalus. Pluss-miinus üks. Tere. Kuus 410 on telefoninumber, kuhu võite pakkuda siis, kui pikk oli see kleidisaba. Kuuleme teid. 300 meetrit. No siin võib öelda, et see läks nüüd kohe väga kõvasti mööda. Aga liinil järgmine helistaja Väga lahked pakkujad olete. Kuuleme teid. Ootan õiget vastust, mida pakute? Nüüd olete jälle. Liiga kidakeelseks läinud. Nonii, see on nüüd tõeline õnnemäng, kes saab pihta, palun? Pakun 32. Vähevõitu vähevõitu, aga võimalus pakkuda pakun 40. Vot leidsime hea küsimuse, praegu tuleks nüüd ka lõpuks õige vastus. Ja palun. Teie olite juba väga lähedal. Ja palun. Kas on veel neid, kes pakkuda soovivad? Mina pakun 52. Oh, jumal tänatud. Me juba kartsime, õiget vastust ei tulegi. Kust te helistate Harjumaalt, olete te varem helistanud ühe korra? Kuidas on teie nimi? Marju? Marju Harjumaalt saab kõikide mängude arvestuses ühe punkti juurde. Teil on nüüd neid kaks ja tänases mängus ühe punkti, nii et aitäh helistamast. Mida siis võiks ilme nendes leppide kohta veel rääkida? No ausalt öelda, kui siin esimesed pakkujad pakkusid üle 100 meetri, siis mina mõtlesin seda, et inimesed, tulge mõistusele, kujutage endale kasvõi seda 52 meetri pikkust taba ette, et see on ka ikka ümber raadio, vaja oleks päris raske temaga käia. Kui meistririietuses reguleerivad moed reguleerivad või reageerivad kõige paremini moele püksid, pükste pikkus, laius, siis naistel on neid reageerimisvõimalusi vähem sest kleit on olnud pikk ja lai, läbi sajandite. Esimene kitsas seelik või kleit tuleb moodi alles eelmisel sajandil. Ja esimene lühike kleit tuleb alles 20. sajandil. Nii missis saab naiste rõivastuses moele reageerida, see saab olla ainult kleidi taga olev saba või slepp. Ja muud on mänginud sellega, et kas on slepp või ei ole sleppi, kas on pikk või on liike pikki aastasadu. Esimesed slepid tekivad varasel keskajal. See on sel ajal umbes, kui kleit on veel kolme õmblusega, kaks küljeõmblust, üks, nelja õmblus keskel ja sellele selja õmblusele keskele aetakse vahele siilud, saavutatakse juba esimene pikendatud saba. Kleit ise istub veel äärmiselt halvasti, lõige on äärmiselt kehvasti arenenud ja ta nööridega tõmmatakse siis saleda piha saavutamiseks ümber taljekohaga teda lõikega veel ei suudeta õmmelda niisuguseks talias olevaks riietusesemeks siis kui paar sajandit hiljem hakatakse kleiti vöökohast läbi lõikama. See on niisugune suur saavutus ja see annab suurepärased võimalused siis ka selle kleidi alumise osa laiuse ja kõikide nende sabade suhtes. Ja nendele sabadele annab kaasa veel üks niisugune moment, nimelt sõjad, mis toovad mälestusi, kalleid vürtseja kalliskive. Kuna meil vist on juba aega nagu suhteliselt vähe, ma tooks ainult ühe näite 14 10.-st Islandist, kus modeinas seatakse linnaväljakule üles küünlapikkune mõõdukivi millel siis mõõdetakse üle kõik mööduvate daamide sabad. Ja kui on neid sedasama pikkust liiga palju, siis raiutakse kohapeal maha. Ja nimelt see saba pikkus pidi olema sisikaadlikul üks ja sellel rikkal linnakodanikunaisel hoopis teistsugune. Aga samal ajal kui neid sabasid maha, raiuti 14 10. sajandil kasvasid nad muidugi sama kiiresti ja edukalt järjest edasi. Huvitav teada? On teada, et keskajal oli kõikide daamide soov omada kahvatut jumet ja selle saavutamiseks joodi Inglismaalt tuha ja äädika segu. Oli ka teatud esemete komplekt, mis kuulus iga daami külge. Küljes rippusid lõhnaõli, pudel kimbuga, aromaatseid rohtusid, käsipeegel väike kamm. Väikebuss tupega ja kullatud kulliküüs. Seda kasutasid daamid hammaste puhastamiseks. Kaela pikendamiseks, raseeriti keskajal kukalt näoovaali pikendamiseks laupa. Ja kui taheti saada süütut ilmet, siiski koti kulmud peeneks. 14 10. sajandil tegi arengu läbi ka kinganina. Kinganina venib nii pikaks, et kui ta ületab teatud kriitilise piirikäimisel, siis tõmmati ta ketiga jala külge kinni. Ja sealt on tulnud ka kõnekäänd. Ta on suur nina ja on teada, et kõige pikem kinganina oli 70 sentimeetrit. Nõnda, ja järgmine küsimus. Selle rõivastamisega seotud leiutise patenteerisid aastal 1914 USA-s Hunter Halter ja Sandvaq tööstuslik tootmine algas pärast esimest maailmasõda. Millest on jutt? Mida pakute? Küsimus ikka sama, millega on tegu, mis patenteeriti aastal 1914 Ameerika Ühendriikides? Kere nabakun tõmbliku. See tempo meile sobib. Kellega me räägime, Marju, jälle, Marju saab siis täna kirja teise punkti. Eks ole? Aitäh teile. Naised on mulle tundub olnud läbi aegade kõige kõige suuremad moe ohvrid küll nemad on oma keha väntsutanud ja piinanud ja üks niisuguseid nähtusi, mis ajab hirmuvärinad peale, on korsett olnud läbi aegade. Korressetist kui tõsiseltvõetavast nähtusest hakatakse rääkima, 12.-st sajandist alates aga ei pääsenud naised isegi supelrannas mitte korsetist. Ja see on täitsa tõsi ja see oli väga hiljuti seal eelmisel sajandil alles. Konflikt on teinud muidugi läbi igasuguseid arenguid, aga see on võib-olla jah, natukene niisugune pikem teema, aga räägiks sellest suvitamisest rannas nimelt. Päike tuleb moodi, õhuvannid on moes, jalutuskäigud on juba varem moes olnud. Aga mida siis teha, et ühtepidi olla rannas kasutada neid rannamõnusid pidi siis jääda ikkagi kahvatu jumeliseks daamiks, kõigepealt on päikesevari laia ääreline kübar. Ja riietusest on siis kõigepealt kohustuslik korsett, mille peal on rüüsidega pahkluuni ulatuvad pikad püksid siis rannas, naistel eelmisel sajandil ja sinna siis üle kõige ulatuv pikk, niisugune supelkleit. See on pikk ja ütleme, et niisugune tuunika tüüpi, see tähendab vaba ja lai. Hiljem need rannapüksid lühenevad, aga siis asendavad seda säärekatmist mustad sukad rannas. Ja need materjalid on ka meie mõistes pikliinidele, mitte eriti vastavad flanell villane. Me võime siis ette kujutada, mis küll kaalus kogu see riideesemete hunnik, aga teada on ju ka, et pärast prantsuse revolutsiooni võistlesid naised hoopis selles, kellel oli grammiliselt vähem riideid seljas. Ja no näiteks kõige väiksem riiete kaal koos ehitaja kingadega oli 200 grammi. Ja, ja see oli see hetk, kus naised ei kandnud isegi mitte korsetti sest see kleit oli nii õhuke ja nii läbipaistev, et korsett oleks mõjunud seal täiesti. Koledanu ei kantud üldse pesu. Ja julgemad daamid tulidki, nii et palja keha peal oli kleit, aga need, kes nii julged ei olnud või nii kaunid välja ei läinud kandsid ihuvärvi trikood, see on selle ikoon tegelikult moepildis ammu enne, kui, kui rannas. Aga 1788. aastal võeti otsustavalt ka korsetikandmise vastu sõna ilmub doktor sõmer ringi raamat korseti kahjulikkusest. Kella neljast puudub ka neli pool minutit ja õige aeg esitada meie viimane küsimus. Kes oli see 20. sajandi esimeses pooles elanud prantsuse moekunstnik, kes oli üks olulisemaid teise maailmasõjajärgse rõivamoesuunajaid? Ta asutas aastal 1947 praeguseni tegutseva moefirma, mis on propageerinud naiselikkust taotlevate moejoont. Nii et palun öelge üks nimi. Kuulame. Selle sidega on meil täna natukene kehvad lood, aga kohe on järgmine vastaja liinil. Ja see oli kokku Shanell. See vastus ka just kõlas argessonil enam, pakkuge. Järgmine helistaja, palun. Nõnda ja ei jäägi üle muud, kui küsida, kes meile selle õige vastas ütles. Olete te meile ka varem helistanud? Meie arvestuses on teil siis nüüd kuue saate kokku neli punkti, aitäh indaja helistamast. Ja saate viimased minutid, selge on see. Tänase saate on võitnud Marju ja teile, Marju kuulub siis see itaalia renessansi kunstnike novelliraamatu, mille isiklikult pani täna välja Ilme Rätsep. Ja lõpetuseks ehk ilme siis veel paar sõna ka Christian teoorist. Jah, ma ootasingi, et kõigepealt pakutakse koosnanelli, sest seni tuntud nimi ja siis järgmine Christian Dior, sest see on järgmisena tuntud nimi. Ta paistab silma peale sõda, kui ta avab oma moemaja peale sõda teist maailmasõda. Siis kõigepealt muidugi on inimesed peale peale seda sõda kindlasti vaimselt valmis kandma ilusaid kauneid rõivaid, eriti naised. Ja see esimene uus kleit, mille ta paiskab massidesse, on, ma kujutan ette, et noh Meie inimestel kindlasti nüüd vanemad, saate kuulajad, vanemad, keskealised saate kuulajad veel mäletavad oma noorust. Kui mindi peole ja pidi olema hästi-hästi peene pihaga ilma varrukateta või väikese niisuguse längu sõlgse kimanuga varrukaga kleit, millel oli hästi Kahar seelikuosa ja sinna alla tärgeldati, siis päris mitu korralikku alusseelikut. Mina seda nii ehedalt ei mäleta, aga ma tean, et mul on kolleege, kes on sellest jutustanud värvikaid lugusid. Nii et niisugune puusadelt paisuv rokokoolik peokleit teda ulatus ka mitte päris maani täitis selle jala kõige saledam alumise osa katmata, aga piisavalt pikk. Ta mõjus mõjus hästi kaunilt. Ja tegelikult ega ka 20. sajandil ei ole naised korsetis päris riik saanud äike, pandaaž võib ikka olla, mis hoiab nagu seda kohta, mis pole enam kõige parem koos. Tänane kuuspakk oli siis kostüümiajaloost ja järgmisel pühapäeval on siin juba teine mängujuht ja siis on ka uus teema, mis seotud kuupäevaga. Kuues august. Täna olid stuudios tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ja mängujuht Terje Soots. Me õnnitleme võitjat ja täname kõiki osavõtjaid ja kuulajaid.